Legislator Case Law & Legislation
2-21-103618/12 AI generated

2-21-103618/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-103618/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. F. i vastu võla 2014 eurot 98 senti (sealhulgas põhivõlg 1500 eurot, intress 126 eurot 47 senti, võla

Legislator headnote

AI generated

2-21-103618/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: F. i vastu võla 2014 eurot 98 senti (sealhulgas põhivõlg 1500 eurot, intress 126 eurot 47 senti, võla

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-103618

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. F. i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2344 eurot 98 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja lepinguline esindaja: C. K.

e-post XXX

Kostja: J. F. , isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata.

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi J. F. i vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista J. F. ilt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 2014 eurot 98 senti (sealhulgas põhivõlg 1500 eurot, intress 126 eurot 47 senti, võla

sissenõudmiskulud 35 eurot ning viivis alates 4. märtsist 2020 kuni 30. märtsini 2021

summas 353 eurot 51 senti);

2.2. viivis tasumata põhivõlgnevuselt 1500 eurolt alates 31. märtsist 2021 kuni

põhivõlgnevuse 1500 euro tasumiseni määras 22% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõlgnevuse ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus hagejale kätte.

5. Saata otsus kostja teadaolevatele e-posti aadressidele. Toimetada otsus kostjale avalikult

kätte, avaldades väljaandes Ametlikud Teadaanded väljavõtte, milles on märgitud asja

arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning käesoleva otsuse resolutsiooni

punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud J. F. i kanda.

7. Mõista J. F. ilt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 370 eurot.

8. Mõista J. F. ilt aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi J. F. i

(kostja) vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks Swedbank

AS ja kostja vahel 17. oktoobril 2019 sõlmitud väikelaenu lepingu nr. 19-106091-VL alusel

välja põhivõla 1500 eurot, intressi 126 eurot 47 senti, sissenõudekulud 35 eurot, alates 4.

märtsist 2020 kuni 30. märtsini 2021 sissenõutavaks muutunud viivise 353 eurot 51 senti ning

viivise põhinõudelt 1500 eurolt alates 31. märtsist 2021 kuni põhinõude tasumiseni määras

22% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude

ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Swedbank AS ja kostja 17. oktoobril 2019 väikelaenu lepingu

nr. 19-106091-VL (edaspidi: leping). Swedbank AS võimaldas lepingu kohaselt kostjale

laenusumma 1500 euro kasutamist. Kostja kohustus tagastama laenu maksegraafiku alusel

igakuiste maksetena 11. kuupäevaks alates 11. detsembrist 2019 kuni 30. märtsini 2021.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intress 22% aastas.

Kostja rikkus lepingu tüüptingimuste punkti 4.1 ega taganud arvelduskontol piisavate rahaliste

vahendite olemasolu alates 11. detsembri 2019 osamaksest. Kostja jättis tasumata

11. detsembri 2019 intressi osamakse 50 eurot 60 senti, 11. jaanuari 2020 intressi osamakse

28 eurot 52 senti, 11. veebruari 2020 intressi osamakse 28 eurot 21 senti ning intressi kuni

3. märtsini 2020 summas 19 eurot 14 senti, kokku 126 eurot 47senti.

Swedbank AS teavitas kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja lepingust juhindudes

teavitas kostjat ka lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest. Swedbank AS andis kostjale tähtaja

võlgnevuse tasumiseks. Kostja ei tasunud võlgnevust tähtaegselt. Swedbank AS luges laenu

tagastamise tähtpäeva saabunuks 2. märtsil 2020. Swedbank AS lõpetas lepingu 3. märtsil

2020.

Swedbank AS loovutas 27. oktoobril 2020 nõuded kostja vastu hagejale. Kostjat teavitati

nõuete loovutamisest kirjalikult.

Hageja volitas PlusPlus Baltic OÜ-d nõudma kostjalt võlgnevust sisse. PlusPlus Baltic OÜ

toimetas hagejale teadaolevale kostja aadressile XXX kolm võlateatist. Hagejal tekkis

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Hageja arvestab viivist vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele alates

4. märtsist 2020 kuni 30. märtsini 2021 määras 22% aastas, kokku summas 353 eurot 51 senti.

2. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel

kostja aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja

muude

sidevahendite

andmete

väljaselgitamiseks

päringu

rahvastikuregistrisse,

e-maksuametisse,

Soome

rahvastikuregistrisse,

kostja

elukohajärgsele

kohalikule

omavalitsusele ning Politsei- ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja

kehtivaid elukoha ja muude sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale

kättetoimetamiseni. Kohus toimetas hagiavalduse ja hagiavalduse kohta kirjaliku vastuse

esitamise nõude kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte Tartu Maakohtu 19. mai 2021

määruse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 19. mail 2021. Kohus

märkis, et dokument loetakse TsMS § 317 lg 5 alusel kostjale avalikult kättetoimetatuks

15 päeva möödumisel teadaande avaldamisest. Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse

esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud kohtule tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja

ei ole tähtaegselt vastanud, loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus võib hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, kannab hagimenetluse kulud.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

4. Kohus selgitab tagaseljaotsuse kättetoimetamise kohta üksnes järgmist. Kohtul ei

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada kohtule teadaolevatel kostja

aadressidel ega kostja sidevahendite andmeid kasutades. Kohus tegi kostja elukoha ja muude

sidevahendite andmete väljaselgitamiseks päringu rahvastikuregistrisse, e-maksuametisse,

Soome rahvastikuregistrisse, kostja elukohajärgsele kohalikule omavalitsusele ning Politsei-

ja Piirivalveametile. Kohtul ei õnnestunud välja selgitada kostja kehtivaid elukoha ja muude

sidevahendite andmeid, mis oleksid viinud dokumentide kostjale kättetoimetamiseni. Kohtule

ei ole pärast hagiavalduse ja kirjaliku vastuse esitamise nõude kostjale avalikult

kättetoimetamist saanud teatavaks täiendavaid kostja elukoha ega muude sidevahendite

andmeid. Rahvastikuregistrisse ega e-maksuametisse ei ole kostja kohta täiendavaid andmeid

laekunud. Tagaseljaotsus tuleb toimetada kostjale TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte otsuse

resolutsiooni väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Väljavõttes tuleb

TsMS § 317 lg 4 järgi märkida asja arutav kohus, menetlusosalised ja menetluse ese ning otsuse

resolutsiooni punktid 1 – 3 ja 6 – 8 ning selgitused kaja esitamise kohta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

6. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

250 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 670 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

7. Riigilõiv 250 eurot on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude laenulepingust tuleneva võla, intressi, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga.

Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 370 euro (250 + 120) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 370 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik