2-19-10223/60 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Indrek Parrest, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-10223

Tsiviilasi

Maia

Kanna

hagi

Osaühingu

AADEL

KINDLUSTUSMAAKLERID vastu töövaidlusasjas

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

Maia Kanna apellatsionkaebuselt 97 298,96 eurot

Osaühingu

AADEL

KINDLUSTUSMAAKLERID

apellatsioonkaebuselt 32 940 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 23. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitajad ja kaebuste

liigid

Maia Kanna apellatsioonkaebus

Osaühingu

AADEL

KINDLUSTUSMAAKLERID

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

1. juuni 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant I / vastustaja II (hageja): Maia Kanna (isikukood

XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Maia Ploom

Apellant II / vastustaja I (kostja): Osaühingu AADEL

KINDLUSTUSMAAKLERID

(registrikood

10993769),

juhatuse liige S. Havamaa ja lepinguline esindaja Reet Rattur

RESOLUTSIOON

1. Tartu Maakohtu 23. veebruari 2021 otsus tühistada, välja arvatud TLS § 100 lg 5

ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmata jätmises. Teha tühistatud osas uus

otsus,

millega

rahuldada

Maia

Kanna

hagi

osaühingu

AADEL

KINDLUSTUSMAAKLERID vastu tulemustasu 30 238,96 euro nõudes ja jätta

ülejäänud

osas

Maia

Kanna

hagi

osaühingu

AADEL

KINDLUSTUSMAAKLERID vastu rahuldamata.

2. Sõnastada maakohtu otsuse resolutsioon järgmiselt:

2.1. Maia Kanna hagi töövaidlusasjas rahuldada osaliselt.

2.2. Välja mõista osaühingult AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID tulemustasuna

30 238,96 eurot Maia Kanna kasuks.

2.3. Muus osas jätta Maia Kanna hagi rahuldamata.

3. Maia Kanna apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Osaühingu AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID apellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

5. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSE VARASEM KÄIK JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Maia Kanna (hageja/töötaja) esitas 18. jaanuaril 2019 töövaidluskomisjonile avalduse, mida

täiendas 10. aprilli 2019 avaldusega Osaühingu AADEL KINDLUSTUSMAAKLERID

(kostja/tööandja) vastu töövaidluse läbivaatamiseks. Kostja vaidles avaldusele vastu ning palus

jätta see rahuldamata. Kostja esitas 26. aprillil 2019 töövaidluskomisjonile avalduse, milles

palus mõista hagejalt kostja kasuks välja kahjuhüvitise summas 41 474,33 eurot.

Töövaidluskomisjon jättis 18. mai 2020 otsusega mõlemad avaldused rahuldamata.

2. Hageja esitas 6. juulil 2019 Tartu Maakohtule TvLS § 58 lg 3 alusel hagi ja suurendas

haginõuet 27. novembri 2020 avaldusega (II kd lk 85). Hageja nõuded on:

1) tuvastada kostja 19. detsembri 2018 töölepingu erakorralise ülesütlemisavalduse tühisus

ning lõpetada pooltevaheline tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 19. detsembril 2018;

2) mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis TLS § 100 lg 5 järgi töölepingu

ülesütlemistähtaja rikkumise eest TLS § 100 lg 5 alusel kolme kuu keskmise töötasu

ulatuses 16 470 eurot (neto) ning TLS § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel 3 kolme kuu

keskmine töötasu ulatuses 16 470 eurot (neto) või alternatiivselt vaid TLS § 109 lg 1

alusel hüvitis hageja nelja kuu keskmise töötasu 16470 eurot (neto) ulatuses;

3) kohustada kostjat välja maksma hagejale saamata jäänud tulemustasu (provisjon)

summas 30 238,96 eurot;

4) välja mõista kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu ja mittevaraline kahju

summas 100 000 eurot.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse

kohaselt

töötas

hageja

kostja

juures

alates

17. oktoobrist

2008

kindlustusmaaklerina. Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 19. detsembril 2018

TLS § § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel. Töölepingu ülesütlemise avalduses heideti hagejale ette

järgmist: kostja huvidega vastuolus olevat tegutsemist ning kostja suhtes ebalojaalset käitumist,

millega loodi tõsine oht kahju tekkimiseks; hageja ebaviisakat käitumist kaastöötajate ja kostja

esindaja suhtes, mille eest on kostja hagejale teinud 4. detsembril 2018 hoiatuse; kostja

dokumentide ja andmete käitlemisega seotud kohustuste rikkumist; kostja valdusest ja kontrolli

alt suures koguses konfidentsiaalse informatsiooni välja toimetamist.

Hageja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt on tühine, sest töölepingu

ülesütlemiseks puudusid alused. Hageja ei ole asutanud konkureerivat firmat. Hageja ei ole

jätnud enda valdusesse kostjalt saadud kliendiandmeid – kliendid, kelle andmed on hageja

valduses, olid hageja kliendid juba enne kostja juurde tööle asumist ja neid andmeid kasutas

hageja kostja huvides kuni töösuhte lõppemiseni. Hagejal oli kostjaga sõlmitud suuline

töölepingu täiendus, mille kohaselt võis töötaja enda omandisse jätta leitud uued kliendiandmed

ja tal oli õigus töölepingu lõpetamisel endaga kaasa võtta klientide nimekiri. Klientide andmeid

hoiti andmebaasis Insly, mida haldab kostja. Kindlustuspoliisid väljastati klientidele otse Insly

programmist, mille andmebaasist andmeid kopeerida ei saa. Hageja ei ole avaldanud kostja

andmeid kolmandatele isikutele. Hageja ei ole jätnud enda kasutusse kostja arvutit, kuna

kasutas tööülesannete täitmiseks isiklikku sülearvutit. Hageja isiklikus arvutis olnud e-post/info

tõsteti üle hagejale kuuluvasse uude sülearvutisse, kuid sellega ei tehtud andmeid

kättesaadavaks kolmandatele isikutele. Hageja valduses ei ole kostjale kuuluvaid

kliendiandmeid sisaldavaid dokumente, kuna sellised dokumendid olid kõik alates 2018 suvest

programmis Insly.

Tulemustasu 30 238,96 euro nõude kohta väitis hageja, et poolte vahel oli suusõnaline

kokkulepe töötajale tulemustasu maksmise kohta ka pärast töölepingu lõppemist kuni töötaja

vahendusel sõlmitud kindlustuslepingute alusel klientidelt tasu laekumise lõppemiseni.

Tulemustasu nõue on esitatud töölepingu lisa nr 1/1 alusel. Töölepingu p-st 4.1 tulenevalt tuli

töötajale maksta lisaks töötasule igakuiselt viimase teenindamisel olevate klientide poolt

tööandjale laekunud preemiate põhjal arvestatavat tulemustasu.

Hageja palus heastada kostja poolt temale tekitatud varaline ja mittevaraline (moraalne) kahju

hageja mainet kahjustava info levitamise eest (VÕS § 1045). Kostja on kahjustanud hageja

mainet teiste potentsiaalsete tööandjate ees edastades neile infot, millest võib aru saada, et

hagejaga on tööleping lõpetatud hageja süülise käitumise tõttu. Hageja ei leia erialast tööd ning

tal on tekkinud seetõttu saamata jäänud töötasu nõue. Kostja on levitanud ebaõiget infot ka

klientidele. Hageja mittevaraline kahju lepinguvälise kahjuna seisneb kostja õigusvastases

tegevuses, millega kostja esitas hageja suhtes teadvalt valeandmed ja kahjustati laimamisega

töötaja mainet. Kostja tegevus on toonud kaasa usalduse kaotuse potentsiaalsete tööandjate ja

klientide silmis. Tööandja on rikkunud hageja isiklikke õigusi ning hagejal on õigus nõuda

VÕS § 1047 alusel tekitatud kahju 100 000 eurot (saamata jäänud töötasu ja ebaõigete andmete

avaldamisega tekitatud kahjuna) hüvitamist.

3. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ütles 19. detsembril 2018 hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles seaduslikult.

Ülesütlemise põhjuseks oli hageja poolt vaatamata korduvatele nõudmistele kostja vara (arvuti

Ordi ja klientide kindlustuslepingute uuendamisnimekirjad) tagastamata jätmine, samuti on

hageja rikkunud ärisaladuse hoidmise kohustust, lojaalsuskohustust ning rikkunud

konkurentsipiirangut töölepingu kehtivuse ajal.

Töölepingu lisaks oleva ametijuhendi alusel oli hagejal kohustus leida kostjale kliente.

Töösuhte eesmärgi ja mõttega ei oleks tasakaalus kokkulepe, mille järgi võib töötaja pärast

töölepingu lõppemist võtta (tasuta) enda omandisse töölepingu alusel tööandjale loodud

väärtused või tehtud tööd. Kostja vahendusel kindlustuslepinguid sõlminud kliendid on ka

kindlustusandjate kliendid ning tulenevalt koostöösuhtest kindlustusandjatega ei ole

kindlustusmaakleril lubatud klientide ja nende kindlustuslepingute andmeid avaldada ega üle

anda kolmandatele isikutele (sh töötajatele). Juhul, kui hageja kutsus kostja kliendiks enda

tuttavad jms isikud, siis muutusid ka need isikud kostjaga maaklerilepingut sõlmides kostja

klientideks. Kindlustuslepinguid sai hageja vahendada ainult kostja volitatud esindajana, sest

kindlustuslepinguid

saab

vahendada

ainult

Finantsinspektsiooni

nimekirja

kantud

kindlustusmaakleri ettevõte. Kostja sai klientide eest kindlustusandjalt vahendustasu ja maksis

selle arvel hagejale klientide leidmise ja neile kindlustuslepingute vahendamise eest töötasu.

Töötaja poolt leitud ja teenindatud klientide andmebaasi hoiti lisaks kindlustusvahenduse

programmile Insly ka iga töötaja arvutis, kuivõrd töötajad esitasid klientidele

kindlustuspakkumisi ja saatsid kindlustuspoliise oma tööalaste arvutite kaudu meiliprogrammi

vahendusel. Tööandja oli hageja kasutusse andnud arvuti vastavalt ametijuhendi p-le 3.5.

Hageja valdusesse olid töölepingu kehtivuse ajal ametijuhendi alusel antud kostja arvutid Ordi

Symphony modif i5-3570 Geforce GT640/8GB ja Ordi Enduro, mis sisaldavad teadaolevalt

kostja kliendiandmebaasi, kuivõrd hageja teenindas nende arvutitega igapäevaselt kliente ja

täitis tööülesandeid. Hageja kasutas klientidega suhtlemiseks nendes arvutites meiliprogrammi,

milles sisalduvad ka klientidele saadetud kindlustuspakkumised ja -poliisid. Kostja vara ja

selles olevad andmed on hageja poolt senini kostjale tagastamata.

Arvuti Ordi kuulus kostjale, mida tõendab töövaidluskomisjonile esitatud 13. juuni 2013 arve

nr 213064, mis on esitatud arvuti Ordi eest tasumiseks kostjale (I kd, tl 90) ning Moonika

Helgandi 21. veebruari 2018 e-kiri vastuseks kostja arvutispetsialist Kris-Sten Ristimetsa

päringule ettevõtte arvutipargi kohta, milles on välja toodud, et sülearvuti Ordi on hageja

kasutuses.

Kostja ei ole andnud hagejale nõusolekut oma klientide andmete hoidmiseks oma isiklikes

seadmetes, sealhulgas arvutites. Klientide kindlustuslepingute andmed on kostja ärisaladuseks

ja hageja ei olnud õiguslikku alust kasutada neid andmeid väljaspool tööruume, andmeid

kopeerida, avaldada ja enda või kolmandate isikute huvides ära kasutada.

11. detsembril 2018 andis kostja hagejale korralduse tuua tagasi kõik kostja kontorist pärast

töötüli ja ka varem ära viidud dokumendid ja vara, sh hagejale tööalaseks kasutamiseks antud

arvuti, kuid hageja seda korraldust ei täitnud. 12. detsembri 2018 e-kirjaga saadetud vastuses

kinnitas hageja, et võttis büroost kaasa oma töövahendid, sh uuenduslepingute nimekirjad.

Jättes kostjale tema vara tagastamata, rikkus hageja kostja seaduslike korralduste täitmise

kohustust (TLS § 15 lg 2 p 3). 19. detsembri 2018 e-kirjas kostjale märkis hageja “kõik kliendid

on turvaliselt tema kodus”, millega kinnitas, et kostja kliendiandmebaas on tema valduses.

Hageja valmistus alates 2018. aasta kevadest kostja juurest töölt lahkuma, agiteerides sellist

sammu tegema ka mitmeid teisi kostja töötajaid, et asuda tööandja kliente teenindama uues

tema poolt loodavas kindlustusmaakleri ettevõttes Adele Kindlustusmaakler OÜ.

Novembris ja detsembris 2018 (sisejuurdluse aktis märgitud kuupäevadel) tuvastas kostja

IT-alaselt mitmeid intsidente seoses kostja ja teiste töötajate valduses olevate seadmetega, mis

sisaldasid kostja kliendiandmebaasi, samuti arvutiprogrammide ning kostja e-posti kontodega.

Asjaolude täpsustamiseks algatas kostja 18. detsembril 2018 sisejuurdluse.

Kostja klientide kindlustuslepingute andmed on kostja ärisaladus. Hageja käitumist võib pidada

raskeks rikkumiseks. Hageja on kostja silmis usalduse kaotanud. Töölepingu jätkumisel oleks

jätkunud oht kostja varale. Kostja hinnangul ei saanud töötaja käitumist arvestades kostjalt

TLS § 88 lg 1 mõttes mõistlikult oodata hagejaga töölepingu jätkamist ning töölepingu

erakorraline ülesütlemine oli seaduslik.

Tulemustasu detsembri 2018 eest kuni töölepingu lõppemiseni on hagejale kostja poolt välja

makstud. Seega tuleb rahuldamata jätta hageja nõue tulemustasu väljamõistmiseks. Seaduse

kohaselt on töötajal õigus tasule vaid tööandja majandustehingutelt, mitte kolmandate osapoolte

majandustehingutelt (TLS § 31). Maaklerilepingutelt kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei

maksnud nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale. Kostja ja hageja

vahel oli sõlmitud tööleping, mitte agendileping ning kostja maksis hagejale töötasu, mitte

agenditasu, hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise

kohta pärast töölepingu lõppemist, mistõttu ei ole kostjal pärast töölepingu lõppemist hagejale

töötasu maksmise kohustust. Seega tuleb rahuldamata jätta ka hageja nõuded pärast

19. detsembrit 2018 igakuise tulemustasu arvestuse esitamiseks ning tulemustasu maksmiseks.

Mittevaralise kahju tekitamise alusena on hageja välja toonud kostja poolt teadvalt valede

andmete esitamise hageja suhtes, mida hageja käsitleb isiklike õiguste rikkumisena, sest see

välistas hagejal töö leidmise võimaluse. Lepinguvälise kahju hüvitamiseks peab olema

tuvastatud õigusvastane tegu ning põhjuslik seos õigusvastase teo ja tagajärje vahel ning kahju

olemasolu. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nendest. Kostja ei nõustu, et ta on edastanud

kolmandatele isikutele ebaõiget informatsiooni. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei ole leidnud

tööd kostjast tuleneval põhjusel. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, kuidas ja kellele on

kostja tema isikuandmeid avaldanud. Hageja töösuhte lõppemise kohta kindlustusandjatele ja

kindlustusvahendajatele andmete esitamine on kostja kui tööandja õigustatud huvi, mille

eesmärgiks on vältida olukorda, et kindlustusandja töötajad võtavad hageja kui kostja

esindajaga pärast töösuhte lõppemist kindlustuslepingute vormistamiseks ühendust.

MAAKOHTU LAHEND

4. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tuvastas, et kostja ülesütlemisavaldus hagejaga

sõlmitud töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 alusel on tühine. Maakohus lõpetas

hageja ja kostja vahel 17. oktoobril 2008 sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates

18. detsembrist 2018. Maakohus kohustas kostjat tegema vastava kande töötamise registrisse.

Lisaks mõistis maakohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel kuue kuu

keskmise töötasu ulatuses 32 940 eurot (bruto). Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude TLS

§ 100 lg 5 ja § 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks ja tulemustasu väljamõistmiseks.

Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses hageja kanda ning 20% ulatuses kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks 3317,77 eurot ning hagejalt kostja

kasuks 14 457,60 eurot. Tasaarvestuse tulemusena mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks

välja menetluskuluna 8248,31 eurot koos lisanduva viivisega.

Maakohus tuvastas, et pooled ei vaidle, et hageja töötas kostja juures tähtajatu töölepingu

nr 24/08 alusel alates 17. oktoobrist 2008 kindlustusmaaklerina ning kostja ütles hagejaga

sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles 19. detsembril 2018 TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 7 alusel.

Pooled vaidlevad selle üle, kas esinesid TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7 kohased alused töölepingu

lõpetamiseks, kas hagejal on lisatasuna saamata tulemustasu ja kas hagejal on tekkinud kostja

õigusvastase käitumise tõttu hüvitamisele kuuluv varaline ja mittevaraline kahju.

Töölepingu lõpetamine

Maakohus ei nõustunud kostja seisukohtadega selles, et hageja rikkus ärisaladuse hoidmise

kohustust ja konkurentsikeeldu. Pooled ei ole ühel meelel töölepingu p-i 7.1 tõlgendamises

Ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult

täpselt avada p-s 7.1. kokkulepitud kohustuse sisu. Terminiga „ärisaladus“ tähistatud mõiste

sisustamisel saab tugineda KonkS § 63 lg-le 1 ja TRIPS-lepingu sätetele. Kostja on seisukohal,

et kliendibaas kuulus kostjale, kliendiandmeid ja klientide kindlustuslepingute pikendamise

andmeid saab pidada kostja tegevusega seotud spetsiifiliseks teabeks ning kostja ärisaladuseks.

Hageja vande all antud ütlustest (II kd, tl 184-186p) nähtub, et töötamiseks kasutas hageja alates

2018. aastast kindlustusprogrammi Insly ning Outlooki. Kindlustuspoliisid väljastati klientidele

otse Insly programmist ja hageja arvutis selliseid andmeid ei olnud. Insly programmist andmeid

kopeerida ei saa. Hageja ei eita, et R.R. kopeeris 2018. a novembris hageja korraldusel hageja

isiklikust arvutist, mida viimane kasutas tööalaselt, uude ostetud sülearvutisse Lenovo,

Outlooki failikaustad, kus olid kindlustustingimused, mõned poliisid, pakkumised ja muu info,

mis ei olnud kostja ärisaladus.

Maakohus kontrollis teabe konfidentsiaalseks pidamise eelduse olemasolu, st kas see info ei ole

kogumis üldteada ega kergesti kättesaadav vastava valdkonna ettevõtjatele, mille tõttu sel

teabel on kaubanduslik väärtus. Hageja on selgitanud, et potentsiaalsete klientide kohta saab

infot LKF-st, äriregistrist, kus on olemas isikute nimed, telefoninumbrid ja meiliaadressid ning

ehitisregistrist. Seega on potentsiaalsete klientide, kui ka olemasolevate klientide andmed

kättesaadavad erinevatest avalikest andmebaasidest. Andmebaasidest leitud info alusel

isikutele (sh klientidele) helistamine ja pakkumise tegemine oligi hageja tööülesandeks.

Kuigi hageja on avaldanud, et kostja juurde tööle asumise eelduseks oli maakleril kliendibaasi

olemasolu (millisele asjaolule ei ole kostja vastu vaielnud), mille andmeid kasutati tööandjale

kasumi teenimiseks ning pooltevahelise kokkuleppe alusel oli hageja kohustatud oma kliendid

töölt lahkudes kaasa võtma ja nende lepinguid edasi teenindama, ei ole selline käsitlus

põhjendatud. Maakohus nõustus kostjaga selles, et töölepingust ei nähtu kokkulepet, mille

kohaselt võib hageja kostja kliendid üle võtta. Klient sõlmib maaklerilepingu kindlustuslepingu

vahendamiseks kostjaga (keda esindas hageja), mistõttu on lepingupoolteks klient ja kostja,

mitte klient ja hageja. Seega ei saanud hagejal tekkida õigussuhet oma kliendiga. Eeltoodust

tulenevalt puudus hagejal õigus käsitleda kliendiandmebaasi enda omandina, vaid see kuulub

kostjale. Klientide andmete (nimed, telefoninumbrid, vajadused) meeldejätmine igapäevase töö

käigus ei nõua erilist pingutust ning seda ei saa hagejale ette heita. Maakohus leidis, et info

klientide kohta on tüüpiliselt kaitstav ärisaladusega, kui see vastab salastatuse ja kaubandusliku

väärtuse standarditele. Selliseid asjaolusid ei ole kostja aga esile toonud. Maakohus leidis, et

kostja klientide andmed (kliendiandmebaas) ei saa pidada kostja ettevõtlusega seotud

spetsiifiliseks teabeks, sh ärisaladuseks, mille avalikustamine võiks kostja huve kahjustada.

Arvestades kindlustusmaaklerettevõtte töö eripäraga pidas maakohus ärisaladusega hõlmatud

teabeks kliendilepingute pikendamise ja uuendamise infot. Uuendamisnimekiri sisaldab

kindlustuslepingute ja nende lõpptähtaegade andmeid, mis on vajalikud lepingute

uuendamiseks ning kui sellised andmed satuvad konkurentide kätte, saavad viimased teha ise

klientidele lepingute uuendamispakkumisi ja kostja jääb nendest klientidest ning nende

kindlustuslepingutelt makstavast vahendustasust ilma.

Maakohus ei tuvastanud hageja poolt kostja klientide ja kliendilepingute andmete õigustamatut

avaldamist ja kasutamist. Kostja ei ole selles osas oma väiteid põhjendanud ega tõendanud,

milles avaldamine täpsemalt seisnes. Kuna kliendiandmebaas ei ole kostja ärisaladuseks, ei saa

hageja poolseks rikkumiseks pidada meiliprogrammis sisalduvate kliendiandmete ühest arvutist

teise kopeerimist.

Maakohus asus seisukohale, et kostja tõenditest ei nähtu, millal ja milliseid arvuteid tööandja

on ostnud ning millised arvutid on konkreetselt hagejale tööülesannete täitmiseks üle antud.

Kohtul ei ole tõsikindlaid andmeid, et hageja kasutas tööülesannete täitmiseks kostja poolt

antud arvutit ning, et hageja oleks kopeerinud tööandja arvutist andmeid oma isiklikku

arvutisse. Tunnistajate ütlustega on tõendatud, et paljud maaklerid kasutasid töötegemiseks

isiklikke arvuteid. Hagejapoolseks töökohustuse rikkumiseks ei saa pidada tööandja

nõusolekuta andmete ümbertõstmist hagejale kuuluvast arvutist teise arvutisse.

Asja materjalidest nähtub, et kostja on tasunud arvete alusel IT-teenuste eest OÜ-le Simelan

ning R.R. on oma ettevõtte kaudu osutanud tarkvaralist teenust kostjale paljude aastate vältel (I

kd, tl 123-124). Maakohus ei tuvastanud R.R. poolt kostjale kuuluvate andmete avaldamist ega

ka andmete enda otstarbeks kasutamist.

Hageja on selgitanud, et ta edastas kindlustuslepingute uuendusnimekirjad abikaasa T. Kannale

väljaprintimiseks, kuid kui nimekirjas olevad tööd on tehtud, siis vastav nimekiri hävitatakse,

käesoleval juhul tegi seda ka hageja.

Kostja

on

hagejat

süüstanud

ka

selles,

et

hageja

tellis

advokaadibüroolt

kindlustusmaaklerettevõtte Adele Kindlustusmaakler OÜ (registrikood 14622416) loomise

maaklertegevuse jätkamiseks, kus soovis jätkata ka kostja klientide teenindamist. Äriregistri

väljavõtte kohaselt asutati äriühing 7. detsembril 2018, juhatuse liikmeteks on E. Peterson ja

M.M., osanikuks Advokaadibüroo LMP OÜ. M.M. andis tunnistajana ütlusi, et ettevõtte

loomise soov tuli temalt, ettevõte tegutsema ei hakanud ja hagejal ei ole ettevõtte asutamisega

mingit seost. Hageja ei ole tunnistajale edastanud infot lepingute ega ettevõtte tegevusega

seotud asjaolude kohta ja e-posti aadressist adelekm.ee ei tea ta midagi. Adele

Kindlustusmaakler OÜ registri väljavõtte kohaselt on ühingu sidevahendiks elektronposti

aadress: XXXXXXXXXX

Hageja seoseid nimetatud äriühinguga asja materjalidest ei nähtu. Kostja viitab selles osas

tõendina hageja poolt domeeni adelekm.ee loomisele. Hageja on vande all selgitanud, et ta lõi

selle domeeni seetõttu, et kostja ei saaks enam tema isiklikke meile lugeda. Hageja väitel tegi

ta oma teadmatusest mitu meiliaadressi, sh T.T. ja J.J. jaoks. J.J. kinnitas kohtuistungil

tunnistajana, et tema ei teadnud aadressist adelekm.ee midagi, nägi seda esimest korda siis, kui

T. Vilu lükkas tema ette paberi, mis oli välja prinditud hageja meiliboksist (II kd, tl 109p).

Tunnistaja T.T. ütluste (II kd, tlk 105) kohaselt saatis hageja talle uue meiliaadressi

XXXXXXXXXX ja paroolid., kuid ta ei kavatsenud uut meiliaadressi kasutada. Maakohus ei

pidanud tõendatuks, et hageja oleks domeeni adelekm.ee loonud Adele Kindlustusmaakler OÜ

jaoks. Tõendatud ei ole ka asjaolu, et hageja oleks otseselt teisi töötajaid survestanud kostja

ettevõttest lahkuma, kuna tunnistajad T.T. ja J.J. seda ei kinnita. Kohtuistungil üle kuulatud

tunnistajad selgitasid, et 2018. aastal oli kostja majanduslik olukord halb ning levisid jutud

firma pankrotistumisest. See sundis kõiki töötajaid mõtlema edasistele väljavaadetele. Asjaolu,

et osad kliendid lahkusid kostja juurest, ei anna alust arvata, et sellise tegevuse taga olnuks

hageja.

Tunnistajate T.T. ja J.J. ütlustega on ümber lükatud kostja väited, et hageja kasutas ära

kaastöötajaid ja nende teadmata lasi kopeerida nende arvutitest andmeid endale. T.T. ja J.J.

andsid ütlusi, et nad suhtlesid isiklikult R.R.ga, kes abistas neid nii andmete kopeerimisel, uue

arvuti seadistamisel kui ka kõvaketta rikete korral. Maakohus ei näinud nendes tegevustes

ühtegi etteheidetavat tegu hageja suhtes.

Kostja on töölepingu ülesütlemise avalduses hagejale ette heitnud, et hageja on kopeerinud enda

valduses olevaid kliendilepingutega seotud andmeid, täpsustamata, millistest konkreetsetest

andmetest jutt käib. Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, mis tõendaksid hageja poolt

kostja ärisaladusega kaitstud andmete (kliendilepingute uuendamisnimekirjad ja muud

kliendilepingutega seotud andmete) kasutamist või enda valdusesse jätmist. Kostja on viidanud

(I kd, tlk 171-182), et hageja ei ole tagastanud kostjale klienditoimikuid, millised ta oli

kohustatud Kindlustusvahenduse korra p 14.3 alusel iga kliendi kohta looma, säilitama ja

õigustatud isiku nõudel tagastama. Klienditoimikute tagastamist ei ole kostja hagejalt nõudnud

ega ka hageja vastavale rikkumisele töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses viidanud.

Tunnistajad on kohtuistungil selgitanud, et programmi Insly kasutuselevõtmisega kadus ära

vajadus ka erinevate klienditoimikute tegemiseks, mida varasemalt nõudis Finantsinspektsioon.

Kohus ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise alusena tuvastatud hageja poolt

klienditoimikute kopeerimist enda isiklikku arvutisse.

Eeltoodut arvesse võttes, maakohus ei tuvastanud hageja poolt ärisaladuse hoidmise kohustuse

rikkumist, konkurentsikeelu rikkumist ega ka hageja poolt tööandja ruumidest tööandja

dokumentide ja vara väljaviimine ning nende tagastamisest keeldumist. Tunnistaja K.K. ütlused

ega esitatud foto ei tõenda, milliseid kliendilepingutega seotud andmeid töötaja kasutas

töötegemisel, millised andmekandjad ta on ära viinud ning milliseid andmeid/andmekandjaid

ei ole hageja kostjale tagastanud.

Kokkuvõttes ei lugenud maakohus tõendatuks, et tööandjal oleks esinenud seadusest tulenev

alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Maakohus tuvastas, et töölepingu 19. detsembri

2018 erakorraline ülesütlemine on TLS § 104 lg 1 järgi tühine ning tööleping ei ole lõppenud

ülesütlemisega. Kohus lõpetas TLS § 107 lg 2 alusel töölepingu hageja poolt avaldatud ajal, s.o

19. detsembril 2018. Kostjal tuleb teha vastav kanne töötajate registrisse.

Ülesütlemise hüvitis

Kui kohus lõpetab töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel, kuulub TLS § 109 lg 1 alusel välja

mõistmisele hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust

muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Maakohus

selgitas, et hüvise välja mõistmisel ei kohaldu TLS § 100 lg 5 ning § 109 lg 1 üheaegselt. TLS

§ 100 lg 5 alusel peaks tööandja maksma hüvitist etteteatamata aja eest üksnes kehtivalt

ülesöeldud töölepingu ülesütlemisel. Maakohus jättis hageja nõude TLS § 100 lg 5 ja § 107

lg 1 alusel hüvitise väljamõistmiseks rahuldamata.

Maakohus leidis, et TLS § 109 lg 1 ettenähtud hüvitis sisaldab ka hüvitist saamata jäänud

töötasu eest. Asjas ei ole tõendatud, et hagejat ei võetud tööle kostja tegevuse tõttu. Seetõttu

jättis maakohus rahuldamata hageja nõude varalise kahju 80 000 eurot väljamõistmiseks.

Arvestades Riigikohtu seisukohti tsiviilasjas nr 2-16-708 TÖS § 109 lg 1 alusel välja mõistetava

hüvitise osas, leidis maakohus, et antud juhul on alust kõrvale kalduda seaduses sätestatud

eelduslikust hüvitisest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Mittevaralise kahju suuruse

määramisel tuleb arvestada ka tööandja poolset töölepingu lõpetamise aluse valikut ning

sellekohase info avaldamist töölepinguga mitteseotud osapooltele.

Hageja on esitanud kohtule kostja teate hageja töölepingu lõpetamisest, mille kohaselt

tööleping lõpetati usalduse kaotuse tõttu seoses andmekaitse nõuete olulise ja ulatusliku

rikkumisega ning kostja kaalub pöördumist avaldusega politsei poole. Maakohus leidis, et

sellise sisuga teate saatmisel on tegemist ennatlikult edastatud infoga. Kostjale ei saa ette heita

teate edastamist, kuid kohtu arvates puudus vajadus avaldada infot hagejaga sõlmitud

töölepingu lõpetamise aluse kohta, samuti politsei poole pöördumise kohta. Maakohus tuvastas

hagejale

mittevaralise

kahju

tekitamise.

Maakohus

arvestas

hüvitise

suuruse

kindlaksmääramisel hageja töötamise perioodi ning asjaolu, et hageja ei ole pärast töölepingu

erakorralist ülesütlemist erialalist tööd leidnud ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

kuue kuu töötasu ulatuses 180x 183 eurot (tööpäeva tasu määr), s.o. 32 940 eurot.

Tulemustasu

Maakohus jättis hageja tulemustasu nõude 30 238,96 eurot rahuldamata. Kindlustuslepingud ei

ole TLS § 31 sätestatud kostja majandustehinguks ja kostjal ei ole õigus kindlustuslepingutelt

TLS § 31 alusel tasu saada. Maaklerilepingutelt kostja klientidelt tasu ei saanud ja ei maksnud

nende sõlmimise eest töölepingu kehtivuse ajal tasu ka hagejale. Hageja ja kostja vahel ei ole

sõlmitud ka kokkuleppeid hagejale töötasu maksmise kohta pärast töölepingu lõppemist.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja (apellant I) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada välja mõistetud hüvitise (32 940 eurot) suuruse osas ja suurendada

väljamõistetavat hüvitist kohtu diskretsiooniõiguse alusel 100 000 euroni; mõista kostjalt

hageja kasuks välja saamata jäänud vahendus(tulemus)tasu 30 238,96 eurot või suurendada

nimetatud summa võrra väljamõistetava hüvitise suurust; tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas, jätta menetluskulud kostja kanda

ning määrata hageja menetluskulude suuruseks maakohtus 20 924,44 eurot. Menetluskulud

ringkonnakohus palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja nõustub, et kostja poolt hagejale tekitatud kahju hüvitamise aluseks on TLS § 109.

Hageja soovis mittevaralise ja varalise kahju tekitamise eest hüvist kokku 100 000 eurot, kuid

alternatiivnõudena oli ka nõus, et kohus määrab hüvitise suuruse. Hageja ei nõustu kohtu

määratud hüvitise suurusega. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel arvestanud asja

erakorraliste asjaoludega. Hüvitis peaks asetama hageja olukorda, mis on võimalikult lähedane

olukorrale, milles ta oleks olnud, kui tema tööleping ei oleks ebaseaduslikult lõpetatud lähtuvalt

tema erialasest ettevalmistusest. Hageja ei ole tema suhtes kostja poolt levitatud laimu ja maine

hävitamise tõttu leidnud erialast tööd juba 27 kuud. Hageja sai 2017. a töötasu 49 708,10 eurot

ja 2018. a 49 194,89 eurot. Kokku oli ja oleks hageja keskmine töötasu kahe aasta jooksul ca

100 000 eurot, kuni kohtulahendi jõustumiseni ilmselt palju suurem. Enne otsuse jõustumist,

millega tuvastatakse töölepingu ebaseaduslik lõpetamine, hageja erialast tööd ei leia. Maakohus

jättis arvestamata kostja kirjaga, mis saadeti võimalikele tulevastele tööandjatele. Kostja

informeeris Finantsinspektsiooni ja Andmekaitse Inspektsiooni hagejast kui ebaseaduslikke

tegusid toime pannud isikust, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus. Kostja ei ole siiani

teatanud isikutele, kellele ta kirjad saatis või suuliselt laimu levitas, et kriminaalmenetlus on

lõpetatud kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Hageja tõendas enda vande all antud

ütlustega, millistes kohtades ta käis tööd otsimas ja mis talle öeldi, st tõendatud on asjaolu, et

hagejat ei võetud tööle kostja tegevuse tõttu. Hageja ei saanud edasi teenindada neid kliente,

kes soovisid või oleksid soovinud kostjat asendada teise maaklerfirmaga. Hageja kaotas oma

elutöö ja igasuguse sissetuleku. Tekkinud kahju suuruse arvutamisel tuleks arvesse võtta ka

seda asjaolu, et hagejal jääb saamata pensioni suuruse arvutamisel igakuine väljamakse suurust

andev tööstaaž. Maakohus ei ole hüvitise suuruse määramisel kaalutlusõigust õigesti teostanud.

Maakohus on ebaõigesti jätnud tulemustasu nõude rahuldamata. Kindlustuslepingu sõlmimine

on majandustehing. Töölepingu lisas 1/3 on kirjas, et tööandja maksab töötajale tasu vastavalt

reaalselt laekunud ja vahendatud kindlustuslepingute preemiatele (vahendustasu). Töölepingu

lisas 1/3 on töötajale makstavat tasu nimetatud tulemustasuks ja provisjoniks. Vastavalt kostja

ja kindlustusseltside vahel sõlmitud lepingutele jääb kindlustusvõtjatelt kindlustusseltsidele

laekunud rahast osa raha kostjale, millest kostja maksab väikese osa töötajatele tulemustasuks

(provisjoniks) lähtuvalt sellest, milliselt töötaja poolt teenindatud kliendilt kostjale raha laekus.

TLS § 31 kohaselt on töötajal õigus saada tasu tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt

lepingult. Maakohus tõlgendas TÖS §-i 31 kitsendavalt.

Kostja saab hageja töö tulemusena leitud klientidelt tasu kuni kindlustuslepingute lõppemiseni.

Hageja taotles kohtult, et kostja esitaks hagejaga seotud lepingutelt laekunud summade

andmeid. Kostja seda ei teinud. Seetõttu esitas hageja arvestused varem laekunud summadest

lähtuvalt.

Juhul, kui kohus käsitleb saamata tulemustasu (provisjon) hageja töötasuna ja rakendab ka

lisatasule TLS § 109 lg-t 3, tuleks väljamõistetava hüvitise hulka arvata ka saamata lisatasu

30 238,96 eurot, ning suurendada selle summa võrra väljamõistetava hüvise suurust (hageja

soovi kohaselt 100 000 eurot) töövaidlusorgani otsuse jõustumiseni.

6. Kostja hageja apellatsioonkaebusele vastust ei esitanud.

7. Kostja (apellant II) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati ning jaotati menetluskulud. Kostja palub teha

tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud mõlemas

kohtuastmes hageja kanda.

Maakohus jättis ebaõigesti asja materjalide juurde võtmata kostja 18. detsembri 2018

sisejuurdluse akti ja selle lisad, millise tõendi esitas kostja maakohtu antud tähtaja jooksul.

Sisejuurdluse akt sisaldab ühe osana kostja IT koostööpartneri AS Atea turvaintsidendi teadet.

Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et kostja poolt töölepingu ülesütlemine on tühine. Kostja

oli leppinud hagejaga töölepingus kokku, et lepingupartnerite ja klientide info ja lepingud on

kostja ärisaladuseks (töölepingu punkt 7.1). Maakohus on sisutanud töölepingu punkti 7.1

valesti, asudes seisukohale, et see ei vasta Konks § 63 lg-s 1 ja TRIPS-lepingu art 39 lg-s 2

sätestatud ärisaladuse mõistele. Maakohus on tõlgendanud ja sisustanud TLS § 6 lg-t 3

ebaõigesti leides, et kostja ei ole määranud kindlaks oma ärisaladuse sisu ega teinud seda

hagejale teatavaks. Kostja oli sisemiste regulatsioonidega, mh Kindlustusvahenduse korraga

kehtestanud kohustuse hoida kliendiandmeid konfidentsiaalsena. Maakohus on ekslikult

pidanud kindlustusmaakleri kliendiinfoks ainult kliendi kontaktandmeid, mis on kättesaadavad

avalikest allikatest. Avalikes allikates ei ole avaldatud teavet, mille alusel on sõlmitud

konkreetne kindlustusleping, sest selle teabe saab kindlustusmaakleri töötaja igakordse

kindlustuslepingu vahendamisel kliendilt ning küsib selle alusel kindlustuspakkumised

kindlustusandjatelt ning sõlmib konkreetse kindlustuslepingu. Seega on maakohus sisustanud

kostja ärisaladuse mõiste valesti ning leidnud ebaõigesti, et kopeerides Outlooki andmeid ei ole

kostja rikkunud kostja ärisaladuse avaldamise keeldu.

Hageja on ärisaladuse avaldamise kohustust rikkunud ka siis, kui ta on kopeerinud kostja

klientide infot mistahes seadmetesse, mis ei kuulu kostjale ja ilma kostja loata. Lisaks on hageja

rikkunud ka ärisaladuse kasutamise kohustust, sest kostja kliendiinfo on kopeeritud kostjale

mitte kuuluvatesse arvutitesse ning domeeni adelekm.ee kontodele. Viimati nimetatut kinnitab

adelekm.ee kontode ülisuur andmemaht 58 GB. Niivõrd suur andmehulk ei kogune hariliku

e-posti kasutuse käigus, sh siis, kui kontot ei kasutata äritegevuseks.

Maakohus on rikkunud tõendite kogumis hindamise põhimõtet. Maakohus on ebaõigesti

leidnud, et asja materjalidest ei nähtu ühtegi viidet hageja seotusele Adele Kindlustusmaakler

OÜ-ga ning pole tõendatud, et hageja oleks domeeni adelekm.ee loonud Adele

Kindlustusmaakler OÜ jaoks. Adele Kindlustusmaakler OÜ ja domeen adelekm.ee on

registreeritud ühel ja samal kuupäeval 7. detsembril 2018. „Adelekm“ on lühend Adele

Kindlustusmaaklerist. Hageja edastas kostja töötajale T.T.le domeeniga seotud e-posti aadressi

ja parooli. T.T. kinnitus, et ta ei kavatsenud e-posti aadressi kasutada, ei oma asjas tähtsust.

Tähendust omab hageja käitumine e-posti aadressi loomisel. Usutavad ei ole hageja väited, et

ta lõi aadressid teadmatusest.

See, et hageja ei tahtnud, et kostja tema tööpostkastis olevatele kirjadele ligi pääseks, näitab, et

hagejal oli midagi varjata. Hagejal oli isiklik e-posti aadress olemas gmail.com lõpuga. Uue

domeeni loomine samal päeval uue ettevõtte registreerimisega, millel on sarnased nimed, näitab

hageja seotust Adele Kindlustusmaakler OÜ-ga. Hagejal oli 7. detsembril 2018 kõne M.M.ga.

Kostja sisejuurdluse akti ja selle lisadega on ümber lükatud hageja väide, et ta ei ole kallutanud

kostja töötajaid lahkuma kostja juurest.

Maakohus on õigesti leidnud, et kliendilepingute pikendamise ja uuendamise info kuulub kostja

ärisaladuse hulka.

Hageja väited selle kohta, et tema valduses ei ole kostja klientide kindlustuslepingute andmeid

ja tööarvutit Ordi, mis neid andmeid sisaldab, on vastuolulised.

Maakohus on valesti kohaldanud TLS § 109 lg-t 1 ja rikkunud sellega ka TsMS §-s 439

sätestatut. Hageja taotles kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel hüvisena 3 kuu keskmise töötasu

väljamõistmist või on alternatiivselt palunud suurendada hüvitist kuni 4 kuu keskmise töötasu

suuruseni. Maakohus on aga mõistnud kostjalt hageja kasuks välja hüvitise 6 kuu töötasu

ulatuses.

8. Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub hageja jätta

kostja kanda.

Kuna kõik maaklerid vahendavad samade kindlustusseltside tooteid ja maaklerfirmad omavahel

ei konkureeri, siis ei saa klientide andmeid ja lepinguid nimetada konkurentsieeliseks ehk

ärisaladuseks. Kõik maaklerite poolt programmi Insly sisestatud kindlustuspakkumiste

algandmed lähevad läbi XML-liidese otse kõikidesse kindlustusseltsidesse.

Kostja ei ole tõendanud väidet, et hageja kopeeris klientidega seotud andmeid teistesse

arvutitesse või domeeni adelekm.ee. Hageja paigutas domeeni adelekm.ee postkasti aadressiga

XXXXXXXXXX ainult enda isikliku kirjavahetuse. Domeeni tegemise asjaolude kohta andis

selgitusi ka tunnistaja R.R.. Kui meile on palju, siis need ei mahu tasuta meili teenusepakkuja

kontole ära.

Tunnistaja M.M. kinnitas, et hagejal ei olnud Adele Kindlustusmaakler OÜ loomisega seost.

Hageja selgitas küll kohtuistungil, et tema teenindatavad kliendid oleks võinud temaga

töölepingu lõppedes kaasa minna, kuid see asjaolu ei tõenda, et hageja kavatseski koos

klientidega kostja juurest lahkuda. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et hageja ärgitas kostja

töötajaid lahkuma hageja poolt loodavasse konkureerivasse ettevõttesse.

Maakohus on täiesti põhjendatult leidnud, et käesoleval juhul oleksid TLS § 88 lg 1 p 5

rikkumise eeldused täidetud vaid siis, kui hageja oleks rikkunud ärisaladuse hoidmise

kohustust. Tõendatud ei ole hagejapoolne Kindlustusvahenduse korra p 15.7 rikkumine. Kostja

ei ole tõendanud, et hageja oleks kostja ärisaladust kellelegi edastanud või seda ära kasutanud.

Arvuteid soovis kostja tagasi saada peale töösuhte lõppemist. Seega ei ole arvutite tagastamise

teema üldse seotud töösuhte ülesütlemisega ja järelikult ei saa arvutis sisalduv info olla

töölepingu ülesütlemise aluseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada (välja arvatud TLS § 100 lg 5 ja

§ 107 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmata jätmises) materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise

ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise, sh tõendite ebaõige hindamise tõttu. Ringkonnakohus

saab teha tühistatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt,

mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulemustasuna 30 238,96 eurot ning jätab menetluskulud

poolte endi kanda. Ülejäänud osas jäävad hageja nõuded rahuldamata. Apellatsioonkaebused

kuuluvad rahuldamisele osaliselt.

10. Hageja esitas nõude temaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks ja hüvitise välja mõistmiseks TLS § 100 lg 5, § 107 lg 2 ja § 109 lg 1 alusel.

Hüvitise koosseisus taotleb hageja kohtu diskretsiooniõiguse alusel varalise ja mittevaralise

kahju hüvitist suurusega 100 000 eurot. Hageja taotleb ka saamata jäänud vahendustasu

väljamõistmist TLS § 31 alusel 30 238, 96 eurot või vastavas ulatuses TLS § 109 lg 1 alusel

väljamõistetava hüvise suurendamist.

Maakohus leidis, et hageja töölepingu erakorraline ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5 ja 7

alusel on tühine ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena TLS § 109 lg 1 alusel 32 940

eurot (bruto). Ülejäänud osas jättis maakohus hageja nõuded rahuldamata.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud mõlemad pooled. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust tervikuna (TsMS § 651 lg 1).

11. Hageja vaidlustas töölepingu ülesütlemise kõigepealt töövaidluskomisjonis (TVK).

Töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 6 kohaselt nõuab kohus töövaidlusasjas

TVK-lt välja töövaidlusasja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid

loetakse kohtusse esitatuks.

TVK edastas töövaidlusasja materjalid maakohtule digitaalselt. Maakohus ei ole neid

dokumente tervikuna pabertoimikusse võtnud. TsMS § 56 lg 3 kohaselt kohtule edastatud

elektroonilist dokumenti säilitatakse toimikus väljatrükina koos andmetega dokumendi

koostaja jms kohta. Ringkonnakohus leiab, et väljatrükkide pabertoimikusse lisamise eesmärk

on sünkroniseerida kohtuasja elektroonilist informatsiooni paberkandjana peetava toimikuga,

tagamaks pabertoimikus selge ülevaate kõigist kohtuasja materjalideks olevatest dokumentidest

ja tõenditest.

Ringkonnakohus märgib, et käesoleval juhul on TVK digitaalne toimik koostatud viisil, mis ei

võimalda sellega tutvudes leida mõistliku aja jooksul vajalikke tõendeid. Seetõttu on

ringkonnakohus teinud TVK toimikust väljatrüki (va TVK menetluslikud dokumendid) ja

koondanud need eraldi toimikusse.

Samas on osad dokumendid TVK toimikust poolte poolt esitatutena süsteemitult ka

pabertoimikus, ilma asjakohase märketa. Maakohus ei ole eelmenetluses pooltega arutanud,

millistele tõenditele töövaidlusasja materjalidest soovivad pooled tugineda ning on lubanud neil

samade tõendite kordusesitamist, mis on koormanud asjatult kohtutoimikut.

Maakohus asus ebaõigele seisukohale, et kostja poolt juba TVK-le esitatud 18. detsembri 2018

kostja sisekontrolli vaheakt koos lisadega (III kd lk 85 jj) tuleb jätta tõendina vastu võtmata.

Apellatsioonkaebustes on vaidlustatud maakohtu otsust ka tõendite ebaõige hindamise tõttu.

Ringkonnakohus hindab kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis uuesti, sh nii TVK materjale

(va neid, mida maakohus keeldus asja juurde võtmast), kui ka ringkonnakohtus vastu võetud

tõendeid (TsMS § 232 ja § 652 lg 3).

12. Ringkonnakohus tuvastab kõigepealt, millised faktilised asjaolud hageja käitumise osas olid

kostjale töölepingu ülesütlemise ajaks teada, hindab tõendamiskoormisest lähtuvalt hagejale

esitatud etteheiteid ning võtab seisukoha töölepingu ülesütlemise põhjendatuse, töölepingu

ülesütlemise eelse hoiatamise vajalikkuse ja hagejale hüvise maksmise osas. Seejuures tuleb

eristada neid etteheiteid, millega kostja põhjendas hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralist

ülesütlemist (olid tekkinud enne töölepingu erakorralist ülesütlemist), nendest etteheidetest, mis

kostjal on tekkinud hageja suhtes pärast töölepingu ülesütlemist.

Seejärel võtab ringkonnakohus seisukoha hageja nõude osas saada vahendustasu (provisjoni)

ka pärast töölepingu lõpetamist. Lõpetuseks jaotab ringkonnakohus menetluskulud.

13. Asjas ei ole vaidlust, et hageja töötas kostja juures 17. oktoobril 2008 sõlmitud töölepingu

alusel kindlustusmaaklerina ning kostja ütles töölepingu 19. detsembril 2018 erakorraliselt

TLS § 88 lg 1 p-de 3, 5, 7 alusel üles. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse

(TVK toimik lk 14) kohaselt on tööandjale teatavaks saanud, et töötaja on juba mõnda aega

tegutsenud vastuolus tööandja huvidega, on käitunud tööandja suhtes ebalojaalselt, on

rikkunud tööandja andmete ja dokumentide käitlemisega seotud kohustusi, toimetades tööandja

valdusest

ja

kontrolli

alt

välja

suures

koguses

konfidentsiaalset

informatsiooni

(sh

kliendiandmed),

on

kavandanud

ja

tellinud

Advokaadibüroolt

LMP

uue

kindlustusmaaklerettevõtte

Adele

Kindlustusmaakler

OÜ

loomise

maaklertegevuse

jätkamiseks ning on tööandja ruumidest kaasa viinud tööandja vara (arvutid), mille

tagastamisest on keeldunud.

Ülesütlemisavalduses heitis kostja hagejale ette ka kaastöötajatega halba suhtlemist, kuid on

sellest väitest kohtumenetluses loobunud.

Hageja eitab kõiki talle etteheidetavaid tegusid ja on andnud asja kohta omapoolsed selgitused.

14. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et tööandjale teadaolevate faktiliste asjaolude

põhistatust ja piisavust töölepingu lõpetamiseks, sh usalduse kaotuse tõttu, hindab töölepingu

ülesütlemisel tööandja. Tööandja peab seejuures vaidluse korral tõendama, et ta kontrollis talle

teatavaks saanud asjaolusid oma parimate võimete kohaselt ja piisavalt.

Kohus peab lepingu ülesütlemise seaduslikkuse kontrollimiseks tuvastama, kas kostjal olid

töölepingu ülesütlemise ajal teada sellised ilmsed ja erakorralised asjaolud, mis olid mõjuvaks

põhjuseks lepingupoolte huvide kaalumisel, välistamaks hagejaga töösuhte jätkumist ilma

hoiatamata (kostja oli hagejale teinud hoiatuse üksnes seoses kaastöötajatega suhtlemisega) ja

etteteatamistähtaega järgimata.

15. Maakohus tuvastas, et kostja heidab hagejale ette töölepingu lõpetamise tinginud

lepingurikkumistena hageja poolt kostja klientide ja kindlustuslepingute andmete kopeerimist

ja hõivamist, millega hageja põhjustas olukorra, kus kolmandad isikud võisid saada juurdepääsu

kostja kliendiandmetele; kostja vara (sh 2 arvutit Ordi ja kostja klientide kindlustuslepingute

uuendamisnimekirjad) tööruumidest välja viimist ja tagastamisest keeldumist ning

konkurentsipiirangu rikkumist töölepingu kehtivuse ajal.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja hinnanguga tõenditele selles, et asjas ei

ole tõendatud, et hageja viis tööruumidest välja kostja materiaalset vara (sh arvutid ja

dokumendid), mistõttu ei pea hageja ka kostjale midagi tagastama (maakohtu otsuse p 23 ja

25). Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks

neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus märgib, et tunnistajate ütlustega on tõendatud, et kaugtöö oli kostja poolt

lubatud ning seega ei ole etteheited hagejale, et ta töötas kodukontoris, põhjendatud. Kostja ei

ole tõendanud, et hageja kasutuses oli sellist kostja vara, mida ta ei võinud kaugtööle jäädes

endaga kaasa võtta. Kui tööandja vara jäi töötaja valdusesse pärast töölepingu ülesülemist, ei

saa aga see asjaolu olla töötajale etteheidetav töölepingu ülesütlemise alusena.

Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Tõendatud on kostja

väide, et kostja tasus 13. juunil 2013 Simelan OÜ-le arvuti Ordi eest, kuid see dokument ei

tõenda kostja väidet, et arvuti oli detsembris 2018 hageja valduses ja kasutuses. M. Helgandi

21. veebruari 2018 e-kirja seadmete andmete kohta (TVK toimik lk 92), millele kostja oma

nõudes peamiselt tugineb, ei saa käsitleda usaldusväärse tõendina hagejale üleantud kostja vara

kooseisu kohta, sest ringkonnakohtule ei ole teada, milliste allikate alusel kirja koostaja e-

kirjaga edastatud tabeli koostas.

Seega nõustub ringkonnakohus hageja väitega, et ta kasutas töö tegemiseks kostja juures

isiklikku sülearvutit, mille kaudu suhtles Outlook programmi kaudu ka klientidega. Nimetatud

hageja väited on tõendatud tunnistajate R.R. ja J.J.i ütlustega (II kd lk 106p; 108p-110p). K.K.

tunnistajana kriminaalmenetluses antud ütluste kohaselt oli hagejal korraga kasutusel kaks

sülearvutit, millest üks oli isiklik ja teine kostja oma. Tunnistaja tugines oma ütlustes 13. juuni

2013 arvuti ostuarvele. Ringkonnakohus märgib, et tunnistaja viidatud arve kohaselt ostis kostja

mitte süle- vaid lauaarvuti Ordi Symphony, mida kinnitas kostja ka ringkonnakohtu istungil.

Seega ei ole tunnistaja K.K. ütluste alusel ringkonnakohtul samuti võimalik tuvastada, et kostja

oli hagejale üle andnud töö tegemiseks sülarvuti Ordi Enduro.

Hageja selgituste kohaselt (sh kriminaalmenetluses 4. märtsil 2019) kasutas lauaarvutit Ordi

Symphony assistent M. Helgand kuni 2018. aastani, mil assistentidele osteti sülearvutid ning

lauaarvutid viidi minema hagejale teadmata kohta. Hageja ütlused kattuvad K.K. ütlustega

selles, et 2018. aastal osteti assistentidele sülearvutid.

Oluline on märkida, et töölepingu ülesütlemise avalduses ei ole kostja väidetavalt tagastamata

vara koosseisule üldse viidanud (TVK toimik lk 14-15). 5. veebruari 2019 varade tagastamise

nõudes (TVK toimik lk 91) nõudis kostja hagejalt tagasi üksnes arvutit Ordi Symphony koos

kuvariga.

17. Ringkonnakohus leiab, et kostja väited sellest, et hageja valdusesse jäid kliendidokumentide

koopiad, on ebamäärased ja ei võimalda teha järeldusi nõude põhjendatuse osas. Käesoleva

vaidluse kontekstis omab tähendust üksnes see vara, mille tagastamist võis kostja nõuda

töölepingu kehtivuse ajal. Hageja on andnud ütlusi tema valduses olnud dokumentide sisu ja

dokumentide hävitamise korraldamise osas 26. märtsil 2019 kriminaalmenetluses, kinnitades,

et kaustu firma dokumentidega tema käes ei ole. Kriminaalmenetluses tunnistajana üle kuulatud

K.K., kes töötas hagejaga samades ruumides, ütluste kohaselt ei olnud hageja töölaual olevad

paberid kaustadesse köidetud ja keegi ei oska enam öelda, mis materjalid seal olid. K.K. ei

osanud kindlalt öelda, kas hageja viis kodutööle minnes kostja ruumidest välja ka klientide

andmeid. Maakohus asus otsuses seisukohale, et hagejal oli kasutusvajaduse äralangemisel

õigus kliendilepingute uuendusnimekirjad hävitada. Seda maakohtu seisukohta ei ole kostja

apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

18. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukoha ja hinnanguga tõenditele selles, et asjas ei

ole tõendatud, et hageja rikkus ärisaladust, sh kasutas ja avaldas seda õigustamatult (maakohtu

otsuse p 23-24). Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus

vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6).

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsusega üksnes selles, et hagejale ei ole etteheidetav

kindlustuslepingute uuendusnimekirjade edastamine abikaasa T. Kanna e-posti aadressile

palvega need tema jaoks välja trükkida.

19. Kui tööandja soovib, et töötaja hoiaks tootmis- või ärisaladust, siis tuleb tal töötajat

kirjalikult teavitada saladuses hoitava teabe sisust (TLS § 6 lg 3). Erinevalt konkurentsipiirangu

kokkuleppest ei eelda saladuse hoidmise kohustus (reguleeritud TLS §-s 22) töötaja ja tööandja

kokkulepet, kuna nimetatud kohustus põhineb töösuhtele omasel lojaalsuskohustusel ning

saladusena määratletava teabe üle otsustamise õigus on ainult tööandjal. Tegemist on tööandja

ühepoolselt määratava kohustusega, mille tekkimiseks peab tööandja selgelt, äratuntavalt ja

üheselt mõistetavalt töötajat kirjalikult teavitama saladuse hoidmise kohustuse sisust. Kuna

saladuse hoidmise kohustus ei eelda poolte kokkulepet, võib saladuses hoitav teave olla

määratletud näiteks töökorralduse reeglites, millest on töötajat kirjalikult teavitatud. Kui

tööandja ei ole töötajat kirjalikult teavitanud, ei ole saladuse hoidmise kohustust töötajale

määratud (TLS § 6 lg 9).

Pooled on töölepingu p-s 7.1 kokku leppinud ärisaladuse sisus, milleks on mh tööandja äri- ja

kliendisaladust, lepingupartnereid ja kliente puudutav info. Hageja kohustus vältima sellise info

sattumist kolmandate isikute kätte, selle avaldamist või avalikustamist ükskõik millisel kujul

nii töölepingu kehtivuse ajal kui ka pärast seda.

Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et alates 2018. aastast olid kõik klientide andmed

programmis INSLY, mille kaudu tehti klientidele pakkumisi ja väljastati kliendile

kindlustuspoliisid. INSLY programmist ei ole andmeid võimalik kopeerida ja seda ei ole kostja

hagejale ka ette heitnud. Samuti on maakohus asunud põhjendatud seisukohale, et kostja ei ole

esile toonud asjaolusid, mis tingiksid kostja klientide andmete käsitlemist ärisaladusena (va

kindlustuslepingute uuendusnimekirjad). Kostja ei ole maakohtu menetluses isegi mitte

selgitanud, milliseid muid kliendiandmeid ta ise ärisaladuseks peab (maakohus on sellele

põhjendatult tähelepanu juhtinud otsuse lk 14 viimases lõigus). Maakohus asus põhjendatud

seisukohale, et kuigi 25. mail 2016 kehtestatud kindlustusvahendusekorra p 14 (I kd lk 220)

kohaselt oli kindlustusmaakleri töötajal kohustus kõik kliendilepingu dokumendid salvestada

ja säilitada klienditoimikus, mis peab olema salvestatud püsival andmekandjal (p 14.3) ja mida

töötaja pidas oma arvutis, kadus nimetatud vajadus ära programmi INSLY kasutuselevõtuga.

Maakohus tugines selle juures tunnistajate seisukohtadele, samuti pole kostja sellele

väidetavale rikkumisele (klienditoimiku koostamata jätmine) tuginenud töölepingu

ülesütlemisavalduses.

20. Kriminaalmenetluses andis kostja töötaja K.K. tunnistajana ütlusi, et kliendiportfelliga

(klientide andmed ja kontaktid) seonduv on „hall ala“, mis on reguleerimata. Kliendi andmed

on need kontaktid (telefoninumber, e-postiaadress), mis on intellektuaalne teave ja mis on

maakleri peas, mobiiltelefonis ja arvutis. Need andmed võivad olla märgitud ka paberitele.

Kostja on apellatsioonkaebuse p-s 2.10 küll tsiteerinud kindlustusvahenduse korra erinevate

sätete sisu, kuid ei ole ka kaebuses saladuse sisu, mille avalikustamist ta hagejale ette heidab,

konkreetselt ja kooskõlas TLS § 6 lg-ga 3 esitanud. Ringkonnakohus on seisukohal, et

kliendiandmeteks saab pidada kindlustusvahenduskorra p-s 14.2 nimetatud kliendilepingu

dokumente, kuid kostja ei ole ei ole sellele sättele tuginenud, mistõttu nõustub ringkonnakohus

maakohtu seisukohaga, et asjas on jäänud ebaselgeks, milliseid kliendiandmeid (va

kliendilepingute uuendusnimekirjad) peab kostja enda ärisaladuseks.

Ringkonnakohus märgib, et töölepingu ärisaladuse kokkulepe ei vasta TLS § 6 lg 3 nõuetele,

sest kokkuleppest ei ole võimalik mõistlikult aru saada, mis on ärisaladusena määratud teabe

sisu.

21. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et arvestades kostja kui kindlustusmaakleri töö

eripäraga saab ärisaladusega hõlmatud teabeks pidada infot klientide kliendilepingute

pikendamise ja uuendamise kohta. Töölepingu p 7.2 kohaselt käsitlesid pooled kolmandate

isikutena kõiki isikuid, kes ei ole töölepingu pooleks, seega ei võinud hageja edastada

ärisaladusega hõlmatud teavet ka oma pereliikmetele (abikaasale) ükskõik mis eesmärgil.

Nõustuda tuleb kostjaga, et sellisel juhul ei ole välistatud ärisaladusega hõlmatud teabe

sattumine kostja kontrolli alt välja. Hageja väidab, et välja trükitud nimekirjad on peale

kasutamist hävitatud. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et välja trükitud nimekirjade

hilisem hävitamine kõrvaldab hageja minetuse ja selle võimalikud tagajärjed.

Ringkonnakohus leiab, et kindlustuslepingute uuendusnimekirjade edastamisega abikaasa

T. Kanna e-posti aadressile rikkus hageja oma töökohustusi.

22. Ringkonnakohus märgib, et ka juhul, kui kostja oleks ärisaladusega kaitstud

kliendilepingute andmed kooskõlas TLS § 6 lg 3 nõuetega määratlenud, ei ole asjas tõendatud

hageja poolt selline kliendiandmete avaldamine kolmandatele isikutele (v.a p-s 21 märgitu),

mis saanuks olla aluseks tööandjale kaalumaks sel põhjusel hagejaga töölepingu ülesütlemist.

Asjas on leidnud tuvastamist (sh tunnistajate T.T., J.J. ütlustega, hageja vande all antud

seletusega), et nii hageja kui ka teised töötajad kasutasid kostja juures töötamiseks pidevalt oma

isiklikku sülearvutit, mistõttu on põhjendamatud kostja väited selles, et hagejal puudus kostja

nõusolek klientide andmete hoidmiseks isiklikes seadmetes. Kuna asjas ei ole leidnud

tuvastamist, et kostja andis faktiliselt hageja kasutusse töö tegemiseks arvuti, ei oleks hageja

muul viisil oma tööd teha saanudki. Seega asus maakohus põhjendatult seisukohale, et

kliendiandmete (Outlooki programmis) kopeerimist ühest hageja isiklikust arvutist teise (uude)

arvutisse, ei saa pidada hageja poolt ärisaladuse avaldamiseks.

Hageja ei ole eitanud, et teda abistas andmete kopeerimisel kostja juures töötaise ajal ühest

isiklikust arvutist teise IT spetsialist R.R.. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et R.R.

poolne hageja abistamine ei ole käsitletav andmete avalikustamisena kolmandatele isikutele.

R.R. oli isik, kes osutas kostjale OÜ Simelan kaudu IT teenust aastatel 2008-2018 ja kelle

teenuste eest on kostja tasunud, mis on tõendatud mh tunnistajate R.R. ütlustega maakohtus ja

K.K. ütlustega kriminaalmenetluses. R.R. eitas tunnistajana andmetega tutvumist ja vastupidist

ei ole kostja tõendanud.

Nii kostja viidatud kindlustusvahenduskorra p 15.7 kui ka Maaklerlepingu Üldtingimuste p 11

reguleerivad kostja kui kindlustusmaakleri kohustusi kliendiandmete töötlemisel, mistõttu ei

saa nimetatud regulatsioonidest üksi tuletada etteheiteid hagejale kindlustusmaakleri töötajana.

23. Kostja heidab hagejale ette ka konkurentsikeelu rikkumist.

Töölepingu p 8.1 kohaselt kohustus hageja mitte omama teisi töösuhteid (töö- või mistahes muu

võlaõigusliku lepingu alusel või eraettevõtluse vormis) ilma kostja sellekohase nõusolekuta.

Töölepingu p 8.3 kohaselt kohustus hageja kirjalikult informeerima kostjat olulisest osalusest

piiratud vastutusega äriühingus, olulise osaluse omandmaisest ja võõrandamisest, piiramatu

vastutusega äriühingu liikmeks olemisest, liikmeks saamisest ja liikme staatuse lõppemisest,

äriühingu juhtorgani liikmeks valimisest ja tagasikutsumisest.

Maakohus ei ole töölepingus kokkulepitule kui konkurentsipiirangu kokkuleppe kehtivusele

hinnangut andnud.

Ringkonnakohus leiab, et poolte kokkulepe töölepingu p-s 8 ei vasta konkurentsipiirangu

kokkuleppe kohta seaduses sätestatule. Ringkonnakohus möönab, et arvestades hageja tööd

kindlustusmaaklerina oli konkurentsipiirangu kokkulepe lubatud, et kaitsta tööandja erilist

majanduslikku huvi (TLS § 23 lg 2), kuid hagejale kohaldatud konkurentsipiirang ei olnud

ruumiliselt ja esemeliselt mõistlikult ning hagejale äratuntavalt piiritletud. Töölepingu

p-des 8.1 ja 8.3 oli hagejale ilma kostja nõusolekuta keelatud igasugune teise töö tegemine

ükskõik mis vormis, sõltumata sellest, kas selline tegevus toimus kostjaga samal tegevusalal ja

võis pakkuda kostjale konkurentsi ning oli puutumuses kostja majanduslike huvidega. Seetõttu

on poolte konkurentsi piirav kokkulepe töölepingus TLS § 23 sätestatud nõuete rikkumise tõttu

tühine.

24. Vaatamata konkurentsipiirangu kokkuleppe tühisusele ei nõustu ringkonnakohus maakohtu

seisukohaga, et olukorras, kus asjas ei ole tuvastatud ärisaladusega kaitstud kliendiandmete

hoidmise

kohustuse

rikkumine,

ei

ole

hagejale

etteheidetav

töökohustuste,

sh

lojaalsuskohustuse (TLS § 16 lg 1) rikkumisena ka ettevalmistavad tegevused uue

kindlustusmaakleri

ettevõtte

loomiseks,

sh

Advokaadibüroolt

LMP

uue

kindlustusmaaklerettevõtte Adele Kindlustusmaakler OÜ loomise tellimine maaklertegevuse

jätkamiseks, domeeni adelekm.ee ja viie domeeniga seotud e-posti aadressi tellimine ja kostja

teiste töötajate värbamine loodavasse ettevõttesse.

Ringkonnakohus ei nõustu selles osas maakohtu hinnanguga asjas kogutud tõenditele.

Täiendavalt hindab ringkonnakohus tõendite kogumis 18. detsembri 2018 sisekontrolli vaheakti

(koos lisadega) ja kriminaalasjas tunnistajatena üle kuulatud isikute ütlusi (TsMS § 652 lg 5).

25. Asjas ei ole vaidlust, et 7. detsembril 2018 registreeriti äriregistris Adele Kindlustusmaakler

OÜ (reg nr 14622416 asukohaga Soola 3 Tartus). Samal päeval on hageja e-posti aadressile

XXXXXXXXXX saadetud e-posti aadressilt XXXXXXXXXX edasi e-kiri, millega Radicenter

OÜ teatas, et Maia Kannale on loodud e-posti konto adelekm.ee.

Kostja algatas 7. detsembril 2018 sisejuurdluse, mille käigus avastas, et töötajate T.T. ja M.

Kanna e-posti aadressitelt lõpuga aadel.ee on kopeeritud suures mahus andmeid isiklikele e-

posti aadressitele.

Hageja ei ole kriminaalmenetluses tunnistajana ülekuulamisel 4. märtsil 2019 eitanud, et

M.M. LMP Advokaadibüroost tegi talle ettepaneku, panna firma jaoks nimi kinni ja M.M. abiga

kindlustusmaaklerifirma nimega „Adele Kindlustusmaakler“ ka registreeriti. Samuti tellis

hageja adelekm.ee lõpuga e-posti aadressid lisaks endale veel neljale kostja töötajale (TVK

toimik lk 45, lk 144).

Asjas tähtsust omavaid ütlusi on andnud hageja kauaaegne kaastöötaja kostja juures tunnistaja

T.T.. Kriminaalmenetluses tunnistajana andis ta 26. veebruaril 2019 ütlusi, et 2018 kevadel

pakkus hageja talle osalust oma uues firmas ja kutsus ka teisi töötajaid endaga kaasa. Firma

nimest algul juttu ei olnud. Hageja lootis, et T.T. ikkagi tuleb tema uude firmasse üle, mistõttu

ta tegi ka tunnistajale uue e-posti aadressi. 18. detsembri 2018 seletuskirja kostjale kirjutas T.T.

kostja esindajate poolse psühholoogilise surve mõjul. Nimetatud seletuskirjas (sisejuurdluse

akti lisa) väitis T.T., et uue loodava ettevõtte juht ja omanik oleks olnud hageja, kuid osanikeks

oleks saanud ka kaks advokaati. Hageja lubas T.T.le muretseda uue arvuti ja andis T.T.

kontaktid R.R.le, kes palus ligipääsu T.T. arvutile, et andmeid uude arvutisse üle kanda. T.T. ei

saanud aru, millisele tegevusele hageja teda kallutas. Tunnistajana ülekuulamisel maakohtus

T.T. ei eitanud, et 2018. a alguses pärast T. Laksi summa arutati hagejaga omavahel, kuidas

minna edasi ja üks idee oli ka teha oma firma, kuid tunnistaja ei teinud selle mõtte

realiseerimiseks toiminguid (II kd lk 104-106).

Ringkonnakohus märgib, et kuigi tunnistaja T.T. erinevatel aegadel ja erinevatele isikutele

antud ütlused detailides erinevad, nähtub ütlustest selgelt, et hageja tegeles pärast kostja

juhatuse liikme T. Laksi surma aktiivselt edasiste tegevusväljundite otsimisega kostja väliselt.

30. novembril 2018 e-kirjas Gjensidige kindlustusseltsi töötaja Liisa Kalmetile teatas hageja, et

„ja mina lähen ka järgmisel aastal Aadelitest ära, eks siis jääb uuendamine järgmise firma

aegadesse“. Ringkonnakohus ei pea hageja põhjendusi selles, et ta saatis sellise kirja üksnes

seetõttu, et kõik kostja töötajad rääkisid 2018. novembris äraminekust, põhjendatuks.

Kostja töötaja I. Bachmann on 27. jaanuari 2019 e-kirjas kostja tegevjuht T. Vilule antud

seletuses märkinud, et hageja helistas talle 2018. aasta sügisel ja puudutas ka võimalust kostja

juurest töölt tema juhtimisel lahkuda nagu paljud maaklerid on talle juba oma nõusolekut

kinnitanud.

26. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks ega eluliselt usutavaks hageja selgitusi domeeni

adelekm.ee loomise põhjuste ja nimevaliku osas (hageja väitel koosneb domeen tema vanaema

nimest Adele ja nimede Kanna ja Maia esitähtedest), sest see on vastuolus ka hageja enda

ütlustega kriminaalmenetluses 4. märtsil 2019.

Ringkonnakohus leiab, et pärast kostja juhatuse liikme T. Laksi surma XXX, kostja

majandusraskuste ilmnemist, uue tegevjuhi T. Vilu ja Tartu büroojuhi K.K.ga koostöö

mittelaabumist, asus hageja aktiivselt otsima muud väljundit kindlustusmaaklerina edasi

tegutsemiseks viisil, et ta saaks oma kliendiportfelli kaasa võtta.

Pooltel ei ole vaidlust, et hageja kaalus koos kaastöötajatega ka kostja osaluse omandmist, kuid

selles osas ei saanud ta S. Havamaaga kokkuleppele. Seejärel asus hageja tegutsema koostöös

advokaadibürooga LMP ja M.M.ga uue kindlustusmaaklerifirma asutamiseks, soovides kaasata

töösse ka teisi kostja töötajaid (T.T., J.J., E. Peterson), millisel eesmärgil tellis uue domeeni

adelekm.ee ja uued e-posti aadressid ka nelja kostja töötaja tarbeks. Ringkonnakohus möönab,

et mitte kõik nimetatud isikud, ei pruukinud olla andnud nõusolekut asuda koos hagejaga tööle

uude kindlustusmaakleri ettevõttesse ega olnud teadlikud ka neile uute e-posti aadressite

loomisest. Ringkonnakohtu poolt tuvastatu tõendab hageja püüdlusi luua kostja juures

töötamise ajal kostjaga konkureeriv kindlustusmaakleriettevõte, mille kaudu ta saaks talle

endale sobival ajal (võimalusel ka mõne kaastöötajaga) hakata tegutsema kostjaga samal

tegevusalal, võttes kaasa kliendiportfelli.

Hageja valis oma senise tööandjaga äravahetamiseni sarnase ärinime (Aadel Kindlustusmaakler

OÜ/Adele Kindlustusmaakler OÜ). Tähtsust ei oma asjaolu, et kostja avastas hageja

planeeritavad tegevused enne, kui Adele Kindlustusmaakler OÜ sai Finantsinspektsioonilt

tegutsemisloa ja hakkas reaalselt tegutsema.

27. Töötaja peab täitma oma töösuhtest tulenevaid kohustusi tööandja vastu lojaalselt (TLS

§ 15 lg 1, § 16 lg 1). Töötaja peab silmas pidama tööandja kasu ning mitte eelistama seda

isiklike või kolmandate isikute huvidele. Seega kui ka kehtiv konkurentsipiirang töölepingus

puudub, ei või töötaja tööandjale konkurentsi osutada ebaausaid võtteid kasutades. Praegusel

juhul on aga hageja kostja suhtes ebaausalt ja -lojaalselt käitunud. Hageja soovis kasutada ära

kogu oma siseinfot ja lojaalset klientuuri, kelle osas oli tal ilmselt põhjendatud arvamus, et need

järgnevad talle. Vaatamata sellele, et kohtud ei ole käsitlenud hagejale teadaolevaid (sh tema

e-postis olevaid) kliendiandmeid kostja ärisaladusena, on tegemist infoga, mille kasutamine

samaaegselt kostja juures töötamisega enda või kolmandate isikute huvides tekitab hagejale

lojaalsuskonflikti. Lisaks soovis hageja üle võtta kostja töötajaid. Hageja tegevus põhjustas

kostjale vähemalt kahju tekkimise ohu.

28. Ringkonnakohus leiab, et otsuse p-des 21, 24-27 tuvastatud asjaoludel oli kostjal õigus

öelda tööleping erakorraliselt üles TLS § 88 lg 1 p 3, 5 ja 7 järgi etteteatamistähtaega järgimata

(TLS § 97 lg 3). Hageja käitumine on kvalifitseeritav TLS § 15 lg-s 1 ja § 15 lg 2 p-des 5 ja 9

sätestatud kohustuste rikkumisena, sh lojaalsuskohustuse rikkumisena, mis võib kaasa tuua

tööandja usalduse kaotuse.

29. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda,

kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise

eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel

seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Kostja poolt hagejale tehtud hoiatused käsitlesid

muid etteheiteid hagejale, mis asjas tõendamist ei leidnud, mistõttu neid ei saa TLS § 88 lg 3

tähenduses hoiatusteks pidada.

Riigikohus on selgitanud, et töötaja hoiatamise eesmärk on anda talle võimalus oma käitumist

parandada, et töösuhe saaks jätkuda (Riigikohtu otsused tsiviilasjades nr 3-2-1-187-15, p 13; 3-

2-1-70-16, p 14, 3-2-1-65-17). Riigikohus on seisukohal, et eelnevat hoiatamist ei ole TLS § 88

lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel

seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise rikkumisega on eelkõige hõlmatud

VÕS § 116 lg 2 p-des 2-4 sätestatud asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause

võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada

eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist parandada. Seega, kui töötaja on käitunud

viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata,

kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu ülesütlemist hoiataks (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15).

TLS § 88 lg 3 teise lause sisustamisel tuleb arvestada TLS § 97 lg-s 3 töölepingu

etteteatamistähtaega järgimata ülesütlemise õiguse kohta sätestatut. Kui kohus on tuvastanud

asjaolud, mis võimaldavad tööandjal öelda töölepingu kooskõlas TLS § 97 lg-s 3 sätestatuga

üles TLS § 97 lg-s 2 ettenähtud tähtaega järgimata, võib tööandjal olla üldjuhul õigus öelda

tööleping TLS § 88 lg 3 teise lause järgi üles ka töötajat enne hoiatamata (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16).

VÕS § 196 lg 2 kohaselt ei ole tähtaja määramine lepingu erakorralise ülesütlemise puhul

vajalik VÕS § 116 lõike 2 punktides 2-4 sätestatud juhtudel, st siis, kui rikuti kohustust, mille

täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab

kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustust

ka edaspidi.

Kostja on seisukohal, et ta ei saanud jätta tööle töötajat, kes valmistas ette konkureeriva

kindlustusmaakleri ettevõtte loomist ja kutsus teisi töötajaid töölt lahkuma. Edaspidine

vastastikune usalduslik koostöö oleks olnud välistatud. Hoiatamine ei oleks täitnud oma

eesmärki.

Ringkonnakohus nõustub kostja esitatud põhjendustega, miks ei olnud hagejaga töölepingu

lõpetamisele eelnev hoiatamine vajalik ning võimalik. Hageja on rikkunud kohustust

(lojaalsuskohustus, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu.

Praeguses olukorras ei kehti nn ülesütlemiskaitse põhimõte, mille kohaselt tuleb võimalusel

töölepingu ülesütlemisest hoiduda ja kasutada seda viimase meetmena, kui töösuhte jätkamine

ei ole enam võimalik. Hoiatuse mõju hagejale ei oleks olnud kostja poolt kõikehõlmavalt

kontrollitav. Hageja ei saanud kostjalt mõistlikult oodata töösuhte jätkamist.

30. Kuna töölepingu lõpetamine hagejaga oli õiguspärane, siis puudub hagejal õigus nõuda

kostjalt hüvist töösuhte lõpetamise eest.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse hagi rahuldamise osas, sh hagejaga sõlmitud

töölepingu kostja poolse ülesütlemisavalduse tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise TLS

§ 107 lg 2 alusel ja kostjalt hüvise 32940 eurot (bruto) väljamõistmise osas.

31. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga jätta rahuldamata hageja nõue

tulemus(vahendus)tasu 30238,96 eurot välja mõistmiseks. Ringkonnakohus rahuldab selles

osas hageja nõude.

Töölepingu p 4.1 kohaselt makstakse hagejale tulemustasu vastavalt tööandja sisemistele

kordadele ja töölepingu lisale. Töölepingu 1. oktoobri 2013 muutmise kokkuleppe kohaselt

moodustab hagejale töö eest makstav tasu kokku 260 eurot kuus, lisaks makstakse lisatasu

töölepingu lisa 1/3 alusel. Töölepingu lisa nr 1/3 kohaselt maksab tööandja töötajale

tulemustasu vastavalt reaalselt laekunud ja vahendatud kindlustuslepingute preemiatele

sõltuvalt vahendatud kindlustusliigist (määrad sätestatud). Provisjonitasu arvestamine toimub

ainult reaalset laekunud kindlustusmakse eest, mitte arvestusliku makse eest (TVK toimik

lk 10-11).

Kindlustustegevuse seaduse § 186 lg 2 alusel 25. mail 2016 kehtestatud Aadel

Kindlustusmaaklerid OÜ juhtide ja töötajate töötasustamise aluste ning tasustamisega seotud

võimaliku huvide konflikti maandamise ja vältimise meetmete korra ning kontrolli protseduuri

p 3.1 kohaselt määratakse maaklerite töötasud töölepingus kindlaks põhitasuna või protsendina

vahendatava kindlustuslepingu kindlustusmaksest (I kd lk 217).

32. Pooled vaidlevad, kas hageja vahendustasu (protsent vahendatava kindlustuslepingu

kindlustusmaksest) nõudele kohaldub TLS § 31, mille kohaselt kui töötajal on lepingust

tulenev õigus tasule tööandja ja kolmanda isiku vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu

maksmisele võlaõigusseaduse § 679 -682.

Hageja leiab, et tulemustasu maksmine pidi jätkuma ka pärast töösuhte lõppu. Hageja selgituste

kohaselt on hageja töölepingu kehtivuse ajal teinud kogu töö, et kindlustusvõtjatelt raha

laekuks: kindlustuslepingud on sõlmitud, tulu sellest tööst laekus kindlustusmaksetena kostjale

peale hagejaga sõlmitud töölepingu lõppemist ja osa sellest laekunud tulust on hagejal õigus

saada kuni poliisi perioodi lõpuni. Provisjon ei ole otseselt seotud klientide otsimise, leidmise

ja järelteenindamisega. Tulemustasu makstakse selle eest, et maakleri töö lõpptulemusena

hakkab klient tasuma poliisi eest perioodilisi makseid. Hageja väitel on selline olnud kostja

tavapraktika ning ta on esitanud sellise praktika tõendamiseks O. Otti ja J. Järva e-kirjad (TVK

toimik lk 72, 77).

33. TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud

tingimustel ja ajal.

Töölepingu lisas 1/3 on pooled kokku leppinud, et provisjonimaksed toimuvad üksnes reaalselt

toimunud kliendi makse eest. Kokkuleppest ei nähtu, et makse peab olema tehtud töölepingu

kehtivuse ajal. Seega kohustus kostja tasuma hagejale tema poolt saadaoleva töötasu osa ka neil

juhtudel, kui klient maksab tasu, millelt kostja hagejale tulemustasu arvestab, pärast töölepingu

lõppemist.

Ringkonnakohus märgib, et selline on olnud ka kostja praktika. Kostjaga lepingulistes suhetes

olnud O. Otti ja J. Järva avaldasid e-kirjades hagejale, et kostja endise juhatuse liikme

T. Laksiga lepiti kokku, et nad jätkavad pärast töösuhte lõppu kostjaga oma seniste klientide

teenindamist, samas kui klientide lepingud jäid kuni lepingu lõppemiseni kostjale. Kostja

maksis neile selle eest provisjoni. Kuigi hageja ei ole kostjaga pärast töösuhte lõppu

analoogilist lepingut sõlminud, ei saa sellest asjaolust järeldada, et kostjal on õigus jätta

hagejale kokkulepitud töötasu osa välja maksmata.

Ringkonnakohus ei välista kindlustusmaakleri töötaja vahendustasu kokkuleppele ka TLS § 31

regulatsiooni kohaldamise võimalikkust, kuid üksnes sellest ei sõltu hageja nõude rahuldamine.

34. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded

sissenõutavaks. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt täielikult või osaliselt pärast töölepingu

lõppemist täidetavatelt tehingutelt makstava tasu sissenõutavaks muutumise võib kirjaliku

kokkuleppega edasi lükata, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks, ja lõige 4 kohaselt

kindlustuslepingute ja tehingute puhul, mille täitmine nõuab enam kui pool aastat, võib

sissenõutavaks muutumise edasi lükata mitte kauemaks kui kaheks aastaks. Maakohus jättis

nimetatud õigusnormi tähelepanuta, kuigi hageja on sellele õigusnormile tuginenud.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus hagejaga sõlmitud tööleping lõppes erakorralise

ülesütlemisega 19. detsembril 2018, muutus tema nõue tulemustasu saamiseks protsendina

vahendatud kindlustuslepingu kindlustusmaksest kogu ulatuses sissenõutavaks. Pooled ei ole

sõlminud kirjalikku kokkulepet tulemustasu sissenõutavaks muutumise aja edasi lükkamiseks,

kuid arvestades poolte kokkulepet tulemustasu arvestamise aluse osas, kuulus tasu kostja poolt

välja arvestamisele ja välja maksmisele alates kliendilt raha laekumisest. Hageja nõuab

tulemustasu töölepingu lõppemisest kahe aasta eest, mistõttu on kogu hageja nõue muutunud

igaljuhul sissenõutavaks.

35. Hageja nõuab kostjalt tulemustasuna 30 238, 96 eurot, mille arvutuskäigu on hageja kohtule

esitanud 28. oktoobri 2019 menetlusdokumendis (I kd lk 67). Hageja on arvestanud provisjoni

kahe aasta eest.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks, hageja seisukohta, et kostja on kohustatud talle kahe aasta

jooksul maksmisele kuuluva tulemustasu välja arvestamata, sest selleks vajalikud andmed on

tööandja valduses. Nimetatud tööandja kohustus tuleneb ka TLS §-st 31 koosmõjus VÕS §-ga

682 lg 1. Hageja on taotlenud kostjalt selle kohustuse täitmist töövaidluskomisjonis ja

kohtumenetluses, sh 26. mai 2020 eelistungil, kostja ei ole asjakohaseid andmeid esitanud.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et olukorras, kus kostja on jätnud kohtumenetluses

võimaliku hageja tulemustasu välja arvutamata, on hagejal õigus endal välja arvutada oma

nõude suurus. Hageja on oma arvestust põhistanud. See on kooskõlas ka TsMS § 233 lg-s 2

sätestatud põhimõttega.

Kostjalt tuleb välja mõista tulemustasuna hageja kasuks 30 238, 96 eurot.

36. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda. Seejuures arvestab ringkonnakohus

ka asjaoluga, et kuigi hageja nõue töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks jääb

rahuldamata, ei leidnud kohtumenetluses tõendamist mitte kõik töölepingu erakorralise

ülesütlemise aluseks olnud kostja etteheited hagejale, mis aga mõjutasid poolte menetluskulude

suurust.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks