2-20-10548/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10548

Kohtuasi

Thetis OÜ hagi Auto Metall EST OÜ ja Mutual

Properties

OÜ

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Mutual Properties OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Thetis OÜ (registrikood 14348770),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak

Kostja (määruskaebuse esitaja): Mutual Properties OÜ

(registrikood

14007744),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Toivo Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14.01.2021 määrus osaliselt kostja Mutual Properties

OÜ kasuks väljamõistetud õigusabikulude suuruse osas ning suurendada

väljamõistetud menetluskulu 1200 euro võrra. Ülejäänud osas jätta maakohtu

määrus muutmata.

2. Harju Maakohtu 14.01.2021 määrus on jõustunud hagi läbi vaatamata jätmise ja

hageja riigilõivu tagastamise taotluse rahuldamata jätmise ning Mutual Properties

OÜ kasuks menetluskulude hüvitise summas 1550 eurot välja mõistmise osas.

3. Maakohtu määruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine:

3.1. Jätta läbi vaatamata Thetis OÜ hagi Auto Metall EST OÜ ja Mutual Properties

OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828.

3.2. Jätta hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks rahuldamata.

3.3. Jätta menetluskulud hageja kanda.

3.4. Määrata kindlaks kostja Auto Metall EST OÜ menetluskulude rahaline suurus

ning mõista hagejalt Thetis OÜ kostja Auto Metall EST OÜ kasuks välja

põhjendatud menetluskulud summas 50 eurot.

2-20-10548

3.5. Määrata kindlaks kostja Mutual Properties OÜ menetluskulude rahaline

suurus ning mõista hagejalt Thetis OÜ kostja Mutual Properties OÜ kasuks

välja põhjendatud menetluskulud summas 2750 eurot.

3.6. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal Thetis OÜ tasuda

kostja Mutual Properties OÜ kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Rahuldada määruskaebus osaliselt.

5. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Thetis OÜ esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Auto Metall EST OÜ ja Mutual

Properties OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/828. Koos

hagiga esitas hageja ka taotluse hagi tagamiseks, mille maakohus 23.07.2020 kohtumäärusega

rahuldas.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 23.10.2020 kohtumäärusega maakohtu 23.07.2020 hagi

tagamise määruse.

Mutual Properties OÜ esitas 13.11.2020 maakohtule hagi menetlusse võtmisest keeldumise

ja menetluskulude hüvitamise taotluse. Kostja esitas ka menetluskulude nimekirja kokku

summas 4895 eurot, millest 50 eurot moodustab riigilõiv ning 4845 eurot õigusabikulud

32 tunni ja 18 minuti õigusabi eest tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).

Ka hageja palus 01.12.2020 avalduses jätta hagi menetlusse võtmata, tagastada hagilt tasutud

riigilõiv ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kostja menetluskuludele vaidles hageja vastu

ja leidis, et taotletud hüvitis tuleb jätta valdavas osas välja mõistmata. Koos määruskaebuselt

tasutud riigilõivuga saaks põhjendatud ja vajalikeks menetluskuludeks lugeda kuni 500 eurot.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus jättis 14.01.2021 määrusega hagi läbi vaatamata ja hageja taotluse riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 168 lg 4 alusel hageja kanda ning määras kindlaks kostjatele hüvitatavate

menetluskulude summa, millelt kohustas hagejat kostja Mutual Properties OÜ kasuks maksma

ka viivist.

2-20-10548

Maakohus leidis tuginedes TsMS § 175 lg-le 1, et kostja lepingulise esindaja tunnihind

150 eurot (käibemaksuta) vastab keskmise sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule ja on

õigustatud. Tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu arvesse võttes pidas maakohus esindaja

õigusabitoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 10 tunni ulatuses, millele vastav tasu on

1500 eurot. Kokku mõistis maakohus Mutual Properties OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitise summas 1550 eurot (sh riigilõiv 50 eurot). Taotlus jäi rahuldamata 3345 euro ulatuses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas, millega

maakohus taotlust menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks ei rahuldatud ja rahuldada

kostja taotlus täies ulatuses. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

 Hagi menetlusse võtmine ja selle alusetu tagamine oli maakohtu praak. Hagi tagamise

tulemusena oli kostja asetatud olukorda, kus tal puudusid hagi tagamise vaidlustamise

kõrval mõistlikud alternatiivid. Kaebemenetluses ilmnes selgelt, et hagi oli pahatahtlik

ning olematu perspektiiviga.

