2-21-6728/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-6728

Tsiviilasi

XX hagiavaldus YY vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised

Hageja (määruskaebuse esitaja): XX

Kostja: YY

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 30. aprilli 2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 28. aprillil 2020 Pärnu Maakohtule hagi YY (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 175/2010/2087 (vaidlusalune täite-menetlus). Hageja

esitas samuti hagi tagamise taotluse ja palus vaidlusaluse täitemenetluse peatada. Hageja tõi

esile muu hulgas järgmist:

-

temalt mõisteti tsiviilasjas nr 2-08-23087 Sempelton OÜ (kustutatud, edaspidi:

loovutaja) kasuks välja 24 926,49 eurot (329 000 krooni) solidaarselt teise isikuga;

-

kohtutäitur alustas 23. augusti 2010 täitmisavalduse alusel vaidlusaluse täitemenetluse;

-

Pärnu Maakohus lõpetas 30. juunil 2014 tsiviilasjas nr 2-08-936 loovutaja pankroti-

menetluse raugemisega ja vabastas pankrotihalduri PP (edaspidi: haldur) tema

kohustustest peale loovutaja kustutamist äriregistrist;

-

loovutaja nimel müüs haldur 4. septembril 2014 nõude hageja vastu kostjale hinnaga

100 või 200 eurot, kusjuures loovutaja ei võtnud endale kohustust lepingu sõlmimisest

ja nõude loovutamisest teatada hagejale;

-

hagejale pole loovutamisest teatatud.

Hageja väitis, et loovutamine pole kehtiv. Seda väidet põhjendas ta erinevate argumentidega.

Muu hulgas puudus hageja arvates halduril peale 30. juuni 2014 kohtumääruse tegemist nõude

käsutusõigus. Lisaks müüdi nõue eirates selleks ette nähtud korda (enampakkumine).

2 (3)

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus keeldus 30. aprilli 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast ja jättis hagi tagamise taotluse läbi vaatamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja

kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu polnud vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

2.1. Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p-le 1 (vaidlustatud

määruses ekslikult märgitud kui § 371 lg 1) ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-le 1

ning leidis nende põhjal sisuliselt, et hagis esile toodud asjaoludel pole võimalik, et täite-

menetluse läbiviimine kostjale loovutatud nõude alusel rikuks hageja õigusi. Hagis ei ole

väiteid, et hageja vastu esitatud nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

2.2. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 170 järgi leidis maakohus, et nõude loovutamise dokumendi

hagejale esitamise tulemusel tuleb lugeda, et loovutamine on hageja suhtes toimunud. Hageja

esitas kohtule nõuete loovutamise lepingu, millest järeldub, et loovutamise leping oli hageja

olemas, st teda on loovutamisest teavitatud.

2.3. Kehtiv õigus ei keela halduril pankrotimenetluses rahuldamata jäänud ning lõpparuandes

kajastatud nõudeid loovutada. Maakohus tuvastas, et loovutaja pankrotimenetluses tehtud

30. juuni 2014 kohtumäärusest nähtuvalt vabastas kohus halduri kohustustest pärast loovutaja

äriregistrist kustutamist. Loovutaja kustutati äriregistrist 16. oktoobril 2014, aga nõude

loovutamine toimus enne seda 4. septembril 2014. Seega oli halduril loovutamise ajal õigus

esindada loovutajat kui pankrotivõlgnikku.

2.4. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise korral puudub vajadus lahendada hagi

tagamise taotlust. Hagi tagamise abinõu saab määrata ainult juhul, kui kohus on otsustanud

hagiavalduse menetlusse võtta.

2.5. Menetluskulude jaotust maakohus ei põhjendanud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Hageja esitas 10. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja

hagi menetlusse võtta.

Hageja põhjendab kaebust peamiselt väitega, et TMS § 221 lg 1 sisaldab üksnes näidisloetelu

ja seda sätet tuleb käesoleval juhul käsitleda laiendavalt (vt Riigikohtu 31. jaanuari 2008 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-134-07, p 10 jj). Hagiavaluses seadis hageja kahtluse alla loovutuse

kehtivuse ja maakohus pidi hagi menetlusse võtmise otsustamisel lähtuma hageja väidetest.

4. Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. mail 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ning saadab asja hagi menetlusse võtmise

uuesti otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks tagasi maakohtule (TsMS § 667

lg 2). Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Põhjendatud on kaebuse keskne väide, et maakohus käsitles TMS § 221 lg 1 liiga kitsalt.

6.1. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamine TMS § 221 lg 1 alusel on

iseenesest lubatav ka olukorras, mil pooled vaidlevad selle üle, kas tegemist on õige võlgniku

või sissenõudjaga. Muu hulgas on viidatud alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamine kohane õiguskaitsevahend kui hageja väidab, et kostja ei ole täitemenetluses õige

sissenõudja. Ka sel juhul esitab hageja materiaalõiguslikke vastuväiteid täitedokumendist

tulenevale nõudele (Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-12266, p 12). Järelikult

ei ole käesoleval juhul asjakohane piirduda kontrollimisega, kas hageja väidab, et nõue on

rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

3 (3)

6.2. Nõude loovutamise lepingu tühisusele (sh täitemenetluses) saab tugineda mh hageja, kes

võlgnikuna ei olnud loovutamislepingu pool. VÕS § 170 eesmärk ei ole välistada võlgniku

vastuväidet selle kohta, et nõude loovutamine ei ole kehtiv. Võlgnik võib VÕS § 171 lg 1 alusel

esitada vastuväiteid, mis tulenevad nõude loovutamisest (Riigikohtu 2. juuni 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-19-12266, p 13 ja seal viidatud varasem praktika).

6.3. Hageja väitel oli nõude loovutus (hagiavaldusest võib aru saada, et mh käsutustehinguna)

tühine. Eelmises alapunktis märgitu kohaselt võib hageja niisugusele tühisusele tugineda.

Tehingu tühisuse aluseid ei saa kontrollida hagi menetlusse võtmise etapis, sest see eeldab

asjaolude tuvastamist ja tõendite hindamist. Nimelt tuleb hagi menetlusse võtmise otsustamisel

kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud,

et TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ega 2 kohaldamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt

13. veebruari 2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9; 13. septembri 2017 määrus tsiviilasjas

nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud varasem praktika).

6.4. Maakohus rajas lahendi asjaolule, et loovutaja kustutati äriregistrist pärast nõude loovu-

tamist. Seda asjaolu hageja esile ei toonud. Järelikult ei saa kohus vastavast asjaolust lähtuda.

6.5. Eeltoodud kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi maakohtule hagi

menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks. Kaebuse ülejäänud väiteid pole vaja käsitleda.

Ringkonnakohus märgib, et maakohus rikkus TsMS § 465 lg 2 p 8, kui jättis vaidlustatud

määruses esitamata menetluskulude jaotuse põhjendused. See rikkumine ei mõjuta aga kaebuse

lahendamist.

7. Kui maakohus otsustab hagi menetlusse võtta, siis tuleb lahendada ka hagi tagamise taotlus,

mis on seni lahendamata. Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu asjakohastele suunistele

Riigikohtu 7. novembri 2018 määruses tsiviilasjas nr 2-18-2982 (vt p 13). Hagi tagamise

otsustamisel on põhjendatud kontrollida, kas alates 2010. aastast toimuvas täitemenetluses on

ette näha toiminguid, mis võiks praegu õigustada hagi tagamise korras täitemenetluse

peatamist. Selleks võib maakohus TsMS § 384 lg 3 teise lause alusel eelnevalt ära kuulata

kostja, aga samuti nõuda hagejalt täiendavaid selgitusi.

8. Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist, mistõttu

kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

9. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)