2-21-4499/11 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 2. juuli 2021

Tsiviilasja number

2-21-4499

Tsiviilasi

Jan Kraneri kaebus kohtutäitur Sirje Taela

10. märtsi

2021.

a

otsuse

peale

täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXX

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 7. aprilli 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Jan Kraneri määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja:

Jan Kraner

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Katrin Prükk

Vastustaja: kohtutäitur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1. Jätta Jan Kraneri määruskaebus rauldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 7. aprilli 2021. a määrus

muutmata.

3. Jätta määruskaebemenetlusega seotud kulud Jan

Kraneri

kanda.

Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Jan Kraner (avaldaja, võlgnik) esitas 22. märtsil 2021 Tartu Maakohtule kaebuse kohtutäitur

Sirje Taela 10. märtsi 2021. a otsuse peale. Avaldaja palus tühistada kohtutäituri otsuse,

kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja 16. veebruari 2021. a kaebust ja jätta

menetluskulud kohtutäituri kanda.

Avaldaja

suhtes

on

algatatud

täitemenetlus

täiteasjas

nr

XXX/XXXX/XXX.

Täitedokumentideks on Tartu Maakohtu 9. juuli 2020. a ja 27. juuli 2020. a määrused

tsiviilasjas nr 2-20-9878. Avaldaja vaidlustas 16. veebruari 2021. a kaebuses täitemenetluse

algatamise ning alternatiivselt palus tühistada 16. veebruarile 2021 planeeritud täitetoiming, s.o

X kinnistu veeühenduse taastamine Kivisaare Invest OÜ poolt X kinnistul asuva pumpla ja

veesüsteemi rajatiste kaudu või anda avaldajale mõistlik aeg vajalike tööde teostamiseks.

Kohtutäitur teatas 16. veebruaril 2021, et ei tühista samale päevale planeeritud täitetoimingut.

Kohtutäitur jättis 10. märtsi 2021. a otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtutäitur viis

16. veebruaril 2021 läbi täitetoimingu, millega tuvastati, et veefiltrid on purunenud ning

veesüsteem külmunud. Taastetöid läbi ei viidud.

Täitedokumendiga kohustati avaldajat taastama X kinnistu veevarustus X kinnistul asuva

veesüsteemi rajatiste jm osade kaudu ning hoiduma veeühenduse omapoolsest katkestamisest

kuni tsiviilasja menetlust lõpetava määruse jõustumiseni. A.A. rajas augustis 2020. a talle

kuuluvast jaotuskilbist ajutise ühenduse pumbamaja seadmetega, veevarustus taastus ja täitur

veendus selles. Sellega oli soorituskohustus täidetud. Täitur lõpetas täitemenetluse 9.

detsembril 2020 seoses määruses märgitud toimingu tegemisega. Et määrustega pandi

avaldajale üksnes ühekordne soorituskohutus, tuleneb mh Tartu Maakohtu 29. oktoobri 2020.

a määrusest tsiviilasjas nr 2-20-12618 (tl 41–43). Maakohus esialgse õiguskaitse määruse

tegemisel pidas silmas enne 9. juulit 2020 esinenud olukorra taastamist. Seega ei saa pidada 9.

juuli 2020. a määrusega hõlmatuks olukordi, mis tekkivad pärast määruse tegemist.

15. veebruari 2021. a täitmisteate kohaselt tuleb avaldajal tagada B.B.le juurdepääs X kinnistul

olevale pumplale taastamaks külmumisest tingitud veevarustus. Täitedokumendiga ei ole

avaldajale pandud kohustust tagada juurdepääs B.B.le. Täituri poolt avaldajale pandud kohustus

saaks olla esialgse õiguskaitse määrusega hõlmatud üksnes juhul, kui külmumine oleks esialgse

õiguskaitse määrusega avaldajale pandud hoidumiskohustuse rikkumise tagajärg. AS Esro

esindaja hinnangul on külmumise põhjuseks soojustamata ja ilma kütteta hoone ning

elektrikatkestus, mis seiskas vee liikumise torustikus. Kohtumäärused ei pannud avaldajale

kohustust pumbamaja soojustada ega kütta. Elektrikatkestuse põhjustas Elektrilevi korralised

hooldustööd. Seega on 8. veebruari 2021. a veekatkestuse põhjuseks veeavarii, mitte

hoidumiskohustuse rikkumine avaldaja poolt. Täitedokumendiga avaldajale pandud

taastamiskohustust ei saa tõlgendada laiendavalt, sh veevarustuse tagamise kohustusena kogu

kohtumenetluse kestel.

Isegi kui avaldajal oleks täitmisteates viidatud kohustused, on Kivisaare Invest OÜ-l lubatud

neid avaldaja eest täita alles pärast seda, kui avaldaja ise vastavat kohustust ei täida, s.t pärast

mõistliku vabatahtliku täitmisaja möödumist. Seega oli kohtutäituril kohustus anda avaldajale

minimaalselt mõistlik tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 25 lg 1 teise lause kohaselt ei või tähtaeg täitedokumendi vabatahtlikuks

täitmiseks olla lühem kui 30 päeva. Täitur ei andnud avaldajale tähtaega külmunud

veeühenduse taastamiseks. Selle asemel andis ta avaldajale tähtaja pumbamaja võtmete

üleandmiseks. Isegi kui käsitleda täituri antud tähtaega vabatahtliku täitmise tähtajana, oli see

ebamõistlikult lühike. Täitur saatis avaldajale täitmisteate 15. veebruaril 2021 kl 13:47.

Täitmisteate kohaselt tuli pumbamaja võti B.B.le anda 16. veebruaril 2021 kl 13:00.

Veeühenduse taastamine pidi toimuma 16. veebruaril 2021 kl 15:00.

Avaldaja ei pea võimalikuks, et Kivisaare Invest OÜ teeb vajalikud veeavarii likvideerimistööd

avaldaja kinnistul. Kivisaare Invest OÜ väidetav rentnik B.B. on näidanud üles sügavat

lugupidamatust X kinnistul asuvate hoonete ja rajatiste suhtes, sh lõiganud läbi veetoru, mis

ühendas pumplat ja X kinnistul asuvaid hooneid.

Avaldaja asus tekkinud probleemi lahendama, laskis veesüsteemi üle vaadata, võttis

hinnapakkumise ja esitas selle Kivisaare Invest OÜ-le kooskõlastamiseks. Kivisaare Invest OÜ

teatas täiturile, et ei ole sellise kulu tegemisega nõus. Samas ei ole Kivisaare Invest OÜ esitanud

alternatiivset hinnapakkumist. Seega seisab veevarustuse tagamine Kivisaare Invest OÜ taga.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu. Aluse täitetoiminguks annavad Tartu Maakohtu 9. juuli

2020. a ja 27. juuli 2020. a määrused tsiviilasja nr 2-20-9878. Määruste sisustamine ühekordsete

toimingutena ei tulene kohtumäärustest, 9. juuli 2020. a määruse resolutsioonis on veevarustuse

taastamise ja veevarustuse katkestamise hoidumise ajaliseks piiriks sätestatud kohtumenetluse

lõpp. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole tsiviilasjas 2-20-9878 jõustunud kohtulahendit, mille

raames täitemenetlus täiteasjas nr XXX/XXX/XXX esialgse õiguskaitse määruste alusel läbi

viidi.

Alates 8. veebruarist 2021 katkes X kinnistu veevarustus ning hoolimata Kivisaare Invest OÜ

korduvatest palvetest ei taastanud avaldaja veevarustust ise ega võimaldanud seda teha ka

Kivisaare Invest OÜ-l. Seega oli avaldaja rikkunud 9. juuli 2020. a ja 27. juuli 2020. a esialgse

õiguskaitse määrustest tsiviilasjas nr 2-20-9878 lähtuvaid kohustusi. Täitemenetluse alustamise

ja X kinnistul pumpla ülevaatuse tegemise ajal ei olnud Kivisaare Invest OÜ kinnisasjale X

kinnistult veevarustust tagatud. Avaldaja ei määranud ise ühtegi tähtaega, mil toimub

veevarustuse taastamine ning seega on ainetu väide, avaldajale ei antud mõislikku aega.

3. Sissenõudja Kivisaare Invest OÜ vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Esialgse õiguskaitse määrused ei kohaldunud üksnes suvel 2020. a juhtunud veevarustuse

katkemise osas, vaid neid saab kohaldada ka edaspidistes veevarustuse katkemise olukordades,

mille on põhjustanud X kinnistul asuva pumpla ja veesüsteemi rajatiste mittetoimimine.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 7. aprilli 2021. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Tartu Maakohtu 9. juuli 2020. a ja 27. juuli 2020. a määrustega tsiviilasjas nr 2-20-9878

kohustati avaldaja esialgse õiguskaitse korras kuni tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni

viivitamatult (hiljemalt 24 tunni jooksul kohtumääruse saamisest) taastama X kinnistu

veevarustus X kinnistul asuva veesüsteemi rajatiste jm osade kaudu ning hoiduma veeühenduse

omapoolsest katkestamisest ning lubati Kivisaare Invest OÜ-l taastada avaldaja eest ja kulul X

kinnistu veevarustus X kinnistul asuva pumpla ja veesüsteemi rajatiste osade kaudu. Vastavad

määrused kehtivad ning puuduvad andmed, et avaldaja oleks taotlenud määruste tühistamist.

Nimetatud kohtumäärustest kui täitedokumentidest tulenevalt peab kohtu korraldustest

lähtuvalt tsiviilasja nr 2-20-9878 kestel säilima veeühendus X kinnistu l X kinnistul asuva

veesüsteemi rajatiste jm osade kaudu. Seega ei nõustunud maakohus avaldaja tõlgendusega,

mille järgi on esialgse õiguskaitse määrusega ette nähtud lisaks jätkuvale hoidumiskohustusele

ühekordne soorituskohustus.

Elektrilevi katkestuse teatise kohaselt toimus plaaniline elektrikatkestus avaldaja kinnistul

8. veebruaril 2021 kl 10:00–14:00. Ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt oli nimetatud

kuupäeval ja ajavahemikus temperatuuriks keskmisel -7 kraadi. Seega kestis elektrikatkestus

maksimaalselt neli tundi ning elektriühendus, sh vaidlusaluse veesüsteemi elektrienergiaga

varustamine, pidanuks taastuma hiljemalt 8. veebruaril 2021 kl 14:01.

Alates 8. veebruarist 2021 katkes X kinnistu veevarustus ning hoolimata Kivisaare Invest OÜ

volitatud esindajate korduvatest palvetest ei taastanud avaldaja veevarustust ise ega

võimaldanud seda teha ka Kivisaare Invest OÜ-l. Esialgse õiguskaitse määrustega on avaldajale

määratud tähtaeg veevarustuse taastamiseks viivitamatult (24 tunni jooksul) kohtumääruse

saamisest. Kuivõrd veevarustus on elutähtsaks teenuseks hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 p 3

tähenduses, ei ole mõistlik määrata selle taastamiseks pikemat tähtaega kui kohtulahendis

rakendatud. TMS § 25 lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi

vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Tähtaeg ei või olla lühem kui

30 päeva, kui TsMS-s ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd esialgse õiguskaitse määruses on

sätestatud veevarustuse viivitamatu taastamise kohustus, seega määratud tähtaeg, ei ole õige

avaldaja väide, et täituril tulnuks täitemenetluse algatamisel TMS § 25 lg-st 1 tulenevalt määrata

talle veel täiendav 30-päevaline vabatahtliku täitmise tähtaeg.

Kohtutäitur andis 15. veebruari 2021. a täitmisteatega avaldajale teada, et 16.veebruaril 2021 kl

15.00 toimub 9. juuli 2020. a ja 27. juuli 2020. a kohtumääruste tsiviilasjas nr 2-20-9878 alusel

Kivisaare Invest OÜ või tema volitatud esindajate poolt avaldajale kuuluval X kinnistul asuva

pumpla ja veesüsteemi rajatiste osade kaudu veevarustuse taastamine Kivisaare Invest OÜ

kinnisasjale. Avaldaja on info kätte saanud. TMS § 26 lg 1 järgi on kohtutäituril õigus nõuda

võlgnikult täitemenetluseks vajalikku suulist ja kirjalikku teavet ning täitemenetluseks vajaliku

dokumendi või muu eseme ettenäitamist. Sellest tulenevalt oli kohtutäituril täitemenetluses

õigus ka kontrollida enne reaalse toimingu tegemist kohtumäärusega seonduva veesüsteemi

tegelikku olukorda. Sisuliselt jäi aga täitmisteates kajastatud täitetoiming (taastamine) lõpule

viimata.

