2-19-12544/67 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-19-12544

Otsuse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2021, Tallinn

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtuasi

S. V.i hagi M. V.i vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

990 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: S. V. (isikukood xxxx)

Kostja: M. V. (isikukood xxxx)

Viimase kohtuistungi aeg

09. juuni 2021

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada S. V.i hagi osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-17240 S. V.ilt

M. V.i kasuks välja mõistetud elatise suurust alates 22.08.2019 ja mõista alates

22.08.2019 kuni M. V.i täisealiseks saamiseni xxxx S. V.ilt M. V.i kasuks välja igakuine

elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alammäärale millest on maha arvatud pool M. V.ile perehüvitiste seaduse alusel iga

kuu makstavast lapsetoetusest.

3. Jätta tsiviilasja menetluskulud 27% ulatuses M. V.i ja 73% ulatuses S. V.i kanda.

4. Jätta menetluskulude suurus kulude puudumise tõttu rahaliselt kindlaks määramata

ja menetluskulud rahaliselt välja mõistmata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. S. V. esitas 21.08.2019 Harju Maakohtule hagi M. V.i vastu (täpsustatud 31.08.2019 ja

11.09.2019), milles palub vähendada Harju Maakohtu 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas

nr 2-16-17240 hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatise 160 eurole kuus. Menetluskulud

palub hageja jätta poolte endi kanda.

2. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt mõisteti hagejalt 06.09.2017 otsusega nr 2-1617240

kostja kasuks välja igakuine elatis alates 15.11.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni

suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärale.

3. Hageja olukord võrreldes 06.07.2017 kohtulahendi tegemise ajaga on muutunud. Hageja ei

ole võimeline ülalpidamiskohustust ettenähtud ulatuses täitma. Hageja töötas E OÜ-s

töötasuga 3,21 eurot tunnis, kuid pidi töölepingu üles ütlema alates 23.07.2019, kuna

tööandja töötasu ei maksnud. Hageja on alates 23.07.2019 töötuna arvele võetud. Hageja

ainus sissetulek on Eesti Töötukassa 26.07.2019 otsusega määratud töötuskindlustushüvitis

perioodiks 23.07.2019 – 05.10.2019 summas 9,33 eurot kalendripäevas, s.o 250 eurot kuus.

Hageja on 54.a vana mees ja halvenenud tervise tõttu ei ole võimeline hetkel endale tööd ja

sissetulekut leidma. Hageja aga otsib aktiivselt ja sihipäraselt endale uut töökohta ja

sissetulekut.

4. Hageja enda kulud ühes kuus on 495 eurot, sh eluaseme-, toidu-, transpordi-, side-, ravimite-

ja hügieenitarvete- ning riiete- ja jalanõude kulud. Hageja peab võimalikuks tasuda elatist

160 eurot kuus, s.o 1/3 lapse igakuiste vajaduste rahuldamiseks vajalikust summast, millest

on maha arvestatud riiklik lapsetoetus.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

6. Asjaolu, et hageja ei tööta ja ei soovi töötada, ei ole põhjus elatise vähendamiseks. Kostja

nõuab elatist üksnes seaduses sätestatud määras. Hageja joob pidevalt, helistab ja ähvardab.

Joomise jaoks on hagejal raha ja tervist küll. Hageja vanus ei oma tähtsust.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

8. Hageja nõuab käesolevas asjas temalt varem välja mõistetud elatise vähendamist. Hagejalt

mõisteti 06.09.2017 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-16-17240 kostja ülalpidamiseks välja

elatis alates 15.11.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni 24.03.2028 suuruses, mis vastab

poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale (tl 5 – 6). Seega on

olemas jõustunud kohtuotsus, mis reguleerib hageja kohustust maksta kostja ülalpidamiseks

igakuise elatisena summa, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu

alammäärale. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määrusele nr 117 tuli hagejal hagi

esitamise ajal tasuda kostjale igakuist elatist 270 eurot kuus ja alates 01.01.2020 vastavalt

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusele nr 115 tuleb hagejal tasuda 292 eurot kuus. Hageja

palub vähendada elatise 160 eurole.

9. Kohus selgitab, et kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see TsMS § 457 lg 1

järgi menetlusosalisi ja välistab üldjuhul samas asjas uuesti kohtusse pöördumise.

Perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist võib kohtus nõuda

üksnes TsMS § 459 ja § 497 sätestatud eeldustel, kui oluliselt on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel

oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmise üle

otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama,

kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki

pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited

tuginevad (vt Riigikohtu 28.10.2015 otsus nr 3-2-1-124-15 p 11 ja vt 30.06.2017 otsus nr 3-

2-1-35-17 p 32).

10. Kohtuotsuse nr 2-16-17240 kohaselt tugines hageja juba eelmises vaidluses asjaolule,

et tal raha ei ole. Kohus selgitas selles otsuses, et tegemist on xxxx mehega, kelle töövõime

ei ole piiratud ja kellel puuduvad teised ülalpeetavad. Hageja ei tõendanud selles asjas, et

esineksid mõjuvad põhjused, mis annaksid aluse elatise väljamõistmiseks alla seaduses

sätestatud määra. Otsusest nähtub, et hageja käis sellel ajal tööl.

11. Käesolevas asjas tugineb hageja sellele, et ta on töötu ja ta ei ole halvenenud tervise

tõttu võimeline tööd leidma, aga ta otsib sihipäraselt uut tööd ja sissetulekut. Kohus leiab, et

hageja väited on hoolimata kohtu selgitustest ja kohtuistungil arutatust jäänud vastuoluliseks

ja ebaselgeks.

12. Hageja selgitas 17.12.2020 kohtuistungil, et tal on pärast eelmise asja arutamist tekkinud

tervisega probleemid. Hageja esitas tõendina OÜ J 26.05.2020 raviloo, mille kohaselt on

hagejal diagnoositud täpsustamata xxxx (tl 95 – 96). Terviseloost nähtub ka see, et hageja ei

tarvita korralikult ravimeid. Samuti esitas hageja 14.08.2020 SA Ida-Viru Keskhaigla

epikriisi alaseljavalu tõttu kompuutertommograafia uuringu tegemise kohta (tl 97). Kohus

andis hagejale 17.12.2020 kohtuistungil võimaluse tõendada, et tema terviseseisund on

selline, mis ei võimalda tal tööd teha. Ainuüksi raviloo ja kompuutertommograafia andmete

alusel ei saa kohus sellist järeldust teha. Hageja esitas kohtule Eesti Töötukassa 22.01.2021

otsuse nr TVT/21/005286 töövõimetoetuse määramise kohta. Otsusest nähtub, et hagejal on

osaline töövõime ja ta on töötuna arvele võetud. Hagejale määrati seoses sellega perioodiks

13.01.2021 – 12.01.2025 töövõimetoetus 8,4873 eurot kalendripäevas (tl 102 – 103).

13. Töövõimetoetuse seaduse § 5 lg 1, 2 ja lg 3 p 2 kohaselt tuvastatakse töövõime

hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega isiku töövõime ulatus. Töövõime hindamise

tulemusena tuvastatakse isikul osaline töövõime, kui tema töötamine on isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi

ja eeldatavat kestust arvesse võttes osaliselt takistatud. Kuigi Eesti Töötukassa otsuses

viidatud töövõime hindamise otsust hageja kohtule ei esitanud, on töövõimetoetuse

määramise otsusega tõendatud see, et hagejal on terviseseisundi tõttu töötamine osaliselt

takistatud, s.t tal on osaline töövõime. Nimetatust ei järeldu aga, et hageja ei ole võimeline

üldse tööd tegema ja sissetulekut teenima.

14. Hageja selgitas hagiavalduses, et ta otsib sihipäraselt uut töökohta ja sissetulekut.

17.12.2020 kohtuistungil selgitas hageja, et kui ta käib proovipäeval ja nähakse, et tal selg

valutab, siis teda tööle ei võeta. Kohus kohustas hagejat 17.12.2020 kohtuistungil esitama

tõendid selle kohta, et hageja on tööd otsinud, kuid töö leidmine ei ole õnnestunud, samuti

kohustas kohus hagejat esitama tõendid E OÜ-s töölepingu lõppemise asjaolude kohta, kuna

hagiavalduses märgitu ja kohtuistungil antud selgitused on vastuolulised. Kohus tuletas

kohustust hagejale meelde ka 16.03.2021 e-kirjas (tl 108). Hageja ei ole kohtu nõutud

andmeid esitanud.

15. Hagiavalduse kohaselt lõpetas hageja töölepingu E OÜ-ga põhjusel, et tööandja ei

maksnud töötasu. Kohtuistungil selgitas hageja, et tööleping lõpetati tööandja algatusel, kuna

hagejal tekkisid seljaprobleemid. Hageja esitas nende asjaolude selgitamiseks üksnes

väljavõtte töötamise registrist, millest nähtub, et hageja töötas võlaõigusliku lepingu alusel

ehituslihttöölisena perioodil 03.04.2019 – 30.06.2019 (tl 116). Hageja esitatud tõendist ei saa

teha järeldusi selle kohta, millisel põhjusel leping lõppes ega selle kohta, et hageja ei ole

võimeline tööd tegema.

16. Kohus selgitab, et ainuüksi asjaolu, et hageja tööleping on lõppenud ja ta ei tööta, ei

anna alust elatise vähendamiseks. Hagejal tuli tõendada seda, et ta ei ole objektiivselt

võimeline lapsele ülalpidamise andmiseks tulu teenima. Hageja ei ole seda tõendanud. Seda,

et hageja oleks aktiivselt tööd otsinud, kuid töö leidmine on osutunud võimatuks, nagu ta

väidab, ei tõenda ka hageja esitatud Eesti Töötukassa kinnitus selle kohta, et hageja on töötu

ja alates 19.02.2020 töötuna arvele võetud (tl 114). Hageja ei esitanud ühtegi tõendit ega

sisulist selgitust selle kohta, mida ta on tegelikult sissetuleku hankimiseks teinud.

17.

17.12.2020 kohtuistungil märkis hageja, et on võimeline töötama kõige rohkem pool

tööpäeva, kuna tal valutab selg ja valu lööb jalga ja ta ei saa normaalselt käia. Hageja selgitas,

et võib-olla saab valvurina töötada. Samuti selgitas hageja, et tal on võimalik tööle minna

Soome või Rootsi, kus tal on tuttavad ja tal on ekskavaatorijuhi load. Samas märkis hageja

vastuoluliselt nii hagiavalduses kui ka kohtuistungitel, et keegi teda tööle ei oota ja tal ei ole

võimalik tulu teenida. Eeltoodust tulenevalt jääb ebaselgeks, millisel põhjusel hageja ei ole

asunud tegema sellist tööd, mida tema tervislik seisund võimaldaks teha. Hageja tõendas, et

tema töövõime on piiratud üksnes osaliselt ja on ise selgitanud, et tal oleks võimalik vähesel

määral tööd teha. Hageja ei ole veenvalt selgitanud, miks ta seda ei tee. Samuti ei ole hageja

hoolimata kohtu korduvatest ettepanekutest tõendanud, et ta oleks tegelikult üritanud sobivat

tööd leida, kuid see on ebaõnnestunud. Hageja on tõendanud ainult seda, et ta ei tööta.

18. Elatise vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et hageja on pärast eelmises

tsiviilasjas lahendi tegemist jäänud töötuks. Seetõttu ei oma asja lahendamisel olulist tähtsust

ka see, et hageja ainus sissetulek oli hagiavalduse esitamise ajal töötuskindlustushüvitis (tl 8

– 9 ja 15 – 16) ega tema enda väidetavate kulude suurus või muud kohustused. Samuti ei

oma tähtsust see, et hagejal on tekkinud elatise maksmisel võlg ja see on täitmisel kohtutäituri

juures (tl 32 – 35). Kohus selgitab, et vanem ei vabane elatise maksmise kohustusest pelgalt

halva majandusliku olukorra tõttu. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste

rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks

kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal.

Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg

2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist

makstes. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut

ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 25.04.2018 otsus nr 2-16-

100215 p 20).

19. Kostja kasuks mõisteti 06.09.2017 kohtuotsusega välja elatis seaduses sätestatud

alammääras. Alla seaduses sätestatud alammäära saab alaealisele lapsele elatise erandina

välja mõista PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes mõjuval põhjusel. PKS § 102 lg 2

kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks, mis annab aluse elatise vähendamiseks, muuhulgas

vanema töövõimetus. Koostoimes muude elatise vähendamise aluseks olevate asjaoludega

võib elatise vähendamiseks alla miinimumi olla mõjuv põhjus ka riiklike peretoetuste

maksmine (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus nr 3-2-1-35-17 p 28.2). Hageja ongi palunud

käesoleval juhul arvesse võtta, et kostjale makstakse ka riiklikke peretoetusi 60 eurot kuus,

mis tuleb lapse koguvajadustest maha arvata.

20. Kohus leiab, et kuna hageja on käesoleval juhul tõendanud, et ta on osaliselt töövõimetu,

esineb mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud määra. Koostoimes

hageja osalise töövõimega ja vastavalt hageja taotlusele arvestada elatise suuruse määramisel

riiklike peretoetustega, vähendab kohus hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatist poole

perehüvitiste seaduse alusel kostjale makstava peretoetuse võrra, s.o käesoleval ajal 30 eurot.

Arvestades, et hagejal on säilinud osaline töövõime ja ta ei ole hoolimata kohtu selgitustest

ja ettepanekutest esitanud tõendeid selle kohta, et ta ei oleks objektiivselt võimeline tema

töövõimele vastavas ulatuses tulu teenima, jääb hagi ülejäänud osas rahuldamata.

21. Kohus jätab käesolevas otsuses nimetatud tõendid TsMS § 238 lg 1 ja lg 5 alusel

arvestamata, kuna need ei oma asja lahendamisel tähtsust ja ei mõjuta käesoleva asja

lahendust. Kostja vastusega esitatud venekeelsed tõendid jätab kohus TsMS § 33 lg 3 alusel

tähelepanuta, kuna kostja ei esitanud hoolimata kohtu nõudest tõendite eestikeelseid tõlkeid.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

22. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

23. Kohus, võttes arvesse hagi rahuldamise ulatust (hageja palus elatist vähendada 110 euro

võrra ja kohus rahuldab hagi selliselt, et elatist vähendatakse 30 euro võrra), tuleb 27%

menetluskuludest jätta kostja ja 73% hageja kanda.

24. Kostja kinnitas 09.06.2021 kohtuistungil, et ta ei ole menetluses kulusid kandnud. Samal

istungil andis kohus hagejale tähtaja 11.06.2021 menetluskulude nimekirja esitamiseks.

Hageja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kuna kulude kandmine ei nähtu ka tsiviilasja

materjalist, jätab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild kohtunik