2-20-10943/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-10943

Kohtuasi

La Campana General Trading LLC hagi Cryotech

Nordic OÜ vastu võla ja viivise väljamõistmiseks ning

Cryotech Nordic AS vastuhagi La Campana General

Trading LLC vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Cryotech Nordic OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

262 994,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) La Campana General Trading LLC

(Araabia Ühendemiraatide (Dubai) litsentsi nr 827990),

lepingulised esindajad vandeadvokaat Chirag Mody ja

vandeadvokaadi abi Maris Vutt

Kostja (apellant) Cryotech Nordic OÜ (registrikood

12438766), lepingulised esindajad vandeadvokaat Sandra-

Kristin Kärner

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 14.06.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 20.01.2021 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. Cryotech Nordic OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Cryotech Nordic OÜ kanda.

4. Rahuldada La Campana General Trading LLC taotlus menetluskulude rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

osaliselt

ja

määrata

apellatsiooniastme

menetluskulude suuruseks 1899,50 eurot.

5. Välja mõista Cryotech Nordic OÜ-lt La Campana General Trading LLC kasuks

apellatsiooniastme menetluskulu 1899,50 eurot. Kohtuotsuse jõustumisest kuni

2-20-10943

täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (1899,50 eurot) tasuda

viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. La Campana General Trading LLC (hageja) esitas 29.07.2020 Cryotech Nordic OÜ (kostja)

vastu hagi, milles palub välja mõista põhivõla 80 000 eurot, perioodi 25.12.2019–28.07.2020

eest sissenõutavaks muutunud viivise 3794,87 eurot ja alates 29.07.2020 kuni kohustuse

täitmiseni tekkiva viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

2. Hagiavalduse

kohaselt

hageja

ja

kostja

sõlmisid

11.03.2019

ainuõigusliku

edasimüügikokkuleppe (edasimüügileping, leping). Lepingu alusel andis kostja hagejale

ainuõiguse importida ja edasi müüa kostja krüoteraapia kahte toodet. Esimene seade CTN

CyrooCabinTM oli disainitud ja toodetud inimestele ning teine seade CTN EQoCRYOTM

hobustele. Hageja ja kostja leppisid kokku ettemaksus ja selle tagasi nõudmise tingimustes.

Edasimüügilepingu II jaotise B osas lepiti kokku, et leping jõustub pärast seda, kui hageja on

ostnud 2 EQoCRYO seadet, maksnud nende eest tasu ning tasunud ülejäänud üle andmata 6

seadme eest tagastatava ettemaksu 80 000 eurot. Samuti lepiti kokku, et kui hageja soovib

pooleliolevaid tellimusi täielikult või osaliselt tühistada, võib ta seda teha pärast septembrit

2019, kuid mitte hiljem kui 2019 lõpuks. Pärast tellimuste täielikku või osalist tühistamist peab

kostja 14 päeva jooksul ettemaksu 80 000 eurot hagejale tagastama.

3. Hageja täitis lepingust tulenevad kohustused, ostis eelnimetatud tooted ja tasus ettemaksu

80 000 eurot. Kostja kinnitas 09.04.2019, et ta on ettemaksu kätte saanud. 10.12.2019 hageja

tühistas tellimuse ja nõudis ettemaksu lepingujärgselt tagasi. Pärast ettemaksu tagastamise

nõude saamist on kostja tunnistanud enda kohustust ettemaks tagastada (deklaratiivne

võlatunnistus), kuid ei ole seda teinud viidates enda rahalistele raskustele – esialgu viitas kostja

üldistele rahalistele raskustele ja pärast koroonakriisi tekkimist asus sellele tuginema.

4. Hageja esitas 25.05.2020 kostja vastu pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse käigus väitis

kostja, et tal ei ole tegelikult majanduslikke raskusi ja esitas selle tõendamiseks arvelduskonto

väljavõtte, mille kohaselt on kostja arvelduskontol ligi 89 000 eurot. Lisaks leidis, et hageja

nõue on ebaselge. Maakohus ei algatanud pankrotimenetlust ja suunas pooled hagimenetlusse.

5. 15.12.2020 menetlusdokumendis selgitas hageja, et hageja ei ole kunagi kostjalt ülejäänud 6

seadet tellinud. Kostja ei pidanud ülejäänud 6 seadet valmistama hakkama. Poolte vahel puudub

2-20-10943

vaidlus, et edasimüügileping reguleeris muuhulgas 8 krüoteraapia seadme ostmist. Samuti

puudub poolte vahel vaidlus, et esimesed 2 müügiseadet hageja ka tellis ja tasus nende eest.

Hagejal oli õigus tellida ülejäänud 6 seadet enne 2019 lõppu ja neid nimetasid pooled „ootel

olevaks tellimuseks“. Seejuures oli hagejal õigus „ootel olevad tellimused“ enne 2019 lõppu ka

tühistada, misjärel pidi kostja seadmete ettemakse 80 000 eurot hagejale tagastama.

Kostja vastuväited ja vastuhagi

6. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata või rahuldamata.

7. Hageja on kohut eksitanud asjaolude kirjeldamisel, rikkunud edasimüügilepingust tuleneva

raha tasumise ja seadmete vastuvõtmise kohustust ning esitanud alusetu deposiidimakse

tagastamise nõude kostja (ja ka kostjaga seotud ülejäänud kolme isiku) vastu.

8. Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja kokku soetama 8 krüoteraapia seadet. Hageja ostis

2 seadet, sai need kätte ning tellis ka järgmised 6 seadet, tasudes kostja kontole deposiidimakse

80 000 eurot. Deposiidimakse oli vajalik selleks, et kostja saaks alustada hagejale seadmete

valmistamisega, mida kostja ka tegi. Seadmete valmistamise protsessist vahetasid hageja ja

kostja esindajad mitmeid sõnumeid nii detsembris 2019 kui ka jaanuaris 2020. Kuna hageja

väidab, et ta on täiendava 6 seadme tellimuse tühistanud nõuetekohaselt, siis järelikult tunnistab

hageja sellega seadmete tellimist. Seega puudub vaidlus selles, kas hageja üldse oli tellinud 6

täiendavat seadet.

9. Hageja tellis seadmed ega tühistanud tellimust nõuetekohaselt. Hageja ei tühistanud oma

tellimust 10.12.2019 ning hageja käitumine detsembris 2019 ja 2020 alguses ja pooltevaheline

e-kirjavahetus hageja tellimuse sisu ja mahu üle ei jätnud kahtlustki selles, et hageja soovib

soetada ka täiendavat 6 seadet. Seega on hagejal kostja poolt valmis ehitatud seadmete

vastuvõtmise kohustus kostja Soome tehases ning tellitud seadmete eest tasumise kohustus.

10. Hageja teavitas tellimuse tühistamisest alles 16.02.2020. Hageja tellimuse tühistamise

teavitus oli lisaks hilinemisele tehtud ka ekslikule adressaadile ja vales vormis. Kostja juhatuse

liige ZZ ja kostja müügikonsultant CC. ei ole samad isikud.

11. Kostja palus jätta hagi läbi vaatamata. Esiteks esineb alus hagi läbi vaatamata jätmiseks

pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 alusel. Teiseks on hageja hagi perspektiivitu (TsMS § 423

lg 2). Hageja on oma nõude minetanud, nõudel puudub igasugune õiguslik alus ning on seetõttu

perspektiivitu. Kolmandaks saab jaatada kohtualluvust muul kohtul (nt Soome kohtul) ning

hagi saaks jätta läbi vaatamata ka TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel (TsMS § 89, Brüsseli I (uuesti

sõnastatud) määruse7 art 7 lg 1b). Lisaks näib, et antud vaidluses ei kohalduks Eesti õigus

(Rooma I määruse art 4 lg (1)f).

12. Kostja esitas 15.12.2020 vastuhagi, milles palub hagejalt kostja kasuks välja mõista

põhivõla 235 000 eurot, perioodi 20.06.2020–14.12.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivise

9194,54 eurot ja alates 15.12.2020 kuni kohustuse täitmiseni tekkiva viivise VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

13. Edasimüügilepingu kohaselt pidi hageja kokku ostma 8 krüoteraapia seadet. Hageja ostis 2

seadet kohe ja täiendava 6 seadme tellimiseks tasus deposiidimakse 80 000 eurot. Võttes

arvesse, et tegemist on väga kallite seadmetega, oli deposiidimakse mõeldud selleks, et hageja

tellimuse täitmiseks tehtud kulutused saaksid kostjal mõistlikult kaetud. Alles 16.02.2020

2-20-10943

jõudis hageja selgusele, et ta soovib täiendavat tellimust tühistada, mis ei olnud kooskõlas

edasimüügilepingu p-st II B tuleneva kostjat teavitamise tähtajaga.

14. 12.06.2020 esitas kostja hagejale arve nr 19127 summas 275 000 eurot, mille tasumise

tähtaeg oli 19.06.2020. Tegemist oli arvega hageja tellimuse kolme esimese täiendava seadme

eest, millest oli maha lahutatud ½ hageja tasutud ettemaksust [(3 x 105 000) – (80 000 / 2) =

275 000 eurot]. Hageja ei ole arvet tasunud ning selle asemel algatas mitmeid pankrotimenetlusi

nii kostja kui ka kostjaga seotud isikute suhtes Eestis ja Soomes eesmärgiga survestada kostjat

hagejale ettemaksu 80 000 eurot tagastama.

15. Kuna hageja võlgnevust pärast nõudekirja saamist ei tasunud, loeb kostja

edasimüügilepingu p VI.C.1 järgi pooltevahelise edasimüügilepingu lõppenuks alates

03.11.2020 viimase järelejäänud 3 seadme valmistamise ja müümise osas. Kostja rõhutab, et ei

soovinud endale täiendavat kulu rohkem tekitada, sest oli näha, et kuna edasimüügilepingu

alusel tehtud täiendava tellimuse esimese 3 seadme eest hageja tasuda ei kavatse, siis ilmselt ei

kavatse hageja seda teha ka 3 viimase seadme osas.

16. Seega on pooltevaheline edasimüügileping 03.11.2020 seisuga lõppenud osas, mis

puudutab täiendava tellimuse viimase 3 seadme hagejale valmistamist. Lepingu alusel

valmistatud täiendava tellimuse 3 esimest seadet on kostja poolt hagejale valmistatud, seadmed

on valmis ning ootel, et hageja võtaks seadmed kostja tehasest vastu. Hagejal tuleb 3 esimese

seadme eest kostjale tasuda 235 000 eurot. Kuivõrd hageja oli kostjale juba 80 000 eurot

ettemaksu tasunud ning ühe seadme hind on 105 000 eurot, on hageja põhivõlgnevus kostja ees

seega 235 000 eurot. Hagejale esitatud arve nr 19127 maksetähtaeg oli 19.06.2020. Seega

muutus nõue sissenõutavaks 20.06.2020, alates millest tuleb viivise arvestust lugeda 8% aastas

(VÕS § 113 lg 1).

Hageja vastuväited vastuhagile

17. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata.

18. Kuna hagis ja vastuhagis on esitatud vastandlikud nõuded, s.t ühe rahuldamine välistab teise

rahuldamise, palub hageja vastuhagi lahendamisel arvestada kõigi hageja poolt varem hagi

lahendamisega seonduvates menetlusdokumentides esitatud seisukohtadega.

19. Hageja ei ole täiendavaid seadmeid tellinud ja on tellimuse tühistanud. Ükski kostja esitatud

dokument ei tõenda, et hageja oleks vaidlusalused seadmed tellinud või et pooled oleksid

arutanud tellimuse üksikasju. Kostja saadetud pildid ei ole seotud vaidlusaluse 6 seadmega. Ei

ole võimalik jõuda järeldusele, nagu oleks hageja piltidele reageerides näidanud üles tahet

piltidel olevaid seadmeid tellida või veelgi enam, et hageja oli seadmed juba tellinud või

kinnitas tellimuse jõusolemist. Hageja ei jätnud muljet, et vaidlusaluse 6 seadme tellimused on

jõus.

20. Ebaõige on kostja väide, et hageja asus ettemakset tagasi nõudma (sh läbi pankrotiavalduse

esitamise) alles pärast 12.06.2020 arve esitamist. Kostja esitas arve pärast seda, kui hageja oli

pool aastat nõudnud ettemakse tagastamist. Kuni 17.03.2020 tunnistas kostja ettemakse

tagastamise kohustust ja lubas seda teha, kuid lepinguliste esindajate kaasamisel selline

positsioon muutus. Hageja esitas ettemakse tagastamiseks nõudekirja ja pankrotihoiatuse juba

05.05.2020 ning pankrotiavalduse 20.05.2020.

2-20-10943

21. Kostjal ei ole õiguslikku alust lepingu lõpetamiseks, kuna hageja ei ole tellinud ülejäänud

6 seadet, mistõttu ei saa ta olla edasimüügilepingut rikkunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

22. Harju Maakohus jättis 20.01.2021 otsusega rahuldamata kostja taotluse hagi läbi vaatamata

jätmiseks, rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 80 000 eurot ning viivise

põhinõudelt alates 25.12.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 6873,42 eurot ja seadusjärgse

viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni võla tasumiseni. Vastuhagi jättis maakohus

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja tasuks välja

menetluskulud 7121,95 eurot, sh riigilõiv 1250 eurot, õigusabikulud 5744,15 eurot ja muud

kulud 127,8 eurot ja viivise.

23. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt keskendus vaidlus küsimusele, kas hageja tühistas

nõuetekohaselt 6 seadme ootel olevad tellimused ning kas hagejal on õigus nõuda tagasi sellega

seotud tagatisraha ettemaks 80 000 eurot.

24. Vaidluses kohaldub Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määruse nr 593/2008

(Rooma I määrus) artikli 4.1 a järgi Eesti õigus, kuna kostja kui müüja harilik viibimiskoht on

Eestis ja on sätestatud, et kui pooled ei ole lepingu suhtes kohaldatavat õigust valinud, on kauba

müümise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on müüja harilik viibimiskoht.

25. Vaidlus puudus ja kohus luges asjas esitatud tõenditega tuvastatuks, et hageja on kostjale

tasunud edasimüügilepingu p-s II.B kokkulepitud tagatisraha 80 000 eurot. Ekslik on kostja

arusaam, nagu olnuks deposiidimakse mõeldud selleks, et hageja tellimuse täitmiseks tehtud

kostja kulutused saaksid mõistlikult kaetud ka olukorras, kus hageja tühistab tellimuse. Kohus

nõustus hagejaga, et vastavalt poolte kokkuleppele ei olnud tagatisraha deposiidimakse ette

nähtud tellimuse tühistamise kompensatsioonina juhul, kui hageja oma tellimuse

nõuetekohaselt tühistab. Puuduvad mistahes viited sellele, et lepingupoolte tegelik ühine tahe

edasimüügilepingu p-s II.B kokkulepitud tagastatava tagatisraha ja tagatisraha tagastamise

protseduuri osas oleks olnud selline, et tagatisraha ei saakski tagasi nõuda. Lisaks lepingu

tekstis selgelt kokkulepitud tagatisraha tagastamise kokkuleppele on kostja oma tagatisraha

arves hagejale ühemõtteliselt viidanud sellele, et tagatisraha (deposiit) on tagastatav. Asjaolu,

et tagatisraha ettemaks on poolte ühise tahte kohaselt tagastatav, kinnitab selgelt ka

pooltevaheline kirjavahetus.

26. Maakohus asus seisukohale, et hageja teavitas tähtaegselt kostjat ootel olevate EQ°CRYO

seadme tellimuste tühistamisest. Kohus luges hageja poolse ootel olevate tellimuste tühistamise

tuvastatuks hageja 10.12.2019 teatega. Hageja tahet ja kostja arusaamist sellest kinnitab kostja

30.12.2019 kiri hagejale, kus kostja teeb hagejale tellimuse tühistamise asemel ettepaneku

koostööd siiski jätkata ja pikendada kuue seadme ostutähtaega 12 kuu võrra. 30.01.2020 kirjas

väljendas kostja veelkord soovi hagejaga koostöö jätkamiseks, kuid kostja väljendas samas

selget arusaamist sellest, et hageja on soovinud tagatisraha ettemaksu tagastamist ning kostja

märkis, et tagatisraha tagastamise rahastamine võtab natuke aega. Pärast seda, kui hageja

16.02.2020 kinnitas veelkord oma soovi ettemaksu tagastamiseks, tunnistas kostja oma

lepingulist kohustust ettemaksu tagastamiseks. 24.02.2020 kirjas tunnistas kostja uuesti enda

kohustust hagejale ettemaks tagastada. Ka 17.03.2020 kirjas tunnistas kostja enda kohustust

ettemaksu tagastamiseks vaatamata väidetavatele rahalistele raskustele, kinnitades, et kostja on

üritanud moodustada fonde, et viia lõpule hageja poolt nõutud tagasimakse. Eelnevalt käsitletud

poolte kirjavahetuse põhjal puudus poolte vahel vaidlus, et edasimüügilepingu alusel tuli

ettemaks tagastada.

2-20-10943

27. Kohus nõustus hagejaga, et tunnistades ettemaksu tagastamise kohustuse olemasolu, andis

kostja sellega ühtlasi hagejale võlgnevuse kohta deklaratiivse võlatunnistuse. Poolte

kirjavahetusest nähtub, et kostja tunnistas deklaratiivselt võlgnevuse olemasolu ja selle

tasumise kohustust nii 24.02.2020 kui ka 17.03.2020. Kostja ei ole tõendanud, et tal hageja ees

võlga ei ole või see on lõppenud.

28. Asjas esitatud tõenditega ei ole kooskõlas kostja arusaam, nagu oleks hageja vaatamata

ettemaksu tagasinõudmisele siiski veel 2020. aastal väljendanud oma käitumisega soovi 6

täiendava seadme soetamiseks ning nagu oleks 2020. aastal jätkunud tellimuste üksikasjade

arutelu. Mingit tähtsust ei oma kostja viide QQ ja UU suhtlusele novembris 2019 Dubais või

nimetatud isikute Whats App rakenduses toimunud vestlused. Samuti on asjakohatud kostja

väited väidetavale ärisaladusele, mida kostja väidetavalt jagab ainult tellijatele. See, millist info

kostja otsustas hagejaga jagada, oli kostja enda otsus ja sellest ei saa tuletada mingeid kohustusi

hagejale.

29. Kostja kohustust hagejale tagatisraha ettemaksu tagastamiseks ei väära asjaolu, et kostja oli

enda väitel juba algust teinud tellimuse täitmisega. Pooltevahelises edasimüügilepingus oli

selgelt kokku lepitud hageja õigus ootel olevate tellimuste tühistamiseks kuni 2019. aasta lõpuni

ning hageja kasutas antud õigust. Seetõttu nõustus kohus hagejaga, et kui kostja soovis

vabatahtlikult hakata seadmeid tootma enne 2019. aasta lõppu, oli see kostja enda kaalutletud

risk ja hageja ei saa selle eest vastutada.

30. Kohus ei nõustunud kostjaga, nagu olnuks hagejapoolne tellimuse tühistamise teavitus

lisaks hilinemisele tehtud ka ekslikule adressaadile ja vales vormis. Kohtu hinnangul olid kostja

etteheited alusetud. Antud juhul oli tegemist sellise olukorraga, kus kostja poolt majandus- ja

kutsetegevuses kasutatud müügikonsultant CC-i positsiooni ja ülesannete laadi arvestades võis

hageja mõistlikult eeldada, et müügikonsultant CC-le oli volitus antud, sh volitus ka ootel oleva

kuue tellimuse tühistamise avalduse vastuvõtmiseks, ning kostja talus seda. Hageja märkis

õigesti, et kostja on talunud CC esindusõigust pikaajaliselt. Pärast 10.12.2019 tellimuste

tühistamise avalduse kätte saamist pidas CC kostja nimel läbirääkimisi. Seejuures hiljemalt

30.12.2019, kui CC vastas hageja 10.12.2019 tellimuse tühistamise kirjale, oli kirjavahetus cc-

na adresseeritud ka kostja juhatuse liikmele ZZ-le ehk ZZ-le. Seega pidi ka kostja juhatuse

liige ZZ hagejapoolsest tellimuse tühistamisest teada saama hiljemalt 30.12.2019.

31. Edasimüügilepingu p-s II.B on sätestatud, et tellimuste tühistamise avaldus tuleb teha

kirjalikus vormis. Hageja poolt kostjale esitatud ootel olevate tellimuste tühistamise avaldus oli

saadetud e-kirjana, mis ei olnud hageja poolt allkirjastatud. Siiski ei muuda kirjaliku

vorminõude järgimata jätmine hageja tahteavaldust tühiseks. Kohus nõustus hagejaga, et antud

juhul kohaldub VÕS § 13 lg 3, millest tulenevalt ei või kostja tugineda lepingust tulenevale

kohustusele tühistada tellimus kirjalikus vormis. Kostja enda käitumisest pärast hageja

10.12.2019 e-kirja saatmist sai ühemõtteliselt järeldada, et kostja aktsepteeris hageja poolset

tellimuste tühistamise ja tagatisraha ettemaksu tagastamise avaldust ka e-kirja vormis. Hea usu

põhimõttega ei ole kooskõlas kostja vastuoluline positsioon, mille kohaselt kostja ühelt poolt

väidab, et hageja pidanuks tellimuse tühistama üksnes kirjalikus vormis, kuid teisalt käsitleb

kostja 16.02.2020 hageja e-kirja tellimuse tühistamise avaldusena sõltumata sellest, et ka antud

e-kiri polnud kirjalikus vormis.

32. Kokkuvõttes asus maakohus seisukohale, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele, kuna

edasimüügilepingu alusel hagejal oli õigus ülejäänud 6 seadme tellimused enne 2019. aasta

lõppu tühistada ning hageja on seda õigust kasutanud. Hageja esitas 10.12.2019 kostjale

avalduse ootel oleva tellimuse tühistamiseks ning ka kostja sai aru, et tellimused tühistatakse ja

2-20-10943

kostjal on kohustus hagejale tagatisraha ettemaksu tagastamiseks. Seetõttu tekkis kostjal

edasimüügilepingu punkti II B alusel kohustus hiljemalt 14 päeva jooksul tagastada hagejale

tagatisraha ettemaks 80 000 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis kostja kohustuse

rikkumist vabandaks. Samuti on põhjendatud hageja viivisenõue.

33. Hinnates vastuhagi põhjendatust, nõustus maakohus hagejaga, et hagis ja vastuhagis on

esitatud olemuselt vastandlikud nõuded, s.t ühe rahuldamine välistab teise rahuldamise. Kohus

tuvastas eelnevalt, et edasimüügilepingu alusel hagejal oli õigus ülejäänud kuue seadme

tellimused enne 2019. aasta lõppu tühistada ning hageja on seda õigust kasutanud kooskõlas

pooltevahelise lepinguga ja kehtivate seadustega. Kohus tuvastas, et hagejal ei saanud tekkida

kostja ees kohustust viidatud täiendavate seadmete eest tasumiseks, sest hageja poolse seadmete

tellimuste õiguspärase tühistamisega pooltevaheline võlasuhe lõppes. Kuna tellimuste

tühistamisest tulenevalt ei olnud hagejal kohustust kostjalt täiendavaid seadmeid osta ega nende

eest tasuda, siis on vastuhagi täies ulatuses põhjendamatu. Hagejal puudub kohustus vastuhagi

aluseks oleva kostja 12.06.2020 arve nr 19127 tasumiseks, sest antud arve on esitatud õigusliku

aluseta ja hageja pole edasimüügilepingut rikkunud. Pärast hagejapoolset tellimuste tühistamist

ei olnud kostjal enam õiguslikku alust lepingu lõpetamiseks. Isegi kui vastab tõele, et kostja

valmistas 2019. a lõpuks ja 2020. alguseks kolm täiendavat seadet, ei tulene sellest hagejale

kohustust nende ostmiseks.

Apellatsioonkaebus

34. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja vastuhagi rahuldada ning mõista hagejalt kostja kasuks

välja 235 000 eurot ja viivise. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

35. Kostja jääb apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja andis sisse tellimuse täiendava 6

seadme soetamiseks ja tasus selleks kostjale ettemaksu 80 000 eurot. Hageja kinnitas kostjaga

13.08.2019 toimunud WhatsApp’i konverentskõnes, et täiendava tellimuse osas peavad

vähemalt kaks seadet kuuest kindlasti valmis olema enne 2019. aasta lõppu. Seega oli selge, et

aprillis 2019 tasutud 80 000 eurot oli mõeldud selleks, et kostja saaks asuda hagejale seadmeid

valmistama. Lisaks arutati novembris 2019 hagejaga tulevaste kabiinide tellimusi, uuendusi ja

kliinilisi uuringuid ning kordagi ei tõusnud teemaks hageja väidetav soov tellimus tühistada.

36. Maakohus leidis ekslikult, et hageja on kehtivalt täiendava tellimuse tühistanud oma

10.12.2020 e-kirjaga. Maakohus tõlgendas ekslikult hageja tahet 10.12.2019 e-kirjas ja leidis

ebaõigesti, et pooltevahelisel varasemal suhtlusel ja suhtlusel pärast 10.12.2020 ei olnud hageja

täiendava tellimuse osas mingit rolli (VÕS § 29 lg 1 ebaõige kohaldamine). Tegelikkuses jättis

hageja alates augustist 2019 kuni veebruarini 2020 kostjale mulje, et hageja täiendav tellimus

on jõus. Muu hulgas tõlgendas maakohus ebaõigesti hageja 02.01.2020 e-kirja, mille lauseosast

„/…/ however, it looks like you haven’t left much options“ nähtub selgelt, et hageja tunnistas,

et nad kavatsevad jätkata varasema tellimusega ning kinnitavad, et see näib nende jaoks ainus

variant olevat 02.01.2020 seisuga. Lisaks vahetasid 27.01.2020 hageja esindaja UU ja kostja

juhatuse liige QQ sõnumeid, milles hageja jättis üheselt mulje, et hageja soovib kostja poolt

tellimuse täitmist. Ei ole loogiline, miks peaks kostja oma kliendile saatma niisama sõnumiga

ärisaladusega kaetud infot. Maakohus on vastupidist leidis tõendeid ekslikult hinnanud.

37. Hageja jõudis endas selgusele tellimuse tühistamise soovist alles 16.02.2020, kuid seejuures

oli hageja tellimuse tühistamise teavitus lisaks hilinemisele tehtud ka ekslikule adressaadile ja

vales vormis. Maakohus leidis ekslikult, et hageja tühistas tellimuse nõuetekohaselt ja

2-20-10943

kooskõlas lepinguga. Maakohus jättis ekslikult hageja tellimuse tühistamise hindamisel

kohaldamata TsÜS § 79 lg 1.

38. Maakohus leidis ekslikult, et kostja müügijuhi CC e-kirjad hagejale tähistasid kehtivat

deklaratiivset võlatunnistust. Viidatud e-kirjad tähistasid üksnes ärialast viisakust hageja suhtes

lootuses pooltevaheline ärisuhe säilitada ning vältida vaidlust. CC e-kirjad ei tähistanud ühelgi

juhul deklaratiivset võlatunnistust hageja nõude 80 000 euro osas ega sellise nõude olemasolu

tunnistamist hagejale.

39. Maakohus jättis hindamata, kas tulenevalt asjaolust, et kostja tegi hageja palvel täiendava

tellimuse täitmiseks kulutusi ning hageja käitus tellimuse osas vastuoluliselt 2019. a lõpus ning

2020. a alguses, tuleks jätta edasimüügilepingu p II.B tellimuse tühistamise tähtaegsuse osas

VÕS § 6 lg-st 2 tulenevalt kohaldamata.

Vastustaja seisukoht

40. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

41. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta osaliselt maakohtu otsuse

põhjendusi, jättes lõppjärelduse hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmise kohta

muutmata.

42. Pooled sõlmisid 11.03.2019 lepingu pealkirjaga „Ainuõiguslik turustuskokkulepe“, millega

anti hagejale kostja toodete turustamise ainuõigus lepingus määratud Lähis-Ida ja Põhja Aafrika

riikides. Lepingu p II.B kohaselt leping muutus kehtivaks pärast seda, kui turustaja on ostnud

2 EQ°CRYO seadet ja nende eest tasunud ning esitanud tagastatava tagatisraha 80 000 eurot

ülejäänud kuue (6) seadme eest. Vaidlust ei ole, et hageja on 2 seadet ostnud ja maksnud

kostjale tagatisraha 80 000 eurot. Lepingu p II.B teise lause järgi pidi hageja 6 seadet tellima

enne 2019. aasta lõppu ja sama punkti kolmas lause sisaldas kokkulepet, mille kohaselt juhul,

kui hageja (turustaja) soovib osad või kõik ootel olevad tellimused tühistada, saab see toimuda

pärast septembrit 2019 ja mitte hiljem kui 2019. aasta lõpus. Pooled leppisid kokku, et kui

turustaja tühistab osad või kõik tellimused, tuleb seda teha kirjalikus vormis, pärast mida on

kostjal (tootjal) aega 14 päeva, et korraldada tagasimaksmine.

43. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et leping oli sõlmitud, kuid pooled vaidlesid, selle üle,

kas hagejal oli õigus tellimus tühistada ja ettemaks tagasi saada. Samuti oli vaidlus selle üle,

millal tahteavaldus tellimuse tühistamiseks hageja poolt tehti ning kas see oli tehtud

kokkulepitud vormis ja õigele isikule.

44. Pooled kohaldatava õiguse osas lepingus kokku ei leppinud. Maakohus määras kohaldatava

õiguse Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 17.06.2008 määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus)

järgi. Rooma I määruse artiklis 4.1 a järgi kuulub kohaldamisele Eesti õigus, kuna kostja kui

müüja harilik viibimiskoht on Eestis ja on sätestatud, et kui pooled ei ole lepingu suhtes

kohaldatavat õigust valinud, on kauba müümise leping reguleeritud selle riigi õigusega, kus on

müüja harilik viibimiskoht. Apellatsioonimenetluses kohaldatava õiguse osas vaidlus puudus

ja pooled nõustusid Eesti õiguse kohaldamisega.

2-20-10943

45. Kuna poolte vahel oli vaidlus selle üle, milles lepingus kokku lepiti, siis tuli VÕS 29 lg 1

järgi tuvastada lepingupoolte ühine tegelik tahe. Maakohus on lepingut tõlgendanud õigesti,

arvestades sealjuures VÕS § 29 lg 5 p 3 järgi poolte käitumist ja tahteavaldusi enne ja pärast

lepingu sõlmimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu tõlgendusega lepingu p-s B.II kokku

lepitud tellimuste tühistamise ja ettemaksu tagastamise kokkuleppe kohta ja TsMS § 654 lg 4

järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Seega olid pooled kokku leppinud, et

ajavahemikus september 2019 kuni detsembri lõpp 2019 võib turustaja, s.t. hageja, tellimused

tühistada ja lepingust ei tulene, et seda saaks teha ainult siis, kui eelnevalt toodete valmistamises

kokku lepitud pole. Maakohus on eeltoodu õigesti tuvastanud. See, kas augustis 2019 pooled

pidasid läbirääkimisi toodete tellimise üle või mitte, ei oma lepingust tulenevalt mõju hageja

õigusele tellimused tühistada.

46. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus maakohtu järelduse õigsust selle kohta, kas hageja on

10.12.2019 kehtivalt tellimused tühistanud. Tulenevalt lepingust võis tühistada kõik või osa

tellimusi kuni 2019. aasta lõpuni ja kui turustaja tühistab osad või kõik tellimused, tuleb seda

teha kirjalikus vormis ja pärast seda on tootjal aega 14 päeva, et korraldada tagasimakse täielik

tasumine. 10.12.2019 e-kirjas (I kd, tl 30, tõlge I kd, tl 21) teatas hageja töötaja UU kostja

töötajale CC-le, et palub käsitleda seda kirja teatena, et teha vastavaid ettevalmistusi ja

tagastada hagejale kokkulepitud tingimustel ettemaks. Ebaõige on kostja väide, et kirjast ei saa

järeldada hageja soovi loobuda tellimustest ja saada tagasi ettemaks. 30.12.2019 e-kirjas (I kd,

tl 29, tõlge I kd, tl 22 pöördel) vastas kostja töötaja CC pakkumisega, et siiski jätkata lepingut

ja selgitas, et kui hageja jääb selle juurde, et leping katkestada, siis raha saamine tagasimaksuks

on komplitseeritud ja võtab aega. Eeltoodust saab järeldada, et ka kostja töötaja sai hageja e-

kirja sisust aru, et hageja soovib tellimused tühistada ja ettemaksuna tasutud 80 000 eurot tagasi

saada ning möönis, et tagasimakse võib võtta aega. Jaanuaris 2020 toimunud poolte

kirjavahetusest saab järeldada, et kostja on teinud hagejale ettepanekuid koostööd siiski jätkata,

kuid kokkuleppele koostöö jätkamises pooled siiski ei jõudnud ja hageja kinnitas 16.02.2020 e-

kirjas (I kd, tl 26, tõlge I kd, tl 23), et soovib ettemaksu tagastamist ja 24.02.2020 e-kirjas on

kostja nõustunud, et hageja edasimüüja staatus on lõppenud ja selgitanud 80 000 euro

tagastamise probleeme (I kd, tl 25 pöördel, tõlge I kd, tl 23 pöördel). Ringkonnakohus ei nõustu

apellandiga, et 02.01.2020 e-kirjas (I kd, tl 28 pöördel, tõlge I kd, tl) möönis hageja lepingu

jätkamist. Viidatud e-kirjas möönis hageja, et nad arutavad kostja ettepanekut, kuid neil ei ole

palju valikuid. 02.01.2020 e-kiri oli saadetud vastuseks kostja 30.12.2019 ettepanekule

tellimuste tühistamise asemel jätkata lepingut ja pigem on sellest aru saada, et hagejal ei ole

muid võimalusi, kui tellimused tühistada. Kostja väidetele hageja töötaja UU ja kostja juhatuse

liikme QQ suhtlusele jaanuaris 2020 ja sellele, et hageja kodulehel olid 2020. aastal kostja

tooted, ei saa omistada kostja poolt väidetud tagajärgi tellimuste kehtivuse kohta. Jaanuaris

2020 arutati veel kostja ettepanekut lepingu jätkamiseks ja ainuüksi kodulehel reklaami

avaldamine ei kinnita koostöö jätkamist. Arvestades eeltoodut oli hageja 10.12.2019 e-kirjaga

tellimused tühistanud ja soovinud ettemaksu tagastamist ja kostja sai hageja tahteavalduse

sisust aru, kuid ettemaksu ei tagastanud viidates rahalistele probleemidele.

47. Kostja väitel ei olnud tahteavaldus tellimuste tühistamiseks ja ettemaksu tagastamiseks

tehtud lepingule vastavas vormis. Lepingu kohaselt pidid olema tahteavaldused lepingu

muutmiseks või lõpetamiseks kirjalikus vormis. Tahteavaldus tellimuste tühistamise ja

ettemaksu tagastamise kohta oli tehtud 10.12.2019 hageja e-kirjas. Ringkonnakohtu arvates

vastab e-kirjaga tehtud tahteavaldus TsÜS § 78 lg-s 3 sätestatule, mille kohaselt võib kirjaliku

lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis

võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. Maakohus viitas vaidlustatud otsuses

VÕS § 13 lg-le 3, mille kohaselt, kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping

lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine

2-20-10943

lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või

lõpetamisega teistsuguses vormis. Kostja on aktsepteerinud hageja 10.12.2019 e-kirjaga

saadetud tellimuste tühistamist ja ettemaksu tagasinõuet 2020 aasta alguses saadetud e-kirjades.

48. Õige on maakohtu järeldus, et CC-le edastatud tahteavaldus oli tehtud õigele isikule.

Vaidlust ei ole, et CC oli kostja töötaja, kuid mitte juhatuse liige, kellega toimus suhtlus

seonduvalt lepingu sõlmimisega. Tõenditest nähtuvalt kasutas kostja CC-i pidevalt oma

majandustegevuses ning hageja võis eeldada, et töötajale on antud volitus tahteavalduste

vastuvõtmiseks. Kuna sama isik pidas 2020 alguses hagejaga läbirääkimisi lepingu jätkamise

võimaluste üle, siis eeldatavalt kostja talus oma töötaja tegevust. CC-i 30.01.2019 e-kirja

koopia on saadetud ka kostja juhatuse liikmele, millest saab järeldada, et juhatuse liige oli

töötaja tegevusest teadlik. Seega olid täidetud TsÜS § 118 lg-s 2 sätestatud eeldused kostja

poolt CC-le volituse andmise kohta.

49. Õige on maakohtu järeldus, et väidetavate kulutuste tegemine tellimuste täitmiseks ei olnud

aluseks, et jätta hageja nõue rahuldamata. Lepingus kokkulepitud õigus tellimused tühistada ei

olnud seotud kostja poolt tellimuste täitmiseks kulutuste tegemisega. See, et 2019. aastal olid

pooled seonduvalt seadmete valmistamisega suhelnud ja hageja on soovinud 2019 lõpuks

seadmete valmistamist, ei anna alust järelduseks, et ta ei võinud lepingu järgi tellimusi

tühistada. Kui majandustegevuses tegutsevad pooled on tellimuste tühistamise võimaluses

kokku leppinud seadmata seda sõltuvusse seadmete valmistaja võimalikest kuludest, siis ei ole

alust pidada tellija vastavaid tahteavaldusi vastuolus olevateks hea usu põhimõttega.

50. Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, mille kohaselt andis kostja 17.03.2020 e-kirjas

deklaratiivse võlatunnistuse 80 000 euro tagastamise kohustuse kohta. Nimetatud kirjas on

kostja töötaja CC kirjutanud hagejale, et äriühing on püüdnud moodustada fonde ettemakse

tagastamiseks ja edastas kostja finantsjuhi kirja, milles kinnitati, et vaatamata

koroonapandeemia tõttu tekkinud raskustele tehakse kõik võimalik, et rahalised kohustused

täita (I kd, tl 24 pöördel, tõlge I kd, tl 32). Kolleegium nõustub apellandiga, et 17.03.2017 e-

kirjast ei tulene deklaratiivset võlatunnistust. Kuna eelnevalt ei olnud poolte vahel vaidlust selle

üle, et hagejal on õigus tellimused tühistada ja ettemaks tagasi nõuda, siis ei olnud sellel ajal

poolte vahel vaieldavaid asjaolusid, mida võlatunnistusega määratleda. Kostja oli juba eelnevalt

nõus, et ettemaks kuulub tagastamisele. Kirja sisust saab järeldada, et kostjal on raskusi hageja

ees oma kohustuse täitmisega ja ta möönab, et võib esineda viivitusi. Seega on tegemist pigem

viisakas ärisuhtlemises saadetud teavitusega sellest, et kohustuse täitmine võib viibida.

Eeltoodud osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta.

51. Arvestades eelnevat, on maakohus õigesti leidnud, et kostja jättis täitmata lepingust

tuleneva kohustuse ettemaks tagastada ja hagi kuulus rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi.

52. Kuna poolte nõuded olid välistavad, siis hagi rahuldamine välistas kostja vastuhagi

rahuldamise ja maakohus on õigesti jätnud vastuhagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

53. Seoses hagi rahuldamise ja vastuhagi rahuldamata jätmisega on maakohus õigesti jätnud

TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude hüvitamise taotluse

rahuldas maakohus osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7121,95 eurot, millest

õigusabikulud olid 5744,15 eurot. Apellatsioonkaebuses menetluskulude suurust ei ole

vaidlustatud.

2-20-10943

54. Ringkonnakohtu menetluskulud tuleb seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega

jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi (kostja) kanda.

55. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

56. Hageja

(vastustaja)

menetluskulude

nimekirjast

nähtub,

et

ta

on

kandnud

apellatsiooniastmes menetluskulusid 3125 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust

20,9 töötunni eest keskmise tunnitasuga 153,83 eurot (käibemaksuta). Kostja vaidles hageja

menetluskuludele osaliselt vastu, kuna kahe esindaja osalemine ei olnud põhjendatud, muist

toimingutest ei ole vajalikud ja rahuldamata jäänud tagatise nõudmise taotlusega seotud kulud

tuleb TsMS § 169 lg 3 järgi jätta hageja kanda.

57. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lisaks õigusabitoimingute

vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul hinnata ka ühe tööühiku, s.t esindaja tunnitasu

põhjendatust. Riigikohus on leidnud, et tunnitasu põhjendatuse hindamisel on asjakohane

lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. Hagejat

esindasid vandeadvokaat Chirag Mody ja advokaat Maris Vutt. Hageja on taotluses välja

toonud, et esindajate keskmine tunnitasu on 153,83 eurot ja enamus toimingute kohta pole

märgitud, kes esindajatest toimingud tegi. Menetluskulude nimekirjast on kohtuistungi

ettevalmistamise osas võimalik tuletada, et ühe esindaja tunnitasu on istungiks

ettevalmistamisel 145 eurot ja teisel 185 eurot. Kuigi vastustaja ei ole tunnitasu suurust

vaidlustanud, peab kolleegium menetluskulude kindlaksmääramisel hagita menetluse sätteid

kohaldades ise hindama tunnitasu suuruse põhjendatust. Kolleegium peab asja vähest keerukust

arvestades hageja esindajate tunnitasu mõistlikkuse piiresse jäävaks ja TsMS § 175 lg 1 mõttes

põhjendatuks summas 145 eurot ilma käibemaksuta, mis vastab ka kohtupraktikas tavapäraseks

peetule.

58. Menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutest ei pea ringkonnakohus vajalikuks

kohtuotsuse tõlkimist, milleks kulus 1,7 tundi. Seonduvalt tagatise nõudmisega märgib

ringkonnakohus, et tagatise küsimine on vastustaja õigus ja see, kui kohus jätab taotluse

rahuldamata, ei tähenda, et kulud ei kuuluks TsMS § 169 lg 3 järgi hüvitamisele, kuid kulud

tuleb hüvitada vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Põhjendatud ajakuluks saab pidada 2,3 tundi

ja vähendada tuleb ajakulu 0,7 tunni võrra. Apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks on

kulunud 7,4 tundi, millest peab ringkonnakohus dokumendi mahtu ja keerukust arvestades

vajalikuks 5 tundi ja ajakulu tuleb vähendada 2,4 tunni võrra. Kohtuistungil osales 2 esindajat,

kes kumbki on ettevalmistamiseks kulutanud 3 tundi. Ringkonnakohus leiab, et asja mahtu ja

keerukust arvestades ei saa kahe lepingulise esindaja osalemist kohtuistungil pidada vajalikuks,

mistõttu kuulub hüvitamisele ühe esindaja kulu. Arvestades, et esindajatele olid vaidluse

asjaolud teada ja vaidlus ei olnud mahukas ega keeruks, siis kohtuistungiks ettevalmistamiseks

oli piisav 2 tundi. Seega ajakulu tuleb vähendada 4 tunni võrra. Kohtuistungi aeg oli 1 tund.

Suhtlust kliendiga peab ringkonnakohus põhjendatuks. Seega tuleb vähendada teenuse

osutamiseks kulunud aega 8,8 tunni võrra ja hüvitamisele kuulub esindaja töö 13,1 (20,9-8,8+1)

tunni eest.

59. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale hüvitamisele menetluskulu 1899,50 eurot

(13,1x145). Hageja on esitanud ka TsMS § 177 lg-le 4 vastava taotluse, mille ringkonnakohus

2-20-10943

rahuldab ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kuulub alates käesoleva lahendi

jõustumisest väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

60. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)