MÄÄRUSKAEBUS

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määrus, teha uus määrus, millega tühistada kohtutäituri 10. märtsi 2021. a otsus täiteasjas

nr XXX/XXXX/XXX ja kohustada kohtutäiturit vaatama uuesti läbi avaldaja 16. veebruari

2021. a kaebust. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt puudub alus täitemenetluse algatamiseks, esialgse õiguskaitse

määrused on täidetud. Esialgse õiguskaitse määrused panid avaldajale ühekordse

soorituskohustuse ja jätkuva hoidumiskohustuse. Veevarustuse taastamise kohustus on täidetud

kolmanda isiku poolt augustis 2020. a. Ühekordne soorituskohustus lõppeb täitmisega.

Hoidumiskohustuse rikkumist pole avaldajale ette heidetud. Sundtäidetavad on üksnes

soorituskohustused. Asjaolu, et veevarustus on elutähtis teenus, ei õigusta sundtäitmist

täitedokumendi alusel, mis on juba täidetud ja mis uut täitmist ette ei näe. Avaldaja ei ole vee-

ettevõtja, seega ei pea ta kellelegi veevarustusteenust osutama.

Maakohus on ebaõigesti sisustanud esialgse õiguskaitse määrusi. Üleüldist veeühenduse

säilimise kohustust esialgse õiguskaitse määrustest ei tulene. Esialgse õiguskaitse määrused ei

reguleeri igasuguseid veekatkestusi. Olenevalt veekatkestuse põhjustest ei pruugi veevarustust

olla võimalik taastada määrustes sätestatud 24 tunni jooksul. Kõnesolevate külmakahjude

likvideerimine võtab AS Esro kinnitusel aega vähemalt 2‒3 päeva, olenevalt ilmast ja kahjude

ulatusest võib kuluda ka rohkem aega.

Avaldaja vaidlustas esimese täitmise mh põhjusel, et esialgse õiguskaitse määrused ei ole

selged. Tartu Maakohus on 29. oktoobri 2020. a määruses tsiviilasjas nr 2-20-12618 asunud

seisukohale, et esialgse õiguskaitse määrused on selged: nendega pandi avaldajale kohustus

taastada see olukord, mis on varem eksisteerinud. Seega pidas maakohus esialgse õiguskaitse

määruse tegemisel silmas enne 9. juulit 2020 esinenud olukorra taastamist.

Täitur ei andnud avaldajale võimalust veevarustuse taastamise kohustuse vabatahtlikuks

täitmiseks. TMS § 24 lg 3 p-i 3 (määruskaebuses ekslikult märgitud TMS § 23 lg 1 p 3) kohaselt

tuleb täitmisteates teha ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja märkida

vabatahtliku täitmise tähtaeg. TMS § 25 lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole

täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Seega, tuleb

täituril vabatahtliku täitmise ettepanek teha alati, küsimus on vaid selles, kas vabatahtliku

täitmise tähtaja määrab täitur ise või annab ta selle lähtuvalt seadusest/kohtulahendist.

Käesolevas asjas pidi täitur vabatahtliku täitmise tähtaja määrama ise, kuna esialgse õiguskaitse

määrustest vabatahtliku täitmise tähtaega ei tulenenud. Kohtulahendis märgitud kohustuse

täitmise tähtaeg ei ole sama, mis vabatahtliku täitmise tähtaeg TMS mõttes.

Täitmisteate väljasaatmise ajaks oli avaldaja teinud kõik temast oleneva: vaadanud üle ja

lasknud spetsialistil üle vaadata külmakahjustused ning võtnud tööde teostamiseks

hinnapakkumise. Tööde alustamine seisis sissenõudja taga, kes ei olnud teatanud oma

nõusolekust töid finantseerida. Kavatsust likvideerida veeavarii 16. veebruaril 2021 kl 15:00

sissenõudjal ei olnud. Avaldajal ei ole võimalik täita soorituskohustust. 25.–26. veebruaril 2021

rajati X kinnistule puurkaev, mille kaudu saab X kinnistu nüüd vett. Selleks lõhuti X kinnistul

olev veetrass ja hõivati veetrassi osa, mis läbib X ja X kinnistut. X kinnistu omaniku luba selleks

puudus.

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu. Avaldaja poolt esialgse õiguskaitse määruste

sisustamine ühekordsete toimingutena ei tulene kohtumäärusest, sest 9. juuli 2020. a määruse

resolutsioonis on sõnaselgelt sätestatud veevarustuse taastamise soorituse kui ka veevarustuse

katkestamise hoidumise ajaliseks piiriks kohtumenetluse lõpp. Kohtutäiturile teadaolevalt ei ole

jõustunud kohtulahendit tsiviilasjas nr 2-20-9878, mille raames ka XXX/XXX/XXX

täitemenetluses X kinnistul asuva pumpla ülevaatust esialgse õiguskaitse määruste alusel läbi

viidi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 659, § 657 lg 1 p 1). Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust

maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Ringkonnakohus jätab menetluskulud

määruskaebemenetluses avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. Ekslik on avaldaja seisukoht, nagu oleks esialgse õiguskaitse määrustega kehtestatud

avaldajale ühekordne soorituskohustus, s.o veevarustuse taastamine. Seda ei tulene ka

vaidlusaluste esialgse õiguskaitse määruste sõnastusest. Ringkonnakohus ei nõustu avaldaja

väitega, et kuivõrd veevarustus oli juba augustis 2020. a taastatud kolmanda isiku poolt, siis

puudus alus 9. juuli 2020. a ja 27. juuli 2020. a määruste alusel täitemenetluse täiteasjas nr

XXX/XXXX/XXX algatamiseks.

Esialgse õiguskaitse korras kohustati avaldajat taastama veevarustus X kinnistu l. Tegemist on

elutähtsa teenusega ning esialgse õiguskaitse korras veevarustuse taastamise kohustamise

eesmärk on vältida huvitatud isiku (X kinnistu kasutaja) olukorra halvendamist kohtumenetluse

ajal ja tagada kohtulahendi täitmine. Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamise eesmärk, et X

kinnistu veevarustus oleks tagatud kogu kohtumenetluse ajal ning avaldaja peab seda tagama,

sh hoiduma ka tegevusest, mis võib veevarustust katkestada.

9. Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei kontrolli kohtutäitur täitemenetluse alustamisel

materiaal-õiguslikke asjaolusid (kas nõue on olemas, kas nõue on tekkinud seaduspäraselt jms).

TMS § 23 lg 3 kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab

formaalselt seaduse nõuetele. Sisuliselt kontrollib täitur, kas temale esitatud täitmisavaldus

vastab seaduses sätestatud nõuetele ja kas täiturile on esitatud korrektne täitedokument

TMS § 2 lg 1 mõttes. TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks muu hulgas jõustunud

kohtumäärus.

Ringkonnakohus selgitab, et juhul, kui avaldaja leidis, et nõue on täidetud, tulnuks tal esitada

hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks TMS § 221 lg 1 alusel. TMS § 221 lg 1 sätestab,

et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

Formaliseerituse põhimõttest tulenevalt ei saa kohtutäitur hakata hindama, kas nõue on täidetud

või mitte, kas tegemist on ühekordse soorituskohustuse või korduva kohustusega. Avaldaja

oleks pidanud esitama vastavasisulise tuvastusnõude.

10. Ringkonnakohus ei nõustu ka määruskaebuse väitega, et kohtutäitur oleks pidanud andma

täiendava tähtaja vabatahtlikuks täitmiseks.

TMS § 25 lg 1 kohaselt, kui seaduses ega kohtulahendis ei ole täitedokumendi vabatahtliku

täitmise tähtaega määratud, määrab selle kohtutäitur. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

seisukohaga, et esialgse õiguskaitse määruses on kohustuse täitmise tähtaeg määratud ning

kohtutäituril puudus kohustus veel täiendava tähtaja määramiseks TMS § 25 lg 1 alusel.

Ringkonnakohus märgib, et veevarustuse taastamise ja tagamise kohustus on elutähtsa

iseloomuga. Vaidlust ei ole, et täitemenetluse algatamise seisuga puudus X kinnistu l

veevarustus juba nädal aega (8. veebruari katkestuse järel kuni 15. veebruaril täitemenetluse

algatamiseni), seega ei olnud avaldaja oma kohustust temale määrusega antud tähtaja jooksul

täitnud.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Ringkonnakohtu 7. juuni 2021. a

määrusega on Tartu Maakohtu 9. juuli 2020. a ja 27. juuli 2020. a esialgse õiguskaitse määrused

tühistatud. Seega esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks TMS § 48 lg 1 p 4 alusel.

12. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud avaldaja kanda (TsMS §

171 lg 1, § 172 lg 10). Kohtutäituril ja sissenõudjal kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke