2-21-5995/24 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-5995

Tsiviilasi

Xxxxxxxxxx valla (vallavalitsuse kaudu) avaldus

alaealise paigutamiseks kinnisesse lasteasutusse

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (eestkostja, vastustaja määruskaebemenetluses):

Xxxxxxxxxx vald (vallavalitsuse kaudu), seaduslik

esindaja vallavanem YY

Puudutatud isik (alaealine, määruskaebuse esitaja): XX,

esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Vahur Krinal

Kinnise asutuse juht: Tallinna Laste Turvakeskuse juhataja

Priit Siig

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 18. mai 2021 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda,

välja arvatud alaealise esindaja riigi õigusabi tasu ja kulud, mis jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (6)

MENETLUSE KÄIK

1. Xxxxxxxxxx Vallavalitsus (avaldaja) esitas 16. aprillil 2021 Pärnu Maakohtule avalduse

tema eestkostel oleva äsja 16-aastaseks saanud XX (alaealine, kohtumenetluses puudutatud

isik) kinnisesse lasteasutusse paigutamiseks.

Avaldaja tõi esile järgmist:

-

alaealine on juba olnud korduvalt paigutatud kinnise lasteasutuse teenusele alates

2018. aastast;

-

augustis 2020 suunati alaealine sotsiaalse rehabilitatsiooni teenusele ja koostati

rehabilitatsiooniplaan, aga alaealine kokku lepitud kohtumistel ei osalenud. septembris

asus ta õppima Xxxxxxxxxxx Gümnaasiumi x. klassi, septembris-oktoobris jõudis

kooli üksikutel päevadel;

-

last

toetava

„Xxxxxxxxxxx“

võrgustiku

ühisel

otsusel

suunati

alaealine

1. novembril 2020 teenusele MTÜ Xxxxxxxxxxx perekodusse (edaspidi: perekodu)

ning alaealine asus õppima Xxxxxxxxkooli x. klassis mittestatsionaarse õppekava

järgi. Esimesed kuud uues keskkonnas möödusid suuremate probleemideta;

-

alates 19. veebruarist 2021 hakkas alaealine järjepidevalt kodust ilma loata lahkuma,

ei vastanud kõnedele ega sõnumitele ja ei võtnud perekoduga ühendust. Ajavahemikul

19. veebruar – 30. märts 2021 ööbis ta ilma loata väljaspool kodu 15 ööd. Alates

2021. aasta veebruarist kuni avalduse esitamiseni pole ta osalenud õppetöös;

-

alaealine

lahkus

perekondust

30. märtsil 2021.

Ta

tabati

13. aprillil 2021

Xxxxxxxxxxxl ja toimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriaosakonda

(edaspidi: PERH), sest teadaolevalt oli ta viimaste nädalate jooksul tarvitanud pidevalt

uimasteid ja alkoholi. PERH-s selgus, et ta oli ka COVID-19 positiivne;

-

alaealine viibis PERH-s kuni 23. aprillini 2021. Perekodu töötajad käisid koos temaga

23. aprillil 2021 tutvumas Tallinna Laste Turvakeskusega (edaspidi: turvakeskus).

Alaealine tunnistas, et tarvitas ajavahemikul 30. märts – 9. aprill 2021 igapäevaselt

narkootikumi (amfetamiin) ja alkoholi. Lisaks ta kinnitas, et on ka varasemalt

korduvalt narkootikume tarvitanud;

-

varem on alaealisel diagnoositud sotsialiseerunud käitumishäire, mistõttu on ta kergesti

mõjutatav ja negatiivse käitumisega kaasaminev. Tema praegune elustiil viitab

tõenäosusele, et elu ja tervist ohustav riskikäitumine (hulgub, tarvitab uimasteid, ei

ööbi kodus ega täida koolikohustust) jätkub.

Avaldaja teeb ettepaneku, et kinnisesse lasteasutusse teenuse osutajaks võiks olla turvakeskus,

mille juht osales programmis „Xxxxxxxxxxx“. Alaealine on turvakeskusega tutvunud ja seal

on praegu vaba koht teenuse osutamiseks. Lisaks on alaealisele Tallinnas tagatud vajalik

psühholoogiline abi. Eestkosteasutus koostöös perekoduga korraldab ja tagab teenusel

viibimise ajal lapse suhtlemise ja kokkusaamise lähisugulastega. Kinnise lasteasutuse teenusel

viibimise ajal jätkab „Xxxxxxxxxxx“ meeskond võrgustikutööd alaealise noote toetamiseks.

