3-19-532/23 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu

Haldusasja number

3-19-532

Haldusasi

OÜ Laekvere PM kaebused Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti 30. novembri 2018. a otsuse nr 12-

6/18/887, 10. detsembri 2018. a otsuse nr 12-6/18/978, 6.

veebruari 2019. a otsuse nr 12-6/19/255 ja 11. veebruari

2019. a otsuse nr 12-6/19/356 tühistamiseks, PRIA

kohustamiseks teha toetustaotluste kohta uued otsused ja

Põllumajandus- ja Toiduameti 19. juuni 2018. a

taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli nr

KP_1814020 õigusvastasuse tuvastamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 22. detsembri 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

OÜ Laekvere PM apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant OÜ Laekvere PM

esindaja v.advt Küllike Namm

Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet

esindaja Angelika Tõnsing

Vastustaja Põllumajandus- ja Toiduamet

esindaja Peeter Milvere

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Laekvere PM apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

22. detsembri 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 2. august 2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Laekvere PM esitas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA)

pindalatoetuste taotluse ja maksetaotluse nr 110181107973 18. mail 2018, taotledes ühtset

pindalatoetust, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetust, loomade heaolu

toetust ja keskkonnasõbraliku majandamise toetust, hiljem täpsustatult kokku 2 312,18 hektarile

põllumajandusmaale.

2. PRIA määras 30. novembri 2018. a otsusega nr 12-6/18/887 kaebajale ühtse pindalatoetuse,

vähendades seda nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o 6 254,51 eurot võrra.

3. PRIA määras 10. detsembri 2018. a otsusega nr 12-6/18/978 kaebajale kliima- ja

keskkonnatoetuse, vähendades seda nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o

2 899,95 euro võrra.

4. PRIA määras 6. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/255 kaebajale loomade heaolu toetuse,

vähendades seda nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o 194,03 euro võrra.

5. PRIA määras 11. veebruari 2019. a otsusega nr 12-6/19/356 kaebajale keskkonnasõbraliku

majandamise toetuse, vähendades seda nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3%, s.o

3 265,61 euro võrra.

6. Pärast edutuid vaidemenetlusi esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaks iseseisvat kaebust PRIA

toetuse määramise otsuste osaliseks tühistamiseks, PRIA kohustamiseks teha toetustaotluste kohta

uued otsused ja Põllumajandus- ja Toiduameti (vaidlusalusel ajal oli ameti nimeks

Põllumajandusamet) taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli protokolli nr KP_1814020

õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuste menetlusse võtmise järel liitis halduskohus kaebused ühte

menetlusse, jättes haldusasja numbriks 3-19-532.

Kaebuste kohaselt ei vasta vaidlustatud otsused HMS §-s 56 sätestatud põhjendamiskohustusele

ning on seetõttu õigusvastased ja tuleb tühistada.

PTA asus kontrollprotokollis põhjendamatult seisukohale, et kaebaja on suvinisu põllul pritsinud

õitsvaid sinepitaimi ning ei ole seega taimekaitsevahendi kasutamisel kinni pidanud

taimekaitsetöö tegemise ohutusnõuetest. Kaebajale süüks pandav taimekaitsetöö tegemise

ohutusnõuete rikkumine ei ole tõendatud. Haldusasja lahendamisel ei saa tõendi tähendust omada

menetlusvälise isiku Väino Kasemetsa esitatud fotod ning põhjendatud on jätta need tõenditena

hindamata.

7. Vastuses kaebusele PRIA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

8. Vastuses kaebusele PTA vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

9. 22. detsembri 2020. a otsusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse rahuldamata.

10. Halduskohus selgitas, et vaidluse lahendamiseks tuleb hinnata, kas kaebaja on rikkunud

ELÜPS § 32 lg 2 kohaseid kohustuslikke majandamisnõudeid 2018. aastal. Nõuetele vastavus

ELÜPS-i tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 art 93 lg-s 1

nimetatud kohustuslike majandamisnõuete ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis

hoidmise nõuete täitmine.

11. Vaidlustatud haldusaktidega kaebaja taotletud toetuste vähendamise põhjustanud kohustuslike

majapidamisnõuete rikkumine seisnes 16.-17. juuni 2018 öösel taimekaitsevahendite asjakohaste

reeglite vastases kasutamises, s.o taimekaitsevahendi kasutamises õitsvate taimedega alal.

Rikkumise tuvastas PTA kaebaja poolt taimekaitsevahendi kasutamise õiguspärasuse

kontrollimisel 18.-19. juunil 2018, mille kohta koostas 19. juunil 2018 taimekaitsevahendi

kasutamise protokolli.

12. Kohustuslike majandamisnõuete kohaselt tohib taimekaitsevahendit kasutada üksnes

taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel,

TaimKS § 78 lg 1 ja määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, veeseaduses sätestatud erisusi arvestades.

Määruse nr 90 § 4 lg 8 keelab taimekaitsevahendi pritsimise alal, millel on õitsvaid taimi ja toimub

mesilaste lendlus.

13. Kaebaja on seisukohal, et PTA kontrolliprotokoll ei tõenda õitsvate põldsinepi taimede

pritsimist. Asjaolu, et põldsinepi taimed õitsesid 18. juunil ei tähenda, et taimed õitsesid ka 16. või

17. juunil, sest sooja ja kuiva ilma korral võib olukord muutuda tundidega. PRIA on jätnud

arvestamata taimekaitsevahendit pritsinud Oliver Meltsase kaebajale 6. juulil 2018 antud kirjaliku

seletuse ja Eesti Maaülikooli vanemteaduri Evelin Loidi 15. oktoobri 2018. a arvamusega, samuti

Riigi Ilmateenistuse andmetega.

14. O. Meltsase seletuse kohaselt sai ta korralduse kaebaja nisupõllu taimekaitsevahendiga

pritsimiseks 16. juuni 2018 kella 10.00 paiku ja sama päeval kella 22.00 paiku tööle asudes

veendus, et põllul ei olnud õitsvaid taimi. Õitsvate taimede puudumises veendus ta ka kella 03.00

paiku (17. juunil 2018) tööd lõpetades.

Puudub põhjus kahelda O. Meltsase pädevuses töid teostada ja ka selles, et taimekaitsevahendite

litsentseeritud kasutajana oskab ta eristada õitsvaid taimi õienupu faasis olevatest taimedest.

O. Meltsase kirjalik seletus ei tõenda kaebaja põhiväidet nisupõllul õitsvate umbrohu taimede

asemel põllul umbrohuna õienupu faasis oleva põldsinepi leidumisest, mis peab E. Loidi arvamuse

kohaselt selles faasis olema aga märgatavalt kollane. Kaebaja ei ole tõendanud faktilist asjaolu,

millele eriteadmistega isik arvamust andes toetus. puudub veendumus, et eriteadmistega isiku

vastus oleks kaebajale samasisuline, kui talle oleks esitatud O. Meltsase seletuse kohane olukorra

kirjeldus, mille kohaselt teostati pritsimist valdavalt 17. juuni öösel, mitte 16. juuni õhtul ja põllul

polnud õitsvaid taimi.

15. Väärib märkimist, et kaebaja ei ole eriteadmistega isikule teada andnud, et põllul kasutati

selliseid herbitsiide, mis vastustaja PRIA kaebusele esitatud teise vastuse kohaselt seiskavad

koheselt umbrohu kasvu, mis välistab vastustaja teadmisel põllu 18. juunil 2018. a õitsema

hakkamise võimaluse üldse.

16. Vaidluse lahendamisel on määrav, et toetuste taotlejana vastutab tööde korrakohasuse eest

kaebaja, mitte kaebajale teenuse osutaja. Puuduvad tõendid selle kohta, et enne põllu pritsimise

tellimist oleks kaebaja veendunud, et nisupõllul ei ole õitsvaid taimi, millega kaasneb mesilaste

lendlus.

17. V. Kasemetsa selgituse kohaselt oli vaidlusaluse põllu naabriks oleva Jaanirahva talu

mesilastel kolm päeva enne 17. juunit 2018. a väga hea korje, sest juba siis õitsesid nisupõllul

põldsinepitaimed. Seega esines 16. juuni 2018. a seisuga kaebaja nisupõllul taimede õitsemine ja

mesilaste lendlus, mille ajal on määrus nr 90 § 4 lg 8 kohaselt keelatud põllule taimekaitsevahendi

pritsimine.

V. Kasemetsa 16. juunil tehtud fotol on tuvastav põld õitsvate taimedega, mis piirneb maantee ja

elektriliiniga, mille taamal on mets, kusjuures põld piirneb pildistajast üle põllu jäävate

taluhoonetega. Pilt on võetud kuuse ja raagus oksaga puu alt, kusjuures pildistaja ees on olnud

raagus võsalaadne üksik lehtpuu taim. 17. juunil 2018 kell 01:44, 01:46, 01:46, 01:47 tehtud fotod

on üles võetud samas kohas. Fotodel on tuvastatav põllul asukohta muutev traktor. Seega saab

tõsikindlalt järeldada, et põllul, millele O. Meltsas pritsis ööl vastu 17. juunit

taimekaitsevahendeid, leidus 16. juunil õitsvaid taimi.

18. PTA on kaebaja vaidlustatud menetlustoimingu teinud TaimKS § 78 lg 1 alusel teostades

sisuliselt mesiniku kinnistul asunud tarude ja selle kõrval asuva kaebaja nisupõllu vaatluse koos

proovide võtmisega kasutatud taimekaitsevahendite tuvastamiseks. Vaatluse vahetuks õiguslikuks

aluseks on olnud määruse nr 90 § 4 lg 8, mis keelab taimekaitsevahendi pritsimise alal, mille on

õitsvaid taimi. Ühegi kaebaja kasutatud taimekaitsevahendi pakendil ei olnud halduskohtule

esitatud tõendite kohaselt märget, et seda võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse

ajal.

PTA menetlustoiming on piirdunud halduskohtu käsutuses oleva tõendikogumi kohaselt PRIA

teavitamisega kaebaja poolt toimepandud TaimKS § 78 lg-st 1 ja määruse nr 90 § 4 lg-st 8 tuleneva

keelu rikkumisest. Tõendikogum tõendab kaebaja poolt selle keelu rikkumist. Kuna PMA ei ole

järelevalvet teostades kaebaja suhtes halduskohtule teadaolevalt haldussundi ega vastutust

kohaldanud, siis puudub kaebajal seonduvalt PRIA vastu esitatud tühistamiskaebusega täiendav

põhjendatud huvi kohtult taotletava konstateeringu vastu.

19. PRIA on kaebaja toetusi vähendanud, sest kaebaja rikkus kohustuslikke majandamisnõudeid.

Kohustuslike majandamisnõuete kehtestamise eesmärgiks käesoleva vaidluse aspektist on

halduskohtu arusaamisel keskkonna kaitse, aga ka kliimamuutuste ohu vähendamine. Käesoleval

juhul on seda eesmärki järgitud, kuna kaebaja poolne taimekaitsevahendi kasutamise keelu

rikkumine toimus mesilaste lendluse ajal. Tegemist ei ole formaalse keelu rikkumisega. PMA on

tuvastanud kahjulikud mõjutused kaebaja põlluga piirneva mesila mesilastele.

Kaebaja toodud asjaoludel ei ole alust pidada toetuse vähendamist ebaproportsionaalseks.

Vastustaja on proportsionaalsustesti teinud vastavale hindamismaatriksile tuginedes, mille

usaldusväärsus ei ole sisulise kahtluse alla seatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

20. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ja

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja, et lähtudes HKMS § 62 lg-st 2 koostoimes HKMS § 56 lg-ga

2 ja TsMS § 272 lg-ga 1 ning § 279 lg on halduskohus ekslikult seisukohal, et V. Kasemetsa poolt

10. aprillil 2020 kohtule esitatud pildid on asjas lubatavateks tõenditeks. Tulenevalt HKMS § 59

lg-st 1 esitavad tõendeid menetlusosalised. V. Kasemets ei olnud menetlusosaline, vaid

menetlusväline isik, kuna ringkonnakohus tühistas halduskohtu määruse, millega V. Kasemets

kolmanda isikuna menetlusse kaasati. HKMS § 59 lg 3 sätestab, et kui asja õigeks lahendamiseks

vajalikud tõendid on esitamata või neid on esitatud ebapiisavalt, teeb kohus menetlusosalisele, kes

peab asjaolu tõendama, ettepaneku need esitada või kogub tõendeid ise. Ettepaneku tegemisel

selgitab kohus, milliseid asjaolusid on vaja tõendada. Halduskohus ei selgitanud 2. oktoobri

2020. a määruses fotosid tõendina asja juurde võttes, milline oli see tõenduslik lünk, mida kohus

täitma asus. Nii kaebaja kui ka vastustajad ei taotlenud halduskohtult V. Kasemetsa esitatud fotode

võtmist tõenditena haldusasja materjalide juurde.

Halduskohus kohustas PTA-d esitama täiendavaid tõendeid ja sedagi üksnes V. Kasemetsa

pöördumiste osas PMA-sse. Muid tõendeid halduskohus menetlusosalistelt ei nõudnud ning seega

on põhjendatud järeldada, et käesolevas haldusasjas tähtsust omavaid asjaolusid ei olnud vaja

tõendada või need olid kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud, mistõttu ei oma V. Kasemetsa

esitatud tõendid asjas tähtsust HKMS § 62 lg 2 tähenduses.

Halduskohus ei kontrollinud V. Kasemetsa esitatud fotode usaldusväärsust, mille osas kaebaja

esitas vastuväited 2. novembri 2020. a menetlusdokumendis.

Kui halduskohus leidis, et O. Meltsase seletus ei tõenda asjaolusid piisavalt, siis oleks pidanud

kohus seda kaebajale selgitama ja täiendavaid tõendeid küsima.

Halduskohus on teinud otsuse üllatusliku järelduse, et kaebaja ei esitanud kohtule tõendeid

kohustuse, veenduda, et nisupõllul ei ole õitsvaid taimi, täitmise tõendamiseks. Kaebaja selle

seisukohaga ei nõustu ja seda kinnitab O. Meltsase seletus. Kohus heidab kaebajale ette, et

O. Meltsas ei maininud seletuses õienupufaasis olevaid taimi. Õienupufaasis olevad taimed on

mitteõitsvad taimed.

E. Loidi arvamusest nähtub olukorra kirjeldus, milles on märgitud herbitsiidid Granstar Premia ja

Primus XL, mida vaidlusalusel nisupõllul 16. juunil 2018 kasutati. Seega on vale kohtu järeldus

otsuse punktis 79, et kaebaja ei ole eriteadmistega isikule teada andnud, milliseid herbitsiide põllul

kasutati. Kaebaja ei rikkunud taimekaitsetööde teostamise nõudeid ja ei pritsinud õitsvaid

põldsinepi taimi ning PTA ei ole vastupidist tõendanud. Herbitsiid Granstar Premia 50 SX tõrjub

hästi järgmiseid umbrohtusid: kesalill, kapsasrohi, rukkilill, kõrviku liigid, põld-lõosilm,

hiirekõrv, põld-litterhein, iminõges, vesihein. Herbitsiid Primus XL aga parandab toimet virnale,

kesalillele, kõrvikutele, harilikule linnukapsale, põldlõosilmale, erilehisele linnurohule ja

raudnõgesele. Arvestades, et põldsinep ei ole ülal loetletud umbrohtude nimekirjas, ei pruukinud

nimetatud herbitsiididega pritsimine põldsinepile toimet avaldada, mistõttu põldsinepi kasv ei

peatunud ja taimed hakkasid pritsimise järgselt õitsema. Samuti ei pruukinud nimetatud

herbitsiidid mõjuda PRIA viidatud põisrohule ja karukeelele, sest nimetatud umbrohtusid ei ole

samuti eelmises punktis toodud loetelus.

Kaebaja ei taotlenud kaebuse rahuldamisega eraõiguslike nõuete lahendamist. Mesilaste

hukkumist heitsid kaebajale ette nii PRIA kui ka PMA kohtule esitatud menetlusdokumentides,

mistõttu ei saanud kaebaja jätta vastustajate väidetele vastu vaidlemata. Arvestades, et antud juhul

ei ole teada, kas mesilased hukkusid kaebaja või V. Kasemetsa enda tegevuse tõttu, siis mesilaste

hukkumist kaebajale süüks ei saa panna. 2. novembril 2020 esitas kaebaja kohtule tõendid selle

kohta, et mesilastest leiti suur kogus sipelgamürki, mis võib samuti olla mesilaste hukkumise

põhjuseks, kuid need tõendid jättis halduskohus tähelepanuta. Kuna ei ole tuvastatud mesilaste

hukkumise põhjus, siis ei saa väita, et kaebaja rikkus taimekaitsetööde teostamise nõudeid, st

pritsis õitsvaid taimi, mille tagajärjel mesilased hukkusid.

Halduskohtuga ei saa nõustuda selles, et toetuste vähendamise määr 3% oli proportsionaalne. Isegi

juhul, kui 3% toetusi vähendada oli proportsionaalne, siis ei olnud proportsionaalne vähendada

kõiki nelja kaebajale määratud toetust.

21. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PRIA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

Vastustaja hinnangul ei ole halduskohus kaebuse rahuldamata jätmisel tuginenud valdavalt

V. Kasemetsa fotodele, vaid sedastanud, et ka kohtumenetluses kogutud tõendid lisaks vastustajate

poolt haldusmenetluses kogutud tõenditele kinnitavad vastustajate läbiviidud menetluste

õiguspärasust ja lõppjäreldusi sellest, et apellant on taimekaitsevahendiga pritsinud suvinisu põllul

õitsvaid põldsinepi taimi. V. Kasemetsa selgitused ja fotod üksnes kinnitavad PRIA ja PTA

lõppjäreldusi.

E. Loidi vastuskirjaga ei saa tõendada, et kaebaja ei ole taimekaitsetööde teostamise nõudeid

rikkunud ega pritsinud õitsvaid taimi. Vastuskirjast nähtub üksnes see, kui kiiresti võivad

põldsinepi taimede õied avaneda. Küll aga nähtub kogutud tõenditest, et põldsinepi õitsemine on

ühtlane üle kogu põllu ning taimedel on avanenud arvukalt õisi. Lisaks on fotodelt näha ka

põisrohu (kohati juba ära õitsenud taimed) ja karukeele õitsemine. Ei ole usutav, et kõik põllul

kasvanud umbrohud ühel päeval, s.o 18. juunil 2018 õitsema hakkasid ja seda veel pärast

herbitsiididega pritsimist. Herbitsiididega pritsimine peatab koheselt umbrohu kasvu, mitte ei

soodusta nende kasvu, mistõttu ei ole võimalik, et pritsimise järgselt hakkavad taimed hoopis

ühtlaselt üle kogu põllu õitsema.

O. Meltsas on seletuskirjas märkinud, et sai 16. juuni 2018 hommikul kella 10 paiku teada, et peab

tegema pritsimistöid. E. Loidile esitatud kirjas märkis kaebaja, et põllul seiret tehes olid õienupud

märgatavalt kollased. Seega pidi kaebaja juba 16. juuni 2018 varahommikul (igal juhul enne

O. Meltsase teavitamist) tuvastama, et taimede õienupud on märgatavalt kollased. Kui kaebaja

tuvastas hommikul, et põldsinepi taimede õienupud on märgatavalt kollased, on ilmselge, et õhtuks

põld õitses.

Nii ühtsele pindalatoetusele, kliima- ja keskkonnatoetusele, loomade heaolu toetusele ning

keskkonnasõbraliku majandamise toetusele kohalduvad nõuetele vastavuse nõuded, mille hulka

kuuluvad

kohustuslikud

majandamisnõuded,

milliste

hulka

kuuluvad

muuhulgas

taimekaitsevahendite kasutamisega seotud nõue. Kui nõudeid rikutakse, näeb määruse nr 32 § 18,

määruse nr 56 § 13 ning määruse nr 49 § 26 ette kõikide toetuste osas vähendamised nõuetele

vastavuse nõuete rikkumise tõttu. Seetõttu on õiguspärane vähendada nõuetele vastavuse nõuete

rikkumisel erinevaid toetuseid, st kõiki taotletud toetusi, ning õiguspärased on ka apellandi toetuste

vähendamised. Toetuste vähendamise ulatust, s.o seda kas vähendamine 3% ulatuses oli

proportsionaalne või mitte, ei ole apellant halduskohtule esitatud kaebuses vaidlustanud.

22. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb PTA apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta see

rahuldamata.

PTA selgitab, et ei nõustu kaebajaga, nagu ei oleks V. Kasemetsa esitatud fotod asjas tõendina

lubatavad. On piisav, et kohus leidis, et fotod koos muude tõenditega on vajalikud asja õigeks

lahendamiseks. Halduskohus osundas mitmetele muudele tõenditele, millise kogumis hindamise

tulemusel on selge, et kaebaja korraldusel/tellimusel pritsiti selleks keelatud taimekaitsevahendiga

Danadim 40 EC (toimeaine dimetoaat) õitsvate põldsinepi taimedega põldu nr 208.

Ei ole võimalik ega eluliselt usutav, et O. Meltsas jõudis vahetult enne pritsimistöödega alustamist

tuvastada 89,05 hektari suurusel põllul kogu selle ulatuses, kas seal esineb õitsvaid taimi või mitte.

Kuna samal päeval, mil pritsimistöödega lõpetati, mesilaspered hukkusid kasutatud

taimekaitsevahendis Danadim 40EC sisalduva toimeaine dimetoaat mõjul, on selge, et kaebaja

poolt taimekaitsevahendi kasutamise nõudeid ei järgitud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

23. Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

24. Halduskohus on põhjalikult selgitanud toetuse vähendamise õiguslikke aluseid ja

põhjendanud, miks esineb faktiline alus kaebajale määratud toetuste vähendamiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja HKMS § 201 lg 4 alusel ei korda

neid.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgnevat.

25. Apellatsioonimenetluses leiab kaebaja jätkuvalt, et toetuste vähendamise aluseks olev

rikkumine on tõendamata. Lisaks peab kaebaja lubamatuks ühe rikkumise eest sanktsioonina nelja

erineva toetuse vähendamist 3% ulatuses ning heidab halduskohtule ette menetlusreeglite

rikkumist, s.o lubamatu tõendi vastuvõtmist ning selgitamiskohustuse rikkumist.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.

26. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja taotles ja vaidlustatud PRIA otsustega määrati talle ühtne

pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus, loomade heaolutoetus ja keskkonnasõbraliku

majandamise toetus. Toetusi vähendati nõuetele vastavuse tingimuste rikkumise tõttu 3% võrra.

Siseriiklikult reguleerivad toetuse saamise korda ja tingimusi ning toetusesaaja kohustusi vastavalt

maaeluministri 17. aprilli 2015. a määrus nr 32 „Otsetoetuse saamise üldised nõuded, ühtne

pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ (määrus nr 32),

maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus“ (määrus nr 56) ja

maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“

(määrus nr 49).

Kõik määrused panevad toetusesaajale muu hulgas kohustuse järgida ELÜPS § 32 lg 2 kohaselt

avaldatud kohustuslikke majandamisnõudeid. Üheks selliseks nõudeks on põllumajandusministri

29. novembri 2011. a määruse nr 90 „Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad

nõuded“ (määrus nr 90) § 4 lg-st 8 tulenev keeld pritsida taimekaitsevahendit alal, millel on

õitsvaid taimi, välja arvatud juhul, kui taimekaitsevahendi pakendi märgistusel on märge, et seda

võib kasutada taimede õitsemise ja mesilaste lendluse ajal.

27. Samuti näevad kõik määrused ette PRIA õiguse ja kohustuse vähendada toetust Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1306/2013, komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr

640/2014 ning komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 809/2014 sätestatud alustel ja korras.

Vaidlustatud otsustes kaebajale määratud toetuste vähendamise alusena ongi PRIA viidanud

komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art-le 39. Selle esimese lõike järgi, kui kindlaks

tehtud rikkumise põhjuseks on toetusesaaja hooletus, kohaldatakse vähendamist. Üldjuhul

vähendatakse määruse (EL) nr 1306/2013 artiklis 92 osutatud maksete ja iga-aastaste toetuste

kogusummat 3 %. Lähtudes nõuete rikkumise olulisuse hindamisest, mida pädev kontrolliasutus

teeb artikli 38 lg-tes 1–4 osutatud kriteeriume arvesse võttes protokolli hindamisosas esitatud

hinnangu alusel, võib makseasutus otsustada vähendada seda protsendimäära 1 %-le või

suurendada seda 5 %-le esimeses lõigus osutatud kogusummast või vähendamist üldse mitte

kohaldada, kui kõnealuse nõude või standardiga seoses on sätestatud võimalus jätta nõuete

rikkumine käsitlemata või kui toetust antakse vastavalt määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 17

lõigetele 5 ja 6.

Eeltoodust ilmneb, et nõuete rikkumine hooletusest toob üldjuhul kaasa toetuse vähendamise,

kusjuures vähendamise ulatus on seotud toetuste kogusummaga. Olukorras, kus kohustuslik

majandamisnõue kehtib iga vaidlusaluse toetuse kasutamisel, tulebki toetuse vähendamist

kohaldada iga toetusmeetme osas. Selliselt ongi kaebajale määratud iga toetuse vähendamise

kaudu tagatud ka toetuste kogusumma proportsionaalne vähenemine. Tegemist ei ole sama teo

eest

kaebaja

mitmekordse

karistamisega

karistusõiguse

tähenduses.

Kohustusliku

majandamisnõude rikkumisega rikub kaebaja eraldi iga toetuse saamise tingimusi. Euroopa Liidu

õigus ei näe siinkohal ette võimalust piirduda toetuse vähendamisega ühe toetusmeetme osas ja

lugeda teiste toetusmeetmete mõttes kaebaja kohustuslikku majandamisnõuet mitterikkunuks.

Rikkumine puudutab kaebaja tegevust tervikuna ega seondu kitsalt ühe toetusmeetmega.

Vastupidine käsitlus oleks vastuolus toetuste eesmärkidega ning moonutaks kohustuslike

majandamisnõuete sisu.

Seetõttu on põhjendamatu kaebaja seisukoht, et rikkumise tuvastamise korral oli PRIA õigustatud

vähendama ühe toetusmeetme toetust, kui mitte kõiki nelja korraga.

28. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaebuses halduskohtule ega ka vaidemenetluses ei

seadnud kaebaja kahtluse alla 3% vähendamise proportsionaalsust. Ringkonnakohus jätab kaebaja

selle väite tähelepanuta vastavalt HKMS § 198 lg-le 3, sest kaebaja ei väida, et ta ei oleks saanud

väidet esitada juba halduskohtule. Ringkonnakohus märgib siiski, et kaebaja ei ole esile toonud,

millised on need komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 640/2014 art 38 lg-s 1 nimetatud

asjaolud, millele tuginedes oleks vastustaja pidanud kaaluma toetuste vähendamist väiksemas

määras kui 3%. Kaebuses (dtl 6) viitas kaebaja küll vastustaja kasutatud hindamismaatriksile, kuid

mitte toetuse vähendamise proportsionaalsust kahtluse alla seades, vaid rikkumise tuvastamisele

vastu vaieldes. Nimelt leidis kaebaja, et hindamismaatriksi (dtl 34-35) kohaselt PMA tuvastas, et

vaidlusalusel põllul esines õitsvaid taimi vähem kui 20%. Vastuseks kaebaja väitele selgitas PRIA,

et PTA kontrollprotokolli nr KP-1814020 lisas rikkumise ulatuse hindamisel antud 3 hindepunkti

(nõuetele mittevastavalt pritsitud vähem kui 20% alast) ei väljenda vaidlusalusel põllul õitsvate

põldsinepitaimede osakaalu, vaid seda, et vaidlusalune põld moodustab vähem kui 20% kaebaja

kasutuses olevast põllumaast, millel on lubatud kasutada taimekaitsevahendeid. Hindamis-

maatriksist nähtub, et rikkumise hindamisel on vastustaja arvestanud kõigi komisjoni delegeeritud

määruse (EL) nr 640/2014 art 38 lg-s 1 loetletud kriteeriumidega. Kriteeriumidele antud

hinnangute ega lõpliku hinnangu põhjal ei ole tuvastatav, et vastustaja oleks hinnanud rikkumise

ebaproportsionaalselt raskeks ja seega teinud kaalutlusvea toetuse vähendamisel.

29. Ekslik on kaebaja arusaam, et vaidlustatud PRIA otsused tuleb kaebajale määratud toetuste

vähendamiste osas tühistada juba seetõttu, et otsustes (mis on haldusaktid) ei ole esitatud

põhjendusi selle kohta, millisel faktilisel ja õiguslikul alusel otsustas vastustaja toetusi vähendada.

Kohtupraktikas on tunnustatud seisukohta, et toetuse määramisel ei ole PRIA-l täiemahulist

põhjendamiskohustust. Iseenesest on õige, et PRIA otsuste vormistusest on keeruline mõista, mis

põhjusel ja millisel alusel toetuse vähendamine otsustati. See omakorda muudab keerukaks toetuse

vähendamise otsustuse vaidlustamise. Eelnevat õigustab siiski asjaolu, et taotlejal ei ole

subjektiivset õigust saada toetust ning PRIA saab ja peab esitama täiemahulised põhjendused

vaidemenetluses, mis taotlejal tuleb kohustuslikult läbida enne halduskohtusse pöördumist

(ELÜPS § 110 lg 1). Praegusel juhul nähtub PRIA vaideotsustest, et kaebaja on tegelikult olnud

teadlik, miks talle määratud toetusi vähendati, esitades vaietes vähendamise otsusele asjakohased

vastuväited. Seega ei ole põhjenduste puudumine vaidlustatud otsustes takistanud kaebajal oma

õiguste kaitset.

30. Kaebaja põhiväide on vaidluses läbivalt, et PTA kontrollprotokoll nr KP-1814020 on

õigusvastane, kaebaja ei pritsinud õitsvaid taimi taimekaitsevahendiga ning PTA ja PRIA

vastupidine seisukoht on tõendamata. Kaebaja tugineb sellele, et:

-

pritsimistöö teostanud O. Meltsase seletuse kohaselt ei olnud põllul õitsvaid taimi enne töö

alustamist 16. juuni 2018 õhtul ega ka pärast töö lõpetamist 17. juuni 2018 varahommikul;

-

Eesti Maaülikooli vanemteadur E. Loidi esitas arvamuse, et kui 16. juuni 2018 õhtul olid

põllul kollaste õiepungadega põldsinepi taimed, siis on suur tõenäosus, et juba järgmisel

päeval olid põllul esimesed õied avanenud;

-

põldsinepi taimede õite avanemist soodustasid ilmaolud;

-

18. juunil 2018 toimunud PTA kontrolli käigus ei saanud tuvastada põllul õitsvate taimede

olemasolu 16. juuni 2018 õhtul;

-

põllu kõrval asuvas talus tegutsev mesinik ei teavitanud PTA-d taimekaitsevahendite

kasutamisest taimede õitsemise ajal, vaid mesilaste hukkumisest taimekaitsetööde tõttu;

-

kaebaja kasutatud taimekaitsevahendit mesilaste hukkumise põhjustajana ei ole tuvastatud,

kuna mesilastest leiti ka suur kogus sipelgamürki.

Kokkuvõtvalt leiab kaebaja seega, et O. Meltsase seletus kinnitab õitsvate taimede puudumist

põllul ning kuna põldsinepi õitsele puhkemine sel ajal olnud ilmastikutingimustes toimub väga

kiiresti, siis enam kui ööpäev hiljem toimunud PTA kontroll ei saanud tuvastada õitsvate taimede

olemasolu vaidlusalusel ajal.

31. Ringkonnakohtu hinnangul on aga PRIA veenvalt põhjendanud, miks ta siiski leiab, et kaebaja

kasutas taimekaitsevahendit õitsvate taimedega põllul 16. ja 17. juunil 2018 ja rikkus sellega

kohustuslikku majandamisnõuet. 11. veebruari 2019. a vaideotsuses nr 12-41181175-2 ja 26.

aprilli 2019. a vaideotsuses nr 12-4119169-2 selgitas vastustaja, et ei pea O. Meltsase kirjalikku

seletust usaldusväärseks. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja ei oleks õitsvate taimede puudumisele

tähelepanu juhtinud juba PTA kontrolli teostamise ajal, kui kaebaja esindaja märkis üksnes, et

taimekaitsetöid teostati öösel. Teiseks sai PTA kaebuse mesilaste hukkumise kohta pritsimisele

järgneval päeval. Laboratoorse analüüsi tulemused näitasid dimeotaadi sisaldust hukkunud

mesilastes. Viimane on üks toimeainetest kaebaja kasutatud taimekaitsevahendis Danadim 40EC.

PTA kontrolli ajal tehtud fotodelt nähtub põldsinepi ulatuslik õitsemine. Sedavõrd ulatuslik

õitsemine ei oleks võimalik, kui 16. juuni 2018 õhtul oleks põldsinepi taimed olnud õienupu

staadiumis ja esimesed õied oleks avanenud pärast pritsimise lõpetamist. O. Meltsase seletuse

usaldusväärsuse seab kahtluse alla ka asjaolu, et kuna kaebaja põlluraamatu kohaselt põldu pritsiti

ka herbitsiididega (Primus XL ja Granstar Premia 50 SX2), mille toimel taime kasv koheselt

peatub, ei ole võimalik, et pärast pritsimist hakkavad umbrohud hoopis ühtlaselt õitsema.

32. Ringkonnakohus nõustub, et olukorras, kus PTA kontrolli ajal tuvastati V. Kasemetsa mesila

kõrval asuval suvinisupõllul nr 208 põldsinepi ulatuslik õitsemine, ei kinnita E. Loidi arvamus

seda, et 16. juuni 2018 õhtul põllul õitsvaid taimi ei olnud. Vaatamata sellele, et põldsinepi õitsele

puhkemine võib toimuda lühikese aja jooksul ei saa sellest järeldada, et põllul olnud taimed

valdavalt ühel ja samal päeval õide puhkesid. PTA kontrolli protokollis nr KP-1814020 fikseeritud

kaebaja esindaja T. Mägi selgitus (dtl 378), et pritsimist teostati öösel, viitab pigem sellele, et

kaebaja möönis õitsvate taimede olemasolu põllul, kuid lootis taimekaitsevahendite võimalikku

kahjulikku mõju mesilastele vähendada sellega, et pritsimine toimus ajal, mil eeldatavalt on

tuulevaikne ning õitsvad taimed on ööseks õied sulgenud. Tuleb möönda, et PTA kontrolli käigus

tõepoolest ei olnud võimalik vahetult tuvastada vaidlusalusel põllul õitsvate taimede olemasolu

taimekaitsevahendite kasutamise ajal. Samas loob PTA kontrolli ajal tuvastatud põldsinepi

ulatuslik õitsemine siiski tõenäosuse, et õitsemine ei alanud eelmisel päeval.

33. E. Loidi arvamuse (dtl 37) kohaselt põldsinepi õite moodustumisest kuni õitsema hakkamiseni

võib kuluda 7-16 päeva, seejuures kõrgem õhutemperatuur aeglustab õite puhkemist ja pikk valge

aeg ööpäevas kiirendab õite puhkemist. Herbitsiidide kasutamine õitsemist oluliselt edasi ei lükka.

Seega ei saa asjatundja arvamusest järeldada, et põldsinepile oleks omane kõigi samas kasvukohas

asuvate taimede üheaegne (samal päeval) õitsemise algus. Isegi paaripäevane varieeruvus õite

puhkemise ajas viib järelduseni, et vähemalt osaliselt õitses põldsinep vaidlusalusel põllul juba

enne taimekaitsevahendi kasutamist. Teisalt lükkab E. Loidi arvamus ümber PRIA väite, nagu

peataks herbitsiidide kasutamine põldsinepi kasvu ja õite puhkemise. Seetõttu ei ole PTA

kontrollis tuvastatud olukord siiski üks-ühele ülekantav 16. juunisse 2018. Selge ei ole seegi, kas

O. Meltsas sai enne pritsimistööde algust 16. juuni 2018 õhtul hinnata vaidlusaluse põllu

seisukorda tervikuna. Põllu suurust (89,05 ha) arvestades ei ole ringkonnakohus veendunud, et

näiteks ühest põllu küljest oli vaatluse teel võimalik hinnata õitsvate taimede olemasolu või

puudumist põllul tervikuna. Kuna O. Meltsas ei ole kirjeldanud seire teostamise asjaolusid, siis ei

ole tema seletus selles osas kontrollitav, mis oma korda vähendab seletuse usaldusväärsust.

Mööda ei saa vaadata aga asjaolust, et V. Kasemets märkas vaidlusaluse põllu kõrval mesilaste

hukkumist 17. juunil 2018, vahetult järgneval päeval pärast suvinisupõllul taimekaitsevahendi

kasutamist. Põllumajandusuuringute keskuse kontrolliprotokollid nr 18-008560 JSL/TK (dtl 521)

ja nr 18008591 JSL/TK (dtl 519) kinnitavad, et surnud mesilastes leidus nisupõllul kasutatud

taimekaitsevahendis leiduvat dimetoaati ja omeotaati. Määrav ei ole siinkohal, kas dimetoaat ja

omeotaat olid mesilaste hukkumise (ainsaks) põhjuseks. Oluline on, et mesilased olid

taimekaitsevahendi toimeainetega kokku puutunud. Ringkonnakohtule ei ole teada, et selline

kokkupuude saanuks toimuda muul viisil, kui taimekaitsevahendiga pritsitud õistaimede kaudu.

Mesilaste taimekaitsevahendiga kokkupuute ärahoidmine on üheks põhjuseks, miks õitsvate

taimede pritsimine taimekaitsevahendiga ei ole lubatud. Kuna kaebaja ei väida, et ta oleks samal

ajavahemikul kasutanud sama toimeainega taimekaitsevahendit naabruses asunud rapsipõldudel,

siis viib taimekaitsevahendi toimeaine leidmine mesilastest tõdemuseni, et mesilased lendlesid

vaidlusalusel suvinisupõllul õitsenud taimedel, mida oli eelnevalt taimekaitsevahendiga pritsitud.

Eeltoodud põhjustel ei ole usaldusväärne O. Meltsase kinnitus, et põllul ei esinenud õitsvaid taimi

ei enne ega pärast taimekaitsevahendi kasutamist. Vastupidi, haldusmenetluses kogutud tõendid

ning halduskohtu kogutud täiendavad tõendid osutavad, et tõene on vastupidine väide – põllul

esines õitsvaid taimi taimekaitsevahendi kasutamise ajal.

34. Tähelepanuväärne on seegi, et kaebaja ei ole selgitanud, kas ta ise veendus, et vaidlusalusel

nisupõllul on taimekaitsevahendi kasutamine lubatav. O. Meltsase seletuse (dtl 382) kohaselt sai

ta korralduse põllu pritsimiseks juba 16. juuni 2018 hommikul kell 10. PRIA on põhjendatult

osutanud, et kui kaebaja kontrollis põldu enne O. Meltsasele korralduse andmist, siis tulenevalt

E. Loidi arvamusest ei saanud kaebaja olla veendunud, et pritsimise alguseks 16. juuni 2018 õhtul

põllul õitsvaid taimi ei olnud. Kollaste õienuppude esinemise korral 16. juuni 2018 hommikul olid

õied õhtuks juba puhkenud. Vaatamata vastustaja sellekohasele osutusele ei ole kaebaja aga isegi

väitnud, et tema seaduslik esindaja või mõni töötajatest oleks 16. juunil 2018 teostanud põllu

seiret. Kaebaja enda töötajate või seadusliku esindaja poolt seire tegemata jätmisel sõltub hinnang

kaebaja väitele, et põllul puudusid õitsvad taimed pritsimise ajal üksnes O. Meltsase seletuse

usaldusväärsusest. O. Meltsase seletus on aga vastuolus asjas kogutud muude tõenditega ega lükka

seetõttu ümber PTA ja PRIA järeldust õitsvate taimede esinemise kohta.

35. Täiendavalt

kinnitavad

vaidlusalusel

põllul

hiljemalt

16. juunil

2018

õitsvate

põldsinepitaimede olemasolu ka V. Kasemetsa selgitused ja halduskohtule esitatud fotod (dtl 439-

466). Halduskohus on otsuse punktides 82-89 põhjalikult selgitanud fotodelt ilmnevat ning seda,

miks fotod kinnitavad taimede õitsemist põllul juba enne pritsimise algust, ning erinevalt kaebaja

väidetust ka fotode kui tõendite usaldusväärsust. Ringkonnakohus nõustub nende halduskohtu

otsuse põhjendustega ega korda põhjendusi siinkohal. Halduskohtu otsuse põhjendused vastavad

ka kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väidetele, mistõttu ei anna apellatsioonkaebus alust

halduskohtu seisukoha muutmiseks.

36. Ringkonnakohtu hinnangul on V. Kasemetsa selgitused ja halduskohtule esitatud fotod

lubatavad tõendid haldusasjas. Vastupidist ei saa järeldada asjaolust, et kuna ringkonnakohus

tühistas halduskohtu määruse, millega V. Kasemets kaasati asja lahendamisse kolmanda isikuna,

siis ei ole tegemist menetlusosalise poolt esitatud ega halduskohtu enda poolt kogutud tõenditega.

Halduskohus otsustas V. Kasemetsa esitatud fotode asja juurde võtmise 2. oktoobri 2020. a

määrusega (dtl 486-488). Olukorras, kus tõendid olid juba haldusasja toimikusse esitatud ja

halduskohus pidas neid asja lahendamisel olulist teavet kandvateks, puudus vajadus nõuda nende

uuesti esitamist V. Kasemetsalt või menetlusosalistelt. Selline tõendite esitamise formaliseerituse

nõue ei teeniks menetlusosaliste õiguste kaitse ega asja õige lahendamise eesmärki. Praegusel

juhul oli kaebajale tagatud võimalus tõenditega tutvuda ning muu hulgas nende usaldusväärsuse

ja asjakohasuse kohta seisukohta avaldada. Seda võimalust kaebaja ka kasutas (dtl 504-511).

Samuti ekslik on kaebaja arusaam, et kui V. Kasemets ei ole asjas kolmandaks isikuks ja ka PTA

ega PRIA ei pidanud haldusmenetluses vajalikuks tema esitatud tõendeid koguda, siis

V. Kasemetsa esitatud tõendid ei saa olla tõendiks, millel on asjas tähtsust ning et vastavalt oli

halduskohus kohustatud tõendid asjast kõrvaldama. HKMS § 56 lg 1 järgi on tõend igasugune

teave, mis on seaduses sätestatud menetlusvormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras

teeb kindlaks menetlusosaliste nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende

puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. Kui halduskohus tõendite

asja juurde võtmise ajal oli seisukohal, et tõenditest ilmneb oluline teave asja lahendamiseks, siis

on see tõdemus piisav, et pidada tõendit lubatavaks HKMS § 62 lg 2 mõttes. Juhul, kui hiljem

siiski selgunuks, et neil tõenditel ei ole asja lahendamisel tähtsust, saanuks kohus jätta need

arvestamata (HKMS § 62 lg 6). Halduskohtul ei olnud kohustust põhjendada tõendusliku lünga

esinemist tõendite asja juurde võtmiseks. Seda, kas tõend on asja lahendamisel oluline ei määra,

kas asjas on juba mõni muu sama asjaolu kinnitav või ümberlükkav tõend. Eriti olukorras, kus

tõendid ei ole kõik ühesuunalised, võib täiendava tõendi kogumine olla vajalik või isegi nõutav

asja õigeks lahendamiseks.

Ringkonnakohus ei näe ka, et halduskohtule oleks etteheidetav ilmselgelt mitte asjakohaste

tõendite asja juurde võtmine. Kuigi V. Kasemetsa selgitus ja fotod ei ole asja lahendamisel

määrava tähendusega, annavad nad siiski teavet asjas oluliste asjaolude kohta. Ringkonnakohus

möönab, et fotode endi alusel ei saa lõplikult veenduda nende tegemise ajas, kuid koostoimes asjas

kogutud muude tõenditega osutavad need siiski sellele, et vaidlusalusel põllul esines õitsvaid taimi

juba hiljemalt 16. juunil 2018.

37. Kaebaja hinnangul olukorras, kus halduskohus leidis, et kaebaja väide õitsvate taimede

puudumise kohta ei ole O. Meltsase seletusega piisavalt tõendatud oleks ta pidanud seda kaebajale

selgitama ja tegema ettepaneku täiendavate tõendite esitamiseks.

Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Juba PRIA vaideotsustest selgus kaebaja jaoks muu hulgas

see, et asjas on vastassuunalisi tõendeid ning esineb vähemalt võimalus, et O. Meltsase seletus

koostoimes teiste tõenditega ei osutu usaldusväärseks ning seetõttu jääb tõendamata kaebaja väide

õitsvate taimede puudumisest põllul. Kohtu kohustus selgitada, millised on asja lahendamisel

olulised asjaolud, samuti vajadust neid tõendada, seondub eelkõige olukorraga, kus

menetlusosaline oma õigusliku kogenematuse tõttu seda ise ei mõista. Kuna kaebaja esitas tõendi

oma väite kinnituseks ja kaebajat esindab professionaalne õigusteenuse osutaja, siis ilmselt ei ole

tegemist sellise olukorraga. Menetluse kestel halduskohus ei saanud ega pidanudki hindama

milline on tõendite usaldusväärsus ning kaal tõendikogumis. Lõpliku hinnangu tõenditele ja

järelduse sellest, millised asjaolud on tõendatud annabki kohus alles otsuses (HKMS § 165 lg 1

p-d 1 ja 2). Seega ei saanud halduskohtul olla kohustust selgitada kaebajale, et O. Meltsase seletus

tõendina ei ole piisav kaebuse põhiväite tõendamiseks.

Tähelapanu väärib, et kuigi kaebaja heidab halduskohtule ette selgitamiskohustuse täitmata

jätmist, pidades seda oluliseks oma õiguste kaitsmisel halduskohtus, ei ole ta siiski ka

ringkonnakohtule esitanud põllul õitsvate taimede puudumist kinnitavaid täiendavaid tõendeid ega

osutanud nende kogumise võimalusele.

Kaebaja etteheide halduskohtule on seega põhjendamatu ja otsitud.

38. Eeltoodud põhjustel on ringkonnakohus seisukohal, et PRIA õiguspäraselt keeldus kaebajale

toetuse väljamaksmisest ja tunnistas kehtetuks kaebajale investeeringutoetuse määramise otsuse.

Ringkonnakohus nõustub ka halduskohtu hinnanguga, et kaebaja õiguste kaitsele ei aitaks kaasa

PTA kontrolliprotokolli õigusvastasuse tuvastamise nõude rahuldamine, mistõttu tuleb see nõue

jätta rahuldamata juba kaebeõiguse puudumise tõttu.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

39. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Vastustajad

ei

ole

esitanud

menetluskulude

nimekirja

ega

kuludokumente

apellatsioonimenetluses. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest menetluskulusid

vastustajate kasuks välja ei mõisteta. Kaebaja apellatsioonimenetluse kulud jäävad tema enda

kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/