2-21-6538/3 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2021.a Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-6538

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K Si vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

6674,69 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn 10115)

Hageja lepinguline esindaja Marjana Šestel (e-post

marjana.sestel@plusplus.ee)

Kostja: K S (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja K Si suhtes, kuna kostja ei ole kohtu

poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt K Silt (isikukood xxxx) hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806) kasuks välja põhivõlg 3787,61 eurot, hagi esitamise ajaga

sissenõutavaks muutunud viivised summas 1992,60 eurot, lepingu sõlmimise tasu

30 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot.

3. Mõista kostjalt A K hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis

määras 0,06% päevas alates 27.04.2021 põhivõlasummast 3787,61 eurot kuni

põhivõla tasumiseni.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1.

Jätta menetluskulud kostja K Si kanda.

4.2.

Mõista kostjalt kostjalt K S hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja

menetluskulu hüvitamiseks

570 eurot

(s.o

riigilõiv

450 eurot

ja

põhjendatud esindajakulud 120 eurot).

4.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (570 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale

kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3)

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda

kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui

100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on

kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 26.04.2021 Harju Maakohtule hagi K Si (kostja)

vastu võla nõudes. Nõude aluseks on hageja ja kostja vahel 05.12.2018 sõlmitud

kompromissleping/võlatunnistus nr xxxx. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust 5845,21 eurot (sh

põhivõlg 3787,61, enne 05.12.2018 sissenõutavaks muutunud viivised 172,27 eurot, lepingu

sõlmimise tasu 30 eurot, viivised perioodi 16.02.2019-25.04.2021 eest summas 1820,33 eurot

ja sissenõudekulu 35 eurot) ning edasiulatuvat viivist viivisemääraga 0,06% päevas. Hageja

taotleb menetluskulude hüvitamist summas 870 eurot (riigilõiv 450 eurot ja õigusabikulud 420

eurot) ja menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

3. Kohus võttis 18.05.2021 määrusega hagiavalduse menetlusse ning määras kostjale tähtaja

kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva kohtumääruse kättesaamisest.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte Avaliku E-Toimiku menetlemise süsteemi kaudu

24.05.2021. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (07.06.2021) ega käesoleva ajani

hagile vastanud. Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

Menetluskulud

5. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

6. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 138 lg 2, § 139, § 144 p 1 ja § 175 lg 1 alusel on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu

põhjendatud kulutused ja need tuleb kostjalt hageja kasuks põhjendatud ulatuses välja mõista.

Riigilõivu tasumist on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest

7. Kuigi hageja ei ole hagiavalduses lepingulise esindaja tasu suuruse kujunemist kirjeldanud,

saab kohus selle tuvastada tsiviilasja materjalide alusel, kuna hagiavaldusele on lisatud

lepingulise esindaja arve hagejale. Seega saab kohus tuvastada, et hagejal on tekkinud

lepingulise esindaja kulu kandmise kohustus.

8. Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise eelduseks on poole kinnitus, et ta ei

saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kui pool ei kinnita, et ta ei saa käibemaksu tagasi

arvestada, mõistab kohus menetluskulud tema kasuks välja ilma käibemaksuta (Riigikohtu

03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 16).

9. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist koos käibemaksuga, kuna hageja on piiratud

käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabi eest tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Seega arvestab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude summa

kindlaksmääramisel õigusabikulu summa koos käibemaksuga.

10. Hageja lepingulise esindaja tasu on esitatud 3,5 töötunni eest, kokku 420 eurot (koos

käibemaksuga), s.o 120 eurot/h. Kohtu hinnangul oli praegusel juhul tsiviilasi õiguslikult

lihtne ja väikse mahuga, tegemist on standardse hagiavaldusega, hageja on esitanud selliseid

korduvalt. Kohtu hinnangul on põhjendatud lepingulise esindaja kulu 120 eurot (koos

käibemaksuga).

11. Seega tuleb kostjalt välja mõista menetluskulu hüvitamiseks 570 eurot (450 eurot riigilõiv

ja põhjendatud lepingulise esindaja tasu 120 eurot koos käibemaksuga).

TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja ka viivise menetluskuludelt.

12. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

Kohtu täiendavad selgitused

13. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

14. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik