2-20-16589/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Janar Jäätma ja

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

30.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-16589

Tsiviilasi

X kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa 30.10.2020 otsuse

peale täiteasjas nr 175/2015/290

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja

(sissenõudja)

–

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindajad

v.adv

Tarmo

Friedenthal ja adv Anneliis Räpo

Puudutatud isik I – Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa

Puudutatud

isik

II

(võlgnik)

–

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III (sissenõudja) – AS SEB Pank

(registrikood 10004252), esindaja VN

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata ja Pärnu Maakohtu 15. veebruari 2021. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-16589 muutmata.

2. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta X kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 3; tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur, puudutatud isik I) on algatanud SEB Pank AS-i

(puudutatud isik III) täitmisavalduse alusel täitemenetluse C (võlgnik, puudutatud isik II) vara

müümiseks avalikul enampakkumisel (täiteasi nr 175/2015/290). Täitedokumendiks on Harju

Maakohtu 07.02.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-11-12278.

2-20-16589

2(8)

2. X (avaldaja) esitas 16.09.2020 kohtutäiturile avalduse võlgniku suhtes täitemenetluse

alustamiseks ning sundtäitmisega ühinemiseks. Kohtutäitur algatas avalduse alusel täiteasja nr

175/2020/2370, mille täitedokumendiks on Tallinna notari Ülle Anmanni 05.12.2008

notariaaldokument nr 2549 (hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping).

3. Enampakkumine täiteasjas nr 175/2015/290 toimus 17.09.2020 kell 11.00 kuni 24.09.2020

kell 11.00. Enampakkumisel osales üksnes avaldaja, kes tegi pakkumise alghinnaga 5000 eurot.

24.09.2020 edastas kohtutäituri abi avaldajale enampakkumise akti, selgitades kaaskirjas, et

avaldajal tuleb hiljemalt 25.09.2020 tasuda ostuhind 5000 eurot.

4. Avaldaja

esitas

25.09.2020

kohtutäiturile

avalduse

enampakkumise

ostuhinna

tasaarvestamiseks tema nõudega.

5. Kohtutäitur koostas 29.09.2020 enampakkumise nurjunuks kuulutamise akti, kuna

enampakkumisel osalenud parim pakkuja ei tasunud ostuhinda.

6. Avaldaja esitas 08.10.2020 kohtutäiturile kaebuse 29.09.2020 enampakkumise nurjunuks

kuulutamise akti tühistamiseks ning kinnistusosakonnale omaniku kande muutmise avalduse

esitamiseks.

Kohtutäituri abi edastas 16.09.2020 avaldajale ja võlgnikule täitmisteate nr 175/2020/2370 ja

kinnistu keelumärke seadmise avalduse. Avaldaja palus 16.09.2020 e-kirjas kohtutäituril

teatada, kas tema avaldus täiteasjas nr 175/2015/290 sundtäitmisega ühinemiseks on lahendatud

ning kas avaldajal on võimalik osaleda nimetatud täiteasjas toimuval enampakkumisel

sissenõudja õigustega ning tasaarvestada oma nõue kinnistu ostuhinnaga. Kohtutäituri abi

selgitas 16.09.2020 e-kirjas avaldajale, et enampakkumisega jätkates on avaldaja kui

sissenõudja vabastatud tagatisraha tasumisest ning tal on võimalik tasaarvestada oma nõue

kinnistu ostuhinnaga. Ka 17.09.2020 e-kirjas märkis kohtutäituri abi, et avaldajal on võimalik

teha kinnistu ostmise korral tasaarvestus oma nõudega. Kohtutäitur kinnitas avaldajale vastates

seega korduvalt ja sõnaselgelt, et tal on võimalik ostuhind oma nõudega tasaarvestada. Seetõttu

eeldas avaldaja, et ostuhind loetakse tasaarvestuse tulemusel tasutuks ning selle rahas tasumine

pole kinnistu omanikuks saamiseks vajalik. Kohtutäitur selgitas alles pärast enampakkumise

nurjunuks tunnistamist (01.10.2020), et ostuhind oleks tulnud siiski rahas tasuda. Seega on

kohtutäitur rikkunud õiguspärase ootuse ja õigusselguse põhimõtteid. Kui kohtutäitur leidis, et

ostuhinna tasumine rahas pole võimalik, oleks ta pidanud sellest avaldajat teavitama ning

andma talle võimalus tasuda ostuhind rahas. Täitemenetlus kujuneb kohtutäituri tegevuse tõttu

pikemaks, kulukamas ja keerukamaks, kuivõrd avaldajal ei ole TMS § 100 lg-te 3 ja 4 kohaselt

võimalik kordusenampakkumisel osaleda.

7. Kohtutäitur jättis 30.10.2020 otsusega avaldaja kaebuse rahuldamata.

Avaldaja leiab ekslikult, et kohtutäitur on sõnaselgelt kinnitanud, et avaldajal on võimalik oma

nõue ostuhinnaga tasaarvestada. Kohtutäituri abi andis avaldajale 16.09.2020 e-kirjas üheselt

mõistetavalt teada, et ostuhinna tasaarvestamise võimalus on avaldajal täiteasjas nr

175/2020/2370 (milles avaldaja on sissenõudjaks), mitte täiteasjas nr 175/2015/290.

Kohtutäituri abi tegi avaldajale hoopis ettepaneku enampakkumisele mitte registreeruda, kuna

tal ei ole võimalik täiteasjas nr 175/2015/290 tasaarvestust kohaldada. Kohtutäituri abi selgitas

avaldajale 17.09.2020 e-kirjas, et tasaarvestus tehakse tema nõudega ulatuses, mis vastab osale,

mida sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel.

Avaldaja on meelevaldselt tõlgendanud kohtutäituri abi vastust endale soodsama positsiooni

loomiseks. Kohtutäituri abi edastas avaldajale kirja, millega andis avaldajale teada, et ostuhind

tuleb tasuda hiljemalt 25.09.2020. Seega märgib avaldaja ebaõigesti, et talle ei antud võimalust

tasuda ostuhind rahas. Avaldajale ei tulenenud seadusest õigust tasaarvestada ostuhind

iseseisvalt oma nõudega. Tasaarvestuse kohaldamise pädevus on kohtutäituril. Tasaarvestuse

tegemisel tuleb arvestada sellega, kui suures ulatuses oleks tasaarvestaval sissenõudjal õigus

2-20-16589

3(8)

saada raha tulemi jaotamisel. Täiteasjas nr 175/2015/290 kinnistu müügist saadud tulemi arvelt

oleks esmalt kuulunud tasumisele täitekulud ning seejärel sissenõudja SEB Pank AS nõue ja

sama täitemenetluse kohtutäituri tasud. Avaldajale poleks olnud võimalik saadava tulemi arvelt

väljamakset teha, kuna enampakkumise tulemusena jäi tema kasuks seatud hüpoteek kehtima.

Praegusel juhul ei esinenud TMS § 93 lg-s 4 sätestatud olukorda, kuivõrd avaldajal puudus

selline nõue, millega oleks saanud vara eest pakutud ostuhinna tasaarvestada. Kuivõrd uue

enampakkumise tulemusel kuulub hüpoteek kustutamisele, võib eeldada, et sellel osaleb

rohkem pakkujaid.

8. X esitas 11.11.2020 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa 30.10.2020

otsuse peale täiteasjas nr 175/2015/290.

Kohtutäitur eksitas avaldajat. Avaldaja esitatud küsimused olid üheselt mõistetavalt seotud

täiteasjaga nr 175/2015/290, milles oli määratud enampakkumine. Avaldaja järeldas

kohtutäituri abi vastustest, et tal on võimalik teha tasaarvestus nimetatud täiteasjas ning ta ei

pea ostuhinda rahas tasuma. Ehkki kirjades on viidatud ka teistsugusele lahendusele, ei antud

avaldajale mõista, et tal ei ole võimalik ostuhinda oma nõudega tasaarvestada. Kui kohtutäitur

leidis siiski, et tasaarvestus pole praegusel juhul võimalik, oleks ta pidanud sellest avaldajat

teavitama pärast avaldaja tasaarvestusavalduse saamist. Sellisel juhul oleks avaldaja saanud

ostuhinna tasuda rahas või taotleda tasumistähtaja pikendust. Kohtutäitur on nii varasemas kui

ka enampakkumisele järgnenud suhtluses vastanud avaldaja kirjadele sama või järgmise päeva

jooksul. Samas avaldaja 25.09.2020 kell 10.32 saadetud kirjale jättis kohtutäitur vastamata.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele.

TMS § 93 lg 4 ei määratle seda, kuidas tasaarvestus toimub ning kes selle algatama peab.

Avaldaja esitas vastava avalduse kohtutäiturile.

Enampakkumise nurjunuks kuulutamine on vastuolus õiguspärase ootuse ja õigusselguse

põhimõttega, mille kohaselt peab isikul olema võimalik piisava selgusega ette näha, missuguse

õigusliku tagajärje üks või teine tegu kaasa toob. Avaldajal ei olnud kohtutäituri eksitavatest

vastustest tulenevalt võimalik ette näha, et hoolimata enampakkumise võitmisest ning

ostuhinna tasaarvestamisest oma nõudega kuulutab kohtutäitur enampakkumise nurjunuks.

9. Kohtutäitur palus 18.01.2020 vastuses jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda, jäädes 30.10.2020 otsuses toodud seisukohtade juurde. Kohtutäitur ei ole

avaldajat eksitanud. Avaldajat esindasid kohtutäituriga suhtlemisel ja esindavad ka

kohtumenetluses õigusteadmistega esindajad. Kohtutäituri abi selgitused ei saanud avaldaja

esindajaid eksimusse viia, kuivõrd kohtutäituri abi ei kinnitanud üheselt mõistetavalt, et

avaldajal on võimalik ostuhind igal juhul enda nõudega tasaarvestada. Õigusteadmistega isikud

peavad olema võimelised ise õiguslikku olukorda analüüsima. Kohtutäituri abi ei saanud

17.09.2020 e-kirjas kinnitada 5000 euro suuruse ostuhinna tasaarvestamist, kuivõrd sel ajal ei

olnud enampakkumise tulemus teada. Ebeõige on avaldaja väide, et kordusenampakkumisel ei

osale tõenäoliselt ühtegi pakkujat – 04.12.2020 välja kuulutatud enampakkumisele registreerus

21 osalejat ning enne enampakkumise tühistamist kerkis ostuhind 17 500 eurole. Uue

enampakkumise korraldamine on vajalik selleks, et tagada võlgniku vara realiseerimine

võimalikult kõrge hinnaga. Kinnisasja müümine avaldajale poleks võlgnevust vähendanud,

kuna avaldaja soovis nõuet tasaarvestada intresside, mitte põhivõla arvelt. Avaldaja viide VÕS

§-le 198 on asjakohatu. Isegi kui avaldajal olnuks õigus ostuhind oma nõudega tasaarvestada,

tulnuks esmalt tasuda täitekulud (TMS § 106 lg 2). Kuivõrd ostuhinda ei tasutud ka TMS § 106

lg-s 2 sätestatud ulatuses, oleks enampakkumine tulnud igal juhul nurjunuks kuulutada.

10. Pärnu Maakohus jättis 15.02.2021 määrusega kaebuse rahuldamata ning menetluskulud

avaldaja kanda.

2-20-16589

4(8)

Avaldaja heidab kohtutäiturile põhjendamatult ette, et kohtutäitur ei ole vormistanud otsust

tema esitatud nõude ühinemise (liitmise) kohta täiteasjaga nr 175/2015/290. TMS ei näe ette

võimalust liita täiteasi nr 175/2020/2370 täiteasjaga nr 175/2015/290 selliselt, et edaspidi

toimub sissenõuete pööramine üksnes viimati nimetatud täiteasja raames. TMS § 149

võimaldab sissenõudjal ühineda kinnisasja arvelt sundtäitmisega pärast seda, kui võlgniku

kinnisasi on juba arestitud teise sissenõudja kasuks. Riigikohus on 29.01.2014 määruses nr 3-

2-1-164-13 selgitanud, et TMS § 149 üks eesmärk on vältida ühe kinnisasja müümist korraga

mitmes täitemenetluses. Seega ei ole nimetatud sätte eesmärgiks ühendada üht täiteasja

täielikult teisega, vaid eeskätt lihtsustada kinnisasja enampakkumist mitme sissenõudja ja

mitme täitemenetluse puhul, koondades nende kinnisasjale sissenõude pööramise avaldused

ühte sundtäitemenetlusse ilma uue arestimisakti koostamiseta ja uue keelumärke

kinnistusraamatusse kandmiseta. Kuigi avaldaja korduvaid päringuid arvestades oleks

kohtutäituril olnud mõistlik teavitada arusaamatuste vältimiseks avaldajat sellest, et tema

ühinemisavaldus on kätte saadud ja arvesse võetud, ei pidanud kohtutäitur tegema kinnisasja

sundtäitmisel lisandunud sissenõudja õigustega arvestamiseks TMS § 149 tähenduses eraldi

täiendavaid toiminguid. Kindlasti tulnuks aga kohtutäituril arvestada ühinenud sissenõudjaga

TMS § 106 alusel kinnisasja müügist laekunud tulemi jaotamisel. Kohtutäituri abi 16.09.2020

kell 16.31 ja 17.09.2020 ja kell 10.34 saadetud kirjades on avaldajale piisava selgusega

väljendatud kohtutäituri ettepanek mitte kinnitada end enampakkumisel osalejaks täiteasjas nr

175/2015/290, kuna selles täiteasjas väljakuulutatud enampakkumise puhul jääb hüpoteek

kehtima, ning enampakkumise nurjumise järel saab avaldaja jätkata täitemenetlusega nr

175/2020/2370. Neist e-kirjadest nähtub, et kohtutäitur arvestas avaldaja kui sissenõudja

ühinemisega arestitud kinnisasja sundtäitmisel. Kinnistusraamatust nähtub, et kohtutäituri

16.09.2020 avalduse alusel on kinnisasjale nr 1852932 kantud keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks avaldaja ja kohtutäituri kasuks, ehkki TMS § 149 seda ei nõua. Kohtu

ette toodud asjaolude ja tõendite põhjal ei ole tuvastatav, et kohtutäitur rikkus avaldaja õigusi

sissenõudjana, kui jättis ta selgelt väljendatud viisil teavitamata TMS § 149 lg 1 alusel tehtud

otsustusest lubada avaldajal ühineda kinnisasjale sissenõude pööramisega.

Avaldaja, esitades vandeadvokaadist esindaja kaudu kohtutäiturile avalduse ostuhinna täies

ulatuses tasaarvestamiseks tema nõudega, pidi sõltumata kohtutäituri selgitustest või nende

puudumisest saama aru, et sellises ulatuses tasaarvestus ei ole mingil juhul võimalik. Eelkõige

oleks tasumisele kuulunud täitekulud. Peamiseks sissenõudjaks täiteasjas nr 175/2015/290 on

SEB Pank AS, kelle sissenõue oli pööratud kinnisasjale nn universaaltäitmisena kohtuotsuse

alusel ja seetõttu jäi ka hüpoteek kinnisasjale püsima. Avaldaja täitedokumendiks on TMS § 2

lg 1 p-s 19 nimetatud notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaja

kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

Hüpoteegi realiseerimisel ei pöörata sissenõuet kinnisasja omaniku varale, millele hüpoteek

ei ulatu, kuna selleks on vajalik muu täitedokument, nt kohtulahend. Asjaõigusseaduse § 353

lg-te 1–3 kohaselt rahuldatakse kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast hüpoteegipidajate

hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi, vastavalt

hüpoteekide järjekohtadele. Järgneval järjekohal asuva hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse

pärast eelneval järjekohal oleva hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist. Ühel ja samal

järjekohal olevate hüpoteekidega tagatud nõuded rahuldatakse üheaegselt ja võrdeliselt nõuete

suurusele. Täitemenetluses kinnisasja müügi korral kohaldatakse asjaõigusseaduse (AÕS) §-i

353 üksnes nende hüpoteegipidajate nõuete suhtes, mis menetluse tulemusena lõppevad ja

kinnistusraamatust kustutatakse. Kui täitemenetlus viiakse läbi hüpoteegist järjekohas

tagapool oleva õiguse alusel või üksnes universaaltäitmisena ja hüpoteegipidaja menetlusega

ei ühine, jääb tema hüpoteek püsima ja kinnisasi müüakse koos sellega (Asjaõigusseaduse

kommenteeritud väljaanne 2014, § 353 komm 3.1d). Siit järeldub, et juhul, kui hüpoteegipidaja

sundtäitmise menetlusega ühineb ja hüpoteeki realiseerida soovib, siis ei saa hüpoteek püsima

2-20-16589

5(8)

jääda. Vastavalt TMS § 84 lg-s 1 sätestatule märgitakse enampakkumise kuulutuses mh

müüdavat asja koormavad väljaselgitatud kolmandate isikute õigused ning muud asja

koormatised ja kitsendused (mis oluliselt mõjutavad võimalike ostjate huvi kinnisasja vastu).

Täiteasjas nr 175/2015/290 Ametlikes Teadaannetes 25.08.2020 avaldatud teadaande kohaselt

oli Juhkama kinnistu sundenampakkumine välja kuulutatud SEB Pank AS-i sissenõude alusel

tingimusel, et enampakkumise tulemi arvelt nõue rahuldatakse ja keelumärge kustutatakse

ning hüpoteek ja märkus üürilepingu kohta jäävad püsima. Seega on ebaõige avaldaja arusaam,

et tema nõue läinuks 24.09.2020 enampakkumisel rahuldamisele eelisnõudena SEB AS-i

nõude ees olukorras, kus enampakkumise tingimuste kohaselt jääb hüpoteek püsima.

Kohtutäitur ei eksitanud avaldajat septembris 2020 toimunud e-kirjavahetuses. 17.09.2020 kell

10.50 saadetud e-kirjas selgitas kohtutäituri abi avaldajale üksnes seaduse sisu, märkides, et

avaldajal on võimalik teha kinnistu ostmise korral tasaarvestus oma nõudega. Kirjas viidatud

TMS § 93 lg-st 4 tuleneb üheselt, et sissenõudja, kelle nõue võrdub ostuhinnaga või ületab

seda, peab tasaarvestuse ulatuse puhul igal juhul arvesse võtma tulemi jaotamise põhimõtteid.

Üldine reegel mistahes müügitehingu puhul on, et esmalt kaetakse tehinguga kaasnenud kulud.

TMS § 56 lg 2 alusel loetakse täitemenetlusest saadud raha (tulemi) jaotamisel võlgniku võlast

esmajärjekorras kustutatuks tema kanda olevad kulutused, seejärel sissenõutavad

kõrvalnõuded ning lõpuks põhivõlg ja arestimise järel arvestatud intressid. TMS § 106

sätestatud tulemi jaotamise üldreegli järgi tuleb tulemi jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist

maha arvata täitekulud, mis praegusel juhul moodustasid enampakkumise akti koostamise

hetkel kahe täitemenetluse peale kokku 1067,93 eurot. Seega ka juhul, kui avaldaja oleks

saanud teha tasaarvestuse maksimaalses ulatuses, teist sissenõudjat jaotuskavas arvestamata,

siis oleks ta TMS § 93 lg 4 viimase lause ja TMS § 106 lg 2 kohaselt pidanud igal juhul tasuma

osa ostuhinnast täitekulude katteks.

Kuivõrd kohtutäitur andis 16. ja 17.09.2020 saadetud e-kirjades avaldajale seadusele vastavad

selgitused ning 24.09.2020 konkreetne tähtaeg ja juhised ostuhinna tasumiseks, kuid avaldaja

ostuhinda ei tasunud, kuulutas kohtutäitur enampakkumise põhjendatult nurjunuks.

11. X esitas määruse peale 02.03.2021 määruskaebuse. Pärnu Maakohus ei pidanud

23.03.2021 põhjendatuks määruskaebust ise rahuldada ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. X palub määruskaebuses tühistada maakohtu 15.02.2021 määrus ning teha asjas uus

määrus, millega kaebus rahuldada.

Avaldajal tekkisid TMS § 149 lg 2 alusel kõik sissenõudja õigused täiteasjas nr 175/2015/290

alates täitmisavalduse esitamisest 16.09.2020. Kuivõrd avaldaja osales 17.–24.09.2020

toimunud enampakkumisel sissenõudjana ning talle kuulus esimese järjekoha hüpoteek

enampakkumisele pandud kinnistule, oleks tema olnud esimene, kellel on õigus saada osa

tulemi jaotamisest. Seega oli avaldajal tulenevalt TMS § 175 lg-st 1, § 149 lg-st 2 ja § 93 lg-st

3 õigus teha kinnistu ostuhinnaga tasaarvestus. Enampakkumise nurjunuks kuulutamise akt

rikub seda avaldaja õigust ning on seadusega vastuolus.

Kohtutäituril on kohustus selgitada täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi (TMS

§ 8) ning vastata menetlusosalise esitatud avaldustele ja selgitustaotlustele, kui need on seotud

kohtutäituri menetluses oleva täiteasjaga (kohtutäiturimäärustiku § 23 lg 1). Kohtutäitur eksitas

avaldajat tema eesmärgi saavutamist puudutavates küsimustes. Avaldaja küsimused puudutasid

enampakkumist täiteasjas nr 175/2015/290. Kohtutäituri abi 16. ja 17. 09.2020 e-kirjades

selgitati avaldajale, et enampakkumisel osalemisel ei ole tal kohustust tasuda tagatisraha ning

2-20-16589

6(8)

tal on võimalik tasaarvestada ostuhind oma nõudega. Seega oli kirjavahetuse sisu mõistlikule

isikule arusaadav selliselt, et kohtutäitur jaatas avaldaja õigust tasaarvestada ostuhind

tervikuna. Kohtutäituri abi esitas avaldajale nõude üksnes ostuhinna ja riigilõivu tasumiseks,

otsust täitekulude suuruse ja sissenõudmise kohta ega jaotuskava avaldajale ei esitatud. Kui

avaldaja oli kohtutäiturile esitanud avalduse ostuhinna tasaarvestamiseks, ei selgitatud

avaldajale, et tal ei ole võimalik kohaldada tasaarvestust täiteasjas nr 175/2015/290. Kui

kohtutäitur leidis, et tasaarvestus ei kata täitekulusid ning need tuleb rahas tasuda, oleks

kohtutäitur pidanud seda avaldajale selgitama ning avaldajale sellekohase võimaluse andma.

Pärast enampakkumise nurjunuks kuulutamist täiteasjas nr 175/2015/290 on avaldaja

proovinud oma õigusi realiseerida täiteasjas nr 175/2020/2370, kuid kohtutäitur keeldus

avaldaja kinnitamisest enampakkumisele. Samas ei selgitanud kohtutäitur avaldajale uuele

enampakkumisele eelnenud kirjavahetuses, et tegemist on kordusenampakkumisega, millel

avaldaja osaleda ei saa. Kohtutäitur ei selgitanud avaldajale sellise tagajärje saabumise

võimalust. Kohtutäitur on oma kohustuste rikkumise läbi võtnud avaldajalt võimaluse

omandada tema valduses olev kinnistu.

13. Kohtutäitur palub 22.03.2021 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.

Kohtutäitur on järginud selgitamiskohustust ning andnud avaldajale informatsiooni ulatuses,

millega on tagatud tema õiguste piisav kaitse. Kohtutäituri käitumine on olnud vastavuses

usalduse ja erapooletuse printsiibiga. Kohtutäitur peab tagama kõigi täitemenetluse osapoolte,

sh võlgniku huvide kaitse. Kohtutäitur hoidis õiguspärase käitumisega ära võlgnikule suures

ulatuses kahju tekkimise. Avaldaja asus looma juriidilist konstruktsiooni, millega tagada

võlgnikule kuuluva kinnistu omandamine ilma raha maksmata, teades, et kui esimesele

järjekohale jääb kehtima hüpoteek tema kasuks, ei pruugi enampakkumisel olla peale tema

muid osalejaid. Seda kinnitab mh asjaolu, et vaatamata kohtutäituri palvele teatada, kui suur on

hüpoteegiga tagatud nõude jääk avaldaja ees, avaldaja kohtutäiturile küsitud teavet ei esitanud

ning selle asemel esitas vahetult enne enampakkumisele registreerimise lõppemist taotluse

sundtäitmisega ühinemiseks.

Täiteasjas nr 175/2020/2370 enampakkumisel osalemist puudutavad määruskaebuse väited on

praeguses vaidluses asjakohatud. Selles osas on avaldaja esitanud kohtutäituri tegevuse peale

eraldi kaebuse ning vaidlus on pooleli kohtus (tsiviilasi nr 2-21-2157).

14. AS SEB Pank palub 22.03.2020 seisukohas jätta määruskaebus rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Maakohtu 15.02.2021

määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks või muutmiseks puudub alus.

16. Maakohus selgitas õigesti, et TMS § 149 alusel koondatakse mitme sissenõudja

kinnisasjale sissenõude pööramise avaldused ühte täitemenetlusse ilma uue arestimisakti

koostamiseta ja uue keelumärke kinnistusraamatusse kandmiseta, mitte ei ühendata ühte

täiteasja teisega. TMS § 149 järgne nõude sissenõudmisega ühinemise eesmärk on eelkõige

osalemine kinnisasja müügist saadava tulu jaotamises. Seejuures ei näe TMS § 149 lg 1 esimene

lause kinnisasja arestinud kohtutäiturile ette kaalutlusruumi, otsustamaks selle üle, kas lubada

avalduse esitanud isikul osaleda menetluses või mitte (Riigikohtu 29.01.2014 määrus asjas nr

3-2-1-164-13, p 12).

17. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajaga, et kohtutäitur on teda eksitanud.

Vastuseks avaldaja vandeadvokaadist esindaja 16.09.2020 e-kirjale seoses sundtäitmisega

ühinemisega selgitas kohtutäituri abi samal päeval saadetud e-kirjas, et enampakkumisele ei ole

2-20-16589

7(8)

registreerunuid ning kuna väljakuulutatud enampakkumise puhul jääb hüpoteek kehtima, oleks

avaldajal mõistlik jätta ennast enampakkumisele kinnitamata. Sellisel juhul tunnistatakse

enampakkumine nurjunuks ning sundtäitmisega jätkatakse täiteasjas nr 175/2020/2370.

Kohtutäituri abi lisas, et enampakkumisega jätkates on avaldaja kui sissenõudja vabastatud

tagatisraha tasumisest ning tal on võimalik tasaarvestada oma nõue kinnistu ostuhinnaga.

17.09.2020 kell 09.01 saadetud e-kirjas palus avaldaja esindaja täpsustada, kas avaldaja peaks

jätma ennast enampakkumisele kinnitamata või kinnitamise korral pakkumise tegemata.

Kohtutäituri abi kordas samal päeval kell 10.34 edastatud vastuses, et avaldajal oleks mõistlik

jätta end enampakkumisele kinnitamata ning edaspidi müüakse kinnisasja täiteasjas nr

175/2020/2370 selliselt, et hüpoteek kuulub kustutamisele. 17.09.2020 kell 10.37 edastatud e-

kirjas uuris avaldaja esindaja, kas juhul, kui avaldaja kinnitatakse enampakkumisel osalejaks,

on tal võimalik teha tasaarvestus oma nõudega. Kohtutäituri abi vastas samal päeval kell 10.50,

et avaldajal on võimalik teha kinnistu ostmise korral tasaarvestus oma nõudega ning tsiteeris

TMS § 93 lg-s 4 sätestatut.

Isegi kui avaldaja mõistis kohtutäituri abi vastuseid selliselt, et tal on võimalik 17.09.2020

algaval enampakkumisel kinnistu ostmise korral tasaarvestada ostuhind oma nõudega, siis ei

saa arvestamata jätta ka kohtutäituri abi soovitust avaldajale jätta ennast enampakkumisele

kinnitamata, kuivõrd hüpoteek jääb kinnistule kehtima, ning viidet TMS § 93 lg-le 4.

Kohtutäituri abi ei kinnitanud avaldajale, et ta saab täiteasjas nr 175/2015/290 toimuval

enampakkumisel kinnistu ostmise korral tasaarvestada kogu ostuhinna oma nõudega.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust heita avaldaja võimalikku eksitust ette kohtutäiturile.

18. TMS § 93 lg-test 21 ja 3 tulenevalt peab elektroonilise enampakkumise võitja tasuma

ostuhinna enampakkumise lõppemise päevale järgneval tööpäeval kohtutäituri määratud

kontole. TMS § 93 lg 4 sätestab, et kui ostjaks on sissenõudja, kelle nõue ületab ostuhinna või

on sellega võrdne, tehakse tasaarvestus tema nõudega ulatuses, mis vastab osale, mida

sissenõudjal oleks õigus saada tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel.

Tasaarvestamata jäänud ostuhinna osa tasub sissenõudja kohtutäituri ametialasele kontole

samas paragrahvis sätestatud korras. Kohtutäituri seaduse eelnõu (462 SE, Riigikogu IX

koosseis), millega muudeti TMS § 93 lg-t 4, seletuskirja järgi tasaarvestatakse sissenõudja nõue

ostuhinnaga üksnes ulatuses, millises ulatuses igal konkreetsel juhul kohtutäituri tehtud

arvutuste kohaselt oleks sissenõudjal õigus nõude rahuldamisele. Ülejäänud osa, st osa, millele

on mitme sissenõudja korral õigus teistel sissenõudjatel, samuti täitemenetluse korraldamisega

seotud kulud, peab sissenõudjaks olev ostja tasuma kohtutäiturile rahas (lk 66). TMS § 93 lg-st

4 tulenevalt ei ole sissenõudjal vaja teha avaldust ostuhinna tasaarvestamiseks oma nõudega,

vaid kohtutäitur teeb seda omal algatusel, arvestades välja tasaarvestatava summa. Nimetatud

sätte kohaselt ei teki sissenõudjal õigust tasaarvestada terves ulatuses see osa, mida ta ostjana

on kohustatud ostuhinnana maksma, vaid ainult see osa, mida sissenõudjal oleks õigus saada

tema poolt ostetava vara müügist saadud tulemi jaotamisel (Tallinna Ringkonnakohtu

09.07.2015 määrus tsiviilasjas nr 2-15-6731, p 8).

19. AÕS § 353 lg 1 sätestab, et kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast rahuldatakse

hüpoteegipidajate hüpoteegiga tagatud nõuded, mille rahuldamiseks sundtäitmine täide viidi,

vastavalt hüpoteekide järjekohtadele. Maakohus on õigesti selgitanud, et täitemenetluses

kinnisasja müügi korral kohaldatakse AÕS §-i 353 üksnes nende hüpoteegipidajate nõuete

suhtes, mis menetlusena lõppevad; kui aga täitemenetlus toimub hüpoteegist järjekohas

tagapool oleva õiguse alusel või üksnes universaaltäitmisena ja hüpoteegipidaja menetlusega ei

ühine, jääb tema hüpoteek püsima ja kinnisasi müüakse koos sellega. Praegusel juhul toimus

täitemenetlus

universaaltäitmisena

kohtuotsuse

alusel

ning

25.08.2020

avaldatud

enampakkumise teadaande kohaselt pidi avaldaja kasuks võlgniku kinnistule seatud hüpoteek

2-20-16589

8(8)

kehtima jääma. Sellest tulenevalt ei oleks avaldaja osalenud kinnistu müügist saadud tulemi

jaotamisel, mistõttu ei olnud võimalik ka ostuhinda avaldaja nõudega tasaarvestada.

20. Edastades avaldajale enamapakkumise akti, märkis kohtutäituri abi 24.09.2020 e-kirjas, et

ostuhind 5000 eurot tuleb tasuda järgmise päeva jooksul, s.o hiljemalt 25.09.2020. Avaldaja ei

tasunud ostuhinda, vaid esitas 25.09.2020 kell 10.32 kohtutäiturile avalduse, millega soovis

kogu ostuhinna oma nõudega tasaarvestada. Asjaolu, et avaldaja varasematele kirjadele oli

kohtutäitur vastanud tavaliselt juba samal päeval, ei andnud avaldajale alust eeldada, et tema

25.09.2020 avaldusele vastab kohtutäitur samuti sama päeva jooksul. Kohtutäiturimäärustiku

§ 23 lg 3 järgi vastab kohtutäitur nii kiiresti kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 30

kalendripäeva möödumisel avalduse või selgitustaotluse laekumisest arvates. Kohtutäitur

vastas avaldajale 01.10.2020 e-kirjas ning ei rikkunud seega kõnealust kohustust. Avaldaja,

keda esindas jätkuvalt vandeadvokaadist esindaja, oleks 24.09.2020 kirjast pidanud järeldama,

et tasaarvestust ei kohaldata. Tasaarvestuse avalduse esitamisega ei saanud avaldaja tekitada

endale õigust, mida tal seadusest tulenevalt ei olnud. Isegi kui avaldaja oli ekslikul arusaamisel,

et ta saab ostuhinna oma nõudega tasaarvestada, pidi ta sõltumata kohtutäituri täiendavate

selgituste olemasolust mõistma vähemalt seda, et kogu ostuhinna ulatuses ei ole tasaarvestus

mingil juhul võimalik, kuivõrd tema nõue ületab ostuhinda ning järelikult tuleb TMS § 93 lg 4

kohaselt arvestada tulemi jaotuskavaga. Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul kohaldub

tulemi jaotamisel TMS § 174, mis on erisäte kinnisasja müügist saadud tulemi jaotusel, mitte

maakohtu viidatud TMS §-s 106 sätestatud üldreegel, kuid mõlema sätte kohaselt tuleb tulemist

esmalt maha arvata täitekulu. Seega pidi kohtutäitur võimaliku tasaarvestuse kohaldamisel

arvestama TMS §-s 174 sätestatud tulemi jaotamise põhimõtetega. TMS § 174 lg 2 järgi

arvatakse täitekulud jaotuskava kohaselt jagatavast tulemist maha. TMS § 37 lg 1 alusel on

täitekulud mh ka kohtutäituri tasu, mis käib TMS § 56 lg 2 nimetatud esmajärjekorras

kustutamisele kuuluvate kulutuste alla. Kohtutäitur saab enda tasu nõude müügist saadud rahast

rahuldada summas, mis on võrdeline sissenõutud summaga (kohtutäituri seaduse § 32 lg 5).

See, et kohtutäitur ei esitanud avaldajale jaotuskava ega märkinud 24.09.2020 kirjas midagi

kohtutäituri tasu kohta, ei ole oluline, kuna tasunõue oleks (osaliselt) saanud rahuldatud

avaldaja tasutud summast.

21. Kuivõrd avaldaja ei tasunud ettenähtud tähtajaks ostuhinda, tuli kohtutäituril TMS § 99 lg

1 p 3 järgi enampakkumine nurjunuks tunnistada. Seega jättis kohtutäitur avaldaja kaebuse

õigesti rahuldamata. Asjaolu, et kohtutäitur ei võimaldanud avaldajal 04.12.2020 täiteasjas nr

175/2020/2370 välja kuulutatud enampakkumisel osaleda, ei puutu praeguse vaidluse

esemesse.

22. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse menetlemisega seotud

kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja (avaldaja) kanda. Kuna

kohtutoimikust ei nähtu, et AS SEB Pank, keda esindab tema enda töötaja, oleks määruskaebuse

menetluses kandnud menetluskulusid, mille väljamõistmist saaks ta avaldajalt nõuda ning

kohtutäituri kantud õigusabikulusid TsMS § 175 lg 31 kohaselt ei hüvitata, ei ole

määruskaebemenetluses menetluskulusid, mille väljamõistmist puudutatud isikud saaksid

avaldajalt nõuda.

(allkirjastatud digitaalselt)