2-21-8641/2 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Gerty Pau

Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8641

Tsiviilasi

M. S. hagiavaldus J. M., A. Ö., A. A. ja T.

L. vastu

Menetlustoiming

Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M. S. (ik XXX)

Kostja T. L linnasekretär J. M.

Kostja T. L. vanemjurist A. Ö.

Kostja T. L. õigusteenistuse juhataja A. A.

Kostja T. L.

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata M. S. hagiavaldus J. M., A. Ö. , A. A. jaT. L. vastu.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

M. S. esitas 28.05.2021 Tartu Maakohtusse hagiavalduse J. M., A. Ö. , A. A. jaT. L. vastu.

Hageja esitas järgmised nõuded:

1) tuvastada, et T. L. linnasekretär J. M. ja T.L. vanemjuristil A. Ö. puudus T. L. volitus

esindada T. L. tsiviilasja nr 2-18-582 menetluses ning tunnistada nende tegevus

õigusvastaseks;

2) tuvastada, et T. L. J. M. , T. L. vanemjuristil A. Ö. ja T. L. õigusteenistuse juhatajal

linnasekretäri ülesannetes A. A. puudub T. L. volitus esindada T. L. tsiviilasja nr 2-19-

15949 menetluses ning tunnistada nende tegevus õigusvastaseks;

3) keelata T. L. linnasekretär J. M., T.L. vanemjuristil A. Ö. ja T. L. õigusteenistuse

juhatajal linnasekretäri ülesannetes A. A. osaleda tsiviilasja nr 2-19-15949 menetluses;

4) keelata T. L. linnasekretär J. M., T. L. vanemjuristil A. Ö. ja T. L. õigusteenistuse

juhatajal linnasekretäri ülesannetes A. A. XXX eluruumi munitsipaalüürnik M. S.

ebavõrdne

kohtlemine

üürilepingu

küsimustes

võrreldes

teiste

T.

L. a

munitsipaalüürnikega.

Kui Tartu Maakohus keeldub käesolevat hagiavaldust menetlusse võtmast ja läbi vaatamast

pädevuse puudumise tõttu, siis palub hageja esitada taotlus Riigikohtu tsiviil- ja

halduskolleegiumi vahelisele erikogule TsMS § 425 lg 4 alusel.

Hagiavalduse kohaselt oli Tartu Maakohtu menetluses M. S. hagi T.L. vastu üürilepingu

eluruumi XXX korralise ülesütlemise õigusvastaseks tunnistamiseks, tsiviilasi nr 2-18-582.

Eluasemekomisjoni põhimääruse järgi on ainult eluasemekomisjonil õigus otsustada üürnikuga

üürilepingu lõpetamist ning temalt nõuda eluruumi vabastamist. T.L. eluasemekomisjon ei ole

kunagi hagejaga üürilepingu lõpetamist arutanud. Hageja sai alles pärast tsiviilasja nr 2-18-582

menetluse lõppemist teada, et T. L. eluasemekomisjon ei olegi 05.12.2017 teinud otsust temaga

üürileping lõpetada. Eeltoodust tulenevalt puudus T.L õiguslik alus hagejaga üürilepingu

lõpetamiseks ning tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a nimel kohtus esinenud ja dokumente

koostanud isikutel ei olnud selleks volitust. Kui M. S. sai teada, et T. L. avalitsuse

eluasemekomisjon ei ole teinud otsust temaga üürilepingu lõpetamiseks, siis esitas ta

13.08.2019 kaebuse halduskohtule. Tartu Halduskohus oma 14.08.2019 määrusega haldusasjas

nr 3-19-1543 tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise

tõttu. Tsiviilasjas nr 2-18-582 ei saanud aga M. S. vaidlustada oma õiguste rikkumist, kuna sai

teada sellest alles pärast tsiviilmenetluse lõppemist.

Tartu Maakohtu menetluses on T. L. a hagi M. S. ja H. S. vastu eluruumi vabastamise ja

eluruumist väljatõstmise nõudes, tsiviilasi nr 2-19-15949. T. L. avalitsuse eluasemekomisjoni

ettepanekuta ei ole linnasekretär J. M. ja teistel T. L. a juristidel pädevust T. L. a tsiviilasjas nr

2-19-15949 esindada. Kuna eelnimetatud tsiviilmenetluses kavatsetakse tugineda tsiviilasjas nr

2-18-582 jõustunud kohtuotsusele, kus hageja ei saanud tõstatada selles menetluses T. L. a

esindanud ametiisikute volitusi ja pädevust, sest tal puudusid tõendid vaidlustamiseks, siis

peaks kohus käesolevas asjas tuvastama ka asjaolu, kas T. L. a nimel tsiviilasjas nr 2-18-582

kohtus esinenud ja dokumente koostanud isikutel oli üldse T. L. a volitus selleks. Kui kohus

tuvastab T. L. a ametnike esindusõiguse puudumise, siis on hageja arvates kogu tsiviilasja nr

2-18-582 menetlus tühine.

Kui ei tsiviilkohus ega ka halduskohus M. S. taotlusi ei menetle, siis ei saa ta realiseerida oma

põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste rikkumise korral kohtusse. Tsiviilasjas nr 2-19-

15949 ei kavatse kohus kontrollida, kas T. L. a nimel kohtusse pöördunud isikutel on olemas

T. L. a pädeva haldusorgani T. L. avalitsuse eluasemekomisjoni volitus, mistõttu on see hageja

arvates kohtu pädevuses käesolevas tsiviilasjas. Kuna kohus kavatseb tsiviilasjas nr 2-19-15949

lähtuda tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustunud kohtuotsustest, siis on hageja arvates kohtu

pädevuses kontrollida ka seda, kas tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a esindanud isikutel oli olemas

T. L. avalitsuse eluasemekomisjoni volitus T. L. a esindamiseks.

T. L. a poolt tsiviilasjas nr 2-19-15949 kohtule esitatud vastusest ilmneb, et T. L. ei pea üldse

vajalikuks M. S. üürilepingu lõpetamise asjas T. L. avalitsuse eluasemekomisjonis viia läbi

menetlust. Seetõttu on T. L. hagejat ebavõrdselt halvemini kohelnud. Eluasemekomisjonis

haldusmenetluse läbi viimata jätmine jättis M. S. ilma õigusest selgitada komisjonile asjaolusid,

et ta ei ole olnud üürivõlglane. Tartu Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-18-582, et T. L. ei

olnud õigust hooldustasu nõuda ning et M. S. ei olnud üürivõlgnevust. Seega puudus ka alus

M. S. üürilepingu erakorraliseks lõpetamiseks eluasemekomisjoni poolt. Kuna mitte ükski

kohus ei ole oma otsuse resolutsioonis tuvastanud, et M. S. XXXX.a sõlmitud üürileping oleks

muutunud tähtajatuks, siis on T. L. a ja M. S. vaheline üürileping seniajani tähtajaline

üürileping, mida saab lõpetada erakorraliselt ainult T. L. avalitsuse eluasemekomisjon.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3 lõige 1 sätestab, et kohus menetleb tsiviilasja, kui isik

pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või

huvi kaitseks.

Hagiavaldusest nähtuvalt soovib M. S. , et kohus tuvastaks T. L. a esindanud ametnike

esindusõiguse puudumise tsiviilasjades nr 2-18-582 ja 2-19-15949. Hageja märkis hagis, et

üürilepingu ülesütlemist oleks tulnud arutada T. L. avalitsuse eluasemekomisjonis, mistõttu ei

olnud linnasekretäril tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a nimel kohtusse pöördumiseks volitust.

Samuti puudub käimasolevas tsiviilasjas nr 2-19-15949 T. L. a ametnikel kohtus esindamise

õigus. Kui kohus tuvastab, et tsiviilasjas nr 2-18-582 T. L. a esindanud ametnikel ei olnud T.

L. a volitust, siis on kogu tsiviilasja nr 2-18-582 menetlus hageja arvates tühine. Seega saab

hagis esitatud asjaoludest järeldada, et tegelikult on hageja eesmärgiks ja hagi esemeks

vaidlustada üürilepingu lõpetamine, saavutada üürilepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamine

ning seega ka üürisuhte edasikestmine.

M. S. sõlmitud üürilepingu ülesütlemise kohta on olemas jõustunud kohtulahend. Kohtute

infosüsteemist nähtub, et Tartu Maakohtu 25.09.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 jäeti

rahuldamata M. S. hagi T. L. a vastu üürilepingu korralise ülesütlemise õigusvastaseks

tunnistamiseks. Kohus leidis muuhulgas, et M. S. ja T. L. a vahel 16.12.1998 sõlmitud

üürileping eluruumi XXX kasutamiseks muutus alates XXX VÕS § 310 lg 2 alusel tähtajatuks.

Kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-582 jõustus 19.06.2019 Riigikohtu lahendiga. Seega on

jõustunud kohtuotsusega tuvastatud, et M. S. ja T. L. a vahel 16.12.1998 sõlmitud üürileping

eluruumi XXX kasutamiseks on lõppenud korralise ülesütlemisega. Ülesütlemine on kehtiv.

Üürileping lõppes XXX.

Tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 4 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui on olemas jõustunud

Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, samuti Eestis tunnustamisele kuuluv

välisriigi kohtu lahend või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri

kinnitatud kokkulepe, mis on tehtud vaidluses samade poolte vahel sama eseme kohta samal

alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Lisaks on kohus seisukohal, et hageja ei saa oma õigusi kaitsta tuvastushagi esitamisega hagis

märgitud viisil ning seetõttu puudub hagejal tuvastusnõude esitamiseks õiguslik huvi

TsMS § 368 lg 1 mõttes.

Hagejal ei saa olla iseseisvat tuvastushuvi, et kohus tuvastaks menetlusosalise esindaja

esindusõiguse puudumise teises tsiviilasjas. Esindajaks olemise lubatavust ei saa kontrollida

eraldi menetluses esitatava hagiga. Kohtul puudub pädevus eraldi menetluses kontrollida teises

tsiviilasjas menetlusosalist esindanud esindaja esindusõigust või keelata esindajal osaleda teises

kohtuasjas. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus kontrollida esindaja esindusõigust kogu

tsiviilmenetluse vältel. Hagejal on õigus esitada vastuväited esindusõiguse puudumise kohta

pooleliolevas tsiviilasjas nr 2-19-15949. Kui kohus jätab tsiviilasjas nr 2-19-15949 vastuväited

tähelepanuta, saab need esitada apellatsioonkaebuses.

TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kuivõrd jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba tuvastatud vaidlusaluse

üürilepingu ülesütlemise kehtivus ning hagejal puudub tuvastusnõude esitamiseks õiguslik

huvi, jätab kohus M. S. hagi (hagi resolutsiooni p-d 1-3) menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 1

p 4 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

Hageja palus hagis muu hulgas keelata T. L. a ametnikel J. m. , A. Ö. ja A. A. hageja ebavõrdne

kohtlemine

XXX

eluruumi

üürilepingu

küsimustes

võrreldes

teiste

T.

L. a

munitsipaalüürnikega (hagi resolutsiooni p 4).

Kohus märgib, et ei saa teha lahendit, mille resolutsioonis keelatakse kostjatel hageja ebavõrdne

kohtlemine. Hagejal tuleks hagi esitada kohustamisnõudena. Samas asub kohus seisukohale, et

hagiavalduse resolutsiooni p-s 4 esitatud nõude menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS §

371 lg 2 p 2 alusel. Nimetatud sätte alusel võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata,

kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele

riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

Hageja märkis hagis, et T. L. on teda ebavõrdselt kohelnud üürilepingu küsimustes võrreldes

teiste T. L. a munitsipaalüürnikega. Hagejaga üürilepingu lõpetamise probleemi T. L. avalitsuse

eluasemekomisjonis

enne

kohtusse

pöördumist

ei

arutatud.

Eluasemekomisjonis

haldusmenetluse läbi viimata jätmine jättis hageja ilma õigusest selgitada komisjonile

asjaolusid, et ta ei ole olnud üürivõlglane. Hageja hinnangul puudus seega alus temaga

üürilepingu erakorraliseks lõpetamiseks. Seega soovib hageja, et teda koheldakse võrdselt teiste

munitsipaalüürnikega üürilepingu lõpetamise küsimuses eesmärgil, et tagada üürisuhte

edasikestmine. Arvestades, et jõustunud kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-582 on juba

tuvastatud üürilepingu ülesütlemise kehtivus, ei ole kohtu hinnangul hagejal esitatud hagiga

võimalik taotletavat eesmärki saavutada.

TsMS § 168 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Asjas puuduvad menetluskulud,

mida hagejal tuleks hüvitada.

/allkirjastatud digitaalselt/

Gerty Pau

Kohtunik