 Maakohus on hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suurust põhjendamatult

vähendanud. Diskretsiooni teostamine peab olema objektiivselt kontrollitav ning kohtu

seisukohtade kujunemine jälgitav. Kohtumääruses ei ole selgitatud, kas lepingulise

esindaja teostatud menetlustoimingud olid põhjendamatud tervikuna või oleks tulnud

menetlustoimingute tegemisel olla ajaefektiivsem.

 Advokaadi osutatud õigusteenus peab olema asjatundlik ning põhinema asjaolude,

tõendite, õigusaktide ja kohtupraktika põhjalikul uurimisel. Need tegevused on

paratamatult ajamahukad. Mahukas argumentatsiooni ja tõendite esitamine oli

määruskaebuse edukuse tagamiseks möödapääsmatult vajalik.

 Määruskaebemenetluses osutus korduvalt vajalikuks suhelda kohtutega seoses

määruskaebuse menetlemise käiguga, kuna hagi tagamisega seonduv oli kostja jaoks

ajatundlik. Ka ringkonnakohtu määruse analüüs ning taotluse koostamine hagi

menetlusse võtmisest keeldumiseks oli objektiivselt vajalik ja põhjendatud.

 Ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse üle otsustamisel ei saa mööda vaadata ka hageja

tegevusest, kes jätkas määruskaebemenetluses aktiivselt vastuväidete esitamist. Kostja

oli menetluslikult sunnitud väidetele vastama, sealhulgas esitama omapoolsed tõendid.

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejale tähtaja sellele vastamiseks.

8.1. Hageja vaidles määruskaebusele vastu. Hagi ei ole menetlusse võetud, kostja põhjendatud

ja vajalikuks kuluks saab lugeda kuni 500 eurot. Seda summat ületav kulu on tingitud

menetlusdokumentide ebamõistlikust kogusest ja mahust, mis menetluse käiku arvestades ei

olnud millegagi põhjendatav. Kuigi maakohtu määruses esines olulisi menetlusõiguslikke

rikkumisi, ei ole kuidagi etteheidetav osa, milles kostja menetluskulude kindlaksmääramise

taotlus jäeti rahuldamata.

Maakohus kaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

TsMS § 659 ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu

määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

2-20-10548

Mutual Properties OÜ vaidlustab maakohtu määrust menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse rahuldamata jätmise osas. Hageja ja kostja Auto Metall EST OÜ määruskaebust ei

esitanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause, § 463 lg 2 ja § 466 lg 3

esimese lause koostoimes ülejäänud osas jõustunud.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb kostja kasuks väljamõistetud

menetluskulude suuruse osas TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada ja uue

määrusega suurendada hüvitatavaid menetluskulusid 1200 euro võrra. Ülejäänud osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus (eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse

hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud

diskretsioonipiire (vt Riigikohtu 27.05.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-18-7550, p 11 ja selles

viidatud varasem praktika). Ringkonnakohus nõustub kostja väitega, et maakohus ei

põhjendanud diskretsiooniotsustust kooskõlas TsMS § 175 lg-ga 1 piisavalt. Ringkonnakohus

saab nimetatud puuduse kaebusele vastates kõrvaldada.

Menetluskulude kindlaksmääramisel tuleb lähtuda asja keerukusest ja mahukusest, hinnates

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel esindamisele kulunud aega, aga ka

tööühiku hinda. Vaidlustatud määrusest nähtub, et maakohus aktsepteeris asja õiguslikku

keerukust ja mahukust arvestades küllaltki kõrget tunnitasu, aga hindas kriitiliselt esindaja

ajakulu. Selline lähenemine on üks võimalus kohtu diskretsiooni teostamisel. Esindaja

tunnitasu põhjendatust määruskaebemenetluses ei vaidlustata.

Kolleegium märgib, et advokaadist esindaja tunnitasu ongi kõrgem mh põhjusel, et ta peab

täitma advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Kõrgem

tunnitasu eeldab ka seda, et kõrgelt kvalifitseeritud esindaja tunneb piisavalt seadust ja

kohtupraktikat ega saa nõuda põhjendatud tasu seaduse lugemise või kohtupraktika analüüsi

eest, samuti ei pea sellist kulu hüvitama vastaspool. Vajadus end õigusaktide ja kohtupraktikaga

kursis hoida avaldub juba esindaja küllalt kõrges tasumääras.

Vaatamata kostja esindaja valmisolekule igale uuele kohtule esitatud dokumendile

reageerides koostada põhjalikke ülevaateid ja uusi mahukaid menetlusdokumente, tuleb

menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvesse võtta ka menetluse faasi, sh

tõika, et hagi ei olnud maakohtu poolt menetlusse võetud ning kohus ei olnud hagile sisulise

vastuse koostamiseks kostjale tähtaega määranud. Hagi tagamise menetluses aga hagi kohta

tõendeid ei koguta ega hinnata (vt Riigikohtu 21.12.2020 määrust tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 13

ja seal viidatud varasemad lahendid). Sellegipoolest nõustub ringkonnakohus kostjaga, et kuna

hageja jätkas ka määruskaebemenetluses aktiivselt vastuväidete esitamist, ei saa sellises

olukorras kostjale ette heita teatavate kulude kandmist seoses uute väidete kummutamise

vajadusega. Samuti tingis hagi tagamise määruse põhjendatud vaidlustamine vajaduse tutvuda

põhjalikult veel menetlusse võtmata hagiavaldusega ning sellele vähemalt teatavas ulatuses

vastuväiteid esitada. Niisiis oli hageja vastuväidetest tulenevalt kostja täiendavate

menetlusdokumentide esitamine vähemalt osaliselt põhjendatud. Neid asjaolusid arvestamata

jättes on maakohus kostja lepingulise esindaja ajakulu 22,3 tunni ulatuses ülepaisutatuks

lugedes ületanud osaliselt diskretsioonipiire.

Kõrgelt kvalifitseeritud lepingulisel esindajal ei peaks sisuka menetlusliku määruskaebuse

koostamine aega võtma üle ühe tööpäeva. Seejuures on õigusliku olukorra, asja materjalide ja

kohtudokumentide analüüs ning kliendiga nõupidamised hõlmatud menetlusosalise

2-20-10548

esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule

esitatav menetlusdokument. Ilma kohtu poolt selleks tähtaega määramata tuleks piirduda vaid

vältimatult vajalike menetlusdokumentide koostamisega. Kohtu korralduseta dokumentide

esitamise korral võib esindaja ajakulu jääda hüvitamata. Ka ei jaga kolleegium kaebaja

seisukohta, et kaebuse menetluse käiguga kursis olemiseks on tingimata vajalik korduvalt

kohtuga suhtlemine. Kokkuvõtvalt peab ringkonnakohus menetluse käigust ja asja keerukusest

lähtuvalt kostja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks ja vajalikuks 18 tunni ulatuses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks

2700 eurot (= 18 × 150). Nimetatud summale lisandub määruskaebuselt tasutud riigilõiv

(50 eurot). Kokku kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele menetluskulu hüvitamiseks

2750 eurot (= 2700 + 50). Ringkonnakohus suurendab kostja hüvitatavaid menetluskulusid

1200 euro (= 2750 – 1550) võrra. Rahuldamata jääb kostja taotlus 2145 euro (= 4895 – 2750)

hüvitamiseks. See on tervikuna kooskõlas menetluse käigu ja asja keerukusega.

TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

TsMS § 463 lg 2 ja § 654 lg 2² koostoimes esitab ringkonnakohus resolutsiooni juures

maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

TsMS § 696 lg 1 teise lause ja TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale Riigikohtule edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Gaida Kivinurm