2-20-18666/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-18666

Tsiviilasi

Osaühingu SPITAK KRUNK hagi osaühingu ESTMA

vastu võla, viivise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

27 350,83 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing SPITAK KRUNK (registrikood

11436373), lepinguline esindaja Kristjan Okas

Kostja osaühing ESTMA (registrikood 11023493),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Tiiman

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Mõista osaühingult ESTMA osaühingu SPITAK KRUNK kasuks põhivõlg

23 503,37 eurot, viivis 3337,46 eurot ja tekitatud kahju 510 eurot, kokku 27

350,83 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja osaühingu ESTMA kanda.

4. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebus ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Osaühing ESTMA (hageja) ja osaühing SPITAK KRUNK (kostja) sõlmisid 03.04.2018

nõude loovutamise lepingu. Lepingu kohaselt loovutas hageja kostjale kindlustuspoliisi nr

VV/17/078 alusel nõudeõiguse Inges Kindlustus AS vastu kogusummas 65 917,50 USD.

Pooled sõlmisid 03.04.2018 ka lepingu lisa, millega fikseeriti lepingu loovutamisega seotud

vastastikused õigused ja kohustused. Lepingu lisa alusel kohustus kostja kahjusumma Inges

Kindlustus AS-lt sisse nõudma ning nõude menetlemisega kaasnevad muud lisakulutused

(õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) kohustusid pooled

kandma võrdselt. Kostja kohustus lepingu lisa 2 punkt 6 kohaselt, juhul kui Inges Kindlustus

AS kahjusumma kohtuväliselt ei tasu, pöörduma lepingu alusel omandatud nõudega Inges

Kindlustus AS vastu kohtusse. Pooled leppisid mh kokku, et kui kostja kaotab punktis 1.1.

nimetatud kahjusumma sissenõudmisel kohtumenetluse Inges Kindlustuse AS vastu,

kohustub kostja pärast vastava kohtulahendi jõustumist kandma 14 pangapäeva jooksul

hagejale üle 50% hagejalt kostjale lepinguga loovutatud summast, millest on maha arvestatud

50% Estma OÜ VS Inges Kindlustus AS kohtu-ja kohtueelse menetlusega kaasnenud

kuludest.

2. Kostja ei saavutanud Inges Kindlustus AS-ga kokkulepet ning kostja esitas Harju

Maakohtule hagi kahjusumma sissenõudmiseks. Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega

tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata. Kostja teatas 27.05.2020 e-kirja teel, et ei näe

apellatsioonimenetlusel mõtet ega soovi tehtud otsust vaidlustada. Hageja nõustus kostja

seisukohaga kohtuotsuse edasikaebamisest loobumise osas ning jäi ootama kokkulepitud

makset. Kostja kaotas kohtuasja Inges Kindlustus AS vastu ning seega kohustus kostja

lepingu lisa 2 punkti 8 kohaselt tasuma kokkulepitud summa. Kuna otsus jõustus 09.07.2020,

muutus hageja tasunõue kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja nimetatud

kuupäevaks kokkulepitud summat ei tasunud. Hageja edastas 19.08.2020 kostjale e-kirja teel

meeldetuletuse.

3. 21.08.2020 kirjaga tõdes kostja kaotust kohtus ning kõikide kohtuasja 2-18-83-72

menetluskulude tasumise kohustuse tekkimist. Lisaks märkis kostja, et sõltumata

kohtuotsusest ja lisa 2 punktis 8 sõlmitud kokkuleppest, edastab ta lepingu ja lisa 2 täitmise

osas seisukoha pärast menetluskulude kindlaksmääramist. Samuti märkis kostja, et

kohtumenetluses olid ilmsiks tulnud asjaolud, millest viimane ei teadnud ja kui oleks teadnud

neid 2018 aasta kevadel, poleks kostja hagejaga lepingut sõlminud. Kostja edastas hagejale

09.10.2020 lepingust ja lisast 2 taganemise avalduse. Taganemise avalduse edastamisel ajal

oli otsus juba jõustunud ning hageja tasunõude sissenõutavaks muutumisest oli möödas 3

kuud. 16.10.2020 edastas hageja kostjale vastuväite lepingust ja lisast 2 taganemisele ning

lepingu täitmise nõude. Kostja teatas 10.11.2020, et jääb taganemisavalduse juurde.

4. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 23 503,37 eurot ning viivis 3337,46

eurot (perioodi 29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest viivis 0,1 % päevas). Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju 510 eurot. Hageja

kasutas õigusabi, et vastata kostja lepingust taganemisele.

5. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et ta ei ole nõude loovutamise lepingut

oluliselt rikkunud ega toime pannud pettust. Hageja pakkus kostjale pärast põlengut

kompensatsiooni 100 000 USD. Hageja tasus kostjale hea tahte märgina 65 917,50 USD.

Hagejale oli oluline koostöö jätkumine ja puudus kahtlus, et 65 917,50 USD jääb hagejal

kindlustusseltsilt saamata. Alternatiivselt leiab hageja, et nõude loovutamise lepingust

taganemine ei olnud kehtiv, kuivõrd see polnud tehtud mõistliku tähtaja jooksul.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja hagiavalduses toodud asjaoludega ei nõustu ja palub hagi jätta rahuldamata. Kostja

on hagejaga 03.04.2018 sõlmitud nõude loovutamise lepingust kehtivalt taganenud/ kehtivalt

tühistanud. Kostja leiab, et hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise

lepingu sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse §

2 punkt 50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks

kõrvalistele isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Isegi juhul,

kui hageja avaldanuks kostjale, et ta on teada saanud olulistest puudustest objekti

valvekorralduses, ei teavitanud ta asjaolust, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud

isikud. Seega oli hageja juba lepingu sõlmimisel teadlik nii puudustest ja ka sellest, et ta ei

saa tugineda nendest puudustest mitteteadmisele. Neist asjaoludest hageja kostjat kokkuleppe

sõlmimisel ei teavitanud. Juhul, kui kostja oleks teadnud tegelikke asjaolusid, poleks ta nõuet

antud tingimustel omandanud.

7. Lepingu punkt 2 kohaselt loovutas hageja kostjale väidetavalt kehtiva nõude suuruses

65 917,50 USD. Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav,

nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Kostja omandas nõude, olles

teadmises, et hageja on professionaalse vedaja hoolsusega teinud kõik endast oleneva tema

valduses oleva kauba säilimiseks. Kostja oli teadmises, et kaup paigaldati tasulisse,

kinnisesse parklasse, kus täiendavalt on mehitatud- ja töötav videovalve. Juhul, kui kostjale

oleks juba kahjujuhtumi järgselt olnud teada, mis tingimustel tema poolt ekspedeeritavat

kaupa hageja Narvas hoidis, ei oleks kostja kindlasti sõlminud hagejaga nõude omandamise

lepingut ja sellega seotud kokkulepet.

8. Kuna kostjale ei avaldatud lepingu sõlmimisel asjaolu, et isegi juhul kui hageja avastas

pärast juhtunu toimumist sõidukite parkimisala puudused ja isegi juhul, kui ta oleks sellest

ka kostjat teavitanud (mida kostja siinjuures eitab), siis vaieldamatult jättis ta teavitamata

asjaolust, et hageja pidi neist puudustest juba eelnevalt teadlik olema.

9. Kostja leiab, et hagejal puudub nõudeõigus, kuid täiendavalt on hageja eksimuses nii

võimaliku nõude suuruse kui ka sissenõutavaks muutumise aja määratlemisel. Nõude

loovutamise lepingu lisa 1 punkti 8 kohaselt pidi kostja tagastama hagejale 50%

nõudesummast 14 pangapäeva jooksul, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada

nõude loovutaja osa lisakuludest, mille hulka kuulusid ka kohtukulud. Kohtukulude suurust

kindlaksmäärav kohtumäärus jõustus ja kohtukulude suurus tuvastati lõplikult 21.10.2020,

mistõttu on korrektne kostja viide menetluskulude kindlaksmääramise vajadusele enne

võimaliku tagasimakse teostamist. Seega teoreetiliselt tuleks hageja nõudest täiendavalt

lahutada kohtumenetluses kindlaksmääratud vastaspoole menetluskulud ja lähtuda kohustise

täitmise aja määratlemisel menetluskulude kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumisajast

21.10.2020.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi.

11. Hageja esitas kostja vastu poolte vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel

lepingu täitmise ja viivise nõude ning kohtueelsete õigusabikulude näol tekitatud kahju

hüvitamise nõude.

12. Kohus analüüsib esmalt lepingu täitmise nõuet. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108

lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS

§ 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust.

Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on

kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval

(VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte

vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja rikkus lepingut ja kostja

vastutab lepingu rikkumise eest.

13. Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised

asjaolud. Pooled sõlmisid 03.04.2018 nõude loovutamise lepingu (tl 8-9). Samuti sõlmisid

pooled 03.04.2018 lepingu lisa kokkuleppe (tl 10-11). Lepingu alusel loovutas hageja

kostjale nõudeõiguse Inges Kindlustuse AS vastu summas 65 917,50 USD (lepingu p 2).

Lepingu p 3 kohaselt kohustus hageja andma kostjale üle ka kõik nõuet ja õigusi tõendavad

dokumendid. Hageja kinnitas lepingu sõlmimisel, et lepingu kohaselt loovutatav nõue on

kehtiv ja seda ei ole loovutatud kolmandatele isikutele ning hageja poolt üleantav

nõudeõigust tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene (lepingu p-d 4.1 ja 4.2). Lepingust

tulenevate kohustustega täitmisega viivitamise korral on poolel õigus nõuda viivitavalt

poolelt viivist 0,1% kalendripäevas tähtaegselt tasumata summast (lepingu lisa kokkuleppe

p 4). Pooled leppisid kokku, et kannavad nõude menetlemisega kaasnevad muud

lisakulutused (õigusabikulud, kohtukulud, riigilõiv, dokumentide tõlkekulud jms) võrdselt

(lepingu lisa kokkuleppe p 5). Kostja kinnitas, et juhul kui kohtuvälised läbirääkimised Inges

Kindlustus AS-iga ei anna positiivset tulemust, esitab kostja nõude loovutuse alusel

omandatud nõude realiseerimiseks kohtusse hagi hiljemalt 31.05.2018 (lepingu lisa

kokkuleppe p 5). Pooled leppisid kokku, et kui kohus ei mõista Inges Kindlustus AS-ilt välja

hüvitist, kohustub kostja vastava kohtulahendi jõustumisest kandma hagejale 14 pangapäeva

jooksul üle 50% hageja poolt kostjale 10.01.2018 tasutud kaubakahju summast 65 917,50

USD, millest on kostja eelnevalt maha arvestanud hageja osa lisakulutustest (lepingu lisa

kokkuleppe p 8). Kostja Inges Kindlustus AS-iga kohtuvälisele kokkuleppele ei jõudnud.

Kostja esitas Harju Maakohtule hagi Inges Kindlustus AS vastu 65 917,50 euro nõudes.

Harju Maakohus jättis 27.04.2020 otsusega tsiviilasjas nr 2-18-8372 hagi rahuldamata (tl 15-

19). Harju Maakohtu otsus jõustus 08.07.2020. Maakohus määras tsiviilasjas nr 2-18-8372

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks 05.10.2020 määrusega (tl 43-44). Kostja esitas

07.10.2020 hagejale lepingust taganemise avalduse (tl 28-29). Hageja esitas 15.10.2020

vastuväite lepingust taganemise teatisele ja lepingu täitmise nõude (tl 30-32).

14. Kohus analüüsib kas kostja taganes poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud lepingust

kehtivalt. Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine) (VÕS § 116 lg 1). Olulise

lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud

juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga

sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud;

2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi

püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse

tõttu (VÕS § 116 lg 2).

15. Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii

taganemise materiaalsed kui ka formaalsed eeldused (vt RKTKo nr 3-2-1-34-13, p 14). Muu

hulgas peab tegu olema olulise lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2) ja taganemisavaldus

peab olema tehtud mõistliku aja jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118

lg 1). Kostja märkis 07.10.2020 lepingust taganemise teatises, et hageja rikkus lepingu

punkte 4 ja 4.2, kuna hageja kinnitas nõuet loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust

tõendav dokumentatsioon on täielik ja tõene. Kostja on hagiavalduses olulise lepingu

rikkumisena märkinud, et hageja on teadlikult varjanud tema eest nõude loovutamise lepingu

sõlmimisel asjaolu, et sõidukid ei olnud pargitud tasulisse parklasse liiklusseaduse § 2 punkt

50 mõttes, territooriumil puudus osaliselt piire ja see oli avatud juurdepääsuks kõrvalistele

isikutele, puudus valvur ja videovalve süsteem ei olnud töökorras. Kostja märgib ka, et teda

teavitanud ta asjaolust, et Joala 25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud.

16. Lepingu punkt 2 kohaselt loovutas hageja kostjale nõude suuruses 65 917,50 USD.

Hageja kinnitas nõuet kostjale loovutades, et tema poolt üleantav, nõudeõigust tõendav

dokumentatsioon on täielik ja tõene. Hageja selgitas 03.05.2021 toimunud kohtuistungil, et

üle anti kogu dokumentatsioon (kostja vastuse lisa 3, muu meilivahetus, Ingese vastus, kostja

vastuse lisa nr 4) (tl 102 pöördel). Seega andis hageja kostjale üle hageja 01.02.2018

pretensiooni Inges Kindlustuse AS-le (tl 66-70), poolte omavahelise meilivahetuse ja Inges

kindlustuse AS 09.02.2018 vastuse hagejale (tl 71-72). Vaidlus puudub, et hagejal oli kostjale

nõude loovutamise hetkel kehtiv kindlustusleping (kindlustuspoliis VV/17/078), toimunud

oli kindlustatud esemete põleng ning sellest oli teavitatud kindlustusseltsi ja politseid.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kostja tõi välja küll lepingu punkti, mida hageja

väidetavalt rikkus, kuid ei ole selge, milline hagejalt kostjale üle antud dokument oli puudulik

või vale. Kostja ei ole kohtu ette toonud ühtegi konkreetset rikkumist mille kohaselt ei oleks

kostjale üle antud dokumentatsioon täielik ega tõene. Kostja selgitas kohtuistungil, et osad

puudused tulid välja enne nõude omandamist, kuid hageja jättis nõude loovutamise lepingu

sõlmimisel kostjale avaldamata olulised asjaolud. Kostja leiab, et talle teadaolevad puudused

ei olnud märkimisväärsed, mis oleks võinud kaasa tuua kindlustusandja keeldumise ja kostja

eeldas, et vastutust ei saa üle kanda vedajale. Hageja 01.02.2018 pretensioonist nähtuvalt oli

kostja teadlik, et tegemist oli ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või ebapiisava

valvega parklaga. Samuti märkis hageja, et ta on vastutav valvuri tegevusetuse ja

ebaprofessionaalsuse eest. Pretensioonist nähtub ka, et parklas ei olnud toimivat videovalvet

ega tulekustuteid (tl 66-69). Seega olid kostjale nõude loovutamise lepingu sõlmimisel teada

asjaolud, et tegemist oli puuduliku ja ebapiisava valvega parklaga. Kohtu hinnangul ei saanud

kostja nimetatud asjaolusid teades arvata, et kohus rahuldab kostja nõude kindlustusandja

vastu. Asjaolu et hageja ei teavitanud kostjat osaliselt piirde puudumisest ja sellest, et Joala

25C kinnistu omanik ja hageja on seotud isikud, ei ole käsitletav nii olulise lepingu

rikkumisena.

17. Kostja tugines lepingu rikkumisena ka pettusele. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku

tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise

teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Hageja pakkus kostjale kompensatsiooni

100 000 USD. Hageja tasus 10.01.2018 kostjale kokkulepitud tasu. Ei ole usutav, et hageja

oleks pakkunud kompensatsiooni või tasunud kostjale kokkulepitud tasu kui ta oleks

soovinud kostjat petta. Kostja ei ole ka tõendanud, et hageja oleks hagejat tahtlikult

eksimusse viinud või eksimuses hoidnud ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga

kallutada kostjat tehingut tegema. Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei varjanud kostja eest

midagi tahtlikult. Hageja tunnistas pretensioonis kindlustusandjale, et tegemist oli

ebaprofessionaalse valvuriga ning puuduliku või ebapiisava valvega parklaga. Need asjaolud

olid kostjale enne lepingu sõlmimist teada. Seega ei ole kostja tõendanud, et hageja oleks

rikkunud oluliselt poolte vahel sõlmitud lepingut. Hageja ei andnud poolte vahel sõlmitud

lepinguga garantiid selles osas, et kostja hagi kindlustusandja vastu rahuldatakse. Kostja

pöördus kohtusse kindlustusseltsi vastu teades, et hageja ei täitnud piisavas mahus oma

hoolsuskohustust ning kostja ei kontrollinud üle ka kindlustusjuhtumi asjaolusid. Vastavalt

ei ole täidetud taganemise materiaalsed eeldused.

18. Samuti ei ole täidetud ka taganemise formaalsed eeldused. Lepingust taganema

õigustatud lepingupool kaotab VÕS § 118 lg 1 p 1 järgi õiguse lepingust taganeda, kui ta ei

esita taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest

lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Riigikohus on leidnud, et lepingust

taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus

(vt RKTKo nr 3-2-1-157-12, p 16). Riigikohtu hinnangul ei saa lepingust taganemise

mõistlik aeg VÕS § 118 lg 1 p 1 tähenduses olla vähemalt üldjuhul lühem kui tehingu

eksimuse või pettuse tõttu tühistamise tähtaeg TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt, st kuus kuud

alates pettusest, eksimusest, seega taganemise alusest teadasaamisest. See kehtib siiski juhul,

mil mõlema kujundusõiguse teostamise eeldused on põhimõtteliselt täidetud, st

lepingupoolel on õigus valida, kas ta taganeb lepingust või tühistab selle.

19. VÕS § 118 lg 1 p 1 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse

lepingust taganemiseks kui ta ei tee lepingust taganemise avaldust pärast seda kui ta sai

olulisest lepingu rikkumisest teada või pidi sellest teada saama. Kohus nõustub hageja

seisukohaga, et kostja lepingust taganemine oleks olnud ajaliselt korrektne vahetult pärast

lepingu rikkumisest teadasaamist. Kohtu hinnangul oleks pidanud kostja taganema lepingust

tsiviilasja nr 2-18-8372 kestel ning hiljemalt kohe pärast tsiviilasjas nr 2-18-8372

kohtuotsuse tegemist, so enne otsuse jõustumist. Kohtuotsus jõustus 08.07.2020. Kostja

taganes lepingust alles 07.10.2020. Seega kaotas kostja õiguse lepingust taganemiseks,

kuivõrd taganemise avaldus ei ole tehtud mõistliku aja jooksul.

20. Eeltoodust tulenevalt ei ole täidetud lepingust taganemise materiaalsed ega formaalsed

eeldused.

21. Kohus analüüsib põhinõude sissenõutavaks muutumist. Kohtuotsus jõustus 09.07.2020.

Poolte vahel 03.04.2018 sõlmitud kokkuleppe p 8 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale

hüvitise välja mõistmata jätmise korral vastava kohtulahendi jõustumisest 14 pangapäeva

jooksul üle 50% kaubakahju summast, millest on kostjal õigus eelnevalt maha arvestada

hageja osa lisakulutustest (tl 10 pöördel). Kohtu hinnangul tuleb kohtulahendina mõista

põhilahendit, mitte menetluskulude kindlaksmääramise määrust. Kostjale oli teada

kindlustusandja õigusabikulude suurus ning pooled ei leppinud kokku selles, et õigus on

maha arvestada kohtu poolt kindlaks määratud õigusabikulud. Seega muutus hageja nõue

kostja vastu sissenõutavaks 29.07.2020. Kostja oma lepingulisi kohustusi täitnud ei ole ning

seega on kostja lepingut rikkunud. Vastutust välistavad asjaolud puuduvad ja kostja vastutab

nõude loovutamise lepingu rikkumise eest.

22. Hageja on välja toonud, et tasunõude suurus on 23 503,37 eurot. Hageja nõude

sissenõutavaks muutumise kuupäeval, so 29.07.2020 on 50% kindlustuskahju suuruseks

28 109,80 eurot. Nimetatud summalt tuleb maha arvestada 50% kostja menetluskulude

summast tsiviilasjas nr 2-18-8372 summas 2902,50 eurot (tl 40-41), Inges kindlustuse AS

menetluskulude summast 5950,35 eurot (tl 43-44) ja hageja kantud õigusabikuludest summas

360 eurot (tl 45). Seega on põhinõude suurus 23 503,38 eurot. Hageja palub kostjalt välja

mõista 23 503,37 eurot. Vastavalt mõistab kohus hagejalt välja põhinõude 23 503,37 eurot.

23. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). TsMS § 367 järgi

võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla

summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni

otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja nõude 23 503,37

eurot. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Viivis tuleb kostjalt välja mõista alates

nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates 29.07.2020 kuni 17.12.2020 lepinguga kokku

lepitud määras 0,1% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis perioodi

29.07.2020 kuni 17.12.2020 eest määraga 0,1% päevas 142 päeva eest summas 3337,46

eurot.

24. Hageja esitas kostja vastu kahjunõude summas 510 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud,

et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad

(RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel

arvestab kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4).

Kahju hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). Riigikohus on leidnud, et advokaadi

kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab

see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

25. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 510 eurot on põhjendatud. Riigikohus

on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et

hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 510 eurot (tl 46). Kohtueelsed

õigusabikulud koosnevad järgnevatest toimingutest. Lepingust taganemise teatisega

tutvumine 0,5 tundi summas 60 eurot, tsiviilasja nr 2-18-8372 materjalide läbivaatamine 1

tund 120 eurot ning vastuväite koostamine 2,75 tundi 330 eurot.

26. Kostja ei ole kohtueelsetele õigusabikuludele sisulisi vastuväiteid esitanud. Kohus peab

käesoleval juhul mõistlikuks ja põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest

kogu ulatuses. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda

kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke

kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on

vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise

nõudmisel ka hüvitatavad. Õigusteenuse osutamine juristi poolt oli mõistlikult võttes vajalik.

Kohus peab mõistlikuks tunnihinnaks 120 eurot.

27. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Kostjal tekkis poolte vahel sõlmitud lepingu

alusel kohustus hüvitada lepingus kokkulepitud summa. Kostjale oli ettenähtav, et hageja

asub oma nõuet maksma panema ning võib kanda seoses sellega õigusabikulusid. Kuna

kohus rahuldas kostja vastu hagi kogu ulatuses, tuleb kostjalt välja mõista ka kohtueelsed

õigusabikulud. Seega on põhjendatud kohtueelsed õigusabikulud summas 510 eurot.

28. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevuse 23 503,37 eurot, viivise 3337,46 ning tekitatud kahju 510 eurot, kokku

27 350,83 eurot.

MENETLUSKULUD

29. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

30. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). Menetluskulude jaotust

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati

(TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik