2-20-15368/20 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.juunil 2021 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-15368

Kohtuasi

O Si hagi OÜ Mallory Auto vastu 3221,28 euro

väljamõistmiseks

Hagihind

3221,28 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: O S (isikukood xxx; elukoht xxx) lepinguline

esindaja R M

Kostja: OÜ Mallory Auto (registrikood 10483979, asukoht

Liimi tn 1, 10621 Tallinn) lepinguline esindaja A K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. O Si hagi OÜ Mallory Auto vastu 3221,28 euro

väljamõistmiseks rahuldada

2. Välja mõista OÜ-lt Mallory Auto O Si kasuks 3221,28

eurot (kolm tuhat kakssada kakskümmend üks eurot ja

28 senti)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud OÜ Mallory Auto kanda

2. Määrata kindlaks ja välja mõista OÜ-lt Mallory Auto O

Si kasuks menetluskulu 495 (nelisada üheksakümmend

viis) eurot (käibemaksuta)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Menetluskäik Töövaidluskomisjonis

1. O S (edaspidi hageja või töötaja) esitas 07.06.2020 Tööinspektsiooni Töövaidluskomisjonile

(edaspidi TVK) töövaidlusavalduse OÜ Mallory Auto (edaspidi kostja või tööandja) vastu

saamata jäänud välislähetuse päevaraha nõudes summas 8640 eurot, mida ta menetluse ajal

vähendas summani 3221,28 eurot. TVK rahuldas 23.09.2020 otsusega hageja avalduse täies

ulatuses ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja välislähetuse päevaraha 3221,28 eurot. Kostja

ei nõustunud TVK otsusega ja taotles asja läbivaatamist kohtus.

Hageja nõuded

2. Vastavalt 15.12.2020 kohtumäärusele esitas hageja kohtule kostja vastu hagi sama

töövaidluse läbivaatamiseks ja palus kostjalt välja mõista tema kasuks päevaraha seoses

välislähetustega 3221,28 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

3. 18.09.2019 anti hagejale Eesti tööluba. Hageja sõlmis töölepingu kostjaga 20.12.2019

katseajaga 4 kuud ja ta võeti kostja juurde tööle rahvusvaheliste kaubavedude autojuhi

ametikohale. Töölepingu kohaselt oli hageja töökohaks märgitud Tallinn ning ta pidi

teostama kaubavedusid Eestis, Euroopa Liidu riikides ja Venemaal. Hageja brutotöötasu oli

1310 eurot kuus. Kuna lepingus oli märgitud, et töötaja peab teostama vedusid ka Euroliidu

riikidesse ja Venemaale, siis järelikult määras kostja, et töötaja töö on seotud

välislähetustega. Töölepingu allkirjastamisel lubas kostja hagejale suuliselt, et maksab

välislähetuste tasu arvestusega 60 eurot ööpäevas, kuid töölepingu tekstis töötaja lähetustasu

suurust kostja teadlikult ei märkinud. Välislähetuse tasustamise näeb ette ka Töölepingu

seaduse (TLS) § 40. Kostja juures töötatud aja jooksul seisuga 15.05.2020 oli hageja viibinud

väljaspool Eestit töölähetustes 144 ööpäeva. Vastuses TVK-le kinnitas kostja, et hageja oli

töötanud 144 ööpäeva. Seega pooltel puudub vaidlus hageja poolt töötatud aja - 144 ööpäeva

osas. TLS § 21 lg 1 järgi tuleb hageja töökohaks lugeda Tallinn ja seega peab kostja tasuma

hagejale lähetuskulud. Töölepingus ei ole märgitud hageja konkreetset asukohta Euroliidus

või Venemaal, kuid on märgitud, et hageja hakkab täitma oma töökohustusi Eestis ja leping

on alla kirjutatud kostja asukohas Tallinnas. Töölähetuse lõppemisel tuli hageja tagasi

Tallinna ja sai uuesti ülesande kostjalt järgmiseks lähetuseks. Kuna kostja tööandjana asub

Tallinnas ja muud alalist asukohta kostjal välismaal ei olnud, siis oli hageja töökohaks kostja

asukoht Tallinnas. Seega tulenevalt TLS § 21 lg-st 1 suunas kostja hageja töölähetusse.

Hagejal puudus välismaal alaline asukoht. Kuna kostja ei tunnista, et ta nõustus tasuma

hagejale lähetuskulusid 60 eurot ööpäevas ja selline kokkulepe oli hageja kinnitusel suuline,

siis tuleb juhinduda 25.06.2009 Vabariigi Valitsuse määrusest „Töölähetuse kulude hüvitiste

maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord“

(edaspidi määrus nr 110), mille kohaselt päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Seega

kostja jättis hagejale maksmata päevaraha 3221.28 (144х22.37) eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus see rahuldamata jätta. Kostja võtab omaks, et vastavalt

poolte vahel sõlmitud töölepingule töötas hageja tema juures alates 20.12.2019 kuni

15.05.2020. Hageja ei ole tööd teinud välislähetuses ning on esitanud ebaõige faktiväite,

mille kohaselt leppisid pooled kokku selles, et kostja tööandjana kohustub maksma hagejale

välislähetuses oldud aja eest päevaraha. Pooltel puudub vastavasisuline kokkulepe. Samuti ei

vastata tõele hageja väide, mille kohaselt oleks kostja lubanud maksta hagejale päevaraha 60

eurot iga välislähetuses olnud päeva eest. Kostjal puudub kohustus maksta hagejale

päevaraha. Määrus nr 110 reguleerib tööandja ja töötaja kohustusi olukorras, kus töötaja teeb

tööd välislähetuses ehk siis väljaspool kokkulepitud töö tegemise piirkonda. Hageja

töökohaks oli töölepinguga kokkulepitud Euroopa riigid, sh Venemaa. Hageja töötaski ainult

kokkulepitud piirkonnas ning sellest tulenevalt ei olnud tema töö tegemise näol tegemist

töötamisega välislähetuses ehk Määrus nr 110 ei kohaldu. Hageja ei teostanud kaubavedusid

Eesti ega ka Eestist välja. Kaubad võttis ta peale Euroopas ning toimetas need samuti

Euroopas asuvatesse sihtpunktidesse, mis tuleneb ka hagist. Antud asjas ei oma mingit

tähtsust, et kostja juriidiline aadress on Tallinnas. Hageja arvab ekslikult, et tema töö

tegemine väljaspool Tallinna on käsitatav töö tegemisena välislähetuses.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust, et 18.09.2019 väljastati hagejale luba Eestis töötamiseks ning, et

vastavalt poolte vahel sõlmitud töölepingule töötas hageja kostja juures alates 20.12.2019

kuni 15.05.2020 rahvusvaheliste kaubavedude autojuhina brutotöötasuga 1310 eurot kuus.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja viibis välislähetustes ja kas kostjal on kohustus

välislähetuste eest päevaraha maksta.

7. Töölepingu seaduse (TLS) § 5 lg 1 p 8 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis

sisalduma töö tegemise koht. Töökoha määratlemisel peab lähtuma töötaja töö iseloomust ja

tööülesannetest. Töö tegemise kohana peab olema fikseeritud tegelik töötamise koht, mis ei

ole liiga kitsalt ega liiga laialt määratletud. TLS § 20 sätestab, et töötaja peab tööülesandeid

täitma tööandja tegevuskohas, mis on töösuhtega kõige rohkem seotud, kui töö tegemise koht

ei ole kokku lepitud. Eeldatakse, et töö tegemise koht lepitakse kokku kohaliku omavalitsuse

üksuse täpsusega.

8. Töölepingu punktist 1 ja 23 nähtuvalt oli tööandja majandustegevuseks autoveod ja

asukohaks Liimi 1 Tallinn. Töölepingus ei ole pooled kokku leppinud töötaja töö tegemise

täpses kohas, vaid lepingu punktist 9 nähtuvalt oli märgitud hageja töö tegemise kohaks

Euroopa Liit ja Venemaa. Vaidlus puudub, et hageja töötas kogu töölepingu kehtivuse aja

väljaspool Eestit. Kuna töölepingus on jäetud töötamise koht kindlaks määramata, siis tuleb

töötaja töökoha kindlaksmääramisel aluseks võtta TLS § 20 ja lähtudes töölepingu punktist 1

lugeda töötaja töö tegemise kohaks tööandja asukoht, milleks on Tallinn, Harjumaa. Seega

tuleb lugeda avaldaja töö tegemist väljaspool Tallinna ja Harjumaad töölähetusena.

9. TLS § 21 lg-test 1 ja 2 tulenevalt võib tööandja lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks

väljapoole töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Töötajat ei või töölähetusse saata

kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku

leppinud pikemat tähtaega.

10. TLS § 40 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega välislähetuse päevaraha

alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha

kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Määruse

nr 110 §-i 3 kohaselt on välislähetuse päevaraha alammäär 22,37 eurot päevas.

11. Hageja on kohtule esitatud hagis lähtunud päevaraha suurusest 22,37 eurot. Seega ei oma

asja lahendamisel tähtsust, kas poolte vahel oli kokkulepitud 60 euro suurune päevaraha.

Poolte vahel puudub vaidlus välislähetuses viibitud päevade osas. Järelikult kuulub hagi

rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista välilähetuse päevaraha 3221,28

eurot (144kp x 22,37eur).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus hagi rahuldas, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

13. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1

p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi

kvalifikatsiooni.

14. Hageja menetluskulud käesolevas vaidluses koosnevad kliendi konsulteerimisest 1 tund - 90

eurot, hagiavalduse koostamisest 2,5 tundi - 225 eurot, kostja vastusele seisukoha esitamisest

1,5 tundi - 135 eurot, menetluskulude nimekirja koostamisest 0,5 tundi - 45 eurot, kokku 495

eurot (käibemaksuta). Hageja kinnitab, et temaesindaja ei ole käibemaksukohuslane ja

menetluskulud on tehtud tsiviilasjas 2-20-15368. Kohus peab antud asja mahtu, asja

keerukust ning koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi tunnihinda arvestades

vajalikuks ja põhjendatuks menetluskuluks kokku 495 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb

hageja menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 495 eurot

(käibemaksuta).

15. Kostja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on 320 eurot (käibemaksuta),

millele lisandub viivis, tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu tema enda kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/