3-21-835/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-835

Haldusasi

X kaebus Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 korralduse nr 12.2-

3/054963-5 tühistamiseks osas, milles X`i kohustati esitama

Maksu-ja Tolliametile panga poolt kinnitatud pangakonto

väljavõte nr XXXXXXXXXXXXXX perioodi 01.10-2019 –

30.11.2020 kohta

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebaja – X, lepinguline esindaja vandeadvokaat Brigitta

Mõttus

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Aiki

Meister

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 29.07.2021.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta

on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.03.2021 korraldusega nr 12.2-3/054963-5 kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA) Xi kui

kolmandat isikut esitama Eesti Metsamehed OÜ suhtes alustatud maksumenetluses MTA-le oma

pangakonto väljavõte, nr XXXXXXXXXXXX perioodi 01.10-2019 – 30.11.2020 kohta ning

andma teavet seoses Balti Metsahooldus Grupp OÜ laenutehingutega.

1.1. Korralduse põhjenduste kohaselt alustas MTA 19.02.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-1

alusel Eesti Metsamehed OÜ maksustamisperioodi oktoober 2019-november 2020 käibe- ja

3-21-835

2(7)

tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist. Eesti Metsamehed OÜ

esitas vastava perioodi kohta enda pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et Eesti Metsamehed OÜ

on kandnud X isiklikule pangakontole kokku vastaval perioodil 227 604 eurot. Samuti esitas Eesti

Metsamehed OÜ kassaarvestuse kontrollitava perioodi kohta, kust nähtub, et Xele kantud summad

on kantud Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Esitatud laenulepingute alusel on 17.05.2020 kantud

sularahas Eesti Metsamehed OÜ poolt Xele, millega refinantseeritakse Xe poolt Balti

Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenu 35 000 euro ulatuses.

1.2. Korralduse kohaselt taotletakse pangakonto väljavõtet, kontrollimaks, kas raha jõudis ettevõtte

kassasse, või kanti läbi X pangakonto raha välja ja jäeti tulumaks maksmata. Samuti kontrollimaks,

et Eesti Metsamehed OÜ ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotuid väljamakseid, taotletakse selgitusi

Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenude kohta.

2. X täitis korralduse osaliselt ning andis MTA-le teavet seoses Balti Metsahooldusgrupp OÜ

laenutehingutega. Korraldus jäi täitmata pangakonto väljavõtte esitamise kohustuse täitmise osas.

X esitas 20.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 29.03.2021 korralduse

nr 12.2-3/054963-5 tühistamiseks osas, milles X`i kohustati esitama Maksu-ja Tolliametile panga

poolt kinnitatud pangakonto väljavõte nr XXXXXXXXXXXXX perioodi 01.10-2019 –

30.11.2020 kohta.

3. Kohus võttis 21.04.2021 määrusega kaebuse menetlusse ja tunnistas vastustajaks MTA.

Vastustaja on kohtule esitanud omapoolse seisukoha, milles leiab, et kaebus on põhjendamatu ja

tuleb jätta rahuldamata.

4. Käesolev haldusasi lahendatakse kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

5. Korraldus pangakonto väljavõtte nõude osas on õigusvastane ja tuleb tühistada, sest see rikub

kaebaja põhiõigusi. MTA huvi teabe saamiseks ei ole proportsioonis kaebaja õiguste riivega ning

nõutud teave pole seotud maksumenetlusega.

5.1. Antud juhul ei ole korralduses sisalduvad põhjendused sellised, mis annaksid alust nõuda

Maksu-ja Tolliametil kaebajal käest tema isikliku pangakonto väljavõtte täies mahus esitamist.

Pangakonto andmed on kaitstud isikuandmed, mis kajastavad vägagi laialdaselt pangakonto

omaniku eraelu (kus poes inimene käib, millises kohas meeldib söömas käia, mis on inimese

tarbimisharjumused). Isegi isiku viibimiskohad saab pangakonto väljavõtte alusel teada. Seega on

tegemist tundlike isikuandmetega. Kaebajal on põhiseadusest tulenev õigus eraelu puutumatusele

ja andmekaitseseaduse kohaselt isikuandmete ja eraelu kaitsele.

5.2. Korraldus on vaidlustatud osas vastuolus maksukorralduse seaduse (MKS) § 61 lg-tega 1 ja 2,

sest nõutaval teabel ei ole maksumenetluses tähendust. Kolmandalt isikult nõutav teave peab olema

selges puutumuses kontrollitava maksuasjaga, kuid kaebaja eraelulised igapäevatehingud sellise

teabe hulka kindlasti ei kuulu. Korraldusest ei selgu, miks on vaja kaebaja pangakonto terviklikku

väljavõtet.

5.3. Maksu-ja Tolliametil on võimalus kontrollida korralduses märgitud asjaolusid ilma kaebaja

õigusi riivamata. Vastustajal on õigus teostada nt. kohapealset kontrolli, ehk kontrollida kassa

seisu, ehk ettevõtte Eesti Metsamehed OÜ kassat või ka küsida filtreeritud väljavõtet konkreetsete

ülekannete kohta.

5.4. Põhjendus, miks taotletakse pangakonto väljavõtet, s.o. kontrollimaks, kas raha jõudis

ettevõtte kassasse, või kanti läbi X pangakonto raha välja ja jäeti tulumaks maksmata, on üldine

3-21-835

3(7)

ning alusetu, kuna kuidas saab kontoväljavõte üleüldse tõestada Eesti Metsamehed OÜ kassas raha

olemasolu.

5.5. Ka Riigikohus on avaldanud seisukohta (kohtuasja nr 3-18-1328/14), et isikliku pangakonto

väljavõtte esitamise kohustus riivab isiku eraelu puutumatust (põhiseaduse § 26; vrd nt Euroopa

Inimõiguste Kohtu 27. aprilli 2017. a otsus asjas Sommer vs. Saksamaa, nr 73607/13, p 48). Riive

intensiivsust mõjutab olulisel määral nii see, kui pika ajavahemiku kohta isiku pangakonto

väljavõtet nõutakse, kui ka see, kas nõutavat teavet on teatud kriteeriumide alusel piiritletud või

nõutakse teavet kõigi tehingute kohta (vrd kolleegiumi otsus nr 3-16-2324/18, p 12).

5.6. Kaebaja isiklik kontoväljavõte ei näita ega saagi näidata tegelikke rahade liikumisi. Tegelikku

rahade liikumist kajastab selgelt kassaaruanne, mille on kaebaja MTA-le esitanud. Kassaaruande

järgi raha jääk 970 eurot 30.03.2021 seisuga, ühtib täpselt summaga, mis on vastustaja saanud enda

poolt kassas oleva sularaha 30.03.2021 üle lugemise tagajärjel. Isiklik kontoväljavõte ei näita

tegelike rahade liikumist ka sellepärast, et kui Eesti Metsamehed OÜ kandis kaebaja kontole raha,

siis ei tähenda see kohe seda, et selleks, et raha jõuaks Eesti Metsamehed OÜ kassasse, peaks

kaebaja selle ka koheselt sularahas oma isiklikult kontolt välja võtma. Selleks, et sama summa, mis

üle kanti, jõuaks Eesti Metsamehed OÜ kassasse, piisab ka sellest, kui kaebaja, selle asemel, et

oma kontolt vastav rahasumma välja võtta, tõstab enda isiklikust sularaha kassast (eraisiku sularaha

kassast) sama summa Eesti Metsamehed OÜ sularaha kassasse. Kontrollides rahade liikumist on

kassaaruandes selgelt näha, et samal päeval, kui Eesti Metsamehed OÜ on raha kandnud kaebaja

kontole, on see ka samal päeval jõudnud Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Seega ei annaks kaebaja

isiklik konto väljavõte midagi juurde vastustaja poolt teostatavas maksukontrolli menetluses ehk

oleks täiesti põhjendamatu, kuid samas kahjustaks raskelt kaebaja eraelu puutumatust.

Vastustaja seisukohad

6. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja leiab, et selles sisalduvad väited ei anna alust vaidlusaluse

korralduse tühistamiseks. Korralduses on toodud vajalik põhistus ning on selgitatud, miks teavet

on nõutud kaebajalt, miks kaebaja õigusi riivatakse ning miks on kaebaja pangakonto andmeid

käesoleval juhul vajalik saada filtreerimata kujul kogu maksukontrolli perioodi aja kohta. Kaebuses

toodud alternatiivsed võimalused ei ole käesoleval juhul aga rakendatavad

6.1. Kaebaja on Eesti Metsamehed OÜ ainsaks juhatuse liikmeks, kes teeb äriühingu nimel

tehinguid ning korraldab raha liikumisi pangakontol ja vastutab äriühingu raamatupidamise ja

maksuarvestuse õigsuse üle. Seejuures korraldas kaebaja Eesti Metsamehed OÜ tegevust ja

sularahakassat viisil, kus äriühingu kassasse raha laekumiseks kandis kaebaja raha esmalt oma

isiklikule pangakontole, kust väidetavalt võttis saadud raha sularahas välja ning vormistas Eesti

Metsamehed OÜ kassasse. Seega on äriühingu kassast kontrollitaval perioodil kantud kaebaja enda

isiklikule pangakontole kokku 227 604 eurot, mis on märkimisväärselt suur summa. Eesti

Metsamehed OÜ kassast on sularaha 147 000 eurot makstud laenu nime all välja teisele kaebaja

äriühingule Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Lisaks on Eesti Metsamehed OÜ kassast makstud

kaebajale sularahas 55 000 eurot, millega refinantseeritakse kaebaja poolt Balti Metsahooldus

Grupp OÜ antud omaniku laenu. Korralduses on selgitatud, et maksumenetluses on vaja kindlaks

teha, kas Eesti Metsamehed OÜ pangakontolt kaebajale kantud märkimisväärselt suur rahasumma

jõudis ka tegelikkuses äriühingu kassasse või kanti kaebaja pangakonto kaudu ilma

tulumaksukohustust kandmata ettevõtlusest välja. Samuti on korralduses põhjendatud kaebaja

isikliku pangakonto andmete nõudmist sellega, et maksuhalduril on vaja selgitada, kas ja millal on

kaebaja laenu andnud Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le, mille refinantseerimiseks on Eesti

Metsamehed OÜ kassast sularahas kaebajale endale välja makstud 55 000 eurot.

6.2. Seega on kaebaja Eesti Metsamehed OÜ tegevust korraldades ise tekitanud olukorra, kus Eesti

Metsamehed OÜ maksukohustusi ei ole võimalik kontrollida ilma kaebaja isikliku pangakonto

3-21-835

4(7)

andmeid uurimata. Tavapäraselt ei saada äriühing kassasse sularaha äriühingu juhatuse liikme

isikliku pangakonto kaudu. Kaebaja, valides äriühingule sularaha hankimiseks isikliku pangakonto,

peab arvestama ka võimalusega, et äriühingu maksukohustuse kontrollimise korral tuleb tal

paratamatult leppida oma isiklike õiguste riivega ning esitada kontrollimiseks ka enda pangakonto

andmed.

6.3. Eesti Metsamehed OÜ tegevuse tausta puhul tuleb arvesse võtta asjaolu, et äriühing oli

Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK) osutanud teenuseid Viptimber OÜ kui väidetava

allhankija kaudu. Seejuures ei teavitanud Eesti Metsamehed OÜ RMK-d Viptimber OÜ-st kui

allhankijast, Viptimber OÜ-l puudusid töötajad, kutsetunnistusi ei olnud, sularaha väljamaksete

aluseks olevad arved olid puudulike andmetega, allhanke maksumuse kujunemine ei olnud

vormistatud, Viptimber OÜ pangakontod olid arestitud jms. Nimetatud asjaolud, koosmõjus Eesti

Metsamehed OÜ kassaarvestuse korralduse ja vormistamisega, tekitasid maksuhaldurile

põhjendatud kahtluse, et Viptimber OÜ ei olnud tegelikuks teenuse osutajaks ning kaebaja

isiklikule pangakontole laekunud raha võidi kasutada tundmatutele kolmandatele isikutele varjatud

töötasu väljamaksmiseks.

6.4. Kaebuses on toodud välja maksuhalduri alternatiivsed võimalused kontrollida korralduses

märgitud asjaolusid ilma kaebaja õigusi riivamata. Alternatiivsete võimalustena on kaebaja

märkinud Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kontrollimist või kaebaja pangakonto filtreeritud

andmete küsimist. Eesti Metsamehed OÜ kassa seisu kontrollimise võimalusega on maksuhaldur

arvestanud ning esitanud enne vaidlustatud korralduse tegemist Eesti Metsamehed OÜ-le MTA

29.03.2021 korralduse nr 12.2-3/054963-410. 30.03.2021 kassa sularaha üle lugemise akti järgi oli

Eesti Metsamehed OÜ kassas sularaha 970 eurot. Summa ei ole võrreldav kontrolliperioodil

äriühingu kassas näidatud sularaha jäägiga. Ent äriühingu kassa kontrollimine võimaldab fikseerida

kassa jäägi kontrollimise hetkel, mitte aga kontrolliperioodi jooksul. Seega ei täida kontrollimise

ajal äriühingu kassa seisu fikseerimine eesmärki tuvastada kassas olevat raha kontrolliperioodi

mistahes ajahetkel. Eeltoodu tõttu ei asenda kassa kontrollimine vajadust kindlaks teha, kas kaebaja

andis tema isiklikule pangakontole kantud raha kogu ulatuses Eesti Metsahooldus OÜ kassasse.

Kaebaja selgitas veel, et kogu tema pangakontole kantud summat ei võta ta sularahas välja, kuid

siiski vormistab selle äriühingu kassasse. Ka tunnistab kaebaja, et tema taskus on sularaha, kuid ta

ei tea, millesse äriühingu raha see ostude tegemise hetkel on, mis tähendab, et Eesti Metsahooldus

OÜ kassa osas jooksvalt tõsikindlat arvestust ei peeta. Pangakontol tehtud tehinguid ei ole võimalik

tagantjärele muuta, kuid sularahakassa puhul on see raamatupidamisarvestuses võimalik. Järelikult

ei ole Eesti Metsahooldus OÜ kassa seisu kontrollimise puhul tegemist alternatiivse võimalusega

maksumenetluses väljaselgitamisele kuuluvate asjaolude kindlaks tegemisel.

6.5. Ka ei ole käesoleval juhul alternatiivseks võimaluseks kaebajalt tema pangakonto filtreeritud

väljavõtte küsimine. Kaebaja pangakontol toimunud tehingute puhul on vajalik välja selgitada

esiteks, kas kogu kaebaja pangakontole kantud summa on äriühingu kassasse kantud, ning teiseks,

kas ja millal on kaebaja andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Kuna tagantjärele ei ole

äriühingu kassas sularaha olemasolu võimalik kontrollida, on maksumenetluses vaja tuvastada,

milliseid tehinguid tegi kaebaja Eesti Metsahooldus OÜ pangakontolt kaebajale ülekantud rahaga.

Samuti on vaja kindlaks teha, kas kaebajal oli võimalik tema käsutuses olnud rahast anda Balti

Metsahooldus Grupp OÜ-le ka tegelikult laenu ning millal kaebaja seda tegi ning millistest

rahalistest

vahenditest.

Nimetatud

asjaolud

on

olulised

Eesti

Metsahooldus

OÜ

tulumaksukohustuse selgitamiseks. Kuna neile kahele küsimusele vastamiseks on vaja kontrollida

nii pangakonto laekumisi kui ka pangakontolt tehtud väljamakseid, ei ole võimalik nõuda kaebajalt

teavet filtreeritud kujul. Nimelt ei ole maksuhalduril võimalik ette piiritleda, millised laekumised

tähtsust omavad, samuti millised väljamaksed võivad olulised olla. Järelikult ei ole ka kaebajalt

filtreeritud pangakonto väljavõtte nõudmine alternatiivseks võimaluseks Eesti Metsahooldus OÜ

maksukontrolli puhul.

3-21-835

5(7)

6.6. Vaidlustatud korralduses on MTA põhistanud, et kaebajalt nõutav teave on seotud

kontrollitava äriühingu maksukohustusega ja nõutav pangakonto väljavõte on vajalik äriühingu

maksumenetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. MTA nõuab kaebajalt teavet Eesti

Metsahooldus OÜ maksukontrolli raames, eelnevalt on pöördutud maksukohustuslase poole ning

korralduses on märgitud kaebaja poole pöördumise põhjus (MKS § 61). MKS § 62 lg 1 järgi on

maksuhalduril õigus nõuda kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja väärtpaberite

ettenäitamist ning dokumentide esitamist. Korralduses on selgitatud, milliseid konkreetseid

asjaolusid soovib maksuhaldur kindlaks teha ning kuidas on kaebajalt nõutav dokument

konkreetselt seotud Eesti Metsahooldus OÜ kontrollimisega.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Vaadanud läbi poolte seisukohad ja nende kinnituseks esitatud tõendid, leian, et kaebus tuleb

jätta rahuldamata. Vaidlustatud korraldus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.

8. Vaidlustatud korraldusega nõuab MTA kaebajat teavet Eesti Metsamehed OÜ suhtes alustatud

maksumenetluses maksustamisperioodi oktoober 2019-november 2020 käibe- ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks.

9. Korralduse andmise õiguslikuks aluseks on MKS § 61 lõige 1, millest tulenevalt on

maksuhalduril õigus nõuda kolmandatelt isikutelt teavet maksumenetluses tähendust omavate

asjaolude kindlakstegemiseks ning isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui

neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Sama paragrahvi lõige 2

seab kolmandalt isikult teabe nõudmise tingimuseks eelneva pöördumise maksukohustuslase poole

ning lõige 3 kohustab maksuhaldurit andma teabe nõudmise kohta haldusakti, milles märgitakse

ära ka kolmanda isiku poole pöördumise põhjus.

10. Vaidlus puudub selles, et MTA kontrollib Eesti Metsamehed OÜ käibe- ja tulumaksu

arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse õigsust perioodil oktoober 2019-november 2020.

Samuti puudub vaidlus selles, et kaebajal pole MKS §-s 64 sätestatud alust teabe andmisest ja

tõendite esitamisest keelduda.

11. Leian, et vaidlustatud korraldus vastab MKS § 61 lõigete 1-3 nõuetele.

11.1. Korralduses on MTA selgitanud kaebaja poole pöördumise põhjust ning nõutava teabe

seotust Eesti Metsamehed OÜ maksukontrolliga. Kaebajalt soovitakse panga poolt kinnitatud

pangakonto väljavõtet perioodi kohta 01.10-2019 – 30.11.2020 ning teavet seoses Balti

Metsahooldus Grupp OÜ laenutehingutega. Korraldusest nähtub, et kontrolli käigus on MTA-le

saanud teatavaks, et Eesti Metsamehed OÜ on kandnud kaebaja isiklikule pangakontole kokku

vastaval perioodil 227 604 eurot. Samuti tuvastas vastustaja Eesti Metsamehed OÜ kassaarvestuse

alusel, et kaebajale kantud summad on kantud Eesti Metsamehed OÜ kassasse ning esitatud

laenulepingute alusel on 17.05.2020 kantud sularahas Eesti Metsamehed OÜ poolt kaebajale,

millega refinantseeritakse kaebaja poolt Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenu 35 000 euro

ulatuses. Korralduse kohaselt taotletakse kaebaja pangakonto väljavõtet, kontrollimaks, kas raha

jõudis ettevõtte kassasse, või kanti läbi kaebaja pangakonto raha välja ja jäeti tulumaks maksmata.

Samuti kontrollimaks, et Eesti Metsamehed OÜ ei ole teinud ettevõtlusega mitteseotuid

väljamakseid, taotletakse selgitusi Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le antud laenude kohta.

11.2. Käesoleval juhul pole vaidlust, et kaebaja on Eesti Metsamehed OÜ juhatuse liige ja isikuks,

kes korraldas ettevõtte juhtimist, teeb tehinguid ettevõtte nimel ning korraldab raha liikumisi

pangakontol ja vastutab äriühingu raamatupidamise ja maksuarvestuse õigsuse üle. Ka pole

vaidlust, et kaebaja korraldas Eesti Metsamehed OÜ tegevust ja sularahakassat viisil, kus kandis

raha esmalt oma isiklikule pangakontole (kontrolliperioodil kokku vastavalt 227 604 eurot) ning

vormistas seejärel Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Lisaks pole vaidlust, et Eesti Metsamehed OÜ

kassast maksti kaebajale sularahas 55 000 eurot, millega refinantseeritakse kaebaja poolt Balti

3-21-835

6(7)

Metsahooldus Grupp OÜ antud omaniku laenu. Seega on nõutava teabe seos ja vajadus igati

äratuntav ja põhjendatud.

11.3. Kaebaja viide Riigikohtu lahendile asjas nr 3-16-2324 ei ole antud juhul asjakohane, sest

selles asjas ei olnud seos ettevõtte maksukontrolliga ära tuntav ega põhjendatud ning

kohtumenetluses kontrollitav. Samas on Riigikohus selles lahendis märkinud, et äriühingu

maksustamist võivad eeskätt mõjutada sinna raha laekumise või sealt tehtavate väljamaksetega

seonduvad asjaolud. Arvestades, et väljamaksed ettevõtte pangakontolt tehti vahetult kaebaja

isiklikule pangakontole, on nõutava teabe seos antud juhul ilmselgelt äratuntav.

12. Ka kaebusest nähtub, et korralduse andmise eesmärk ja korralduse sisu on kaebajale iseenesest

arusaadav. Kaebaja põhjendab kaebust eelkõige asjaoluga, et temalt nõutav informatsioon ei ole

Eesti Metsamehed OÜ maksukohustuse kontrollimisel asjakohane, kuna kaebaja isiklikule kontole

tehtud ülekanded ei tähenda, et kaebaja pidanuks võtma raha koheselt kontolt välja ja kandma

ettevõtte kassasse ning kaebajal oli võimalus võtta sularaha Eesti Metsamehed OÜ kassasse

kandmiseks vahetult enda isiklikust sularaha kassast. Sellega on kaebaja asunud põhjendama

võimalikke tegevusi, mida vastustajal pole veel võimalik hinnata teabe puudumise tõttu. Selgitan,

et nõutud teabe osas seisukoha kujundamine ning kaebaja tegevuse põhjendused ja nendes

veendumine, sh võimalike täiendavate tõendite kogumise vajadus saab olla asjakohane ja selguda

alles teabe saamise ja hindamise järgselt. Lisaks ei saa olla praeguse vaidluse esemeks

maksumenetluse asjaolude tuvastamine. Riigikohtu 24.05.2011 otsuse nr 3-3-1-24-11 p 13 järgi on

MKS § 61 lg 1 esimeses lauses maksuhaldurile antud selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt

isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas

maksumenetluses, ning teabe seos läbiviidava maksumenetlusega on sobiv kriteerium kolmandalt

isikult nõutava teabe sisuliseks piiritlemiseks. Tallinna Ringkonnakohtu otsuse nr 3-14-51183 p 11

kohaselt ei pea maksuhaldur kolmanda isiku poole pöördumise põhjendamisel andma detailset

ülevaadet maksumenetlusest, vaid selgitama nõutud teabe ja maksumenetluse üldist seost. See

võimaldab kolmandal isikul veenduda, et teabe nõudmine ei ole meelevaldne. Korraldusest ei saa

antud juhul järeldada, et kaebaja terviklikul väljavõttel poleks maksumenetluses tähendust.

Maksuhalduril ei ole käesoleval juhul võimalik ette näha, millised konkreetsed tehingud ei oma

maksumenetluses tähendust. Vastustaja on selgitanud, et soovib kontrollida, kas raha jõudis

ettevõtte kassasse või kanti läbi kaebaja pangakonto välja ja jäeti tulumaks maksmata. Seda on

võimalik usaldusväärselt kontrollida vaid tervikliku konto väljavõtte alusel.

13. Kuigi kaebaja hinnangul saanuks vastustaja nõuda filtreeritud väljavõtet, on vastustaja

kohtumenetluses põhjendanud, miks ei ole asjakohane filtreeritava väljavõtte küsimine. Vastustaja

soovib kindlaks teha, kas kogu kaebaja pangakontole kantud summa on äriühingu kassasse kantud,

ning kas ja millal on kaebaja andnud laenu Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le. Seega leiab kaebaja

ekslikult, et vastustaja soovib tuvastada nõutava teabega üksnes ettevõtte kassas sularaha

olemasolu. Vaidlustatud korralduses on selgelt märgitud, et vastustaja soovib kontrollida, kas

kaebaja konto kaudu kanti raha ettevõttest välja maksu maksmata. Vastustaja on seejuures

põhjendatult selgitanud, et tagantjärele ei ole äriühingu kassas sularaha olemasolu võimalik

kontrollida ning seetõttu on vaja maksumenetluses tuvastada, milliseid tehinguid tegi kaebaja Eesti

Metsahooldus OÜ pangakontolt kaebajale ülekantud rahaga, samuti vaja kindlaks teha, kas

kaebajal oli võimalik tema käsutuses olnud rahast anda Balti Metsahooldus Grupp OÜ-le ka

tegelikult laenu ning millal kaebaja seda tegi ning millistest rahalistest vahenditest. Nõustun

vastustajaga, et filtreeritud väljavõtte alusel pole võimalik neid asjaolusid kindlaks teha. MKS § 11

lg 1 esimese lause kohaselt otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega

seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks

vajalikke tõendeid. On arusaadav, et maksuhaldur vajab filtreerimata konto väljavõtet selleks, et

oleks võimalik igakülgselt hinnata, kas laenu andmist on üldse toimunud ning kas see oli kaebaja

sissetulekute ja kulutuste suhet arvestades võimalik. Seega ei ole praegusel juhul filtreerimata kujul

isikliku pangakonto väljavõtte nõudmine ebaproportsionaalne.

3-21-835

7(7)

14. Ka on vastustaja veenvalt selgitanud, miks ettevõtte kassaseisu kontrollimine ei ole antud juhul

piisav, arvestades, et äriühingu kassa kontrollimine võimaldab fikseerida kassa jäägi kontrollimise

hetkel, mitte aga kontrolliperioodi jooksul. Nõustun vastustajaga selles, et äriühingu kassa seisu

fikseerimine ei täida eesmärki tuvastada kassas olevat raha kontrolliperioodi mistahes ajahetkel

ning vastustajal pole kassaseisu alusel võimalik kindlaks teha, kas kaebaja andis tema isiklikule

pangakontole kantud raha kogu ulatuses Eesti Metsamehed OÜ kassasse. Vastustaja viitab õigesti,

et pangakontol tehtud tehinguid ei ole võimalik tagantjärele muuta, kuid sularahakassa puhul on

see raamatupidamisarvestuses võimalik. See, kas kogutud tõendid maksuhalduri väiteid või

kahtluseid kinnitavad, ei ole teabe nõudmise korralduse õiguspärasuse hindamisel määrav. Nagu

öeldud, ei ole maksumenetluse asjaolude tuvastamine praeguse vaidluse esemeks.

15. Nõustun, et kaebaja isikliku pangakonto väljavõtte esitamise kohustus riivab kaebaja eraelu

puutumatust (vt ka Riigikohtu 01.02.2021 määrus nr 3-18-1328), arvestades, et pangakonto

väljavõtet nõutakse ca aastapikkuse perioodi kohta ning ainuke teabe piiritlemise kriteerium on

konkreetse pangakonto number ja väljavõtte ajavahemik. Siiski tuleb riivet pidada antud juhul

eeltoodud asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kaebaja enda otsus kanda äriühingu raha isiklikule

pangakontole, on sellise olukorra ja teabenõude vajaduse põhjustanud. Kaebaja sidus ise oma

pangakonto Eesti Metsamehed OÜ majandustegevuse rahavooga, mistõttu ei ole tegu tavapärase

olukorraga. Tõepoolest, kaebaja pangakontolt nähtuvad tema isiklikud kulutused, kuid olukorras,

kus maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et raha viidi ettevõttest makse maksmata välja, on see

maksumenetlusest puudu olev ja tõendamist vajav oluline aspekt. Kahtlustatud fakti kinnituse

järgselt muutuks ka Eesti Metsamehed OÜ maksuarvestus. Seejuures ei ületa nõutud pangakonto

väljavõtte periood Eesti Metsamehed OÜ maksude tasumise õigsuse kohta algatatud

maksumenetluse kontrolliperioodi ega ole nõutud sellise ajavahemiku ulatuses põhjuseta.

Arvestada tuleb ka asjaolu, et maksuhalduril on MKS §-st 26 tulenevalt kohustus hoida

maksusaladust.

16. Kokkuvõtvalt olen seisukohal, et pelgalt asjaolu, et kaebaja arvates ei ole nõutavad tõendid

vajalikud, ei tingi vaidlustatud korralduse õigusvastasust. Kaebajal ei ole õigust otsustada

vastustaja eest, milliseid tõendeid peaks maksuhaldur maksukohustuse kontrollimisel arvesse

võtma. Neil põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.

Menetluskulud

17. Kaebaja on kohtule esitanud taotluse menetluskulude väljamõistmiseks. Kohtule esitatud

menetluskulude nimekirjast nähtub, et kaebaja menetluskulud on kokku 265 eurot, millest riigilõiv

on 15 eurot ja õigusabikulud 250 eurot.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse

rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kaebaja menetluskulud jäävad seega tema

enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma