2-18-12269/50 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-12269

Tsiviilasi

Renald Kärmase hagi B. Hallingu vastu ühisomandi

lõpetamiseks

ja

B. Hallingu

vastuhagi

ühisomandi

lõpetamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. juuli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B. Hallingu apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

27. aprill 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant:

B. Halling

(kostja/vastuhagis

hageja),

ik

XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Rait Sarjas

Vastustaja: Renald Kärmas (hageja/vastuhagis kostja), ik

XXXXXXXXXXX; esindaja vandeadvokaat Birje Kalmus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 16. juuli 2020 otsus osaliselt ühisomandi lõpetamise viisi ja

koosseisu osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada B. Hallingu vastuhagi

ühisomandi lõpetamiseks XX kinnistu osas ja maali ühisomandisse kuulumise osas. Jätta

maakohtu otsus muutmata ühisomandi lõpetamise osas.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon sõnastatuks järmiselt:

2.1. Lõpetada Renald Kärmase ja B. Hallingu ühisomand pärandvara hulka kuuluvale XXXX

külas asuvale XX kinnistule (reg nr XXXXX) ja jagada see järgmiselt:

2.1.1. Jagada B. Hallingu ja Renald Kärmase ühisomandis olev XX kinnistu (registriosa number

XXXXX) reaalosadeks selliselt, et XX kinnistu lõunapoolses servas asuv maatükk pindalaga ca

15 000 m² (otsusele lisatud plaanil nr 1) jääb koos selle oluliste osadega B. Hallingu

ainuomandisse ja XX kinnistu põhjapoolses osas asuv maatükk pindalaga ca 17 793 m² (otsusele

lisatud plaanil nr 2) jääb koos selle oluliste osadega Renald Kärmase ainuomandisse.

2.1.2. Jätta XX kinnistu jagamisega ja uute katastriüksuste moodustamise ning kinnistamisega

seotud kulud võrdsetes osades Renald Kärmase ja B. Hallingu kanda.

2.1.3. Jätta moodustatavate kinnistute piiril asuv puurkaev kui tehnorajatis võrdsetes

mõttelistes osades XX kinnisasja jagamisel moodustatavate kinnistute omanike kaasomandisse.

2.1.4. XX kinnistu jagamiseks ja uute kinnistute moodustamiseks vajalikke Renald Kärmase

nõusolekuid ja tahteavaldusi, samuti reaalservituudi seadmiseks vajalikke nõusolekuid ja

tahtavaldusi asendab käesolevas asjas jõustunud kohtulahend.

2.2. Tuvastada, et Henryk Siemiradzki maali „Phryne on the Poseidon's celebration in Eleusis“

(originaal 1889, õli) koopia (mõõtmetega 2800 mm x 1800 mm) kuulub Renald Kärmase ja B.

Hallingu ühisomandisse.

2.3. Võtta vastu B. Hallingu loobumine Henryk Siemiradzki maali „Phryne on the Poseidon's

celebration in Eleusis“ koopia enampakkumisel võõrandamise nõudest ja lõpetada selles osas

menetlus.

3. Rahuldada B. Hallingu apellatsioonkaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

5. Käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks lisaks on XX kinnistu (reg nr XXXXX) plaan, millele

on märgitud kinnistu jagamise tulemusel moodustatavate katastriüksuste asukohad.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Renald Kärmas (hageja) esitas hagi B. Hallingu (kostja) vastu, milles palus lõpetada poolte

ühisomand XX kinnistu asukohaga XXXXX küla (registriosa nr XXXXX) suhtes.

Ühisomand kinnistule tekkis 01.02.2017 surnud L.K. pärandvara ühisuse käsutuse teel. L. K.

pärijateks olid 1/3 suurustes mõttelistes osades tema tütred A. P., C.K. ja kostja.

21.12.2017 sõlmisid T.P. ning T.K. pärandvara ühisuse mõtteliste osade kinkelepingu ja

loovutamise lepingu, millega kumbki kinkis hagejale 1/3 mõttelist osa pärandaja pärandvara

ühisusest koos selle oluliste osadega ning ühes kõigi õiguste ja kohustustega. Seega kuulub

hagejale 2/3 ja kostjale 1/3 mõttelist osa pärandvara ühisusest.

Pooled pidasid läbirääkimisi ühisomandi lõpetamiseks, kuid ei saavutanud kokkulepet. Hageja

palus lõpetada poolte ühisomand ning jätta kinnisasi hageja ainuomandisse. Kinnistu väärtus

on ca 42 000 eurot ning võttes arvesse kostja pärandvara ühisuse mõttelise osa suurust, on

õiglane hüvitis kostjale omandi kaotuse eest 14 000 eurot. Hageja palus asendada ka vajalikud

kostja tahteavaldused.

2. Kostja nõustus ühisomandi lõpetamisega, ent mitte ühisomandi jagamise viisi ja koosseisuga.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Samuti palus kostja jätta hageja kanda 2/3

kinnistul paiknevate hoonete ehitisregistrisse kandmise eesmärgil teostatud mõõdistamisega

seotud kuludest summas 250 eurot.

Kostja selgitas, et pärandvara hulka kuulusid lisaks kinnisasjale veel vallasasjad. Hagiavalduses

toodud kinnistu väärtus on meelevaldne ning tõendamata. Hageja pakutud ühisvara jagamise

viis on ebaõiglane, kuivõrd see jätaks kostja täies ulatuses ilma tema isa pärandist. Pärand on

kostjale emotsionaalselt oluline, tegemist oli tema lapsepõlvekoduga, kus kostja plaanis veeta

peagi kätte jõudva pensionipõlve. Samuti on kostja panustanud kinnistusse märkimisväärses

ulatuses raha, aega ja tööd.

3. Kostja esitas vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks ja palus jagada ühisvaraks olev XX kinnistu

reaalosadeks, st kaheks iseseisvaks kinnistuks: 1) reaalosa, mille koosseisu jääks

jagamisjärgselt kõrvalhoone koos 20 000 m2 suuruse maaga jätta kostja omandisse; 2) jagamise

tulemusena loodav uus kinnistu, mille koosseisu jääks elamu koos 12 793 m2 suuruse maaga

jätta hageja omandise; 3) jätta kaev kui kahe eelmärgitud kinnistu piiril paiknev veevarustuslik

tehnorajatis kummagi kinnistu igakordse omaniku kaasomandisse võrdses ulatuses; 4) mõista

hagejalt kostja kasuks välja tema omandisse jääva kinnistu reaalosa suurema väärtuse

hüvitamiseks 8666,66 eurot; 5) asendada kohtuotsusega selle kinnistusraamatusse kandmiseks

vajalik hageja nõusolek; 6) jagada ühisvaraks olevad vallasasjad järgnevalt: müüa Henryk

Siemiradzki maali „Phryne on the Poseidon's celebration in Eleusis“ (originaal 1889, õli, asub

Peterburis Ermitaažis) koopia (mõõtmetega 2x3 m) (edaspidi maal) avalikul enampakkumisel

alghinnaga vähemalt 15 000 eurot ja jagada saadud raha, millest on maha arvatud müügikulud,

vahekorras 1/3 kostjale ja 2/3 hagejale; jätta vastuhagis loetletud esemed vastavalt hageja või

kostja omandisse.

Kinnistu kaheks reaalosaks jagamisel on kostjale oluline, et temale jääva reaalosa koosseisu

kuuluks üks hoonetest ning osa maast, kus kasvavad kostja taimed. Kahe kinnistu piirile jääv

kaev tuleks jätta kummagi kinnistu igakordse omaniku kaasomandisse võrdses ulatuses. Samuti

on oluline, et mõlemale kinnistule säiliks juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.

Kui ühisvara jagatakse vastuhagis taotletud viisil, on hageja omandisse jääva reaalosa väärtus

suurem ja kostja oma väiksem kui pärandi mõtteliste osade proportsioon. Kuna 2/3 kinnistu

väärtusest oleks 29 333,33 eurot ja hageja saab enda omandisse sellest 8666,66 euro võrra

väärtuslikuma reaalosa, tuleb temalt selles summas kostja kasuks välja mõista rahaline hüvitis.

Kostja soovis saada enda omandisse vallasasju, millel on tema jaoks emotsionaalne väärtus.

Pärandvara hulka kuuluv maal on väga hinnaline, selle täpset hinda on keeruline ja kulukas

kindlaks määrata. Oleks õiglane, kui maali turuhind kujuneks avalikul enampakkumisel. Kostja

nõustus kõigi teiste vallasasjade, mida ta enda omandisse ei taotlenud, jäämisega hagejale ning

ei soovinud rahalist kompensatsiooni.

4. Hageja vaidles vastu kostja nõutud viisil ühisvara jagamisele.

Ka hagejal on kinnisasjaga emotsionaalne side, tegemist on tema vanavanemate koduga, kus

hageja veetis oma suved. Hageja eesmärk on säilitada vanavanemate pärand. Kinnisasi vajas

koheselt hoolt ning investeeringuid, millest pooltel oli erinev nägemus. Samuti puudusid kostjal

rahalised võimalused suuremate renoveerimistööde tegemiseks.

Kinnisasja reaalosadeks jagamine on mõeldav vaid selliselt, et kostjale jääb kinnistu lõunaserv,

sel juhul säiliks kostjale juurdepääs mõlemale avalikult kasutatavale teele ning jääks ära

kinnisasja kolmeks osaks tükeldamine. Kostja soovib tegelikkuses võimalust ravimtaimi

kasvatada. Hageja on valmis jagamise käigus tekkivale kinnistule rajama veevõtmise

võimaluse.

Hageja nõustus ühisomandi hulka kuuluvate vallasasjade jätmisega kostja ainuomandisse

hüvitise vastu. Samas jagasid kolm pärijat pärandvara osaliselt (s.o klaveri, maali ja kuldkella)

enne seda, kui hageja sai 2/3 mõttelise osa suuruse pärandvara omanikuks. Seega ei kuulu maal

pärandvara ühisuse hulka ning seda ei olnud võimalik teistkordselt jagada.

5. 03.11.2019 sõlmisid pooled kokkuleppe kinnistul paiknenud vallasasjade jagamiseks, välja

arvatud maal, kell ja klaver.

MAAKOHTU OTSUS

6. Tartu Maakohus rahuldas 16. juuli 2020 otsusega Renald Kärmase hagi ning jättis B.

Hallingu vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Maakohus

otsustas:

2. Lõpetada Renald Kärmase ja B. Hallingu ühisomand kinnisasjale XX, registriosa nr XXXXX

kinnisasja jagamise teel kaheks reaalosaks maatükkide eraldamise ja neist iseseisvate kinnistute

moodustamise teel alljärgnevalt:

2.1. Eraldada kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX lõunapoolses servas

maatükk pindalaga ca 9000 m, selle vasakpoolses (katastriüksuse XXXXXXXXXXXXX

poolses) küljes laiusega 25 m ning parempoolses (katastriüksuse nr XXXXXXXXXXXXX

poolses) küljes laiusega 34 m, millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle oluliste

osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu omandisse.

2.2. Kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX põhjapoolsest osast, moodustada

iseseisev kinnisasi pindalaga ca 23790 m, mis koos selle oluliste osadega jätta pärast

kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase omandisse.

2.3. Kinnisasja jagamiseks iseseisvateks reaalosadeks vajalike toimingute tegemise korraldab

hageja Renald Kärmas omal kulul.

3. Tuvastada B. Hallingu kohustuse kõigi vajalike tahteavalduste tegemiseks kinnistu

registriosa nr XXXXX jagamiseks kaheks reaalosaks maatükkide eraldamise ja neist iseseisvate

katastriüksuste moodustamise teel otsuse punktides 2.1. ja 2.2. kirjeldatud viisil, kinnisasja

jagamise kohta käiva asjaõiguslepingu notariaalseks sõlmimiseks ning avalduse esitamiseks

asjakohaste kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

4. Asendada kohtuotsusega TsÜS § 68 lg 5 alusel B. Hallingu nõusoleku kinnistu registriosa nr

XXXXX jagamiseks kaheks reaalosaks maatükkide eraldamise ja neist iseseisvate

katastriüksuste moodustamise teel käesoleva kohtuotsuse punktides 2.1. ja 2.2. kirjeldatud

viisil, asjaõiguslepingu sõlmimiseks kinnisasja jagamiseks ning kinnistusraamatusse kannete

tegemiseks kinnisasja jagamise tulemusel moodustatud kinnisasjade kohta.

Maakohus märkis, et pooled vaidlesid kaasomandi lõpetamise viisi ning maali ühisvara hulka

kuulumise üle.

Kuivõrd vaidlus seisnes pärandvara hulka kuulunud esemete pärijate vahel jagamise üle, oli

oluline aeg, millal hageja sai 2/3 mõttelise osa pärandvara ühisusest omanikuks.

Pärimistunnistuse andis notar välja 16.08.2017. Tehing T.P., T.K. ning hageja vahel toimus

21.12.2017. Hageja kanti kinnistusraamatusse kinnistu ühisomanikuna 03.01.2018. Seejärel

luges maakohus tunnistajate ütluste põhjal tõendatuks, et L.K. testamendijärgsed pärijad jagasid

enne pärandvara ühisusest mõtteliste osade kinkimist ja loovutamist hagejale omavahel ära

pärandvara hulka kuuluvatest vallasasjadest kolm eset – maali, klaveri ja kuldkella. Puudus alus

kahelda tunnistajate T.K. ja T.P. vande all antud ütlustes, ning ka asjaolus, et esemed olid

reaalselt vastavalt T.P., kostja ja T.K. valduses. Kostja esemete valdust ei vaidlustanud ega

esemeid nende väidetavatelt ebaseaduslikelt valdajatelt pärandvara ühisusse välja ei nõudnud.

Lisaks vastas asjade selline jagamine tunnistajate ütluste kohaselt ka L. K. soovile.

Kaasomandi lõpetamine peab toimuma kõigi kaasomanike huve võimalikult suures ulatuses

arvestades. Kohus peab kaasomandi lõpetamise nõude lahendama kaasomanike huvide

kaalumisega, lähtudes õiglusest. Selline kaalumine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu

29.09.2010 otsus nr 3-2-1-65-10, p 21).

Ühisomandis oleva kinnisasja jagamise viisi suhtes arvestas maakohus, et nii hageja kui kostja

tõid esile emotsionaalse seose kinnistuga. Kumbki reaalselt kinnistul ei ela, kuid hagejale

kuulub vahetult kinnistu põhjapoolse osa kõrval asuv XX kinnistu ning kostja kasutab ja

hooldab kinnistu lõunapoolset osa, rajades sinna peenraid. Hageja soovib kinnistul asuvaid

hooneid renoveerida ja korrastada, kostja aga ei soovi endale elamuga kinnistu osa, vaid

kõrvalhoonega osa. Seega pole maakohtu hinnangul kostja suhtes õiglane jätta kinnistut

tervikuna hageja omandisse, vaid kaaluda tuleb kinnisasja jagamist reaalosadeks.

Kinnistu tükeldamine kostja poolt väljapakutud viisil on ebamõistlik, kuigi maakorralduslikult

võimalik.

Maakohtu hinnangul on õiglane ja mõlema ühisomaniku huvides kinnisasja jagamine

reaalosadeks hageja poolt taotletud viisil selliselt, et kinnisasja lõunapoolsest servast

eraldatakse maatükk, millest moodustatakse kostjale jääv kinnisasi. Selliselt ei jää kostjale

ühtegi hoonet, kuid kuivõrd jagamise tagajärjel jääb kostja omandisse moodustatav kinnisasi,

mille väärtus on väiksem kostja osast ühisomandis, on kostjal õigus saada hagejalt rahalist

kompensatsiooni, mille arvelt on võimalik rajada kinnisasjale oma vajadustele vastav hoone.

Hageja lubas kostjale kindlustada veevarustuse.

Maakohus jättis kostjale makstava hüvitise kindlaks määramata. Kinnisasja reaalosadeks

jagamise korral ei ole AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine võimalik samas menetluses,

sest kinnisasja jagamine otsustatakse lõplikult kohtuvälises menetluses pärast kaasomandi

lõpetamise kohta kohtuotsuse tegemist.

Kuivõrd mõlemad pooled taotlesid ühisomandi lõpetamist, rahuldas maakohus TsMS § 163 lg 1

tähenduses nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt. Seetõttu jättis maakohus TsMS § 163 lg 1 esimese

lause kolmanda alternatiivi alusel menetluskulud poolte endi kanda.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse ning menetluse kestel kaebuse

täienduse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega:

1. Jätta Renald Kärmase hagi rahuldamata;

2. Rahuldada B. Hallingu vastuhagi;

3. Jagada B. Hallingu ja Renald Kärmase ühisomandis olev XX kinnistu (registriosa number

XXXXX, pindala 32 793 m²) reaalosadena kaheks iseseisvaks kinnistuks ligikaudsete

pindaladega vastavalt 20 000 m² ja 12 793 m².

3.1. Jätta moodustatav kinnistu pindalaga 20 000 m², millel asub kõrvalhoone, B. Hallingu

ainuomandisse ja moodustatav kinnistu pindalaga 12 793 m², millel asub elamu, Renald

Kärmase ainuomandisse vastavalt vastuhagiavaldusele lisatud plaanile.

4. Alternatiivselt eraldada kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX,

lõunapoolses servas vastavalt käesolevale menetlusdokumendile lisatud plaanile (lisa 1)

maatükk ligikaudse pindalaga ca 21 842 m², millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle

oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu ainuomandisse.

4.1. Kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, põhjapoolsest osast moodustada

iseseisev kinnisasi ligikaudse pindalaga ca 10 951 m², mis koos selle oluliste osadega jätta

pärast kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase omandisse.

5. Teise alternatiivina eraldada kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX,

lõunapoolses servas vastavalt käesolevale menetlusdokumendile lisatud plaanile (lisa 2)

maatükk pindalaga ca 15 000 m², millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle oluliste

osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu ainuomandisse.

5.1. Kinnisasja XX, katastritunnusega XXXXXXXXXXXXX, põhjapoolsest osast moodustada

iseseisev kinnisasi pindalaga ca 17 793 m², mis koos selle oluliste osadega jätta pärast

kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase ainuomandisse.

6. Määrata, et XX kinnistu jagamisega ja uute katastriüksuste moodustamise ning

kinnistamisega seotud kulud jäävad võrdsetes osades Renald Kärmase ja B. Hallingu kanda;

7. Jätta moodustatavate kinnistute piiril asuv puurkaev kui tehnorajatis võrdsetes mõttelistes

osades XX kinnisasja jagamisel moodustatavate kinnistute omanike kaasomandisse.

8. Alternatiivselt kohustada Renald Kärmast andma nõusolek tasuta reaalservituudi seadmiseks

XX kinnistu jagamisel moodustatava kinnistu, milline jääb B. Hallingu ainuomandisse (valitsev

kinnistu), veega varustamiseks XX kinnistu jagamisel moodustatavale ja Renald Kärmase

ainuomandisse jääval kinnistul (teeniv kinnistu) asuvast puurkaevust ja teenival kinnistul

paikneva puurkaevu ja veetrassi valitseva kinnistu veega varustamiseks ning kohustada Renald

Kärmast omal kulul rajama XX kinnistu jagamisel moodustatava kinnistu, milline jääb B.

Hallingu ainuomandisse, kinnistu piirini veetrass, mis võimaldab reaalservituuti teostada.

9. Märkida lahendis, et XX kinnistu jagamiseks ja uute kinnistute moodustamiseks vajalikke

nõusolekuid ja tahteavaldusi, samuti reaalservituudi seadmiseks vajalikke nõusolekuid ja

tahtavaldusi asendab käesolevas asjas jõustunud kohtulahend.

10. Tuvastada, et vaidlusalune maal kuulub Renald Kärmase ja B. Hallingu ühisomandisse.

11. Jätta menetluskulud Renald Kärmase kanda.

12. Märkida menetluskulusid kindlaksmääravas lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust, kui tegi

hageja alternatiivnõude kohta otsuse ilma, et oleks nõude menetlusse võtnud või teatanud

pooltele muul viisil, et ta hageja alternatiivnõuet menetleb.

Samuti ei nähtunud kohtuistungi protokollist, et maakohus oleks pooltega arutanud ühisomandi

lõpetamise viiside sobivust. Maakohus rikkus pooltega asjaolude arutamise kohustust. Kui

maakohus oleks kostjale selgitanud, et tema poolt vastuhagis nõutud ühisomandi lõpetamise

viis ei pruugi olla mõistlik, oleks kostjal olnud võimalik vastuhagi muuta või täiendada.

Põhjendamatu on maakohtu järeldus, et hageja pakutud kinnistu reaalosadeks jagamise viis on

õiglane ja mõlema ühisomaniku huvides. Arvestades kinnistu väärtust ja kostjale kuuluvat

pärandiosa suurust, ei ole võimalik kompensatsioonina tasutav summa piisav, et rajada

kinnistule elamiskõlblik hoone. Seevastu kostja pakutud ühisomandi lõpetamise viisi korral

oleks kostjal võimalik viia abihoone sellisesse seisukorda, et seda saaks eluasemena kasutada.

Privaatsuse säilitamise kaalutlus on asjakohatu. Hageja elukoht on XX ning temale kuuluval

XX kinnistul juba asub elamu, mida hagejal on võimalik kasutada. Eeltoodust tulenevalt rikkus

maakohus otsuse tegemisel Riigikohtu juhiseid, mille kohaselt peab kohus kaasomandi

lõpetamise nõude lahendama poolte huvide kaalumisega.

Kostja loobus maali enampakkumisel võõrandamise nõudest, ent jäi tuvastusnõude juurde.

Maakohus ei võtnud arvesse, et T.P. ja T.K. kinnitasid 21.12.2017 lepingute punktis 1.1.5, et

kuni lepingu sõlmimiseni ei olnud nad neile kuuluvaid mõttelisi osasid pärandvara ühisusest

kellelegi võõrandanud ega pantinud. Kuna maakohus jättis 21.12.2017 lepingu tõendina

põhjendamatult käsitlemata, oli tegemist menetlusõiguse rikkumisega. Kostja soovib esmalt,

et kohus tuvastaks maali omandiõiguse ning seejärel saab kostja otsustada, milline on kõige

õigem viis taiesega edasi toimetamiseks.

Samuti jättis maakohus kostja põhjendamatult vande all üle kuulamata.

Otsus oli kostjale üllatuslik osas, millises maakohus arvestas tunnistajate ütlustega L.K.

väidetavalt avaldatud soovide osas, samuti osas, millises maakohus omistas tähtsust asjaolule,

millal T.P. vaidlusaluse maali otsese valduse sai.

Kostja täiendas apellatsioonkaebust alternatiivsete pärandvara jagamise viisidega. Hagi

muutmine on vastaspoole või kohtu nõusolekul võimalik ka kõrgemas kohtuastmes, eelkõige

kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik (TsMS § 376 lg-d 1 ja 2).

Alternatiivsed pärandavara jagamise viisid tagavad, et hagejal tuleks tasuda väiksem hüvitis,

kostja aga saab kompensatsioonina selle eest suuremas ulatuses maad. Arvestades, et hagejale

kuulub ka XX kinnistu põhjapiiril asuv XX kinnisasi pindalaga 7 549 m², oleks sellise

lahenduse korral hagejal piisavalt omavahel ühendatud maad. Moodustuvate kinnistute piiril

asuva kaevu jätmine võrdsetes osades kummagi kinnistu igakordsete omanike kaasomandisse

oleks mõistlik, kuivõrd sellisel juhul on mõlemate kinnistute omanikud huvitatud ja ka

vastutavad puurkaevu korrashoiu eest. Kui kohus leiab, et puurkaevu kaasomandisse jätmine ei

ole põhjendatud, on kostja taotletud alternatiivne lahendus hagejale ebasoodsam (ent mitte

ebaõiglane, kuivõrd kaevust varustatakse ka hageja XX kinnistut), aga kuna hageja on korduvalt

avaldanud, et ta ei soovi puurkaevu jäämist kaasomandisse, on servituudi seadmine

ainuvõimalik tagamaks kostja õiguste kaitset.

8. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus apellatsioonkaebuse täiendust ja sellele

lisatud tõendeid mitte vastu võtta ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Väide, et maakohus ei võtnud määrusega menetlusse hageja poolt esitatud alternatiivseid

nõudeid, on asjakohatu. Hageja tegi menetluses varem ettepanekuid kinnisasja samal viisil

jagamiseks (vt 21.01.2019 menetlusdokument, 29.10.2019 kohtuistungi protokoll).

Isegi kui leida, et tegemist oli hagi muutmisega TsMS § 376 lg 1 mõttes, tuleneb sätte teisest

lausest, et kostja nõusolekut eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

Kuna kostja ei ole varasemas menetluses esitanud ühtki vastuväidet hageja „alternatiivse

nõude“ osas, on ta oma sellekohase õiguse minetanud.

Etteheide, et maakohus rikkus pooltega asjaolude arutamise kohustust, on arusaamatu.

Ebaõige on väide, et maakohus ei arvestanud poolte huvisid ning rikkus kohustust lõpetada

ühisomand viisil, mis koormab ühisomanikke kõige vähem. Otsusest nähtub selgelt arutluskäik

eeltoodud nõuete täitmise kohta. Maakohus ei väljunud otsust tehes diskretsiooni piiridest.

Maal pole kunagi kuulunud pärandvara hulka. Puudub vastuolu notariaalakti ja tunnistajate

ütluste vahel, kuna maal kingiti enne pärandi avanemist. Kinge tehti vanemate eluajal ning

perekond oli sellest teadlik. Kui pärijad omavahel arutasid, ei vaielnud kostja kordagi vastu ei

maali ega klaveri osas ning ei väitnud, et esemed kuulusid pärandvara hulka.

Apellatsioonkaebuse täiendamine pärast apellatsioonitähtaja lõppu pole lubatud, seega on

ebaõige ka kohtu tegevus kostjale tähtaja andmise näol. Hageja palub apellatsioonkaebuse

täiendust mitte vastu võtta ja ei ole apellatsioonkaebuse täiendamisega nõus, paludes seda

käsitleda kui vastuväidet kohtu tegevusele TsMS § 333 mõttes.

Hageja ei nõustu apellatsioonkaebuse täiendamise ega muutmisega, kuivõrd kostja ei esitanud

ühtki mõjuvat põhjust, miks täienduses esitatud nõuded võimaldaksid asja lahendada kiiremini

ja säästlikumalt. Kostja ei põhistanud piisavalt enda 17.05.2021 menetlusdokumendile lisatud

tõendite lubatavust TsMS § 652 lg 4 mõttes. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu hageja tõendite

vastuvõtmisega.

Kui kohus siiski peab vajalikuks apellatsioonkaebuse täiendamisega arvestada, ei nõustu hageja

ühisomandi lõpetamisega kostja täienduses taotletud viisidel. Oleks õiglane, kui kumbki pool

saab kinnistu reaalosadeks jagamise korral oma osa suurusele vastava osa maast. Kui väärtused

ei ole võrdsed, toimub tasaarvestus hüvitise maksmise teel. Äärmiselt ebaõiglane on, kui

hagejale kuulub 2/3 pärandvara ühisusest, kuid ta saaks maad pindala mõttes oluliselt vähem,

nagu on pakkunud kostja. Kostja pakutud jagamise plaanid ei arvesta ka mõlema poole

vajadustega. Põhjapoolsele kinnisasjale jäävad hooned, sh elamu, kuid elamu ümber ei ole

piisavalt maad, et tagada privaatsust. Tegemist on maapiirkonnaga, kus otsitakse suuremat

privaatsust kui linnas.

Kaevu jätmine võrdsetes osades kummagi kinnisasja igakordse omaniku kaasomandisse pole

mõistlik ega poolte huvides, kuivõrd see tekitaks vaid vaidlusi juurde. Alternatiivne nõue

asendada nõusolekud puurkaevule servituudi seadmiseks veega varustamiseks on samuti

hilinenud, mistõttu tuleb see jätta tähelepanuta. XX kinnisasja kasuks on juba seatud veega

varustamiseks servituut. Vastavalt AÕS § 182 kohaselt jääb kinnisasja jagamise korral servituut

mõlemal jagamise käigus tekkival kinnisasjal kehtima.

Kostja nõuete rahuldamise korral pole hageja valmis omal kulul rajama moodustatavale

kinnistule veetrassi. Eeltoodu pakkus hageja välja kompromissläbirääkimiste käigus hea tahte

märgiks, millest kostja aga loobus. Hagejale jääva moodustatava kinnisasja pindala väheneks

oluliselt võrreldes esialgse otsusega ning arvestades maa väärtust tänasel päeval ei väheneks

samas hiljem tasumisele kuuluva hüvitise suurus.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud otsus tuleb osaliselt tühistada

materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja menetlusnormi olulise rikkumise tõttu (TsMS

§ 657 lg 1 p 2).

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab vastuhagi ning jagab hageja

ja kostja ühisomandis oleva XX kinnistu reaalosadeks selliselt, et XX kinnistu lõunapoolses

servas asuv maatükk pindalaga ca 15 000 m² koos selle oluliste osadega tuleb jätta B. Hallingu

ainuomandisse ja XX kinnistu põhjapoolsest osast maatükk pindalaga ca 17 793 m² jätta koos

selle oluliste osadega tuleb jätta Renald Kärmase ainuomandisse. Moodustatavate kinnistute

piiril asuv puurkaev kui tehnorajatis tuleb jätta võrdsetes mõttelistes osades XX kinnisasja

jagamisel moodustatavate kinnistute omanike kaasomandisse. XX kinnistu jagamisega ja uute

katastriüksuste moodustamise ning kinnistamisega seotud kulud jätta võrdsetes osades hageja

ja kostja kanda. XX kinnistu jagamiseks ja uute kinnistute moodustamiseks vajalikke Renald

Kärmase nõusolekuid ja tahteavaldusi, samuti reaalservituudi seadmiseks vajalikke

nõusolekuid ja tahtavaldusi asendab käesolevas asjas jõustunud kohtulahend. Tuvastada, et

koopia (mõõtmetega 2x3 m) Henryk Siemiradzki maalist „Phryne on the Poseidon's celebration

in Eleusis“ (originaal 1889, õli, asub Peterburis Ermitaažis) (edaspidi maal) kuulub hageja ja

kostja ühisomandisse. Ringkonnakohus võtab vastu kostja loobumise maali enampakkumisel

võõrandamise nõudest ja lõpetab selle nõude osas menetluse. Käesoleva kohtuotsuse

lahutamatu lisa on XX kinnistu jagamise plaan. Kostja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

10. Asjas puudub vaidlus, et hageja omandas kokku 2/3 mõttelise osa pärandvara ühisusest T.P.

ja T.K. , kes olid võrdsetes osades koos kostjaga L.K. pärijad. Kostjale kuulub 1/3 mõttelist

osa pärandvara ühisusest.

Vastavalt pärimisseaduse (PärS) § 148 lg-le 1 võib kaaspärija käsutada temale kuuluvat

mõttelist osa pärandvara ühisusest ja lg 2 kohaselt lähevad kaaspärija varalised õigused ja

kohustused üle osa omandajale. Kuna kaaspärija võib nõuda PärS § 152 lg 1 kohaselt

pärandvara jagamist, siis on samad õiguse osa omandajal ehk hagejal.

Nii hageja kui kostja soovivad pärandvara jagamist pärandvarasse kuuluva XX kinnistu osas,

kuid vaidlus on jagamise viisi osas. Lisaks pärandvarasse kuuluva kinnisasja jagamise nõudele

esitas kostja nõude tuvastada, et vaidlusalune maal kuulub pärandvara ühisusse.

11. Ringkonnakohus esitab esmalt seisukoha ja põhjendused XX kinnistu ühisomandi

lõpetamise ja kinnistu jagamise viisi osas.

Vastavalt PärS § 152 lg-le 3 kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja

jagamise sätteid, kui pärimisseadusest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamist täpsustavad PärS §

159 lg-d 1-5 ning PärS § 159 lg-d 2-4, mis on analoogsed AÕS §-i 77 sättega, mis reguleerib

kaasomandis oleva asja jagamist.

Ringkonnakohus lähtub pärandvara koosseisu kuuluva kinnistu jagamisel AÕS § 77 lg-s 2

sätestatud asja jagamise viisidest, arvestades ühtlasi PärS § 159 lg-s 1 märgitud täiendavaid

tingimusi (kaaspärija erivajadused ja -huvid, kaaspärijate enamiku soovid, samuti testaatori

viimane tahe).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-14-17 p-s 22 rõhutanud, et kuigi kohtul on põhimõtteliselt

diskretsiooniõigus kaasomandi (ühisomandi) lõpetamise viisi valikul, ei või see viia

ebamõistlike tagajärgede ega ebaõigluseni, st diskretsiooniõigus ei ole piiramatu. Kaasomand

(ühisomand) tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke (ühisomanikke) kõige vähem.

12. Ringkonnakohtu istungil täpsustas kostja XX kinnistu jagamise viise ja pooled arutasid

kompromissi

võimalusi.

Ringkonnakohus

määras

pooletele

tähtaja

kompromissi

läbirääkimisteks ning kostjale tähtaja oma vastuhagi täpsustuste kirjalikus vormis esitamiseks

juhuks, kui pooled kokkuleppele ei jõua. Pooled ei jõudnud kokkuleppele ja ringkonnakohus

võttis asja juurde kostja apellatsioonkaebuse täienduse, milles 1) kostja loobus nõudest

võõrandada pärandvara koosseisu kuuluv maal enampakkumisel ja 2) palus tuvastada, et maal

kuulub pärandvara ühisusse ning 3) esitas kinnistu reaalosadeks jagamiseks kaks alternatiivset

taotlust koos plaanidega. Hageja esitas täienduste kohta oma seisukoha ja vastuväite

ringkonnakohtu tegevusele.

13. Ringkonnakohus jätab hageja vastuväite rahuldamata. Õige ei ole hageja seisukoht, et

ringkonnakohtu menetluses ei saa pärast apellatsiooni tähtaja möödumist olukorras, kus pooled

on nõustunud ühisomandi lõpetamisega reaalosadeks jagamise teel, kuid vaidlevad, kuidas

tuleks kinnisasi reaalosadeks jagada, lisada uusi reaalosadeks jagamise viise. Ringkonnakohus

leiab, et poolte ühine tahe on XX kinnistu osas ühisomandi lõpetamine ning seetõttu ei ole

menetlusökonoomia ega poolte huvidega kooskõlas piirata käesolevas asjas reaalosadeks

jagamise viiside esitamist. Hagejale oli tagatud täiendavate ettepanekute osas oma seisukoha

avaldamine. Ringkonnakohus arvestab kostja esitatud apellatsioonkaebuse täiendustega

vaidluse lahendamisel.

Riigikohus on märkinud, et haginõude täiendamine kohtumenetluse kestel kaas- või

ühisomandi lõpetamise viisidega AÕS § 77 lg 2 mõttes ei ole hagi muutmine TsMS § 376 lg 1

tähenduses, kui pool on varem juba haginõude või vastuhaginõude kaasomandi või ühisomandi

lõpetamiseks esitanud ja seda menetletakse. Riigikohus on seisukohal, et ringkonnakohtul

olnuks apellatsioonkaebuse alusel õigus kaaluda kinnistu jagamist selle panemisega

ühisomanikevahelisele enampakkumisele ka juhul, kui seda saanuks hinnata hagi muutmisena.

Hagi muutmine on vastaspoole või kohtu nõusolekul võimalik ka kõrgemas kohtuastmes,

eelkõige kui see on asjaolude kohaselt mõjuval põhjusel mõistlik (TsMS § 376 lg-d 1 ja 2). Sel

juhul tuleb ringkonnakohtul tagada muudetud nõude osas kostja õiguste järgimine ning teha

nõude suhtes vajalikus ulatuses eelmenetluse toimingud (RKTKo 10. aprill 2019, p-d 27 ja 28).

14. Ringkonnakohus leiab, et kuigi maakohtu menetluses esitasid hageja ja kostja XX kinnistu

jagamise osas mitmeid viise, ei arvestanud maakohus, milline on kostja tegelik tahe XX

kinnistu jagamise osas. Seetõttu tuleb maakohtu otsus tühistada XX kinnistu jagamisel

ebamõistliku kuju määramise ja selle tõttu, et lahendamata jäi kaevu küsimus.

Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud on jagada XX kinnisasi kaheks reaalosaks kostja poolt

ringkonnakohtule esitatud alternatiivse jagamise ettepaneku alusel. Jagamise tulemusena

eraldada XX kinnistu lõunapoolses servas vastavalt otsusele lisatud plaanile maatükk pindalaga

ca 15 000 m², millest moodustatav iseseisev kinnisasi koos selle oluliste osadega jätta pärast

kinnistusraamatusse kandmist B. Hallingu omandisse. XX kinnistu põhjapoolsest osast

vastavalt otsusele lisatud plaanile moodustada iseseisev kinnisasi pindalaga ca 17 793 m², mis

koos selle oluliste osadega jätta pärast kinnistusraamatusse kandmist Renald Kärmase

omandisse.

Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei nõustunud kostja poolt pakutud kinnisaja jagamise

korral oma kulul välja ehitama veetrassi, siis on põhjendatud jätta moodustatavate kinnisasjade

piiril asuv puurkaev kinnistuomanike kaasomandisse. Õige on kostja seisukoht, et sellisel juhul

on mõlemate kinnistute omanikud huvitatud ja ka vastutavad puurkaevu korrashoiu eest ja

puurkaevu hooldus/parandustöid saab teha nii poolte kokkuleppel kui vajaduse korral saab neid

teostada ka üks kaasomanik AÕS § 72 lg-le 4 tuginedes ning nõuda teiselt kaasomanikult

kulutuste kandmist.

15. Hageja seisukoht, et kumbki pool peaks saama kinnistu reaalosadeks jagamise korral oma

osa suurusele vastava osa maast, on kaalumisele kuuluv argument, kuid sealjuures tuleb

arvestada ka osade rahalise väärtusega.

Ringkonnakohus märgib, et jagamisel peaks arvestama pärandvara ühisuse osade suurust.

Hageja reaalosale jääb elamu, mis kinnisasja väärtust enim mõjutab, samas ei ole praeguses

menetlusetapis, st enne kinnisasja reaalosadeks jagamist, võimalik moodustatavate kinnistute

täpset väärtust määrata. PärS § 159 lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale

jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele

rahalise hüvitise.

Maakohus märkis õigesti, et AÕS § 77 lg 3 alusel hüvitise määramine ei ole võimalik

kaasomandis oleva kinnistu reaalosadeks jagamisega ühes menetluses. Kui pärast kinnistu

jagamist selgub vajadus ühele omanikule hüvitist maksta, siis saavad pooled seda teha

kokkuleppel. Vajaduse korral saab kohus võimalike hüvitisnõuete üle otsustada vajadusel eraldi

menetluses.

16. KRS § 341 lg 8 kohaselt kohtuotsus kaasomandis oleva kinnistu jagamise kohta saab

asendada vaid teise kaasomaniku nõusolekut.

Ringkonnakohus selgitab, et kui kohus on teinud otsuse kaasomandi (ühisomandi) jagamise ja

selle viisi kohta, peavad pooled kinnistu jagama. Dokumendid, mis tuleb kinnistusametile

kinnistu jagamiseks esitada, sätestab kinnistusraamatuseadus. Kinnistamisavaldusele tuleb

lisada KRS §-s 35 nõutud dokumendid, kinnistu jagamisel tuleb KRS § 36 lg 2 kohaselt

kinnistamisavaldusele lisada ka katastriüksuse plaani koopia.

Seega saab käesolev kohtuotsus asendada vaid kinnisasja jagamise viisile vastu vaielnud

kaasomaniku Renald Kärmase tahteavaldust kinnistu jagamiseks kohtuotsuses märgitud viisil

(TsÜS § 68 lg 5) ning vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatusse.

17. Kostja esitas maakohtule vastuhagi, milles soovis vaidlusaluse maali võõrandamist

enampakkumisel. Pooled nimetasid maali „Daam päevakübaraga“. Ringkonnakohus palus

pooltel esitada andmed maali kohta ja kostja kinnitusel on tegemist Poola kunstniku Henryk

Siemiradzki maali „Phryne on the Poseidon's celebration in Eleusis“, õli, 1889 (asub Peterburis

Ermitaažis) osalise ja mugandatud koopiaga (mõõtmed 2800 mm x 1800 mm, tumepruunis

puitraamis).

Kostja

loobus

ringkonnakohtus

nõudest

maali

võõrandamiseks

enampakkumisel.

Ringkonnakohus võtab kostja vastuhagi nõudest loobumise vastu. Kostjat esindas

vandeadvokaat, kelle ülesanne oli nõudest loobumise tagajärgi kostjale selgitada.

Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on kestvussuhtega, siis ei välista maali võõrandamise

nõudest loobumine õigust selle nõudega tulevikus kohtusse pöörduda.

Kosta jäi taotluse juurde tuvastada maali pärandvarasse kuulumine. TsMS § 368 lg 1 järgi võib

esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui sellise tuvastamise vastu

on õiguslik huvi.

Kostja põhjendas oma tuvastushuvi sellega, et tegemist oli pärandajale ja kogu perekonnale

olulise esemega, millest tema loobunud ei ole ja mingeid kokkuleppeid ei ole sõlminud,

seepärast soovib ta kinnitust, et maal kuulub pärandvarasse. Kostja esimene eelistus ei ole maali

müük, ta on nõus pidama läbirääkimisi ning otsima võimalusi, mis ei välista, et maali saab

T.P..

Kostja taotlus tuvastada, et maal kuulub hageja ja kostja ühisomandusse, on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele. Hageja ei ole tõendanud alternatiivselt esitatud väiteid, et nimetatud

koopia ei kuulunud üldse pärandvaraühisusse või, et see jagati kolme pärija kokkuleppel enne,

kui hageja sai 2/3 pärandvara omanikuks.

Hageja väited, et maal kingiti pärandaja eluajal ühele tütrele, ei ole tõendatud. Seda ei

kinnitanud ka ülekuulatud tunnistajad.

Hageja väitis alternatiivselt, et talle teadaolevalt oli pärandvara osaliselt jagatud enne seda kui

hageja sai 2/3 vara omanikuks. Selle väite tõendamiseks esitas hageja taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks. Maakohus kuulas üle kaks tunnistajat. Tunnistaja T.K. ütluste kohaselt „isa

ütles eluajal meile, vähemalt mulle, et A., kes on minu teine õde, saab maali, B.l on klaver, ja

minule ema asjad“. Tunnistaja vastas küsimusele: kas B. Halling teadis, et maali saab T.P.? et

„ta sai aru, et T. ja B. suhtlesid omavahel“.

Tunnistaja T.P. ütluste kohaselt „Kui isa oli päris haige, siis isa ütles alati, et maal oli tema

jaoks väga suure tähtsusega ja ta ei olnud kunagi nõus seda müüma ja ta soovis, et selle saaks

üks tütar. Ma avaldasin soovi, et hea meelega oleksin nõus maali saama. Isa ütles tookord, et

sina, A., võta maal, B. saab klaveri ja T.ema asjad. Palusin, et isa paneks selle kirja, aga ta

kahjuks ei teinud seda“.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei saa lugeda tõendatuks, et pärandaja kinkis

maali oma eluajal, muid tõendeid asjas esitatud ei ole.

Tunnistajate ütlused viitavad sellele, et pärandaja avaldas suusõnaliselt oma tahet, kuidas tuleks

pärast tema surma vara jaotada, kuid ta ei avaldanud oma tahet testamendis.

Ringkonnakohus leiab, et tunnistajate ütlustega ei saa lugeda tõendatuks, et maal ei kuulunud

pärandvara hulka. Tunnistajate ütluste kohaselt arutasid nad pärandvara jagamise ja maali

küsimust pärast pärandaja surma. Kostja kinnitas, et ta ei ole kunagi ühtegi tahteavaldust

andnud ühisvara jagamiseks kella ja maali osas ( I kd, lk 157).

T.K. ja T.P. kinnitasid notariaalses lepingus, et kuni lepingu sõlmimiseni Renald Kärmasega ei

olnud nad neile kuuluvaid mõttelisi osasid pärandvara ühisusest võõrandanud ega pantinud.

Ringkonnakohus ei saa tuvastada pärijate vahelist kokkulepet maali osas, kui üks kokkuleppe

osaline, kostja, eitab kokkuleppe sõlmimist. Kostja seisukoht ei ole vastuolus tunnistaja

T.K. ütlustega, kuna ta ei kinnitanud kokkulepet vaid üksnes avaldas, et ta arvas, et kokkulepe

oli.

18. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, kuid jätab TsMS § 163 lg 1 alusel

menetluskulud poolte endi kanda. Käesolevas asjas pöördusid nii hageja kui kostja kohtu poole

pärandvara jagamise sooviga. Maakohus lõpetas ühisomandi ja jagas pärandvara ning jättis

menetluskulud poolte endi kanda. Maakohtu menetluses sõlmisid pooled ka vallasvara jagamise

kokkuleppe, millel oli kostja märkus, et see ei puuduta maali, klaverit ja kuldkella (I kd, lk184).

Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse ja muudab maakohtu otsust, kuid ka uue

otsusega lõpetatakse ühisomand kinnisasjale. Kohtupraktikas on leitud, et kaasomand

lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides, mistõttu on põhjendatud ja õiglane jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda (vt Riigikohtu 27. septembri 2010. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-10, p 14). Ringkonnakohus leiab, et pärandvara ühisuse

lõpetamine kinnisasja osas on mõlema poole huvides. Apellatsioonkaebus küll rahuldatakse,

kuid ringkonnakohus arvestab menetluskulude jaotusel lisaks eeltoodule ka sellega, et kostja

muutis vastuhagi nõuet ringkonnakohtu menetluses ning loobus ühest nõudest.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi