3-21-1115/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1115

Haldusasi

AKTSIASELTS

HELMES

kaebus

riigihangete

vaidlustuskomisjoni 13.05.2021 otsuse vaidlustusasjas nr

86-21/222216 tühistamise nõudes ning Aktsiaseltsi Fujitsu

Estonia vaidlustuse rahuldamata jätmise nõudes

Menetlusosalised

Kaebaja

(vaidlustaja)

Aktsiaselts

Fujitsu

Estonia

(registrikood 10239452), volitatud esindajad vandeadvokaat

Triin Kaurov ja advokaat Liisa Levandi

Vastustaja (hankija) Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

(registrikood 90006399)

Kolmas

isik

(pakkuja)

AKTSIASELTS

HELMES

(registrikood 10364097), volitatud esindaja vandeadvokaat

Kadri Matteus

Menetlustoiming

Menetluse

osaliselt

kinniseks

kuulutamine

ja

juurdepääsupiirangu seadmine ning menetluse lõpetamine

Muud selgitused

Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate

kaudu).

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada menetlus riigihangete vaidlustuskomisjoni toimiku vaidlustusasjas nr 86-

21/222216 ja AKTSIASELTS HELMES 02.06.2021 tõendi osas kinniseks.

2. Piirata Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ning tema esindajate juurdepääsu määruse

resolutsiooni punktis 1 nimetatud dokumentidele.

3. Kuulutada menetlus Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia 01.06.2021 menetlusdokumendi

punktide 1.6, 2.10-2.12 osas kinniseks.

4. Piirata AKTSIASELTSI HELMES ning tema esindaja juurdepääsu määruse

resolutsiooni punktis 3 nimetatud dokumendile ning riigihangete vaidlustuskomisjoni

toimikule vaidlustusasjas nr 86-21/222216.

5. Rahuldada sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla menetluse lõpetamise taotlus.

Lõpetada haldusasja nr 3-21-1115 menetlus.

6. Tühistada riigihangete vaidlustuskomisjoni 13.05.2021 otsus vaidlustuses nr 86-

21/222216 osas, millega vaidlustus rahuldati ning mõisteti sihtasutuselt Põhja-Eesti

Regionaalhaigla välja Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia kasuks vaidlustusmenetluses kantud

lepingulise esindaja kulud 2191,20 eurot (käibemaksuga).

3-21-1115

2(8)

7. Tagastada AKTSIASELTSILE HELMES kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot

arveldusarvele EE522200221001152639 AS-s Swedbank.

8. Mõista sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia

kasuks menetluskulu summas 2215,80 eurot (koos käibemaksuga).

9. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

10. Tühistada Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määruse resolutsiooni punktiga 1

kohaldatud esialgne õiguskaitse.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punktide 2, 4-6 ja 8-10 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul

määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 278 lg-d 1 ja 2, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on AKTSIASELTS HELMES kaebus riigihangete

vaidlustuskomisjoni (edaspidi VAKO) 13.05.2021 otsuse vaidlustusasjas nr 86-21/222216

tühistamise nõudes ning Aktsiaseltsi (edaspidi AS) Fujitsu Estonia vaidlustuse rahuldamata

jätmise nõudes.

2. Vastustaja esitas 06.06.2021 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuivõrd hankija on

tunnistanud kehtetuks riigihanke (viitenumbriga 222216) hanke osa 2 edukaks tunnistamise

otsuse. Nimetatud otsus oli vaidlustusasjas nr 86-21/222216 vaidlustuse esemeks.

3. Tallinna Halduskohtu 07.06.2021 määrusega paluti kaebajal ja kolmandal isikul esitada

vastustaja 07.06.2021 menetluse lõpetamise taotlusele seisukoht hiljemalt 11.06.2021. Sama

tähtaja jooksul oli menetlusosalistel õigus esitada menetluskulude väljamõistmise taotlus koos

menetluskulu dokumentidega.

4. Kaebaja nõustus oma 11.06.2021 seisukohas menetluse lõpetamisega ning palus: 1)

lõpetada menetlus; 2) jätta VAKO 13.05.2021 otsus vaidlustusasjas nr 86-21/222216 kehtima

osas, millega VAKO mõistis sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja AS Fujitsu Estonia

kasuks tasutud riigilõivu 1280 eurot ja vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud

2191,20 eurot (käibemaksuga) või alternatiivselt mõista nimetatud menetluskulud hankijalt

välja kaebaja kasuks menetlust lõpetavas määruses ning 3) jätta hankija ja kolmanda isiku

menetluskulud nende endi kanda ning mõista hankijalt välja kaebaja kasuks halduskohtus

kantud menetluskulud koos käibemaksuga summas 2215,80 eurot, alternatiivselt mõista

nimetatud menetluskulud koos käibemaksuga summas 2215,80 eurot kolmandalt isikult välja

kaebaja kasuks. Oma seisukohta põhjendab kaebaja kokkuvõtlikult järgmiselt.

VAKO otsus peab jääma kehtima menetluskulude jaotust puudutavas osas. VAKO otsuse

kehtetuks tunnistamise eesmärk on kõrvaldada kehtetuks tunnistatud haldusakti kohta antud

seisukohad, mh selleks, et nendes väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi

õigussuhteid mõjutama. See aga ei tähenda, et VAKO otsuse kehtetuks tunnistamise tõttu peaks

kaebaja jääma ilma võimalusest, et tema poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud talle

hüvitatakse. Kaebajale on menetluskulud tekkinud hankija õigusvastase tegevuse tõttu. Kui

kohus tunnistaks kehtetuks VAKO otsuse ka osas, millega kaebaja menetluskulud jäeti hankija

3-21-1115

3(8)

kanda, ei oleks kaebajal võimalik neid enam hankijalt välja nõuda. Samuti puudub RHS-s norm,

mis sarnaselt HKMS § 104 lg 5 p-le 4 võimaldaks kaebajal saada tagasi vaidlustuse esitamisel

tasutud riigilõivu. Arvestades, et vaidlustuse esitamise tingis hankija õigusvastane tegevus, mis

leidis tuvastamist ka vaidlustusmenetluses, ei oleks õiglane jätta kaebajat praegusel juhul ilma

talle väljamõistetud menetluskuludest. Hankija ei peaks saama vabaneda kaebaja poolt

vaidlustusmenetluses katnud menetluskulude hüvitamise kohustusest pelgalt seetõttu, et on

vaidluse esemeks oleva otsuse kehtetuks tunnistanud.

RHS-s olevate menetluskulude hüvitamist puudutavate normide eesmärk ei ole anda hankijale

võimalust vabaneda menetluskulude hüvitamise kohustusest isegi juhul, kui vaidluse esemeks

olev otsus tunnistatakse kehtetuks selle suhtes esitatud vaidlustuse ja vaidlustusmenetluse

raames ilmnenud õigusvastasuse tõttu. Kuigi hankija ootas oma otsuse kehtetuks

tunnistamisega kohtumenetluseni, oleks tulnud tal menetluskulud kanda ka juhul, kui ta oleks

oma otsuse kehtetuks tunnistanud vaidlustusmenetluse kestel. Seega isegi juhul, kui hankija

oleks oma otsuse tunnistanud kehtetuks vaidlustusmenetluse raames, oleks tal tulnud kanda

kaebaja menetluskulud (RHS § 198 lg 1).

Kohtupraktikas on peetud võimalikuks VAKO otsuse kehtima jäämist üksnes menetluskulusid

puudutavas osas (vt Tallinna Ringkonnakohtu lahend nr 3-15-1924, p 10).

Kaebaja menetluskulud tuleb jätta hankija kanda (HKMS § 108 lg 6). Kaebaja on nii vaidlustus-

kui ka kohtumenetluses toonud välja selged vead, mida hankija on edukaks tunnistamise otsuse

tegemisel teinud ning edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasust on kinnitanud ka VAKO.

Seetõttu esineb seos hankija otsuse vaidlustamise ja selle kehtetuks tunnistamise vahel. VAKO-

kantud kaebaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Alternatiivselt tuleb halduskohtus

kantud kaebaja menetluskulud jätta kolmanda isiku kanda (HKMS § 108 lg 1).

5. Kolmas isik nõustus oma 11.06.2021 seisukohas menetluse lõpetamisega ning taotleb

kaebuselt tasutud riigilõivu 1280 eurot tagastamist. Kolmandal isikul puudub põhjendatud huvi

VAKO otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, kuivõrd hankija otsuse kehtetuks tunnistamisega

tuleb kehtetuks tunnistada ka VAKO otsus ning vaidluse all olnud hankija otsus oli kolmandat

isikut soosiv. Kolmas isik palub menetlust lõpetavas määruses lahendada taotlused seoses

juurdepääsupiiranguga.

6. Kolmas isik esitas 14.06.2021 vastuväited kaebaja alternatiivsele taotlusele mõista kaebaja

menetluskulud kolmandalt isikult välja. HKMS ei võimalda kaebaja menetluskulude

väljamõistmist kolmandalt isikult, kui vaidlus käib hankija otsuse õiguspärasuse üle. Täpselt

samas menetluslikus situatsioonis on Tallinna Halduskohus ja Tallinna Ringkonnakohus

leidnud, et vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamisel jäävad kaebaja menetluskulud vastustaja

kanda isegi juhul, kui kaebuse esitas kohtule kolmas isik (vt Tallinna Halduskohtu ja Tallinna

Ringkonnakohtu määrused asjas nr 3-19-496; Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2015 otsus nr 3-

15-1924, p 13). Menetluskulud tuleb jätta HKMS § 108 lg 6 järgi vastustaja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Menetluse osaliselt kinniseks kuulutamine ja juurdepääsupiirangu seadmine

7. Kolmas isik on palunud piirata kaebaja juurdepääsu VAKO toimikus sisalduvale kolmanda

isiku proovitöö hindamise dokumendile ning 02.06.2021 esitatud tõendile, kuivõrd see sisaldab

kolmanda isiku ärisaladust.

3-21-1115

4(8)

8. HKMS § 77 lg 1 järgi kohaldatakse haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise suhtes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 37 lg 1 järgi on asja arutamine

kohtus avalik, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 38 lg 1 p 6 järgi kuulutab kohus

menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see

on ilmselt vajalik ärisaladuse või muu sellesarnase saladuse hoidmiseks, kui huvi asja avaliku

arutelu vastu ei ole saladuse kaitse huvist suurem.

9. Kolmanda isiku 02.06.2021 taotluse kohaselt sisaldab kolmanda isiku proovitöö hindamise

dokument kolmanda isiku ärisaladust. Arvestades, et asja ei vaadata sisuliselt läbi ja menetlus

kuulub lõpetamisele, siis ei saa avalikkusel olla kaitsmist väärivat ja kolmanda isiku huvidest

kaalukamat huvi ärisaladusi sisaldavate dokumentide sisu avaldamiseks. Kohus kuulutab

menetluse VAKO toimiku ja kolmanda isiku 02.06.2021 esitatud tõendi osas kinniseks.

10. Menetlusosalise õiguste piiramine on HKMS § 79 lg 2 ja § 88 lg 2 kohaselt võimalik vaid

tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla

menetlustoimingu juures või tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. Kuna

asja menetlus kuulub lõpetamisele ja asjas ei otsustata kaebaja õiguste ega kohustuste üle, siis

ei saa kaebajale juurdepääsupiirangu seadmine sellele dokumendile tema õigusi riivata, samas

kui kolmandale isikule saab tema ärisaladust sisaldava dokumendi avaldamine tuua kaasa

kahju. Kohus eeldab, et VAKO toimik ja kolmanda isiku 02.06.2021 tõend sisaldab kolmanda

isiku ärisaladust. Puudub ilmselge põhjus vastupidisele järeldusele jõudmiseks. Seepärast

piirab kohus kaebaja ja tema esindajate juurdepääsu VAKO toimikule ja kolmanda isiku

02.06.2021 esitatud tõendile (HKMS § 88 lg 7).

11. Kaebaja on palunud piirata kolmanda isiku juurdepääsu kaebaja 01.06.2021

menetlusdokumendi punktidele 1.6 ja 2.10-2.12 ning VAKO toimikus AS-i Fujitsu Estonia

ärisaladusega kaetud teabele.

12. Arvestades, et asja ei vaadata sisuliselt läbi ja menetlus kuulub lõpetamisele, siis ei saa

avalikkusel olla kaitsmist väärivat ja kaebaja huvidest kaalukamat huvi ärisaladusi sisaldavate

dokumentide

sisu

avaldamiseks.

Kohus

kuulutab

menetluse

kaebaja

01.06.2021

menetlusdokumendi punktide 1.6 ja 2.10-2.12 osas kinniseks.

13. Kuna asja menetlus kuulub lõpetamisele ja asjas ei otsustata kolmanda isiku õiguste ega

kohustuste üle, siis ei saa kolmandale isikule juurdepääsupiirangu seadmine 01.06.2021

dokumendile tema õigusi riivata, samas kui kaebajale saab tema ärisaladust sisaldava

dokumendi avaldamine tuua kaasa kahju. Kohus eeldab, et VAKO toimik ja kaebaja 01.06.2021

menetlusdokumendi punktid 1.6 ja 2.10-2.12 sisaldavad kaebaja ärisaladust. Puudub ilmselge

põhjus vastupidisele järeldusele jõudmiseks. Seepärast piirab kohus kolmanda isiku ja tema

esindajate juurdepääsu VAKO toimikule ja kaebaja 01.06.2021 menetlusdokumendi punktidele

1.6. ja 2.10-2.12 (HKMS § 88 lg 7).

Menetluse lõpetamine

14. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses

vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või

toiming tehtud. Kohus ei lõpeta menetlust HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust

haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise

õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb

(HKMS § 152 lg 2).

15. Käesoleval juhul on hankija tunnistanud kehtetuks riigihanke (viitenumbriga 222216)

hanke osas 2 edukaks tunnistamise otsuse (vastustaja 07.06.2021 menetlusdokumendi lisa).

3-21-1115

5(8)

Seega nõustub kohus kaebaja ja kolmanda isikuga, et kaebuse esemeks olev haldusakt on

kehtetuks tunnistatud ning esineb õiguslik alus menetluse lõpetamiseks (HKMS § 152 lg 1

punkt 4). Kuivõrd kolmas isik ei ole taotlenud menetluse jätkamist õigusvastasuse tuvastamise

nõudes, siis HKMS § 152 lg 2 ei kohaldu. Käesoleval juhul on kõik nõustunud menetluse

lõpetamisega, mistõttu kuulub haldusasja nr 3-21-1115 menetlus lõpetamisele.

16. Riigikohus on selgitanud HKMS § 152 lg 1 punktiga 4 analoogse varasemalt kehtinud

HKMS § 24 lg 1 p 4 osas, et selle eesmärgiks on vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamisel

vältida edasisi vaidlusi ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mh selleks, et nendes

väljendatud seisukohad ei jääks menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama (Riigikohtu

halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 9). Riigikohus lisas, et õigusselguse

tagamiseks ei ole HKMS § 24 lg 1 punkti 4 kohaldamisel piisav lugeda VAKO otsus RHS §

127 lg 41 alusel mittejõustunuks, vaid säärases olukorras tuleb kaebuse esemeks olev

riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus kohtumääruse resolutsioonis selgesõnaliselt tühistada

(Riigikohtu halduskolleegiumi 09.06.2011 määrus nr 3-3-1-38-11, p 10). Toodud seisukohad

on asjakohased ka praegusel juhul kehtiva HKMS kohaldamisel.

17. Kaebaja on oma seisukohas leidnud, et VAKO otsus tuleks jätta kehtima menetluskulude

jaotust puudutavas osas. Seejuures on kaebaja tuginenud Tallinna Ringkonnakohtu määrusele

asjas nr 3-15-1924. Viidatud 05.10.2015 määruses on Tallinna Ringkonnakohus tühistanud

VAKO 21.07.2015 otsuse vaidlustuses nr 147-15/162246 osas, millega vaidlustus rahuldati

ning VAKO otsus jäeti muutmata osas, millega mõisteti AS Nordecon kasuks välja vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõiv (resolutsiooni punkt 1). Seega on jäetud VAKO otsus kehtima

riigilõivu hankijalt vaidlustaja kasuks välja mõistmise osas.

18. Kohus nõustub kaebajaga, et VAKO otsus tuleb jätta kehtima osas, millega mõisteti

hankijalt välja vaidlustaja (kaebaja) kasuks vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv. Tallinna

Halduskohus on oma 03.04.2019 määruse nr 3-19-496 punktis 11 leidnud järgmist:

„Analoogselt HKMS § 155 lg-le 3 tuleb VAKO /…/ otsus tühistada osas, millega kaebajate

vaidlustus rahuldati (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2015 otsus asjas nr 3-15-1924, p 13).

Vaidlustuselt tasutud riigilõivu osas jätab kohus VAKO otsuse muutmata, sest erinevalt

kohtumenetlusest puudub õiguslik alus vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks.

Riigilõivu kaebajate kanda jätmine ei oleks aga põhjendatud, sest ilma vaidlustust esitamata ja

riigilõivu tasumata ei oleks kaebajad saavutanud oma eesmärki.“ Toodud seisukohad on

asjakohased ka praegusel juhul.

19. Küll aga ei nõustu kohus kaebajaga, et kohtupraktikas on peetud võimalikuks jätta VAKO

otsus kehtima nii riigilõivu kui ka esindajakulusid puudutavas osas. Kaebaja on õigesti

märkinud, et Tallinna Ringkonnakohtu 05.10.2015 otsus nr 3-15-1924 on tehtud enne praegu

kehtiva RHS jõustumist. Samas ei saa sellest automaatselt järeldada, et kohtupraktikas on

peetud võimalikuks VAKO otsuse kehtima jäämist nii riigilõivu kui ka esindajakulusid

puudutavas osas, kuivõrd kuni 31.08.2017 kehtinud RHS (RHS v.r) ei näinud ette

vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kulude välja mõistmist hankijalt, erinevalt praegu

kehtivast RHS-st. Esinduskulude osas VAKO otsuse tühistamist õigustab asjaolu, et menetluse

lõpetamise tõttu puudub selgus, kas VAKO rahuldas vaidlustuse põhjendatult. Nii on ka

Riigikohus leidnud oma 09.06.2011 määruse nr 3-3-1-38-11 punktis 12, et VAKO otsuse

tühistamist ei välista asjaolu, et selle tagajärjel ei ole vaidlustajal alust nõuda hankijalt

vaidlustusmenetluses kantud menetluskulude hüvitamist. Seega ei ole alust jätta VAKO otsust

jõusse osas, milles hankijalt mõisteti vaidlustaja kasuks välja vaidlustusmenetluses kantud

esindajakulud.

3-21-1115

6(8)

20. Eeltoodust tulenevalt lõpetab kohus haldusasja nr 3-21-1115 menetluse ning tühistab

VAKO 13.05.2021 otsuse vaidlustuses nr 86-21/222216 osas, millega vaidlustus rahuldati ning

mõisteti sihtasutuselt Põhja-Eesti Regionaalhaigla välja AS-i Fujitsu Estonia kasuks

vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 2191,20 eurot (käibemaksuga) (vt

HKMS § 155 lg 3 ls 1).

21. Kohus selgitab kolmandale isikule, et menetluse lõpetamise korral puudub tal õigus

pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg

6, § 43 lg 1 p 2).

Menetluskulud

22. HKMS § 108 lg 6 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks

tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud

kaebuse esitamisest.

23. HKMS § 108 lg 6 eesmärk on hüvitada kaebajale vastustaja õigusvastase haldustegevuse

tagajärjel tekkinud menetluskulud (vt Riigikohtu 05.11.2013 määrus nr 3-3-1-50-13, p 12).

Menetluskulude kandmisest vabanemiseks lasub vastustajal kohustus tõendada, et haldusakti

kehtetuks tunnistamisel puudub seos esitatud kaebusega. Seose väljaselgitamiseks tuleb hinnata

sisuliselt, millistel asjaoludel on haldusakt kehtetuks tunnistatud. Põhjendamiskoormus seose

puudumise osas lasub vastustajal. Vastustaja ei peaks kandma kaebaja menetluskulusid juhul,

kui vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega (st

tegemist ei olnud sisuliselt kaebuse õigeksvõtmisega), vaid selle tingis näiteks oluliste

asjaolude muutumine kohtumenetluse ajal (nt Tallinna Ringkonnakohtu 17.05.2018 määrus nr

3-17-315, p 13; 23.08.2016 määrus nr 3-16-612, p 15). Oluline on välja selgitada, mis oli

määravaks põhjuseks vaidlusaluse haldusakti kehtetuks tunnistamisel (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi 10.01.2019 määrus nr 3-18-982).

24. Käesoleval juhul on hankija tunnistanud 07.06.2021 edukaks tunnistamise otsuse

kehtetuks, st peale VAKO otsuse tegemist ning halduskohtule kaebuse esitamist. Seejuures ei

ole vastustaja esitanud põhjendusi, mis annaks alust järelduseks, et kaebeesemeks olev

haldusakt on tunnistatud kehtetuks tingituna muust objektiivsest asjaolust, kui kaebuse

esitamine. Kohus nõustub kaebajaga, et arvestades, et kaebaja on nii vaidlustus- kui ka

kohtumenetluses toonud välja vead, mida hankija on edukaks tunnistamise otsuse tegemisel

teinud, ning edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasust on kinnitanud ka VAKO, esineb selge

seos hankija otsuse vaidlustamise ja selle kehtetuks tunnistamise vahel.

25. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hankija on tunnistanud edukaks tunnistamise otsuse

kehtetuks kaebuse esitamisest tingituna, mistõttu jäävad menetluskulud vastustaja kanda.

26. Kaebaja taotleb vastustajalt välja mõista menetluskulud koos käibemaksuga summas 4407

eurot, sh riigihangete vaidlustuskomisjonis kantud lepingulise esindajakulud koos

käibemaksuga summas 2191,20 eurot ning halduskohtus kantud menetluskulud koos

käibemaksuga summas 2215,80 eurot (õigusabikulud 2200,80 eurot ning esialgse õiguskaitse

taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot).

27. HKMS § 108 lg 6 ei näe ette võimalust HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel menetluse

lõpetamisel jätta vaidlustusmenetluses kantud kaebaja esindajakulud hankija kanda.

28. Tallinna Ringkonnakohus on oma 17.11.2020 määruse nr 3-21-1995 punktis 18 selgitanud

järgmist: „OÜ Messauto vaidlustusmenetluses kantud võimalike esindajakuludega seoses

märgib ringkonnakohus, et kui hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke või otsuse

3-21-1115

7(8)

kehtetuks, jätab VAKO vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata. RHS § 198 ei

reguleeri vaidlustusmenetluse kulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb täies mahus läbi

vaatamata, mistõttu ei ole vaidlustaja kulusid võimalik hankijalt välja mõista. Tegemist ei ole

RHS § 197 lg 1 p 3 tähenduses vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega hankija poolt (vrd

õigeksvõtt HKMS § 159) ja seepärast ei saa vaidlustusmenetluse kulude jaotamisel lähtuda

RHS § 198 lg-st 1.“ Ka käesoleval juhul on hankija tunnistanud vaidlustuse esemeks olnud

haldusakti kehtetuks kohtumenetluse ajal. Kuigi kaebaja on viidanud Tallinna Halduskohtu

otsusele nr 3-20-235, milles halduskohus leidis, et olukorras, kus hankija tunnistab

vaidlustusmenetluse kestel vaidlustuse esemeks oleva haldusakti kehtetuks tuleb VAKO-l

hinnata hankija tegelikke motiive määratlemaks, kas tegemist on vaidlustuse põhjendatuks

tunnistamisega (RHS § 197 lg 1 p 3), ei anna viidatud seisukoht alust Tallinna Ringkonnakohtu

17.11.2020 määruses nr 3-21-1995 toodud seisukohaga vastupidiseks järelduseks.

29. Esmalt on käesoleval juhul tegemist menetluse lõpetamisega HKMS § 152 lg 1 punkti 4

alusel, erinevalt Tallinna Halduskohtu otsusest nr 3-20-235, kus vaidluse all oli VAKO otsus,

millega jäeti vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 8 ja § 192 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata ning

lepingulise esindaja kulud välja mõistmata.

30. Lisaks on Tallinna Ringkonnakohus oma 17.11.2020 määruses nr 3-20-1995 viidanud

Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2016 määruse nr 3-16-338 punktile 11. Viidatud määruse

punktis 11 on märgitud järgmist: „Halduskohus tugines vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu

väljamõistmisel ekslikult RHS § 126 lg 1 p-le 3 ja lg-le 6, mis võimaldab hankijalt vaidlustaja

kasuks välja mõista riigilõivu, kui vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuse põhjendatuks

tunnistamisega hankija poolt. Praegusel juhul ei teinud hankija avaldust, et ta tunnistab

vaidlustuse põhjendatuks (sama mis kaebuse õigeksvõtt HKMS § 159 järgi), vaid tunnistas

vaidlustatud otsused kehtetuks. Sellises olukorras kuulub kohaldamisele mitte RHS § 126 lg 1

p 3, vaid § 122 lg 3 p 5. RHS § 126 lg 6 ei näe ette võimalust RHS § 122 lg 3 p 5 järgi vaidlustuse

läbi vaatamata jätmise korral mõista hankijalt välja vaidlustaja kasuks riigilõivu (vt Riigikohtu

04.08.2011 määrus asjas nr 3-3-1-39-11, p 12).“ Kõnesolevas asjas oli hankija sarnaselt

käesoleva haldusasjaga tunnistanud kaebeesemeks oleva haldusakti kohtumenetluse ajal

kehtetuks ning taotles menetluse lõpetamist HKMS § 152 lg 1 punkti 4 alusel; kaebaja nõustus

menetluse lõpetamisega, aga palus vastustajalt välja mõista kohtumenetluses kantud

menetluskulud ning vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu. Kuigi Tallinna Ringkonnakohtu

08.04.2016 määruse tegemisel lähtuti kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seadusest (RHS

v.r.), siiski on ringkonnakohus pidanud jätkuvalt asjakohaseks ka praegu kehtiva RHS valguses

seisukohta, et vaidlustuse põhjendatuks tunnistamine eeldab hankija sellekohast selgesõnalist

tahteavaldust. Seetõttu puudub käesoleval juhul õiguslik alus hankijalt mõista kaebaja kasuks

välja vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud summas 2191,20 eurot.

31. Küll aga kuulub hankijalt kaebaja kasuks väljamõistmisele halduskohtumenetluses kantud

esindajakulud. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kaebaja on menetluskulude tõendamiseks esitanud 11.06.2021 arve nr 211546

koos spetsifikatsiooniga. Kohtu hinnangul on kaebaja poolt halduskohtumenetluses kantud

menetluskulud mõistlikud ja põhjendatud, arvestades vaidluse keerukust ning asjaolu, et

menetluse lõpetamise taotluse esitamise ajaks oli juba vastus kaebusele esitatud. Kuivõrd

esialgse õiguskaitse taotluselt tasutud riigilõiv 15 eurot ei kuulu kaebajale tagastamisele, sest

taotlus on sisuliselt lahendatud, siis tuleb see välja mõista vastustajalt. Eeltoodust lähtuvalt

mõistab kohus vastustajalt välja kaebaja kasuks menetluskulud summas 2215,80 eurot (koos

käibemaksuga).

3-21-1115

8(8)

32. Kolmas isik on taotlenud kaebuselt tasutud riigilõivu 1280 eurot tagastamist Helmes AS

arveldusarvele EE522200221001152639 AS-s Swedbank. Muus osas menetluskulude

väljamõistmist kolmas isik ei taotle.

33. HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse

HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab praeguse asja menetluse HKMS § 152

lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 1280 eurot kolmandale isikule tagastada.

Riigilõiv kanda kolmanda isiku arveldusarvele EE522200221001152639 AS-s Swedbank.

34. HKMS § 109 lg 1 alusel jäävad kolmanda isiku muud võimalikud menetluskulud tema

enda kanda.

Esialgse õiguskaitse tühistamine

35. HKMS § 253 lg-st 3 juhindudes tühistab kohus Tallinna Halduskohtu 28.05.2021 määruse

resolutsiooni punktiga 1 kohaldatud esialgse õiguskaitse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anu Maria Brenner

kohtunik