2-21-133/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

29. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-133

Tsiviilasi

BB avaldus lapse hooldusõiguse üleandmiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

BB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (määruskaebuse esitaja, isa): BB (isikukood

xxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Reimo Mets

Puudutatud isik (laps): OC (isikukood xxxxxxxxxx),

seaduslik esindaja MM ja riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Eva Tibar

Eestkosteasutus: xxxxxx Vallavalitsus, lepinguline esindaja

Natalja Grusdam

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata BB 8. aprilli 2021 taotlus täiendavate tõendite vastuvõtmiseks.

2. Harju Maakohtu 24. märtsi 2021 määrus jätta muutmata.

3. Määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad iga menetlusosalise enda

kanda, välja arvatud OCle riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb

riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. BB (isa, kohtumenetluses avaldaja) ja MM, koos vanemad) abielu sõlmiti 1. märtsil 2008.

Abielust sündis 9. aprillil 2008 OC (laps, kohtumenetluses puudutatud isik). Vanemate

abielulised suhted lõppesid 2010. aasta septembris.

2 (5)

2. Pärnu Maakohtu 29. novembri 2013 otsusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx lõpetati vanemate

ühine hooldusõiguse ja anti lapse hooldusõiguse täielikult üle emale.

3. Ema suri 25. detsembril 2020.

4. Harju Maakohtu (edaspidi: maakohus) 25. veebruar 2021 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-

xxxxxx määrati lapse eestkostjaks MM (vanaema) ja ühtlasi määrati vanaema teostama lapse

isiku- ja varahooldusõigust.

5. Isa esitas 5. jaanuaril 2021 maakohtule avalduse lapse hooldusõiguse talle üleandmiseks.

Isa soovib tegeleda lapse füüsilise ja psüühilise arenguga. Isa elab Xxxxxxxxxxxxx linnas

Xxxxxxxx. Ta töötab xxxxx xxxxxxxxxxxx kolm päeva nädalas. Isal on oma korter. Lapse saab

ta panna õppima kakskeelsesse kooli, mis asub elukoha lähedal. Isa suudab lapsele tagada

elamiseks kõik vajaliku. Isa on käinud paar korda aastas Eestis lapsel külas, vahel koos oma

emaga, et viimane saaks näha oma lapselast.

6. Rae Vallavalitsus (eestkosteasutus) ei toetanud avaldust ning leidis, et kindlasti tuleb

arvesse võtta lapse soovi tema elukoha ja elukorralduse üle otsustamisel. Mõistlik ja lapse

huvides on, kui laps saab edasi elada pereliikmetega, kellega tal on usalduslik suhe. Lapsele on

tema elukohas vanavanemate juures tagatud turvaline, stabiilne, emotsionaalselt soe ja

arenguvajadustest lähtuv keskkond, mis toetab lapse taastumist pärast ema pikaajalist haigust

ja surma. Laps avaldas, et ta on seni kohtunud isaga kord aastas, talvel või suvel, kui isa käis

Eestis. Koos mindi sööma või mängima bowling’ut. Kohtumised kestsid lapse sõnul tavaliselt

2-3 tundi päevas, vahest ka järjestikustel päevadel. Laps saab isaga vajadusel alati ühendust ja

teeb seda sageli whatsapp’i kaudu tekstisõnumitega, nii on mugavam. Viimasel ajal on isaga

suhelnud minimaalselt, viimast korda jõulude ajal, sooviti teineteisele häid pühi. Laps avaldas,

et ta on õnnelik koos oma vanaema, vanaisa ja õega, nad on üks pere ning ta ei soovi midagi

muuta. Lapsele meeldib elada Eestis ja siin koolis käia. Laps saab murede ja pingete korral

öelda vanaemale, et on valmis jätkama ema haiguse ajal alustatud teraapiaga.

7. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja (lapse esindaja) leidis, et avaldus ei vasta

lapse huvidele. Arvestades lapse vanust ning tema arenenud analüüsi- ja arusaamisvõimet, on

tema soov elada Eestis oma perega siduv ning kooskõlas lapse huvidega. Avalduse rahuldamise

korral muutuks kardinaalselt kogu lapse väljakujunenud elukorraldus, ta oleks sunnitud elama

võõras riigis, võõras keele- ja kultuuriruumis, võõraste inimeste keskel. Isaga ei ole lapsel

lähedast suhet, pigem on isa käitumine tekitanud temas tugeva solvumise. Laps ei ole veel toime

tulnud ema surmast tingitud leinaga, sellises emotsionaalses seisundis lapsele täiendava trauma

tekitamine tema elukorralduse täieliku muutmisega võib kaasa tuua pöördumatu kahju. Laps

vajab eelkõige turvalist keskkonda, et taastada emotsionaalne stabiilsus, seda suudab talle

pakkuda vaid oma pere (vanavanemad, õde, onu) ja tavapärane rutiin – kool, sõbrad,

harrastused jms. Ema surm ja käimasolevad kohtumenetlused on lapses tekitanud turvatunde

puudumise. Vanaema soovib lapse abistamiseks minna temaga teraapiasse, laps tunnetab ka ise

vajadust abi järele. Ema avaldas testamendis tahet, et tema laste eestkostjaks määratakse

vanaema. Emana oli tal parim arusaamine oma laste vajadustest ning soov tagada neile turvaline

ja hooliv kasvukeskkond, ta oli kõige õigem isik otsustamaks, mis on parim tema lastele.

8. Laps avaldas ärakuulamisel, et ta ei taha Brasiiliasse elama minna, ta eelistab elada Eestis

koos oma õe ja vanavanematega ning ta on vastu, et isa otsustaks temaga seotud küsimusi.

MAAKOHTU MÄÄRUS

9. Maakohus jättis 24. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse esindaja kulu, mis jäi

riigi kanda.

9.1. Maakohus kohaldas perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg 1, § 138 lg 2 ja lastekaitseseaduse

(LasteKS) § 21 lg 1 ning leidis, et lapse huvides on isale hooldusõiguse üleandmata jätmine.

3 (5)

9.2. Lapse äraviimine Eestist ei ole lapse huvidega kooskõlas. Laps on enamuse oma

teadlikust elust elanud Eestis. Kaks esimest aastat käis ta koolis Xxxxxxxxxxs, aga alates

kolmandast klassist on käinud Eestis koolis. Praegu õpib 7. klassis. Koolis õpib laps saksa ja

inglise keelt, inglise keelt oskab paremini, sest neid tunde on rohkem. Xxxxxxxxi ega

xxxxxxxxxx keelt ei oska, isaga suhtleb xxxxxxxx keeles. Isa pakutud xxxxxxxxxx ja

xxxxxxxxi kakskeelne kool ei ole lapse huvides, sest ta ei oska enam kumbagi neist keeltest.

Võõras keelekeskkonnas õppima hakkamine võib takistada lapse toimetulekut ja arengut, mis

võib avaldada negatiivset mõju haridusteele.

9.3. Lapse huvides ei ole eraldamine tema lähedastest sugulastest ja sõpradest. Laps ja isa ei

ole lapse teadliku elu jooksul pidevalt koos elanud, millest oleks saanud tekkida lähedustunne

lapse ja isa vahel. Laps kinnitab, et ta elas koos ema ja isaga Xxxxxxxxs, aga ta ei mäleta sellest

ajast midagi, sest oli väike. Lapse ja isa suhtlus on toimunud peamiselt sidevahendi teel, aga

vahetult ainult mõni kord aastas. Laps ei tunne peale isa ja isaema oma teisi sugulasi ega ole

nendega aktiivselt suhelnud. Lapsel on lähedane ja tugev suhe oma emapoolsete vanavanemate,

õe ning ema venna ja tema perekonnaga. Isal on küll õigus elada koos oma lapsega, aga see ei

kaalu üles lapse õigust jääda harjumuspärasesse keskkonda, kus on tema lähedased inimesed

ning millega tema elukorraldus on väga tihedalt seotud.

9.4. Samuti ei ole õigustatud lapse eraldamine sõpradest. Laps on kindlasti võimeline teises

keskkonnas leidma sõpru, aga arvestades ühise suhtluskeele puudumist ja kultuurikeskkonna

erinevust, võib tekkida raskusi ning see võib mõjutada toimetulekut ja enesehinnangut.

9.5. Lapse ja vanaema vahel on stabiilne ja emotsionaalselt soe suhe. Laps kinnitas korduvalt,

et ta soovib elada koos oma vanavanemate ning õega ja seda isegi juhul, kui peaks kolima

Raplasse elama. Asjakohatud on väited lapse emapoolsete vanavanemate vanuse kohta ja hirm,

et vanavanemad võivad surra enne lapse täisealiseks saamist ja siis jääb laps hooletusse.

Arvestades keskmist eluiga Eestis, pole tõenäoline vanavanemate surm enne lapse täisealiseks

saamist.

9.6. Lapsel avaldub tugev solvumistunne isa suhtes, mis seostub 2019. aastal algatatud

kohtumenetlusega isa ja ema vahel. Laps on seisukohal, et isa käitumine põhjustas emale ja

temale kannatusi. Tähelepanuta ei saa jätta leinaaega, sest lapse ema surmast on möödunud

ainult kolm kuud. Lapse elukorralduse täielik muutmine sellises olukorras (leinaajal), lapse

viimine Xxxxxxxxsse, kus on senisest märkimisväärselt erinev elukeskkond, keel ja

kultuuriruum, kus puuduvad lähedased inimesed, võib lapsele kaasa tuua pöördumatu kahju.

Tähelepanuta ei saa jätta ka algavat puberteeti, mis koos elukorralduse kardinaalse

muudatusega võib lapsele kaasa tuua pöördumatuid negatiivseid tagajärgi.

9.7. Maakohus selgitas, et isale hooldusõiguse mitteandmine ei võta isalt õigust lapsega

suhelda. Isa võiks lapsega regulaarselt suhelda ja hoida temaga sidet. Suhtlemise taastamisel

tuleb arvestada lapse solvumist isa peale ning kestvat leinaperioodi. Isa on võimeline taastama

lapsega hea ja emotsionaalselt lähedase suhte ka olukorras, kus pooled elavad eri kontinentidel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

10. Isa esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega

taastada isa hooldusõigus lapse suhtes. Menetluskulud palub isa panna menetlusosaliste endi

kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus rikkus menetlusnorme, kuna ei kaasanud menetlusse isa elukohajärgset

kohalikku omavalitsust;

4 (5)

-

maakohus oleks pidanud Rae Vallavalitsuse asemel kaasama eestkosteasutusena

Tallinna Linnavalituses, sest Rae Vallavalitsuses töötab lapse onu. Seetõttu on Rae

Vallavalitsusel kõikides lapsesse puutuvates menetlustes toimingupiirang;

-

maakohus on liigselt arvestanud lapse soovi, sest esitatud asjaolude pinnalt nähtub, et

lapsega on manipuleeritud Nii ema kui ka vanavanemad on tekitanud lapsele

väärarusaama isast, mille tulemusel kannatas isa suhtlus lapsega;

-

maakohus jättis analüüsimata isa võimekuse last kasvatada. Isal on seaduslik õigus ja

kohustus lapse eest vastutada, teda kasvatada ning lahendada last puudutavaid elulisi

küsimusi. Kuni ema elusolekuni oli isa vaikimisi sisuliselt nõustunud, et seda teeb ema,

kuid peale ema surma on olukord muutunud ja ainuõige on isa hooldusõiguse täielik

taastamine. Asjaolu, et vanavanemad tahavad pakkuda lapsele kodu, ei kaalu üles lapse

õigust kasvada oma lihase vanemaga;

-

maakohus ei arvestanud, et isa on pärit Xxxxxxxxst ning lapsel on õigus tunda oma

identiteeti. Asjaolu, et isa elab teisel kontinendil ei ole aluseks jätta hooldusõigus isale

andmata, sest isal on peale ema surma õigus määrata, kus tema laps edasiselt elab.

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis eestkosteasutusele ja lapse esindajale

tähtaja sellele vastamiseks. Eestkosteasutus ja lapse esindaja vaidlesid kaebusele vastu.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonna-

kohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 6. mail 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel jääb määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

13. Isa esitas koos määruskaebusega taotluse täiendavate tõendite (Tallinna Linnavalitsuse

10. veebruar1 2021 korraldus nr 150 lisaga ja Rae Vallavalitsuse 9. veebruari 2021 korraldus)

vastuvõtmiseks. Nähtuvalt halduslepingust on see sõlmitud MR õiguste ja huvide kaitsmiseks,

kes ei ole praeguses asjas menetlusosaline. Seega ei ole tõendid asjakohased. Neil kaalutlustel

jääb isa taotlus TsMS § 238 lg 1 esimese lause alusel rahuldamata. Tõendite elektroonilise

esitamise tõttu pole vaja neid tagastada.

14. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et esitatud ja tõendatud asjaolude kohaselt tuleb

jätta isa hooldusõiguse taastamise avaldus rahuldamata. Maakohus juhindus asja lahendades

õigesti lapse huvidest ning põhjendas piisavalt ja jälgitavalt kohtu siseveendumise kujunemist.

Maakohus ei ole ületanud asja lahendades diskretsiooni piire, mistõttu ei ole ringkonnakohtul

alust sekkuda maakohtu kaalutlusotsustusse. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järelduse ja

põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6). Vastuseks kaebusele märgib kohus

järgmist.

14.1. Esmalt tuleb välja selgitada, mis riigi õigusest vaidluse lahendamisel lähtuda, sest laps ja

isa elavad eri riikides. Kohaldatava õiguse väljaselgitamisel ei saa lähtuda vanema kohustuste

kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse,

abinõude tunnustamise, rakendamise ja koostöö konventsioonist (Haagi 1996. aasta

konventsioon), sest isa elukohariik Xxxxxxxxs ei ole nimetatud konventsiooniga ühinenud.

Seega kuulub kohaldamisele rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 65, mille kohaselt vanema ja

lapse vahelistele perekonnaõiguslikele suhetele kohaldatakse lapse elukohariigi õigust.

Vaidlust ei ole, et laps elab Eestis, seega tuleb vaidluse lahendamisel lähtuda Eesti õigusest.

14.2. Esiletoodud asjaoludest nähtub, et laps elas Xxxxxxxxs teise eluaastani, hiljem tal mingit

sidet selle riigiga ei olnud. Seega on põhjendamatu isa etteheide, et tema elukohajärgse kohaliku

omavalitsuse seisukohta ei küsitud. Seaduse mõttest ei tulene kohtule kohustust küsida

5 (5)

formaalselt seisukohta omavalitsuselt, millel pole lapsega tegelikku kokkupuudet. Maakohus

on TsMS § 552 lg 2 kohaselt küsinud seisukoha lapse elukahajärgselt Rae Vallavalitsuselt.

14.3. Martin Minn andis Rae valla vallasekretärina volituse Natalja Grusdamile Rae valla

esindamiseks praeguses asjas. Nii 11. jaanuari kui ka 12. aprilli 2021 seisukoha allkirjastas

vallavanem Madis Sarik ja koostas N. Grusdam. Seega ei ole Martin Minn käesolevas asjas Rae

valda esindanud ja puudub vajadus toimingupiirangu kohaldamiseks.

14.4. Ringkonnakohtul ei ole alust kahelda selles, et isa hoolib lapsest ja soovib osaleda tema

elus. Sellist kahtlust ei väljendanud ka maakohus. Siiski ei anna see kõiki asjaolusid kaaludes

alust järeldada, et isa hooldusõigus lapse suhtes tuleks taastada. Ringkonnakohtu hinnangul

nähtub asja materjalidest, et praegune elukorraldus on lapse huvides. Määruskaebuses

esiletoodud asjaolud ei anna alust teistsuguseks järelduseks.

Isa kinnitas määruskaebuses, et ema eluajal ta nõustus, et kõik lapsega seotud otsused teeb ema.

Isa elab Xxxxxxxxs ja aktiivselt lapse ellu ema eluajal ei sekkunud. Ta suhtles lapsega

whatsapp’i sõnumite vahendusel ja käis Eestis 1–2 korda aastas. Nii on elamine eri riikides,

mis asuvad erinevatel kontinentidel tuhandete kilomeetrite kaugusel, tinginud vähese suhtluse

isa ja lapse vahel ning lähedasi suhteid pole välja kujunenud. Seega on arusaadav lapse vastaseis

isa juurde Xxxxxxxxsse elama asumiseks. See, et laps elas teise eluaastani vanematega

Xxxxxxxxs koos isa sugulastega, ei tähenda, et need inimesed on talle lähedased ja tal oleks

kerge kohaneda võõras keele- ja kultuuriruumis. Möödunud on 11 aastat, millest suurema osa

elas laps Eestis.

Ema haigestumise ajal ja eriti peale ema surma on lapse eest hoolitsenud emapoolsed

vanavanemad. Nii on mõistetav, et laps tunneb end nendega turvaliselt ja hoitult. Vanavanemate

juures on lapsele tagatud senine elukorraldus ning võimalus suhelda lähedaste ja sõpradega,

mis ema surma järgsel raskel ajal on lapsele väga vajalik. Kolides isa juurde, keda laps piisavalt

ei tunne, kaob lapsel side kõige lähedasemate inimestega. Koostoimes ema kaotusega võib

selline muutus mõjuda lapsele äärmiselt rängalt. Sellest järeldas maakohus õigesti, et praegu

hooldusõiguse isale üleandmine ei vasta lapse huvidele. Seega esineb alus teha erand PKS §

138 lg 2 üldreeglist ja jätta pärast ema surma ainuhooldusõigus isale üle andmata.

15. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on teinud PKS § 123

lg 1 ning LasteKS § 5 p 3 ja § 21 lg 1 järgi esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi.

Siinjuures arvestas maakohus kõiki asjaolusid ja vaidlusest puudutatud isikute õigustatud huvi.

Määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada, mistõttu tuleb jätta kaebus

rahuldamata ja vaidlustatud määrus muutmata.

16. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele riigi õigusabi

korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb TsMS § 172

lg 1 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud. Tulenevalt

kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. Lapse esindaja tasutaotluse

lahendab kohus täna eraldi määrusega.

17. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

(allkirjastatud digitaalselt)