Menetluse kestel esitas avaldaja ülevaate alaealise käitumisest ajavahemikul 1. – 16. mai 2021.

Sellest nähtub, et alaealine käitus väga ebaühtlaselt ja impulsiivselt, ta viibis mitu korda öösel

perekodust eemal. Kohtumenetlusest teadasaamine muutis ta närviliseks ja ähvardavaks. Ta ei

ole täitnud kokkuleppeid, sh õppetöö osas. Alates 11. maist 2021 ei ole ta perekoju tulnud,

väidetavalt viibib xxxxxs, kuid siiski suhtleb perekodu töötajatega suhtlusvõrgustiku teel.

Interneti keskkonnas on perekodu töötajad näinud mitmeid postitusi, kus ta on silmnähtavas

alkoholijoobes, mitmetel piltidel on ta koos kange alkoholi pudelitega (viin, viski) ning on ka

pilte kus ta on poseerimas vaid aluspesu väel. Alkoholi tarvitamist kinnitas ta ka ise. Alaealise

arvatavad viibimiskohad on perekodu edastanud politseile, kes kahjuks pole teda leidnud.

Arvatavasti vahetab alaealine pidevalt seltskondi ja viibimiskohti, et vältida leidmist.

3 (6)

2. Maakohus kuulas ära Sotsiaalkindlustusameti, kes toetas avaldust. Turvakeskuse juhataja

ja PERH kinnitasid avalduses märgitud andmeid. Perekodu perevanem avaldas, et alaealine on

väga arukas tüdruk, kellel puudub sisemine motivatsioon koolitöid teha. Ta pakkus välja, et

perekodusse jäämine võiks olla tingimuslik, aga ta pole kindel, kas see on parim lahendus.

3. Samuti kuulas maakohus 7. mail 2021 ära alaealise, kes avaldas, et saab aru kohtu-

menetlusest tema ärajooksmiste ja koolis mittekäimise tõttu. Ta tunnistas narkootikumide

tarvitamist, viimati tarvitas umbes kuu aega tagasi, vahetult enne haiglasse minekut.

Narkootikumide juurde jõudis läbi sõprade, oli seltskonnas ja proovis. Perekodust eemal olles

viibis Pärnus erinevate tuttavate ja ema juures. Selgitas, et põgeneb probleemide ja iseenda eest,

kui on raske emotsioonidega toime tulla. Plaanib x. klassi lõpetada, minna x. klassi ja

kutseõppesse, seejärel tööle. Koolis oli viimasel nädalal kõik hästi olnud, ta on kooliga palju

tegelenud, aga ei osanud vasta, kuidas arvab, et omandab elukutse kui juba praegu pole piisavat

tahtmist koolis käia. Kinnise lasteasutuse teenusele paigutamise osas avaldas, et tema arvates

ei ole see hea valik. Ta tunneb, et on end praegu kokku võtnud ja soovib Xxxxxxxxkooli

lõpetada. Perekodus viibimise ajal on saanud teraapiat, aga ei osanud selle sisu täpsustada.

Perekodust lahkumise tingisid uued sõbrad. Tagasi ei läinud vabatahtlikult, sest teadis

kinnipanemise ohust. Talle meeldib praegu kõige rohkem xxxxxxxxs. Edasise osas märkis, et

oluline on püsida kodus, olla õigeaegselt kodus ja pidada kokkulepetest kinni. Ta arvas, et

suudab neid reegleid täita.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus rahuldas avalduse 18. mai 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) ja määras

paigutada alaealine turvakeskusesse tähtajaga üks aasta alates määruse koostamisest. Maakohus

märkis, et määrus on täidetav eestkostjale kättetoimetamisega. Alaealisele antud riigi õigusabi

kulu jättis kohus riigi kanda ja muud menetluskulud avaldaja kanda.

4.1. Sotsiaalhoolekandeseaduse (SHS) § 130² lg 2 järgi otsustab kohus lapse kinnisesse

lasteasutusse paigutamise lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse avalduse alusel

tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) isiku kinnisesse asutusse paigutamise menetluse

kohta ettenähtud korras. Vastava avalduse lahendab kohus hagita menetluses.

4.2. Lapse kinnisesse lasteasutusse paigutamise eeldused näeb ette SHS § 130² lg 1. Laps

paigutatakse kinnisesse lasteasutusse ainult juhul, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu,

tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi

vähem piirava meetmega. Lapse arengu kriteerium hõlmab ka koolikohustust haridusseaduse

§ 8 lg 2 järgi. Ohtlikkuse tuvastamisel lapse enda ja teiste isikute elule või tervisele saab lähtuda

üldjoontes samadest kriteeriumitest ja põhimõtetest, mida rakendatakse täiskasvanud isiku

kinnisesse asutuse paigutamisel psühhiaatrilise abi seaduse § 11 ja SHS § 105 alusel.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb isiku ohtlikkust enda või teiste elule, tervisele või

julgeolekule hinnata kõrgendatud standardite kohaselt. Ohtlikkust ei saa põhjendada üldise

isiku käitumist iseloomustava omadusena, vaid selle peab tuvastama lähituleviku mõttes väga

piiratud ajalise distantsiga. Konkreetsete intsidentide põhjal isiku ohtlikkuse hindamisel

võetakse arvesse nende toimumise konteksti ja asjaolusid, sh tõsidust, samuti tulevikus sarnaste

tegude toimepanemise tõenäosust. Lisaks on lapse ohtlikkuse hindamisel Riigikohus andnud

juhise, et lapse käitumisega kaasnevat ohtu ei hinnataks abstraktselt, vaid lähtudes asjaoludest,

mis näitavad, kui pika aja jooksul ja millise sagedusega on lapse käitumine olnud probleemne

ning milles väljendub lapsest tingitud oht. Oluline on arvestada ka kinnisesse lasteasutusse

paigutamata jätmise tagajärgi.

4.3. Lastekaitseseaduse (LasteKS) § 6 lg 1 sätestab, et lapse õiguste ja heaolu tagamiseks

tuleb ennetada lapse heaolu ja arengut ohustavaid riske. Ennetamine hõlmab last ohustavate

olukordade ja sündmuste võimalikult varast märkamist ja neile reageerimist, sh lapse

probleemide tuvastamist ja soodustavate kaitsetegurite suurendamist. Teise lõike kohaselt

4 (6)

peavad riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused arendama välja meetmed lapse abivajaduse

ennetamiseks ja probleemide vähendamiseks. LasteKS § 8 lg 1 kohustab asutusi ja asjasse

puutuvaid isikuid tegema koostööd lapse õiguste ja heaolu tagamiseks. LasteKS § 21 järgi tuleb

last mõjutavate otsuste tegemisel välja selgitada ja võtta esmaseks aluseks lapse huvid.

4.4. Maakohus tuvastas tsiviilasjas nr x-xx-xxxx tehtud kohtumäärustest, millega alaealine

paigutati kinnise lasteasutuse teenusele alates 8. juulist 2018 ja seda pikendati kuni

28. juunini 2020, et alaealise probleemne käitumine on olnud pikaajaline. Tema ennast

ohustavat käitumist on suudetud ohjata ainult kinnise lasteasutuse teenusel viibimisel, kuid

ikkagi on see olnud pigem keeruline ja esines rikkumisi. Lisaks tuvastas maakohus, et alaealise

käitumine on juba aastaid olnud enda tervist kahjustav. Alates 2020/2021. õppeaasta algusest

ei täida ta kohaselt koolikohustust ega osale piisavalt õppetöös.

4.5. Nüüdseks on alaealise riskikäitumisele lisandunud narkootikumide tarvitamine, mida ta

tunnistas ka ise. Politseilt saadud andmetest nähtub, et alaealine on korduvalt politseile jäänud

vahele alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamisega. Haigusloost nähtuvalt on alaealine

perekodust eemal olles tarvitanud ohtralt alkoholi ja amfetamiini ning avaldanud

konfliktsituatsioonis suitsiidmõtteid. Tema suhtes on 13. aprillil 2021 kohaldatud tahtest

olenematut ravil (vähem kui 48 t), mille järel ta paigutati COVD-19 viirusnakkusesse

nakatumise tõttu isolatsiooni. Sellest järeldas maakohus, et võrreldes varasema ajaga on

alaealisel välja kujunenud sõltuvus alkoholi ja narkootikumide suhtes, millega ta ohustab enda

tervist.

4.6. Kahes eelmises alapunktis refereeritud asjaolude põhjal leidis maakohus, et alaealisele

praegu pakutav perekoduteenus ei ole piisav tema enda elu, tervist ja arengut ohustava

käitumise ära hoidmiseks. Alaealisel puudub vastutustunne perekodus kehtivatest reeglitest

kinni pidamiseks ja koolikohustuse täitmiseks. Tema käitumise kontrollimatusele ja

kokkulepetest kinnipidamise suutmatusele viitab ka käitumine kohtus. Ta ilmus ärakuulamisele

ja sisenes kohtusaali, kuid seejärel väljus ettekäändega kohtumajast ning jooksis ära. Tagasi tuli

alles perekodu töötaja kaasabil. Pärast kohtus ärakuulamist naasis ta perekodusse, kuid alates

11. maist 2021 ei ole sinna enam tagasi tulnud.

4.7. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et alaealise reeglitele allumatu ja ennast kahjustav

käitumine on ajas süvenenud, ta ei suuda ennast kahjustavat käitumist kontrollida ega lõpetada.

Sellele on lisandunud sõltuvuskäitumine alkoholi ja narkootiliste ainete mõjul. PERH-i

pöördumise anamneesist nähtuvalt on ta avaldunud konfliktsituatsioonis ka suitsiidimõtteid.

Järelikult ei ole alaealine ise suuteline oma käitumist kontrollima ega teda ennast kahjustavat

tegevust peatama, samuti ei ole ta ilmselt suuteline vältima ja lahendama kahjustavaid elulisi

situatsioone. Tema olukorra ohtlikkust suurendavad kontrollimatud viibimistingimused, sest

olles perekodust ära jooksnud suhtleb ta juhututtavate ja võõraste inimestega, suutmata enese

eest tegelikult seista ja hoolitseda. See teeb ta kergesti haavatavaks mõjutustele. Kirjeldatud

olukorras noorel on oht langeda nii kuritegevuse ohvriks kui ka püsivalt narkomaaniasse.

Seeläbi ohustatakse omakorda tervist ja elu ning takistatakse eakohast arengut ja hariduse

omandamist.

4.8. Kohalik omavalitsus on püüdnud rakendada alaealise käitumisest tuleneva ohu

kõrvaldamiseks muid meetmeid. Pärast kinnisest asutusest vabanemist elas alaealine

perekodus, mille tingimusi ise hindas väga heaks. Sellest olenemata ei ole alaealine suutnud

alaliselt käitumist korrigeerida ega kontrollida. Kuivõrd kõik muud vahendid alaealise

käitumise parandamiseks on ammendunud, ei näinud maakohus muud võimalust kui piirata

alaealise vabadust ja saata ta uuesti kinnise lasteasutuse teenusele. Teenusel viibimine peaks

võimaldama kontrollitud keskkonnas ning pideva raviteenuse ja teraapiateenuse olemasolul

ennast ohustava käitumise lõpetamist, samuti looma turvalised tingimused edasiseks arenguks,

koolikohustuse täitmiseks ja hariduse omandamiseks. Eeldatavasti on tulemus naasmine

seaduskuuleka käitumise juurde ja selle käitumismustri juurutamise rutiinsetes tingimustes.

5 (6)

4.9. Maakohus hindas, et alaealine tuleb kinnisesse lasteasutusse paigutada TsMS § 538 lg-s 2

sätestatud maksimaalseks tähtajaks, st üheks aastaks alates määruse tegemisest. Kui alaealise

käitumine juba enne aasta möödumist oluliselt paraneb, on võimalik teenuse lõpetamine ja nt

vabatahtlik koolivalik TsMS § 539 alusel esitatava avalduse põhjal.

4.10. Avaldaja tegi ettepaneku, et alaealisele võiks kinnise lasteasutuse teenust osutada

Tallinnas asuv turvakeskus. Kohus nõustus sellega. Keskuse pakutav teenus on suunatud

sõltuvusprobleemidega lastele eesmärgiga pakkuda neile turvalist ja arendavat kasvu-

keskkonda, selgitada välja sõltuvusprobleemi ja muude probleemide olemus ning toetada last

võõrutusprotsessis ja sotsiaalses rehabilitatsioonis. Tallinnas on raviteenuste kättesaadavus

alaealisega tegelenud psühhiaater-terapeudi poolt oluliselt parem kui xxxxxxxxs. Samuti pakub

keskus õppimisvõimalust ja arendavaid vabaaja sisustamise võimalusi. Turvakeskuse juht on

varem alaealisega seotud läbi „Xxxxxxxxxxx“ programmi ja alaealine on keskusega tutvunud.

4.11. Kinnisesse asutusse paigutamise määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei

saa enam edasi kaevata või kui kaebus pole edukas (TsMS § 541 lg 3). Kohus võib tunnistada

määruse täitmisele kuuluvaks kättetoimetamisega isikule endale, esindajale või eestkostjale või

edastamisega elukoha järgsele valla- või linnavalitsusele (TsMS §541 lg 4). Maakohus määras,

et määrus on täidetav avaldajale kui alaealise eestkostjale kättetoimetamisega.

4.12. Menetluskulud jaotas maakohus TsMS § 172 lg 3 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Esindaja esitas alaealise nimel 27. mail 2021 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määrust muuta ja selle toime peatada.

Alaealine juhib tähelepanu sellele, et ta on xx-aastane. Sisuliselt taotleb ta vaidlustatud määruse

muutmist nii, et ta ei peaks viibima kinnises lasteasutuses. Selle asemel soovib ta edasi elada

perekodus. Kui talle antaks veel üks võimalus ennast tõestada ja ta ei peaks elama kinnises

lasteasutuses, siis ta suudaks edaspidi koolikohustust täita ega lahkuks kodust ja koolist

omavoliliselt ega tarvitaks alkoholi, tubakatooteid ja narkootikume. Telefonivestluses avaldas

alaealine esindajale, et survestatud keskkond soodustab suitsiidset meeleolu. Ta möönis, et on

teatavat sõltuvust narkootikumidest, aga soovib statsionaarset ravikuuri, mis aitaks saada

sõltuvuse kontrolli alla.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis avaldajale tähtaja sellele vastamiseks.

Avaldaja vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 14. juunil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1).

8. Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud ja selle tegemisel ei rikkunud kohus menetlus-

ega materiaalõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega. Vastuseks

kaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1. Kaebuse põhjenduste järgi soovib alaealine täiendavat võimalust enne kinnisesse

lasteasutusse paigutamist. Ringkonnakohtu hinnangul oli alaealisel siiski juba varem piisavalt

võimalusi käitumist muuta. Asjas esile toodud ja maakohtu tuvastatud asjaoludel ei viita miski

sellele, et alaealisele poleks olnud teada või arusaadav, millist käitumist temalt perekodus ja

koolis oodatakse. Veel ka 7. mai 2021 ärakuulamisel kohtus avaldas ta, et oluline on püsida

kodus, olla õigeaegselt kodus ja pidada kokkulepetest kinni. Samas ei takistanud teadmine tal

alates 11. mai 2021 perekodust lahkumist ja koolikohustuse rikkumist. Seega ei ole ta seni

teinud vajalikke järeldusi käitumise kohta. Puudub alus eeldada, et kaebuse esitamiseks tehtud

avaldustele omistab alaealine suuremat tähtsust kui maakohtule ärakuulamisel avaldatule.

6 (6)

8.2. Avaldusega taotletud ja maakohtu valitud meetme muutmist ei õigusta käesoleval juhul

põhjendus, et turvakeskuses kujunevad alaealisel suitsiidsed mõtted. Maakohus tuvastas

õigesti, et samalaadsed mõtted on alaealisel olnud varemgi ning nende tegelik põhjus on

alkoholi ja narkootiliste ainete tarvitamine. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus, et

pigem saab eeldada turvalise ja korrastatud keskkonna abistavat mõju alaealise seniste

probleemide lahendamisel.

8.3. Samuti ei õigusta vaidlustatud määruse muutmist alaealise valmisolek saada asjakohast

ravi. Turvakeskuses viibimine ei takista ravimist ega vajaduse korral haiglasse suunamist.

Maakohus tuvastas, et raviteenus on turvakeskuses tagatud ja seda pole kaebuses kahtluse alla

seatud.

8.4. Maakohus viitas asjakohaselt TsMS §-le 539 seoses kinnisesse asutusse paigutamise

lõpetamisega. Viidatud paragrahvi esimene lõige näeb ette, et kohus lõpetab määrusega isiku

kinnisesse asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud. Avalduse selleks

võivad esitada alaealine ise või avaldaja. Lisaks kohustab kolmas lõige turvakeskust kohut

viivitamata teavitama, kui tema arvates ei ole alaealist vaja kinni hoida kohtu määratud tähtaja

lõpuni. Nii on tagatud piisavad ja asjakohased võimalused kinnisesse lasteasutusse paigutamise

ennetähtaegseks lõpetamiseks, kui vastavad eeldused on täidetud. Kui alaealine leiab, et tema

suhtumine ja käitumine on oluliselt juba paranenud, siis võimaldab TsMS § 540 lg 1 kinnisesse

asutusse paigutamise kuni üheks aastaks peatada. Ka sellekohase avalduse saavad esitada nii

alaealine ise kui ka avaldaja, avaldus tuleb esitada maakohtule. Peatamisega võib siduda

tingimusi ja kohustusi.

9. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause alusel iga

menetlusosalise enda kanda, v.a alaealisele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja

kulud, mis jäävad riigi kanda. Alaealise esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi

määrusega.

10. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 543 lg 1 ja § 696 lg 1 teise lause alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)