2-21-8039/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Anu Talu

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-8039

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S. T. vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

5670,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806; asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Tartu mnt 83) lepinguline esindaja Carlo

Kask

Kostja: S. T. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx)

Menetlemise viis

Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 3)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista S. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks AS Inbank ja kostja vahel

21.12.2017 sõlmitud laenulepingust nr L89001367378 tulenev võlgnevus 5058,72 eurot

(millest 3075,59€ põhivõlgnevus, 220,03€ intress, 6€ laenuhaldustasu, 1722,10€ põhivõlalt

arvestatud ja sissenõutavaks muutunud viivis perioodist 27.07.2018-19.05.2021, 35€

sissenõudmiskulud).

3. Välja mõista S. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks sissenõutavaks muutunud

viivis arvestatuna võla põhiosalt (s.o 3075,59 eurot) alates 20.05.2021 kuni otsuse

tegemiseni, so kuni 29.06.2021 summas 68,75 eurot.

4. Välja mõista S. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks alates 30.06.2021 viivis

protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 3075,59 €) kuni põhivõla

täitmiseni määras 19,90% aastas.

5. Menetluskulud jätta S. T. kanda.

6. Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude

suuruseks 521 eurot (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425€, ja 96€ hageja lepingulise

esindaja tasu), mis mõista S. T.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja.

7. Väljamõistetud menetluskuludelt on S. T. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus

Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-21-8039

2 (6)

8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale tagaseljaotsuse teinud kohtule kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS §

415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata

jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 1), kohtuistungile ilmumata

jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt (TsMS § 415 lg 1 p 2),

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1 p 3).

Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada

(TsMS § 415 lg 2).

Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik (TsMS

§ 416 lg 2), sh TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS §

lg

2).

Kautsjon

tuleb

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229

(SWIFT:

EEUHEE2X)

SEB

Pank

AS-is

või

a/a

EE062200221059223099

(SWIFT:

HABAEE2X)

SWEDBANK

AS-is

või

a/a

EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS, märkides selgituseks:

kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi.

Hageja võib esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil (TsMS § 420 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 7).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

MENETLUSE KÄIK JA HAGI ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 19.05.2021 Pärnu Maakohtule hagiavalduse S. T. vastu

Auto24 laenulepingust nr L89001367378 tuleneva võlgnevuse 3075,59 euro, intressi 220,03

euro, laenuhaldustasu 6 euro, viivise 1722,10 euro ja sissenõudekulud 35,00 euro nõudes.

Samuti palus hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt hagi esitamise ajaks veel mitte

sissenõutavaks muutunud viivist põhivõlalt määras 19,90% aastas kuni põhinõude 3075,59 euro

jäägi täieliku tasumiseni.

Tsiviilasi nr 2-21-8039

3 (6)

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank ja S. T. 21.12.2017 Auto24 laenu lepingu nr

L89001367378. Lepingu kohaselt võimaldas AS Inbank kostjale laenusumma 3172,29 euro

kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud laenu tagastama

maksegraafiku alusel igakuiste maksetena. Pooled leppisid laenulepingus kokku intressimääras

19,9% aastas ja igakuises lepingu haldustasus 1,50 eurot. Kostja kohustus kasutatud laenu

tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena alates 20.02.2018 summas 95,30 eurot

kuni viimase osamakseni 20.05.2022 summas 92,61 eurot. Kostja rikkus lepingut ning ei

taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 20.04.2018. 27.07.2018 AS Inbank ütles

lepingu kostjaga üles. 28.06.2019 loovutas AS Inbank oma nõude kostja vastu hagejale. Kostja

tasus peale võla tekkimist hagejale 50 eurot, mis on maha arvestatud lepingu ülesütlemise hetkel

põhisumma jäägist 3125,59 eurot. Hageja soovib tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja

hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuluna

menetluses tasutud riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 420 eurot. Samuti palub hageja mõista

kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt.

2. Pärnu Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse 21.05.2021. Kohus kohustas kostjat esitama

kohtule kirjaliku vastuse hagile koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse ja

hagiavalduse kättesaamisest. Kostjale on kohtumäärus ja hagimaterjalid TsMS § 322 lg 1 alusel

kätte toimetatud 11.06.2021 abikaasa kaudu. Seega kostjale vastamiseks määratud tähtaeg

lõppes 25.06.2021 kell 24:00. Kostja vastust hagile esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus

lahendab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu

määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid

asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse

lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.

4. Otsustamaks hagi õigusliku põhjendatuse üle, peab kohus tagaseljaotsuse tegemisel

subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise

otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja

on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause) (vt RKTKm nr 3-2-1-152-06, p 14).

Seadus ei näe ette võimalust, et tagaseljaotsus võiks olla õiguslikult vähem põhjendatud kui

tavaline kohtuotsus (vt RKTKm nr 3-2-1-21-17, p 17).

5. Hageja poolt hagiavalduses esitatud ja kostja poolt TsMS § 407 lg 1 kolmanda lause kohaselt

omaksvõetud asjaoludel on hageja nõuded kohtu hinnangul õiguslikult põhjendatud. Kostja ei

ole kohaselt täitnud AS-ga Inbank 21.12.2017 sõlmitud laenulepingust tulenevaid rahalisi

kohustusi. Hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel tuleneb kostja vastu esitatud nõue tarbijaga

sõlmitud laenulepingutest võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 mõistes. VÕS § 396 lg 1 järgi

laenulepingust tulenevaks laenuandja põhikohustuseks on anda laenusaajale üle rahasumma,

laenusaaja põhikohustus on laenusumma tagasi maksta. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt

lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või

tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. AS Inbank andis

laenulepingu nr L89001367378 alusel kostjale laenu 3172,29 eurot ning kostja kohustus

tagastama laenu koos intressiga ja laenuhaldustasuga maksegraafiku alusel. Kostja ei ole

täitnud AS-ga Inbank sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi. VÕS § 100 sätestab

kohustuse rikkumise mõiste, mille kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS §

Tsiviilasi nr 2-21-8039

4 (6)

101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Hageja on nõuded omandanud loovutamise teel. Vastavalt VÕS § 164

lõikele 1 võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel

tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 sätestab, et

nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Lähtudes eeltoodust kohus

rahuldab hageja nõude põhivõlgnevuse 3075,59 euro ja laenuhaldustasu 6 euro

väljamõistmiseks kostjalt.

6. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. AS

Inbank ja kostja on lepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise määras 19,9% aastas.

Kostja intressivõlgnevus kuni laenulepingu lõppemiseni on hagis esitatud asjaoludel 220,03

eurot. Kohus rahuldab hageja nõude intressi summas 220,03 euro väljamõistmiseks kostjalt.

7. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000

euro. Hagiavalduse kohaselt vastavalt Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehele ja

lepingu p-le 6 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest

tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.

Hageja

on

esitanud

nõude

sissenõudmiskulude

hüvitamiseks

kokku

eurot.

Sissenõudmiskulud on kulud, mida võlausaldaja kannab seoses võlgnikult kohtuväliselt võla

nõudmisega, ning need tekivad olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud

ning võlausaldaja teeb mitmeid toiminguid, et panna oma nõue võlgniku vastu maksma.

VÕS § 1132 lg 3 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel

lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem

seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmises. Leping lõppes 27.07.2018. Hagis esitatud

ja kostja poolt omaksvõetud asjaoludel saadeti hageja volitusel võlateatised kostjale 11.07.2019

maksumusega 25 eurot, 18.02.2020 maksumusega 5 eurot ja 21.12.2020 maksumusega 5 eurot.

Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud hageja sissenõudmiskulud summas 35 eurot.

8. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb

tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hageja ei ole hagis

esitanud asjaolusid, milliste alusel peaks või saaks kohus asuda seisukohale, et tegemist ei olnud

tarbijalepinguga. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste

rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 esimene

lause sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki

seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui

seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt tarbijalt ei või

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1

sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt

laenulepingus kokkulepitud viivist määraga 19,9% aastas.

Tsiviilasi nr 2-21-8039

5 (6)

9. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on

viivisenõude esitanud selliselt, et kuni hagi esitamiseni nõuab hageja viivist kindla summana ja

alates hagi esitamisest protsendina. Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud

põhivõlgnevuselt 3075,59 eurot lepingus kokkulepitud määras 19,9% aastas ajavahemiku eest

27.07.2018 kuni 19.05.2021 summas 1722,10 eurot ning alates 20.05.2021 viivisemääras

19,9% aastas kuni põhinõude 3075,59 euro täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab hageja nõude

sissenõutavaks muutnud viivise väljamõistmiseks kostjalt perioodi eest 27.07.2018 kuni

19.05.2021 summas 1722,10 eurot.

10. Tulenevalt hageja nõudest ja TsMS § 367 mõistab kohus viivise alates 20.05.2021 kuni

otsuse tegemiseni välja kindla summana, so 68,75 eurot (3075,59€ x 24% / 365kp x 41kp

perioodi eest 20.05.2021-29.06.2021) ning alates 30.06.2021 põhivõla täitmiseni määras 19,9%

aastas.

11. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kohus määrab kohtuotsuses kindlaks ka kulude

rahalise suuruse. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud

ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon

ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

Kohus leiab, et põhjendatud ja vajalikuks kuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 425 eurot,

kuna riigilõivu tasumine on nõude esitamise vältimatu eeltingimus.

12. Hageja taotleb lisaks riigilõivule õigusabikulu hüvitamist summas 420 eurot. Kohus selgitab

hagejale, et TsMS ei näe ette menetluskuluna õigusabikulusid, TsMS § 144 p 1 ja § 175 lg 1

kohaselt on hüvitatavaks kuluks üksnes lepingulise esindaja kulud. Hagiavaldusele lisatud

19.05.2021 arve nr 433853 kohaselt hageja lepingulise esindaja esindustasu S. T.

kohtumenetluses on dokumentide komplekteerimise ja analüüsi eest 1,5 tundi summas 150

eurot ja hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 2,0 tundi summas 200 eurot, millele lisandub

käibemaks 70,00 eurot.

Kohus leiab, et esindaja ajakulu 3,5 tundi summas 420 eurot ei ole selles asjas põhjendatud ega

vajalik. Tegemist on trafaretse hagiga (kohtumenetluses olnud hagide võrdluses on vahetatud

kostja nimi ja aadress ning arvnumbrid – kliendinumber, arvete numbrid jne), hagist ei nähtu

analüüsi, asjas puudub keeruline õiguslik vaidlus ja kohtuistungeid ei ole toimunud. Kohtu

hinnangul on hageja esindaja vajalik ajakulu selles asjas maksimaalselt 1 tund. Kohus leiab, et

hageja mitte-advokaadist esindaja tasumäär 100 eurot/tunnis on põhjendamatu. Riigikohus on

küll varasemates lahendites (vt 3-2-1-39-16 p 13, 3-2-1-115-14, p 14) pidanud põhjendatuks

advokaadi tunnitasuks 120 eurot nii koos käibemaksuga kui ka ilma ja ka 147,49 eurot, kuid

kohus võttis siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem muuhulgas põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti ei olnud käesolev

vaidlus õiguslikult keerukas. Neil kaalutlustel peab kohus põhjendatud tasumääraks

80 eurot/tunnis. Hageja on kohtule kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning

ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada mistõttu kuuluvad hageja lepingulise

esindaja kulud vastavalt TsMS § 174 lg 10 hüvitamisele koos käibemaksuga kokku 96 eurot

(80€+20% käibemaks).

Tsiviilasi nr 2-21-8039

6 (6)

13. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Talu

Kohtunik