2-19-15416/44 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 1.juulil 2021 Lubja 4

Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-15416

Kohtuasi

Ü. T.i hagi Opa Credit OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2018/1292-1293

Hagihind

6000

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Ü. T. (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja A.K.

Kostja: Opa Credit OÜ (registrikood 14161161, asukoht

Masina 20, 10144 Tallinn, e-post: info@opa.credit)

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kristel Viru

Kohtuistungi aeg

31. mai 2021

Resolutsioon

Jätta Ü. T.i hagi Opa Credit OÜ vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 024/2018/1292-1293

rahuldamata

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud Ü. T.i kanda

2. Määrata kindlaks ja välja mõista Ü. T.ilt Opa Credit OÜ

kasuks

menetluskulud

1918,25

eurot

(üks

tuhat

üheksasada

kaheksateist

eurot

ja

senti)

(käibemaksuta) eurot ja viivis lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõuded

1. Ü. T. (edaspidi hageja) palus Opa Credit OÜ (edaspidi kostja) vastu esitatud hagis tunnistada

lubamatuks sundtäitmine täiteasjas nr 024/2018/1292-1293.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja ja A. P. ühisomandis on 1/2 suurune mõtteline osa kinnistusregistri registriossa nr

16863301 kantud kinnistust, mis asub xx (edaspidi kinnistu). Hageja ja hageja abikaasa

(kinnistu omanikena), X OÜ (algse hüpoteegipidajana) ja kostja (hüpoteegi omandajana)

sõlmisid 28.05.2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu”, mille tõestas

Tallinna notar K. P. asendaja K. K. ning mis kannab notari ametitegevuse raamaturegistri

numbrit xxx (edaspidi täitedokument). Täitedokumendiga omandas kostja kinnistut

koormava hüpoteegi. Täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik nõuded,

mis tulenevad kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004.

3. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja senini sõlminud täitedokumendi tagatiskokkuleppes

nimetatud laenulepingut. Kostja edastas hagejale, kui OÜ X seaduslikule esindajale,

laenulepingu nr EE181004, mille hageja 27.05.2018 digitaalselt allkirjastas ning kostjale e-

kirjaga tagastas. Kostja poolt allkirjastatud laenulepingut ei ole hageja saanud. Laenulepingu

p 17.8 kohaselt jõustub leping selle allkirjastamisel poolte poolt, kui pooled ei ole kokku

leppinud teisiti. Pooled ei ole leppinud kokku teisiti. Hageja küsis korduvalt kostja

esindajatelt O. A.ilt ja S. S.ult laenulepingut, millel oleks kostja allkiri, kuid ei ole seda

saanud, kuigi S.S. kinnitas, et on hagejale allkirjastatud laenulepingu saatnud. Kostja esitas

07.11.2019 vastuväidete lisana laenulepingu erakorralise ülesütlemiseteate, mille järgi ütles

kostja laenulepingu 27.05.2018 üles. Täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt tagab hageja kinnisasi

28.05.2018 sõlmitud laenulepingust tulenevaid nõudeid.

4. Kohtutäitur algatas täitedokumendi alusel hageja suhtes täitemenetluse nr 024/2018/1292-

1293 kostja 55 839,19 euro suuruse nõude rahuldamiseks ning koostas 11.09.2019 teate

hagejale kinnistu avalikul enampakkumisel müümise kohta. Kostja esitas 28.05.2018

laenulepingu sõlmise vastuväite, millega hageja ei nõustu, kuna kostja allkirjastas vaid

garantiilepingu, kuid jättis laenulepingu allkirjastamata. Kõigi garantiilepingu allkirjastanud

lepinguosaliste tahe oli allkirjastada garantiileping eraldi dokumendina, kusjuures samas

digitaalkonteineris

olev

laenuleping

oli

vaid

garantiilepingu

lisa.

Mitte

ükski

lepinguosalistest ei soovinud garantiilepingu allkirjastamisega sõlmida laenulepingut. Kostja

saatis hagejale 26.05.2018 eraldi allkirjastamiseks laenulepingu digitaalkonteineri ja sama e-

kirjaga eraldi garantiilepingu digitaalkonteineri. Lepinguid edastades avaldas kostja, et

„saadan tutvumiseks ja digiallkirjastamiseks laenulepingu ja garantiikirja”. Seega ei jäänud

laenusaajale ega garantiiandjale kahtlust, et kostja soovib sõlmida laenulepingu ning

garantiilepingu eraldi allkirjastatuna. Sellisest arusaamast kantuna allkirjastasid laenusaaja

(põhivõlgnik) ja garantiiandja eraldi laenulepingu ning eraldi garantiilepingu ja saatsid need

eraldi allkirjastatuna kostjale. Hageja laenusaaja seadusliku esindajana kinnitab, et laenusaaja

tahe oli suunatud laenulepingu sõlmimisele üksnes laenulepingu allkirjastamisega, mitte

garantiilepingu allkirjastamisega. Kostja tegelikku tahet sõlmida laenuleping eraldi

garantiilepingust kinnitab see, et kostja on pannud toime intellektuaalse võltsimise muutes

hiljem hagejat teavitamata garantiilepingu digikonteineri nime, asendades senise nime

,,Garantiilepingule EE181004.bdoc” nimega „Laenuleping EE181004 ja garantii.bdoc”,

millega väljendas, et on oma algset garantiilepingu allkirjastamisel väljendatud tahet hiljem

muutnud. Kuigi intellektuaalse võltsimise õiguslikuks tagajärjeks ei ole lepingu tühisus, tuleb

sellega arvestada poolte tegeliku tahte tuvastamisel.

5. Isegi, kui laenuleping oleks sõlmitud, siis ei ole kostja nõue laenu tagasisaamiseks muutunud

sissenõutavaks. Laenulepingu p-s 5.1 sisaldub kokkulepe, et laenusumma tagasimaksmine ja

intresside tasumine kostjale toimub lepingule lisatud maksegraafiku alusel osamaksete kaupa

maksegraafikus sätestatud tähtpäevadel ja summades. Lepingu p 1.7 kohaselt on viimase

tagasimakse päev 15.06.2022. Maksegraafikus kokkuleppimiseks ei ole kostja laenusaajale

siiani pakkumustega ettepanekud teinud. Kuna maksegraafik oli lepingu kohaselt selle

lahutamatu osa, siis ei saa lugeda lepingut sõlmituks enne maksegraafikus kokkuleppe

saavutamist. Kuna tagatiskokkuleppes nimetatud laenulepingut ei ole sõlmitud, ei eksisteeri

hüpoteegiga tagatud täitmata nõuet ning seetõttu ei ole kostjal õigust sundtäitmist nõuda.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt pöördus

hageja kostja poole sooviga saada laenu X OÜ-le, kelle juhatuse liige ta oli. 24.05.2018

saadeti hagejale näidisgraafik ja pooled leppisid kokku notariaalse tehingu ajaks 28.05.2018.

26.05.2018 edastas kostja hagejale allkirjastamata laenulepingu nr EE181004 ja garantiikirja

paludes tagastada laenulepingu ja garantiikirja enne tehingut ega täpsustanud, kas

dokumendid allkirjastada ühes või kahes digikonteineris. Kostja jaoks oli oluline, et

lepingutel oleks allkiri enne tehingut. 27.05.2018 e-kirjaga saatis hageja kaks lepingut tagasi

ja viitas, et ta saadab allkirjastatud lepingud (mitmuses). Hageja e-kirja manuses oli üks

digikonteiner, milles oli allkirjastatud ainult laenuleping ja teine digikonteiner, mis oli

allkirjastatud 27.05.2018 kell 14:14 ja milles olid nii garantiileping kui ka laenuleping.

Kostjale saatis hageja digikonteiner, kus on kaks faili. Kostja tagastas hagejale kui OÜ X ja

OÜ X seaduslikule esindajale digikonteineri, mis on allkirjastatud kostja poolt ja millel on

hageja kui laenusaaja ja garantiiandja allkiri ning mis sisaldab nii laenulepingut kui ka

garantiilepingut.

7. Laenulepingu järgi andis kostja OÜ-le X laenu 44 000 eurot. Laenulepingus lepiti kokku, et

lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise tagamiseks seatakse 1 jrk hüpoteek

vähemalt 57 200,00 eurot kinnistule registriosa XXX. 28.05.2018 sõlmisid hageja, kostja,

kostja abikaasa A. P. ning X OÜ hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu.

Hüpoteekide loovutamise lepinguga loovutas X OÜ hagejale lepingu p-s 1.1.4 nimetatud

hüpoteegid, millega oli koormatud xxx asuv kinnistu. Tagatiskokkulepe sisaldus lepingu p-s

3.2, mille järgi on muu hulgas hüpoteekidega tagatud kõik kostja nõuded OÜ X vastu, mis

tulenevad kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr EE181004 ja selle

tulevikus sõlmitavatest lisadest, millega muudetakse laenu tagasimaksmise tähtpäeva ja/või

muudetakse laenu summat. Hageja kinnitas kehtiva laenulepingu olemasolu 28.05.2018

notariaalse lepingu sõlmimisel. Kostja maksis 28.05.2018 X OÜ-le laenu 44 000 eurot välja.

8. X OÜ ei tasunud kostjale mitte ühtegi laenulepingu järgset makset. 30.07.2018 edastas kostja

X OÜ-le laenu tagasimaksegraafiku, eelnevalt saadeti 24.05.2018 näidisgraafik, mida hageja

kinnitas 30.07.2018, kuid ei olnud graafikuga rahul, mille jätkuks pooled suhtlesid graafiku

üle. 30.08.2018 seisuga oli OÜ X laenumaksega võlgnevuses. Kostja teavitas laenu saajat

laenulepingu punkti 8 rikkumisest. 10.09.2018 esitas kostja X OÜ-le laenulepingu

erakorralise ülesütlemise teate, mille järgi ütles kostja X OÜ-ga sõlmitud laenulepingu üles ja

palus laenu viivitamatult tagasi maksta. Kostja edastas ülesütlemise teate tähitud kirjaga.

Kuivõrd X OÜ laenu tagasi ei maksnud, esitas kostja täitmisavalduse hageja ja A. P. suhtes

täitemenetluse läbiviimiseks (täiteasi 024/2018/1292-1293).

Kohtuotsuse põhjendused

9. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja ja A. P. ühisomandis on 1/2 suurune mõtteline osa

kinnistusregistri registriossa nr 16863301 kantud kinnistust, aadressil xxx; et hageja ja hageja

abikaasa, X OÜ ja kostja sõlmisid 28.05.2018 ,,Hüpoteekide loovutamise lepingu ja

asjaõiguslepingu”, mille tõestas Tallinna notar K.P. asendaja K. K. ning mis kannab notari

ametitegevuse raamaturegistri numbrit 1896; et täitedokumendiga omandas kostja kinnistut

koormava hüpoteegi; et täitedokumendi p 3.2.1 kohaselt on hüpoteegiga tagatud kõik

nõuded, mis tulenevad kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenulepingust nr

EE181004; et kostja andis OÜ-le X laenu 44 000 eurot; et laen on täies ulatuses tagastamata

ning, et alustatud on täitemenetlust.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on laenulepingu allkirjastanud ja kas laenuleping on p

17.8 kohaselt jõustunud.

11. TMS § 2 lg 1 p 19 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis

tulenevad

notariaalselt

tõestatud

kokkuleppest,

mis

näeb

ette

kinnisasja

või

laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga

tagatud nõude rahuldamiseks.

12. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi

alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud,

ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega

õigusjõudu.

13. Kohus on seisukohal, et laenulepingu sõlmimine on tõendatud kohtule esitatud laenulepingu

digikonteineriga, milles on laenuleping nr EE181004 allkirjastatud hageja kui laenusaaja

esindaja ja laenuandja esindaja S.S. poolt, garantiilepingu digikonteineriga ja hageja, O.A. ja

S.S. e-kirjavahetusega lepingute vahetamise ja allkirjastamise kohta. Digikonteineri allkirja

juures ei ole märget, et see kehtib vaid ühe konteineris oleva dokumendi kohta. Järelikult on

allkirjastatud digikonteiner ja selles olevad dokumendid tervikuna. Lepingud saadeti

aadressil xxx, mis on lepingu p-s 1.2 märgitud laenusaaja kontaktaadressiks. Lepinguid on

saadetud ja nende täitmist nõutud hagejalt hiljem korduvalt. Samuti tõendab laenulepingu

sõlmimist poolte allkirjastatud notariaalne leping, mille p-s 3.2.1 kinnitavad lepingu osalised,

et kostja ja OÜ X vahel sõlmiti 28.05.2018 laenuleping nr EE181004 (lk 6-8, 11-22, 35-39,

40, 89-104, 138-139). Seega on laenuleping p 17.8 kohaselt jõustunud selle allkirjastamisega

poolte poolt.

14. Hageja seisukoht, et kostja tahe sõlmida laenuleping, ei ole realiseerunud, ei ole kooskõlas

kostja vastuväidetega ja asjas esitatud tõenditega. Kostja on oma tahet laenulepingut sõlmida

korduvalt väljendanud nii laenulepingu, garantiilepingu ja täitedokumendi allkirjastamisega

kui ka nende hagejale saatmisega. Kostja on väljendanud oma tahet laenuleping sõlmida ja

lugeda see jõustunuks ka laenu väljastamisega OÜ-le X (lk 46).

15. Hagiavalduses esile toodud asjaolu, et kostja ei ole laenulepingut allkirjastanud, on vastuolus

eelpool nimetatud tõenditega. E-kirjavahetus, milles hageja on kostjalt laenulepingut

korduvalt küsinud, ei lükka ümber kostja väiteid ega tõendeid selle kohta, et hagejal on

allkirjastatud laenuleping olemas. Hageja on OÜ X esindajana võtnud laenuraha vastu ja

aktsepteerinud sellega laenusuhte olemasolu. Puuduvad tõendid, et hageja oleks laenulepingu

mittesõlmituks lugemise tõttu soovinud laenuraha kostjale tagastada.

16. Hageja väited, et kostja on toime pannud intellektuaalse võltsimise, kuna ta muutis

digikonteineri pealkirja, ei ole põhjendatud. Dokumendi pealkirja muutmine ei muuda poolte

tahteavaldust ega nende sisu ega muuda kehtetuks kehtivat laenulepingut.

17. Hageja väited maksegraafiku puudumise kohta on alusetud ja vastuolus esitatud tõenditega.

E-kirjadega on tõendatud, et kostja saatis näidismaksegraafiku hagejale 24.05.2018 ja hageja

kinnitas, et on selle kätte saanud (lk 109-112). Samuti on e-kirjadega tõendatud, et kostja

edastas hagejale maksegraafiku 20.06.2018, 26.07.2018 ja 31.07.2018 (lk 115-116, 141-142,

148-149). Maksegraafiku sõlmimises ei pidanud pooled lepingu järgi eraldi kokku leppima

ega maksegraafikut eraldi allkirjastama. Lepingu p 1.7 järgi pidi laenu tagasimaksmine

toimuma igakuiselt 15. kuupäevaks, esimese tagasimakse tähtaeg oli lepingu järgi

15.06.2018. Seega oli OÜ-l X laenumaksete tagastamise kohustus igakuiselt 15. kuupäevaks

tulenevalt laenulepingust ka ilma maksegraafikuta.

18. Vaidlus puudub, et OÜ X ei ole kostjale laenu tagasi maksnud. Laenulepingu erakorralise

ülesütlemise teatega on tõendatud, et kostja ütles 10.09.2018 OÜ-ga X sõlmitud laenulepingu

üles, kuna ühtegi makset ei olnud tehtud (lk 47). Laenulepingu ülesütlemise teates on

viidatud 21.08.2018 hoiatusele, mille kostja on OÜ-le X edastanud (lk 136-137). Kirjalike

nõuetega on tõendatud, et 10.09.2018 saatis kostja tähitult garantii andjale, OÜ-le X nõude

võlgnevuse tasumiseks (lk 140, 143-145). Laenulepingu ülesütlemise teate saatmine tähitud

kirjaga vastab 26.05.2018 laenulepingu nr EE181004 p-le 15.1, samuti teate kätte saaduks

lugemine, kui tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 kalendripäeva (lk 12-15). Järelikult

on laenuleping 10.09.2018 kehtivalt üles öeldud ja kogu laenulepingust tulenev nõue on

muutunud sissenõutavaks.

19. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks

hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele

panditud kinnisasja arvel.

20. Laenulepingust nähtuvalt lepiti kokku, et lepingu ja sellega seotud lepingute kohase täitmise

tagamiseks seatakse 1 jrk hüpoteek vähemalt 57 200,00 eurot kinnistule registriosa xxx (lk

93-97). Vastavalt 28.05.2018 hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 3.2

märgitud tagatiskokkuleppele ja juhindudes AÕS § 325 lg-st 1 ja TMS § 2 lg 1 p-st 19, oli

kostjal õigus esitada täitmisavaldus nõude sissenõudmiseks.

21. Seega on kostja ja OÜ X vahel 28.05.2018 sõlmitud laenuleping nr EE181004 jõustunud,

laenu tagasimaksmise nõue on muutunud sissenõutavaks ülesütlemisteate kättetoimetatuks

lugemisest 16.09.2018 ja kostjal oli õigus esitada täitmisavaldus nõude sissenõudmiseks.

Hagi on eeltoodu tõttu alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis kannab menetluskulud täies ulatuses hageja.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1

p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi

kvalifikatsiooni.

24. Kostja menetluskulud koosnevad kuni 31.05.2021 kantud kuludest 2905,75 eurot

(käibemaksuta) ja kohtuistungi toimumisega täiendavalt kantud menetluskuludest 156,25 eurot

(käibemaksuta), kokku 3062 eurot (käibemaksuta). Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ on

osutanud kostjale õigusteenust tunnihinnaga 125,00 eurot (lisandub käibemaks). Osutatud

õigusabi on järgnev: kliendi edastatud dokumentidega tutvumine seoses tsiviilasjaga 2-19-15416;

kohtule teate koostamine seoses esindusõigusega; kohtudokumentidega tutvumine; kohtumiseks

ettevalmistamine; nõupidamine kliendiga; täiendavad dokumendid kliendilt; määruskaebuse

koostamine seoses hagi tagamise määrusega; määruskaebuse koostamine hagi tagamise

määrusele;

menetlusdokumendi

vastuvõtmine

e-toimikus:

määruskaebuse

tagastamine

maakohtusse; info kliendile; sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi osas vastuse koostamine;

lisade komplekteerimine, hagi vastuse ja lisade edastamine kohtule; menetlusdokumendi

vastuvõtmine e-toimikus: vastus määruskaebusele; info kliendile ja täiendavate küsimuste arutelu

seoses määruskaebusega; kohtumääruse vastuvõtmine e-toimikus: määruskaebuse rahuldamata

jätmine; kohtumääruse põhjendustega tutvumine, info kliendile; suhtlus kohtujuristiga seoses

menetluse käiguga; menetlusdokumendi vastuvõtmine ja esmane tutvumine; hageja vastus

kohtunõudele; info kliendile; seisukoha koostamine hageja vastusele, kooskõlastamine kliendiga

ja edastamine kohtule; kliendi esindamine kohtuistungil; ülevaade kliendile istungi käigust.

25. Kostja on käibemaksukohustuslane ja palub kohtul menetluskulud kindlaks määrata ilma

käibemaksuta. TsMS § 177 lg 4 alusel taotleb kostja, et kohus märgiks menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja kinnitab, et menetluskulud on kantud käesoleva

tsiviilasja raames seoses kohtumenetlusega antud õigusabiga (TsMS § 176 lg 5).

26. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 18.10.2019 määruskaebuse koostamise ajakulu hagi

tagamise määrusele kokku 4 tundi, kuna määruskaebuse maht ning selles esitatud

põhjendused ja analüüs vähemahukale hagi tagamise määrusele ei nõua sedavõrd pikka

tööaega. Kohus on seisukohal, et sarnase menetlusdokumendi koostamise mõistlik ajakulu on

kuni 1 tund. Kohus ei pea põhjendatuks 05.11.2019 hagi vastuse koostamise jm ajakuluks 3

tundi, kuivõrd hagiavaldus ei ole sedavõrd keerukas ega mahukas, et sellele vastuse koostamine

võtaks aega 3 tundi. Kostja on pidanud hagi koostamise ajaks mõistlikuks 45 minutit, järelikult ei

saa ka vastus sellele olla kordi ajamahukam. Kohus on seisukohal, et sarnasele hagile

menetlusdokumendina vastuse koostamise mõistlik ajakulu on kuni 1 tund. Kohus ei pea

põhjendatuks 28.02.2020 suhtlust kohtujuristiga 15 minutit, kuivõrd kohtujurist ei mäleta sellise

vestluse pidamist. Kohus ei pea põhjendatud kuluks 12.05.2021 ja 13.05.2021 hagi

terviktekstiga tutvumise jm ajakulu 2.30 ja hagi vastuse täiendamise jm ajakulu, kuna hagi

asjaolud on põhiulatuses juba esindajal läbi töötatud ja hagiavalduse terviktekstis toodud

täiendused ei ole mahukad ega juriidiliselt keerukad. Kohus on seisukohal, et sarnase

menetlusdokumendiga tutvumise ja sellele vastuse koostamise mõistlik ajakulu on kokku kuni 2

tundi. Kohus ei pea põhjendatuks määruskaebuselt esitatud riigilõivu väljamõistmist

vastaspoolelt, kuna määruskaebus jäeti Ringkonnakohtus rahuldamata, mistõttu peab antud kulu

kandma pool, kelle kahjuks asi lahendati.

27. Võttes arvesse eeltoodud ajakulu vähendamist ja asjaolu, et kohus peab antud asja mahtu, s.h

kohtuistungitele kulunud aega, asja keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud

õigusabi tunnihinda arvestades muid kulusid vajalikeks ja põhjendatuteks menetluskuludeks,

siis tuleb määrata kostja menetluskulu suuruseks kokku 1918,25 eurot (käibemaksuta). Seega

tuleb hagejalt välja mõista kostja menetluskulu 1918,25 eurot (käibemaksuta).

28. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras.

29. Hageja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on kokku 4201 eurot ning

koosnevad 425 euro ulatuses hagi esitamisel tasutud riigilõivust, 50 euro ulatuses hagi

tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust ja 3726 euro ulatuses esindajakulust

(käibemaksuta), tuleb jätta hagi rahuldamata jätmise tõttu tema enda kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/