2-21-812/21 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-21-812

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-812

Tsiviilasi

S. H. ja S. H. hagi J. H. vastu elatise suurendamiseks

Tsiviilasja hind

S. H. hagi hind 1593 eurot ja Y. Y.hagi hind 1593 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

-

S. H. (isikukood: XXX, elukoht: XXX)

-

Y. Y.(isikukood: XXX, elukoht: XXX)

Hagejate seaduslik esindaja N. R. (isikukood: XXX,

elukoht: XXX; e-post: XXX)

Kostja J. H. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post:

XXX)

Kostja lepinguline esindaja K. S. (e-post: XXX

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Suurendada 28.11.2013 tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissiga kokku lepitud

elatusraha suurust.

3. Mõista J. H. välja S. H. kasuks elatis 162,50 eurot kuus alates 19.01.2021 kuni S. H.

(sündinud XX.XX.XXXX) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Mõista J. H. välja Y. Y. kasuks elatis 162,50 eurot alates 19.01.2021 kuni Y.

Y.(sündinud XX.XX.XXXX.) täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. S. H. ja Y. Y. esitasid 19.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse J. H. vastu elatise

suurendamiseks. Hagiavalduse kohaselt laste vajadused on suurenenud. Hagejad paluvad

alates hagiavalduse esitamisest välja mõista elatise miinimumsummas.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata, kuid kui kohus peaks leidma, et hagi on põhjendatud,

palub välja mõista 146 eurot (584/4 = 146), kuna üle selle jääks kostja ise raskustesse. Kostja

vastuse kohaselt tema töötasu ei võimalda suuremat elatist maksta. Kostja sõnul saab ta

töötasu XXX, kostjal on veel ka XXX laps R. R., kes saab samuti kostjalt XXX eurot, kostja

on täisealine isik, kelle vajadused on suuremad kui lastel – liisingud, laenud, tuleb kõrvale

panna kehvemate aegade jaoks ning arvestada võimalike ootamatute väljaminekutega. Kostjal

ei ole muud vara, mille arvelt elatist maksta. Kuna kostja on majanduslikes raskustes, leiab

kostja, et arvestada tuleks hagejate emale laekuva riigipoolse peretoetusega. Samuti viitab

kostja uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ lõpparuandele, millest nähtuvalt

lapsele ei kulu miinimummääras elatist. Samuti leidis kostja, et hagejad ei ole tõendanud,

millised muutused on toimunud pärast eelmise kohtulahendi jõustumist.

Kohtu põhjendused

3. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt.

4. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt

ülalpidamist. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise

kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale

lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei

ole ning rahvastikuregistri kannetega on tõendatud, et hagejad on kostja alaealised lapsed.

Kostja ei ela lastega koos, mistõttu peab täitma lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise

teel.

5. 28.11.2013 tsiviilasjas nr XXX kinnitatud kompromissi kohaselt kohustub kostja maksma

kummagi hageja ülalpidamiseks elatusraha XXX eurot kuus. Hagejad paluvad elatist

suurendada ja välja mõista elatise miinimumsummas, kuna laste vajadused on suurenenud.

6. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja

perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus

uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on

muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude

rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja

arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

7. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad alust elatise suurust muuta (Riigikohtu 20. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-

1-67-17 p 9 ja seal viidatud lahendid). Tsiviilasjas nr 2-13-43516 esitatud hagiavalduse

kohaselt olid kummagi lapse vajadused 230 eurot kuus. Käesolevas asjas esitatud

hagiavalduse kohaselt on kummagi lapse vajadused 485 eurot kuus. Seega on laste vajadused

võrreldes

eelmise

kohtulahendi

tegemise

ajaga

oluliselt

suurenenud.

Lisaks

on

märkimisväärselt suurenenud ka elatise miinimummäär. Perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg 1

kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Kui 2013. a-l oli elatise miinimummäär 160 eurot kuus, siis

käesolevalt on see 292 eurot kuus. Riigikohus on selgitanud, et ka seaduses sätestatud

miinimumelatise muutumine annab alust nõuda kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse

muutmist ning elatise suurendamiseks miinimumsummani ei ole vaja üldjuhul tõendada, et

lapse vajadused on suurenenud (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

124-15 p-d 12, 13).

8. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei

vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS §

101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus

või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1

sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

9. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust

oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on

lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane

lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema

sissetulek on liiga väike. See tähendab, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel

tuleb muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada

tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Juhul kui vanema

sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste

vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS §

102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks

ühetaoliselt (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15).

Samas ei tähenda eeltoodu mitme lapse puhul, et vanemal on laste ülalpidamiseks kohustus

teenida mitme palga alammäära suurust töötasu (vt Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus

tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 13).

10. Kuigi kostja on väitnud, et saab töötasu XXX, siis kostja esitatud palgatõendist seda ei nähtu.

Perioodil 01.08.2020 – 01.01.2021 on kostja keskmine brutotöötasu olnud XXX eurot

(6292,01/6 = XXX) ja keskmine netotöötasu XXX eurot [(2070 + 3382,41) / 6 = XXX].

Vaidlust ei ole selles, et kostjal on lisaks hagejatele veel XXX alaealine laps (R. R.), kellele

kostja maksab samuti elatist XXX eurot kuus. Eelnevat arvestades leiab kohus, et kostja

sissetulek ei võimalda lastele miinimumelatist maksta. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjale

kuuluks muud vara, mille arvelt hagejatele elatist maksta.

11. Kostja on palunud arvestada muuhulgas hagejate emale laekuva riigipoolse peretoetusega.

Riigikohus on selgitanud, et peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada

elatist alla miinimummäära, aga riiklike peretoetuste maksmine võib olla mõjuvaks põhjuseks

koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on

tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt nt Riigikohtu 28. märtsi

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-11905 p 19 ja seal viidatud lahendid).

12. Hagejate emal on koos hagejatega XXX alaealist last, esitatud tõendi kohaselt saab hagejate

ema kummagi hageja eest lapsetoetust XXX eurot kuus ning lasterikka pere toetust kolme

lapse peale XXX eurot kuus – hagejate osana saab sellest arvestada 200 eurot kuus. Seega

saab hagejate ema kummagi hageja kohta peretoetusi 160 eurot kuus. Antud summa ulatuses

saab laste vajadused lugeda kaetuks. Hagiavalduse kohaselt kummagi lapse vajadused on 485

eurot kuus, pärast peretoetuste mahaarvamist on lapse vajadused katmata 325 euro ulatuses –

sellest peab kumbki vanem katma eelduslikult poole, st 162,50 eurot.

13. Kostja on välja toonud enda kulud kokku summas 363,05 eurot kuus – sidekulud 20 eurot

kuus, vesi 3,25 eurot kuus, prügi 3 eurot kuus, elekter 17 eurot kuus, küte 15,50 eurot kuus,

küte (freesile, trimmerile, niidukile) 4,30 eurot kuus, gaas 15 eurot kvartalis, remondifond 5

eurot kuus, riided 20 eurot kuus, jalatsid 10 eurot kuus, transport 10 eurot kuus, söök 250

eurot kuus. Kostja on märkinud, et on täisealine inimene, kelle vajadused on suuremad, nt

liisingud, laenud vaja maksta. Samas ei ole kostja välja toonud konkreetselt ühtegi kohustust

ja selle suurust. Kohus nõustub samas, et arvestada tuleb ka võimalike ootamatute

väljaminekutega.

14. Kohus leiab, et kostja sissetulek on piisav, maksmaks kummalegi hagejale elatist 162,50 eurot

kuus. Pärast elatise maksmist, jääb kostja enda vajaduste katteks keskmiselt 468,735 eurot

kuus (908,735 eurot - 2 x 162,50 eurot - 115 eurot).

15. Eeltoodud põhjendustel kohus suurendab 28.11.2013 tsiviilasjas nr XXX kinnitatud

kompromissi kohast elatise summat ning mõistab alates 19.01.2021 kummagi hageja kasuks

välja elatise 162,50 eurot kuus.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kostja on palunud jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 2 alusel hagejate kanda, seose menetluses tehtud

kompromissettepanekuga. Kohus, arvestades et kosja ei ole pakutud kompromissi ulatuses

asunud isegi menetluse ajal elatist tasuma, peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud

poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik