2-20-126752/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-126752

Tsiviilasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T. S. ja Terve Keha

OÜ vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Krediidikaitse

Grupp

OÜ

(registrikood

11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno

Parmas

Kostja 1 Terve Keha OÜ (registrikood 14416483)

Kostja 2 T. S. (isikukood xxx)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo

Räppo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista T. S.lt ja Terve Keha OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja põhinõue 3000 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega.

3. Mõista T. S.lt ja Terve Keha OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja intress 180 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks

muutunud viivised 1122 eurot, kokku 1302 eurot.

4. Mõista T. S.lt ja Terve Keha OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

välja viivis 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 01.10.2020

kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1698 eurot.

5. Jätta rahuldamata T. S. ja Terve Keha OÜ taotlus määrata kindlaks

kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg.

6. Kohus tunnistab otsuse õigeksvõtul põhineva summa, so 3000 euro osas,

tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1).

Menetluskulude jaotus

7. Jätta menetluskulud solidaarselt T. S. ja Terve Keha OÜ kanda.

8. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Terve Keha OÜ (kostja 1) ja Credit Invest OÜ (laenuandja) sõlmisid 12.02.2020

laenulepingu nr Ci201717632, mille alusel sai kostja 1 laenu 3000 eurot intressiga 6,00%

kuus. Viivisemäär on lepingu järgi 0,20% päevas. Laenuandja sõlmis laenulepingust

tulenevate kohustuste tagamiseks T. S.ga (kostja 2) 12.02.2020 käenduslepingu, mille

kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest maksimaalselt summas 6000

eurot. Kostja 1 pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 12.03.2020. Kostja 1

laenu ei tagastanud. Samuti jättis kostja 1 tasumata intressi 180 eurot. Hagi esitamise seisuga

on kostjal 1 viivisevõlgnevus summas 1122 eurot.

2. Laenuandja loovutas nõude 10.07.2020 Krediidikaitse Grupp OÜ-le (hageja). Hageja palub

kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 3000 eurot, intress 180 eurot ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1122 eurot. Samuti palub hageja

kostjatelt alates 01.10.2020 solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis

viivisemääraga 0,20% päevas põhinõude (3000 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas

summas kui 1698,00 eurot.

3. Vastuseks kostjate vastuväidetele leiab hageja, et kostjad on sõlminud laenulepingu ja

käenduslepingu enda majandustegevuse raames, mistõttu on asjakohatud kostjate vastuväited

tarbijasuhteid reguleerivale materiaalõigusele või kohtupraktikale. Laenulepingust tulenev

viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud ning selle vähendamiseks puudub alus. Samuti on

laenu- ja käendusleping sõlmitud kehtivalt. Hageja ei nõustu kostjate taotlusega määrata

kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Hageja hinnangul ei võimalda TsMS § 445 lg-s 1

sätestatu kohtul ilma hageja nõusolekuta hagis esitatud nõude ajatamist. Kostjate taotlus on

alusetu ning ilmselgelt põhistamata. Hageja palub hagi lahendada 3000 euro osas hagi

õigeksvõtul põhineva otsusega.

KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostjad ei vaielnud vastu põhivõlgnevusele. Kostjad on põhivõlgnevust tunnistanud

kohtuväliselt ja samuti maksekäsu kiirmenetluses. Kostja 1 majandustegevuseks on aeroobika

ja jõusaalide tegevus. Seoses Covid-19 tõttu kehtestatud eriolukorraga, pidi kostja 1 peatama

oma majandustegevuse, mistõttu tekkisid kostjal 1 raskused kohustuse täitmisega.

5. Kostjad vaidlevad vastu viivisemäärale. Kostjate väitel on viivis 73,00% aastas

ebamõistlik, vastuolus heade kommetega ja tühine. Kostjad on proovinud saavutada

kokkulepet viivise vähendamiseks ja võlgnevuse ajatamiseks, kuid hageja pole vastu tulnud.

Kostjad võtavad põhivõlgnevuse osas hagi õigeks ja paluvad kõrvalnõudeid vähendada

mõistliku ulatuseni.

6. Kostjad on seisukohal, et tegemist on tühiste tehingutega, kuna need on sõlmitud

tüüptingimustel mida, mida kostja 1 ega kostja 2 koos ega eraldi mõjutada ei saanud. Kostjad

taotlesid määrata kohtuotsuses kindlaks selle täitmise kord selliselt, et kostjad tasuvad

nendelt väljamõistetava võlgnevuse igakuiselt 200 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Hagiavaldus tuleb rahuldada.

8. Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Credit Invest OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud

laenulepingu ja Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel. Sellise

nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus

võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS

§ 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse

rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab

kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud

sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.

9. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised

asjaolud. Credit Invest OÜ (laenuandja) ka kostja 1 sõlmisid 12.02.2020 laenulepingu nr

Ci201717632, mille alusel sai kostja 1 laenu 3000 eurot intressiga 6,00% kuus (dtl 42-46).

Viivisemäär on lepingu järgi 0,20% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama 12.03.2020

(laenulepingu p 3.4). Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks T.

S.ga (kostja 2) 12.02.2020 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust

tulenevate kohustuste eest maksimaalselt summas 6000 eurot (dtl 50-51). 2. Laenuandja

loovutas 10.07.2020 nõude kostjate vastu hagejale (dtl 53 ja 102).

10. Kohus selgitas 23.04.2021 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte

tõendamiskoormist (dtl 92-95).

11. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku

(krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise

eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud

asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele.

Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 krediidi summas 3000 eurot tagastama 12.03.2020.

Kostja 1 on omaks võtnud, et ta sai raha kätte ja krediiti tähtaegselt ei tagastanud. Kostjad

võtsid vastuses hagile hagi õigeks põhivõla osas. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku

nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS §

164 lg 1 ls 1). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2).

Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused,

sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud

loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale

(VÕS § 167 lg 1). Hageja on oma nõudeõiguse kostjate vastu tõendanud.

12. Kohus leiab, et laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt. Mõlemad lepingud olid

kostjatega läbi räägitud. Kostjad ei ole tõendanud lepingute tühisust.

13. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees

vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Tarbijakäendusleping on

käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik (VÕS § 143 lg 1). Lepingut ei peeta

tarbijakäenduslepinguks, kui käendajaks on füüsiline isik, kes on ühtlasi põhivõlgnikuks oleva

juriidilise isiku ainuosanik ja juhatuse liige (RKTKo 3-2-1-124-12, p 15). Esitatud asjaoludel

vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele.

Käenduslepingus oli kokku lepitud vastutuse maksimummäär. Seega on käendusleping igal

juhul kehtiv. Tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, kuna käendajaks isik, kes on ühtlasi

põhivõlgnikuks oleva juriidilise isiku ainuosanik ja juhatuse liige Kostjad ei vaielnud vastu

käenduslepingu sõlmimisele. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja

võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab

üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1).

Kostjad pole kohustuse rikkumisele vastu vaielnud ja võtsid põhivõla 3000 euro osas hagi

08.12.2020 menetlusdokumendis õigeks. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud

avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Eeltoodust tulenevalt

rahuldab kohus hagi põhivõla 3000 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega.

14. Kohus analüüsib intressinõuet 180 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult

tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on

kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning

pooled on laenulepingu p-is 3.6 kokku leppinud, et laenult 3000 eurot tuleb maksta intressi

6% kalendrikuus (180 eurot) (dtl 42). Hagejal on õigus arvestada kostjatele tasumata

võlgnevuselt intressi perioodi 12.02.2020 kuni 12.03.2020 eest summas 180 eurot. Vastavalt

tuleb intressinõue rahuldada.

15. Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis

perioodi 13.03.2020 kuni 30.09.2020 eest summas 1122 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt

alates 01.10.2020 solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga

0,20% päevas põhinõude (3000 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui

1698,00 eurot. Kostjad taotlevad viivisenõude vähendamist ning on palunud võtta aluseks

seadusjärgse viivisemäära. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS

§ 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas

intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib

koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult

või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda

selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi

protsendina põhinõudest (TsMS § 367).

16. Laenulepingu p-is 3.9 on laenuandja ja kostja 1 kokku leppinud viivisemääras 0,2%

päevas. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud

esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga

(VÕS § 149 lg 1 ls 1). Riigikohtu seisukoha järgi ei ole viivise vähendamise vastuväide

vahetult seotud põhivõlgniku isikuga ega ka põhivõlgniku kujundusõigus (RKTKo 3-2-1-139-

14, p 16). Vastavalt saab kostja 2 tugineda kostja 1 viivise vähendamise vastuväitele. Kui

viivis on ebamõistlikult suur, võib võlgnik nõuda viivise vähendamist mõistliku suuruseni

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi

ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). Kui viivisenõue ei

ületa põhivõlgnevust, on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus isikul,

kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 2-18-7296, p 23). Seetõttu peab kostja 1 tõendama

viivise vähendamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid.

17. Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult,

eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud (VÕS § 42 lg 1 ls 1). Lepingus, mille teiseks

pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et

teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kui tüüptingimust eelduslikult

ebamõistlikku tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis

lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult

kahjustav (VÕS § 44). Kohus on seisukohal, et hageja nõude aluseks on majandustegevuse

raames sõlmitud laenuleping ning seega ei kohaldu tarbijalepingu sätted.

18. Kohus leiab, et kostjate taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele

ei kuulu. Laenulepingust tulenev viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjad ei ole

menetluses välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1

kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Viivisenõue ja määr on kooskõlas kohtupraktikaga.

Riigikohus ei ole varasemas praktikas pidanud majandustegevuses ebamõistlikult

kahjustavaks viivisemäära 0,25% päevas so 91,25% aastas (RKTKo 2-18-17536, p 17). Seega

ei saa majandustegevuses lugeda ebamõistlikult kahjustavaks viivisemäära 0,2% päevas.

Covid-19 mõjutused ei ole aluseks viivisenõude vähendamisel.

19. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.

20. Kostjad taotlesid määrata kohtuotsuses kindlaks selle täitmise kord TsMS § 445 lg 1

alusel selliselt, et kostjad tasuvad nendelt väljamõistetava võlgnevuse katteks igakuiselt 200

eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja kostjate taotlusega ei nõustu. Kohus võib

otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või

tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi

tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1). Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse otsuse

täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Taotlus ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul saab

TsMS § 445 alusel täitmist ajatada väga erandlikel asjaoludel. Kostjad ei ole toonud välja ega

tõendanud erandlike asjaolude esinemist.

21. Kohus märgib ka, et kostja omaksvõtu osas 3000 eurot on kohus teinud õigeksvõtul

põhineva otsuse, mis on TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt viivitamatult täidetav.

MENETLUSKULUD

22. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kostjate taotlus, et põhivõla osas kantud kulud tuleb jätta hageja kanda, ei ole põhjendatud.

Hagi esitamise põhjus on tingitud kostjate enda käitumisest. Kohus on seisukohal, et hageja

menetluskulud tuleb jätta täielikult, nii õigeksvõtul põhineva otsuse kui ka ülejäänud osas,

solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei ole tõendanud et nad on põhivõlga kohtueelselt

tunnistanud. Kostjad ei ole võla katteks makseid teinud ning seetõttu oli kohtusse pöördumine

vajalik.

23. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). TsMS 178 lg 1 kohaselt

menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik