2-20-124534/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-124534

Tsiviilasi

Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu avaldus XX ja

YY vastu võlgnevuse nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 26. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY määruskaebus

Tallinn,

Nõmme

tee

63a

korteriühistu

vastumääruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu

(registrikood

80089899),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Ahti Kuuseväli

Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 26. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-124534.

Saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule.

2. XX ja YY ühine määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu vastumääruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinn, Nõmme tee 63a korteriühistu (avaldaja) esitas 26. juunil 2020 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse XX-lt ja YY-lt (puudutatud isikud) võlgnevuse 433,44 eurot

saamiseks. Puudutatud isikud esitasid makseettepanekule vastuväite ja Harju Maakohus

kohustas 7. augusti 2020. a määrusega avaldajat esitama nõuetekohane avaldus.

2. Avaldaja esitas 25. augustil 2020 Harju Maakohtule avalduse, milles palus mõista

solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja võlgnevus 433,44 eurot ning jätta

menetluskulud puudutatud isikute kanda.

Avalduse ja selle täienduste kohaselt on puudutatud isikud Nõmme tee 63a, Tallinn asuva

korteriomandi ühisomanikud. Puudutatud isikud on perioodil 2018. a juuli kuni 2019. a aprill

tasunud majandamiskulusid kokku 143,69 eurot, kuigi kõnealusel perioodil kehtinud

majanduskavade kohaselt oleks tulnud tasuda 1089,97 eurot. Puudutatud isikute korteri

eriomandi osa pindala on 214 m2. 6. oktoobril 2017 kinnitatud 2018. a majanduskava kohaselt

tuli iga korteriomandi eriomandi ruutmeetri kohta tasuda igakuiselt 0,514 eurot ja 22. veebruaril

2 (5)

2019 kinnitatud 2019. a majanduskava kohaselt 0,491 eurot. Avaldaja soovib oma nõude

maksma panna osaliselt. Puudutatud isikud ei ole 6. aprilli 2018. a üldkoosoleku otsust

vaidlustanud, majanduskavas kirjeldatud hooldusteenus ja muud kulud on käsitletavad arvetel

kajastatud majahoidja teenuse ja lehtede äraveoks tellitud konteinerile tehtud kuludena ning

üksnes sellest, et avaldaja on puudutatud isikutele arved esitanud, ei saa puudutatud isikutel

avaldaja vastu nõudeid tekkida.

3. Puudutatud isikud vaidlesid avaldusele vastu ja palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda.

Puudutatud isikute arvates ei ole avaldaja nõude kujunemine jälgitav. Avaldaja ei järgi

majanduskava, vaid teostab majandamiskulude arvestust aastaid kehtinud korteromanike

kokkuleppe kohaselt.

Puudutatud isikud tasaarvestavad oma nõude avaldaja vastu avaldaja nõudega. Puudutatud

isikutele laekus 16. juulil 2018 võlasaldo teatis summas 131,09 eurot, mis aga ei ole õige, sest

avaldaja ei lähtunud perioodil 2017. a oktoober kuni detsember tarbimisnäitajatest ja kehtinud

arvestusmetoodikast. 2017. a oktoobri osas on puudutatud isikutel avaldaja vastu nõue summas

53,84 eurot. Samuti on Adven Eesti AS-lt saadud hüvitis jagatud korteriomanike vahel 6. aprilli

2018. a üldkoosoleku alusel ebaõigesti võrdselt, sest lähtuda oleks tulnud mõtteliste osade

suurustest. Samuti ei kajastu see majanduskavas. Sellest tulenevalt on puudutatud isikutel

saamata 263,55 eurot. Lisaks on majandamiskulude arvetel kajastatud majahoidja teenus ja

lehtede äravedu, mis ei vasta majanduskavale ning ei ole ratsionaalne. Sellega seoses on

teostatud valearvestust summas 336 eurot.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 26. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) rahuldamata

puudutatud isikute taotluse tõendite kogumiseks, rahuldas avalduse, mõistis puudutatud

isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks välja võlgnevuse 433,44 eurot ning jättis menetluskulud

solidaarselt puudutatud isikute kanda ja mõistis puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 483,44 eurot.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli puudutatud isikutel majanduskavade kohaselt

tasuda 2018. a juulist kuni 2019. a aprillini 1090,12 eurot. Kuivõrd puudutatud isikud tasusid

avaldajale sel perioodil 143,69 eurot, siis on tasumata 946,43 eurot, kuid avaldaja soovib üksnes

433,44 euro välja mõistmist. Majahoidja tasu ja lehtede äraveo hüvitamist täiendavalt

majanduskavas kajastatud hoolduskuludele ei ole avaldusega nõutud. Puudutatud isikud on

märkinud, et tasaarvestavad avaldaja nõude oma nõudega, kuid kui puudutatud isikud

vaidlustatud arveid tasunud ei ole, ei saa neil olla ka nõudeid seoses arvetel väidetavalt alusetult

märgitud summadega. Puudutatud isikud on teinud etteheiteid Adven Eesti AS hüvitise

jagamise osas, aga ei ole vaidlustanud 6. aprilli 2018. a üldkoosoleku otsust jagamise viisi osas

ega toonud välja asjaolusid, mis võiksid tingida otsuse tühisuse. Samuti vaidlevad puudutatud

isikud vastu justkui neil olnuks võlg 131,09 eurot, aga see ei oma tähtsust, sest avaldaja on

majandamiskulude tasumise nõude esitanud üksnes osaliselt. Lisaks ei pidanud kohus

mõistlikuks avaldaja lepingulise esindaja kulude hüvitamist üle asja hinna.

Määruskaebused ja menetlusosaliste seisukohad

5. Puudutatud isikud esitasid määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada.

Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus puudutatud isikute seisukohtade sisu ja mõtet õigesti

käsitlenud ning jättis ebaõigesti kogumata ja uurimata tõendid ning vastuavalduse menetlusse

võtmata. Kohtu majanduskava põhjal teostatud arvestus on asjakohatu, sest korteriomanike

kokkuleppe kohaselt teostatakse makseid tarnijate arvete ja majandamiskulude arvete kohaselt.

Ebaõige on kohtu käsitlus alusetute maksete teostamisest. Puudutatud isikud tõid esile otsuse,

millega määrati Adven Eesti AS hüvitise jagamise viis, tühisuse alused ning põhistasid, et

16. juulil 2018 laekunud võlasaldo on ebaõige. Kohtul on ebaõige ettekujutus asjaoludest, sest

3 (5)

summa 53,84 eurot seondus vaid 2017. a oktoobrikuuga ning tõendite kogumist taotleti seoses

vastuavaldusega. Arusaamatu on ka kohtu käsitlus, et isegi kui puudutatud isikutel oleks nõue,

siis ületab avaldaja majandamiskulude hüvitamise nõue seda. Lisaks on avaldaja jätnud

esitamata menetluskulusid tõendavad dokumendid ega ole kulusid tegelikkuses kandnud, sest

need ei kajastu majandamiskulu arvetel.

6. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja esitas

vastumääruskaebuse, milles palub muuta maakohtu määrust menetluskulude osas ning teha uus

määrus, millega mõista solidaarselt puudutatud isikutelt avaldaja kasuks välja avaldaja

maakohtus kantud menetluskulud 740 eurot.

Vastumääruskaebuse kohaselt muutis Riigikohus praktikat, mille järgi võis menetluskulude

suurus ületada tsiviilasja hinda üksnes keerukates ja mahukates asjades. Samuti, arvestades

puudutatud isikute menetlusdokumentides toodud viiteid õigusnormidele ja normide

seostamise keerukust puudutatud isikute faktiväidetega, on tegemist keskmisest keerukama

vaidlusega.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebused menetlusse, jättis need rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu TsMS § 667 lg 2 teise lause alusel tühistada ning asi tuleb saata maakohtule

uueks lahendamiseks. Määruskaebus ja vastumääruskaebus rahuldatakse osaliselt.

9. Ringkonnakohus nõustub puudutatud isikute seisukohaga, et avaldaja nõude kujunemine

on ebaselge. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud olulises osas välja selgitamata nii

avaldaja nõude kujunemise kui ka selle aluseks olevad asjaolud. Maakohus on lahendanud asja

õigesti hagita menetluses (TsMS § 613 lg 1 p 1), kuid seejuures pole maakohus järginud

TsMS § 477 lg-test 5 ja 7 tulenevat kohustust rakendada hagita asja läbivaatamisel

uurimispõhimõtet.

9.1. Maakohus jättis 11. septembri 2020. a määrusega käiguta avalduse, paludes avaldajal

selgitada, kuidas on võlgnevus 433,44 eurot kujunenud. Avaldaja selgitas 16. septembril 2020,

et nõude aluseks on majanduskava, mille kohaselt olid puudutatud isikud perioodil 2018. a juuli

kuni 2019. a aprill kohustatud tegema ettemakseid kogusummas 1089,97 eurot, kuid avaldaja

soovib oma nõude maksma panna osaliselt. Kolleegiumi hinnangul ei ole avaldaja avalduse

täpsustamise nõuet täitnud. Soovides esitada nõue üksnes osaliselt, oleks avaldaja pidanud

täpsustama, milliste konkreetsete majandamiskulude osas, missuguses ulatuses ja millise

perioodi eest avaldaja nõude rahuldamist taotleb. Maakohus ei ole seda ebaselgust kõrvaldanud.

Samuti selgitab kolleegium, et korteriühistul tuleb majandamiskulude nõude rahuldamiseks

tõendada majandamiskulude suurus ning asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks,

et jagada majandamiskulud liikmete vahel (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2013. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-181-12, p 15).

9.2. Maakohus on rikkunud uurimispõhimõtet ka seoses puudutatud isikute vastuväidetega,

mille kohaselt ei esita avaldaja igakuiselt korteriomanikele arveid majanduskavas märgitu

kohaselt, vaid teostab kulujaotust aastaid kehtinud korteromanike kokkuleppe kohaselt, mh

tegelikust tarbimisest sõltuvalt. Puudutatud isikud esitasid maakohtule ka neile esitatud

majandamiskulude arved ning tõid esile, et avaldaja avaldusele lisatud võlgnevuse kujunemise

tabelis märgitu ei ole kooskõlas majanduskavaga. Samuti on menetluses esitatud 6. aprilli

2018. a korteriomanike üldkoosoleku protokoll ning puudutatud isikud juhtisid tähelepanu, et

nimetatud üldkoosolekul oli päevakorrapunktina 3 arutlusel majandamiskulude jaotamisel

tõusetunud küsimuste otsustamine, mille raames võeti vastu otsus jätkata vastavalt esitatud

4 (5)

arvetele. Maakohus jättis puudutatud isikute avaldaja nõude kujunemise osas esitatud asjaolud

ja tõendid hindamata.

10. Ringkonnakohus nõustub ka puudutatud isikute väitega, et maakohus ei ole vastuavaldust

nõuetekohaselt menetlenud. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis puudutatud isikute

vastuavalduse korrektselt menetlusse võtmata, menetlemata ja lahendamata.

10.1. Puudutatud isikud esitasid 16. veebruaril 2021 avalduse, milles tõid esile, et neil on

2017. a oktoobrist kuni detsembrini teostatud majandamiskulude ebaõige arvestuse, Adven

Eesti AS hüvitise ebaõige jagamise ja majandamiskulude arvetel ebaõigesti kajastatud

majahoidja teenuse ja lehtede äraveo tõttu avaldaja vastu nõue, mida nad soovivad avaldaja

nõudega tasaarvestada. Seejuures nähtub puudutatud isikute menetlusdokumentidest, et

puudutatud isikute hinnangul on nende nõue suurem kui avaldaja nõue. Kohtute infosüsteemist

nähtub, et puudutatud isikud on tasunud vastuavalduselt ka riigilõivu. Kolleegium selgitab, et

hagita asjades ei ole TsMS § 477 lg 1 ja § 373 koosmõjul välistatud vastuavalduse menetlemine

koos esialgse avaldusega. Kuigi menetluslik tasaarvestus on vastaspoolel võimalik teha ka

vastuväite esitamisega, siis on puudutatud isikud väljendanud tahet esitada vastuavaldus.

TsMS § 477 lg 1 ja § 372 lg 1 koosmõjul lahendab kohus ka hagita menetluses avalduse

menetlusse võtmise või sellest keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks

määrusega mõistliku aja jooksul. Asja materjalidest nähtub, et maakohus võttis 17. septembri

2020. a määrusega menetlusse avaldaja avalduse, kuid puudutatud isikute avalduse menetlusse

võtmist ei ole maakohus otsustanud.

10.2. Maakohus ei ole puudutatud isikute vastuavaldust ka kohaselt menetlenud ega

lahendanud. Maakohus jättis välja selgitamata, milline oli majandamiskulude jaotus perioodil

2017. a oktoober kuni detsember. Samuti soovisid puudutatud isikud koguda näite tarbimise

kohta ja tarnijate arveid 2017. a novembri- ja detsembrikuu eest. Maakohus pidas neid tõendeid

ebaõigesti asjakohatuks põhjusel, et avaldaja ei ole esitanud nõuet majandamiskulude

võlgnevuse väljamõistmiseks 2017. a novembri- ja detsembrikuu eest, jättes tähelepanuta, et

puudutatud isikud on menetluses esitanud oma nõude avaldaja vastu seoses kõnealusel

perioodil teostatud ebaõige majandamiskulude arvestusega.

Kolleegium nõustub ka puudutatud isikute seisukohaga, et maakohus paistab olevat puudutatud

isikute esitatust ebaõigesti aru saanud. Nii märkis maakohus, et puudutatud isikute väitel on

neil avaldaja vastu perioodil 2017. a oktoober kuni detsember teostatud ebaõige

majandamiskulude arvestuse tõttu nõue summas 53,84 eurot, kuigi kolleegiumi hinnangul

nähtub puudutatud isikute maakohtu menetluses esitatust, et viidatud summa seondub vaid

2017. a oktoobrikuuga. Maakohus oleks saanud puudutatud isikutelt küsida selgitusi küsimuste

osas, mis maakohtul tekkisid. Lisaks jättis maakohus määruse resolutsioonis võtmata seisukoha

puudutatud isikute vastuavalduse osas.

10.3. Kolleegium peab vajalikuks tähelepanu juhtida ka sellele, et ebaõige on maakohtu

käsitlus, mille kohaselt ei oma puudutatud isikutel avaldaja vastu nõude olemasolu tähtsust, sest

avaldaja tegelik majandamiskulude hüvitamise nõue ületab avaldaja käesoleva asja raames

esitatud nõuet (vaidlustatud määruse põhjenduste p 13). Kolleegium selgitab, et asja

lahendamisel saab arvestada vaid avaldaja käesolevas tsiviilasjas esitatud nõudega.

11. Kuivõrd sisuliselt tuleb vaidlus lahendada algusest peale ja tuleb otsustada vastuavalduse

menetlusse võtmine, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik asja lahendada

määruskaebemenetluses, vaid asi tuleb saata maakohtule uueks lahendamiseks. Maakohtul

tuleb lahendada vastuavalduse menetlusse võtmine ning selgitada välja avaldaja nõude ja

puudutatud isikute nõude aluseks olevad asjaolud ja neid tõendavad tõendid. Selleks peab

maakohus andma võimaluse menetlusosalistele enda väidete kohta tõendite esitamiseks ja

vajadusel küsima selgitusi. Samuti peab maakohus vajadusel ja võimalusel ise tõendeid

koguma. TsMS § 615 lg 1 kohaselt tuleks asja üldjuhul menetlusosalistega ka suuliselt arutada.

5 (5)

12. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei analüüsi

ringkonnakohus käsitlemata jäänud määruskaebuse põhjendusi.

13. Avaldaja on vastumääruskaebuses palunud muuta maakohtu määrust menetluskulude

hüvitise osas. Ringkonnakohus selgitab, et kui kõrgema astme kohus tühistab madalama astme

kohtu lahendi ja saadab asja alama astme kohtule uues läbivaatamiseks, tühistab kohus ka

maakohtu määrusega määratud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise (vt nt Riigikohtu

17. detsembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-14, p 18). Menetluskulude jaotus ja

rahaline kindlaksmääramine jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause ja TsMS § 174 lg 6 alusel alama

astme kohtu otsustada, lähtudes asja lahendamise tulemusest.

14. Kuivõrd tegemist ei ole menetlust lõpetava määrusega, ei saa määruse peale esitada

määruskaebust (vt Riigikohtu 28. mai 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-14, p-d 11 ja 12).

(allkirjastatud digitaalselt)