2-20-17922/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Kohtujurist

Ilona Põld

Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-17922

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus R A vastu

kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosaline

Avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal

(registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn; e-post: info@pzu.ee)

Avaldaja lepinguline esindaja Arvi Luhakooder (e-post:

arvi.luhakooder@gmail.com)

Puudutatud isik R A (isikukood xxxx; aadress xxxx)

Puudutatud isiku eestkostja Tallinna linn Tallinna

Kesklinna Valitsuse kaudu (registrikood 75014221),

esindaja Kristel Tina (e-post kristel.tina@tallinnlv.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus R A vastu põhinõude summas

2830,80 eurot osas läbivaatamata.

2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus R A vastu viivisenõude

osas osaliselt.

3. Välja mõista R A-lt AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks viivis 77,51 eurot.

4. Poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 04.12.2020 avalduse R A vastu kahju hüvitamise

nõudes. Avalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt avaldaja sõlmis xxxx korteriomanikuga K

R (R) kindlustuslepingu nr xxxx. xxxx korteris toimus 08.09.2019 kindlustusjuhtum, kus

ülemisest korterist nr xxxx uputas reoveega korterit nr xxxx. Korter nr xxxx kuulub R. A. Korteri

nr xxxx lagi, seinad ja põrand said veekahjustusi. Avaldaja hüvitas korteri remondi maksumuse

2830,80 eurot. Kannatanud korteriomaniku nõue on läinud üle avaldajale.

1. Puudutatud isiku eestkostja nõustus põhinõudega ning tasus selle. xxxx kaudu on määratud

R. A eestkostjaks Harju Maakohtu 11.06.2019 määrusega. Puudutatud isiku eestkostjale sai

kahju tekkimine ja algatatud kahjujuhtum teatavaks tsiviilasja materjalide saamisega

05.04.2021. Puudutatud isik ei nõustu viivisenõudega.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita

menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi. Praeguse asja sisuks on korteriomandist tulenev vaidlus,

mis puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ja mis lahendatakse

TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses. Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et hagita

menetluses esitatava nõudega (nõue kahju põhjustanud korteri omaniku vastu) on kohtusse

pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga VÕS § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi

omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni.

(RKTKm 2-19-19561, p 14). TsMS § 477 lg 1 kohaselt hagita asja vaatab kohus läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 2, § 30 lg-st 2 ja § 31 lg

1 p-st 1 on korteriomaniku kohustuseks hoida talle kuuluva korteriomandi reaalosa (KrtS §

1 lg 1 järgi eriomand) korras ning teiste korteriomanike huvisid mitte kahjustada. Lisaks

võib korteriomanik teisele korteriomanikule tekkinud kahju eest vastutada ka siis, kui kahju

lähtus kaasomandiosast. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik

(kaasomanik)

kasutada

võlaõigusseaduse

(VÕS)

§

lg-s

nimetatud

õiguskaitsevahendeid niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda

kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel.

4. Seega võib kannatanud korteriomanik VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda

teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused:

• teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

• teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, KrtS § 31 lg 1 p

1);

• kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

• kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

• rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). VÕS § 492 lg 1 alusel on

kannatanud korteriomaniku nõue läinud üle kindlustusandjale.

5. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et puudutatud isik on korteri aadressil xxxx omanik (dtl

5). Samuti puudub vaidlus selles, et 08.09.2019 tekkis korteris aadressil xxxx kahju, kuna

puudutatud isiku korteris lekkis torustik. Kahjus ja põhjuslikus seoses kahju tekkimise ja

puudutatud isiku tegevuse/tegevusetuse vahel vaidlus seega puudub. Avaldaja hüvitas kahju

(dtl 4). Avaldaja nõuab puudutatud isikult tema korterist alguse saanud torustiku lekkest

ning sellega tekkinud kahju hüvitamist. Pärast avalduse kättetoimetamist puudutatud isiku

eestkosteasutusele tasuti 08.04.2021 avaldaja põhinõue (dtl 158).

6. Avaldaja saavutas kahju hüvitamise selliselt nagu ta avalduses taotles. Avaldaja ei loobunud

ega ei võtnud avaldust tagasi. Kahju hüvitamisega langes õiguskaitsevajadus ära ning

kohtul puudub võimalus kahju väljamõistmiseks. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 477 lg-st 1, vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete

kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagimenetluses võib kohus

jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 järgi hagi läbi vaatamata mh juhul, kui hagiga ei ole taotletud

eesmärki võimalik saavutada. Kohtu arvates tuleb sama põhimõtet kohaldada ka hagita

menetluses. Kohtu seisukohta toetavad RKTKm 3-2-1-79-06, p-d 12 ja 13 ning TKTKo 3-

2-1-8-11, p 17. Kohus jätab avalduse põhinõude osas läbivaatamata.

7. Koos põhinõudega esitas avaldaja ka viivisenõude. Avaldaja saatis 08.01.2020 lihtkirjaga

puudutatud isikule kohtuväliselt kahjunõude ning andis tähtaja kahju hüvitamiseks hiljemalt

22.01.2020. Avaldaja nõuab puudutatud isikult viivist alates 23.01.2020.

8. VÕS § 113 lg 1 ls 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks

määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt

viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse (VÕS § 113 lg 2).

9. Kohus ei sedastanud esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isiku eestkostja teadis enne

avalduse esitamist kohtusse avaldaja kavatsusest eestkostetava vastu nõue esitada. Seetõttu

jääb avaldaja viivisenõue kuni avalduse esitamiseni rahuldamata.

10. Avaldaja esitas tuleviku viivisenõude TsMS § 367 alusel. TsMS § 367 kohaselt

viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku eestkostjaga, et viivist saaks nõuda alates

menetlusdokumentide kättetoimetamist talle. TsMS § 362 lg 1 kohaselt on hagi esitamise

ajaks hagi kohtusse jõudmise aeg, eeldusel et hagi on kostjale hiljem kätte toimetatud. Sama

paragrahvi kolmanda lõike järgi kohaldatakse eeltoodut nii hagi esitamisega seotud

menetlusõiguslike kui ka materiaalõiguslike tagajärgede hindamisel, muu hulgas ka

tähtaegade kulgemise aspektist (RKTKo 2-14-62732, p 23). Kohus rahuldab avaldaja

viivisenõude osaliselt ning mõistab puudutatud isikult välja viivise alates 05.12.2020 kuni

põhinõude summas 2830,80 eurot tasumiseni 08.04.2021 VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras 77,51 eurot (viivitatud päevi kokku 125, 05.12.2020-31.12.2020 viivise summa

päevas 0,618754 eurot ja 01.01.2021-08.04.2021 viivise summa päevas 0,6204499 eurot).

Menetluskulud

11. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides

lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et

menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse,

väite või tõendi. Kohus toimetas puudutatud isiku eestkostjale avalduse kätte 05.04.2021.

Puudutatud isik tasus avaldajale põhinõude kolm päeva hiljem. Kohus ei sedastanud

esitatud tõendite pinnalt, et puudutatud isik sai kahjunõude kätte enne avalduse esitamist

esitamist. Kohus ei pea õiglaseks jätta menetluskulud täielikult ühe või teise poole kanda.

Kohus jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marget Henriksen kohtunik