2-20-6047/62 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-6047

Kohtuasi

SV Torutööd OÜ hagi Tesman Ehitus OÜ vastu võla ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Tesman Ehitus OÜ apellatsioonkaebus

SV Torutööd OÜ vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

apellatsioonkaebuse hind 65 521,87 eurot

vastuapellatsioonkaebuse hind 0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja SV Torutööd OÜ (registrikood 11132667),

seaduslik esindaja juhatuse liige KÕ, lepingulised

esindajad vandeadvokaadid Asko Pohla ja Martin Männik

Kostja Tesman Ehitus OÜ (registrikood 14187812),

seaduslik esindaja juhatuse liige ES, lepinguline esindaja

Jüri Reede

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 02.06.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 29.01.2021 otsus osas, milles jäeti rahuldamata

SV Torutööd OÜ menetluskulude hüvitamise taotlus summas 560 eurot. Teha

tühistatud osas uus otsus ja määrata kindlaks ja mõista välja täiendavalt

menetluskulud 560 eurot. Muus osas jätta Pärnu Maakohtu 29.01.2021 otsus

muutmata.

2. Tesman Ehitus OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. SV Torutööd OÜ vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

4.1. Rahuldada hagi.

4.2. Mõista Tesman Ehitus OÜ-lt SV Torutööd OÜ kasuks välja põhivõlgnevus

60 668,40 eurot, alates 23.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks

2-20-6047

muutnud viivis 3740,61 eurot ja alates 30.01.2021 viivis põhivõla 60 668,40 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

põhinõude täitmiseni.

4.3. Jätta maakohtu menetluskulud Tesman Ehitus OÜ kanda.

4.4. Jätta apellatsioonkaebuse läbivaatamisega seonduvad menetluskulud Tesman

Ehitus OÜ kanda. Vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamisega seonduvaid

menetluskulusid ei hüvitata.

4.5. SV Torutööd OÜ

taotlus

maakohtu

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada

osaliselt.

Määrata

kindlaks

SV Torutööd OÜ-le hüvitatavate maakohtu menetluskulude rahaline suurus

7509,60 eurot (sh riigilõiv 1100 eurot, lepinguliste esindajate kulu 6399,60 eurot

ja tõendi saamise kulud 10 eurot).

4.6. SV Torutööd OÜ taotlus ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks

rahuldada

osaliselt.

Määrata

kindlaks

SV Torutööd OÜ-le hüvitatavate ringkonnakohtu menetluskulude rahaline

suurus 1520 eurot.

4.7. Mõista Tesman Ehitus OÜ-lt SV Torutööd OÜ kasuks välja menetluskulude

hüvitis 9029,60 eurot (7509,60 + 1520).

4.8. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Tesman Ehitus OÜ-l tasuda

SV Torutööd OÜ-le ringkonnakohtu menetluses hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude summalt 1520 eurot viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. SV Torutööd OÜ (hageja) esitas 23.04.2020 Pärnu Maakohtule hagi Tesman Ehitus OÜ

(kostja) vastu võla 60 668,40 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2018. aastal suulise töövõtulepingu, mille

alusel tegi hageja kostjale töid Hooldekodus „Saaremaa Valss“. Kostja võttis hagejalt lepingu

alusel tehtud tööd vastu 30.04.2019 üleandmise-vastuvõtmise aktiga summas 60 668,40 eurot.

Lepingu sõlmimise asjaolude osas leidis hageja, et kostja on riigihankes nimetanud hageja enda

alltöövõtjaks seoses kütte- ja ventilatsioonitöödega (riigihanke viitenumber 196188). KT kui

kostja töötaja palus hagejal 18.04.2018 e-kirjaga teha pakkumus hooldekodus „Saaremaa

Valss“ kütte- ja ventilatsioonitööde kohta, esitades kõik Saaremaa Vallavalitsuse kui tellija

2-20-6047

poolt koostatud materjalid, millest nähtusid lepingu sõlmimiseks vajalikud olulised tingimused

– pooled, objekt, hind ja tähtaeg. Hageja tegi vastuseks pakkumuse 04.05.2018, milles olid

samuti kajastatud kõik lepingu olulised tingimused. Peale seda pidasid pooled läbirääkimisi ja

nende tulemusena sõlmisid pooled suulise töövõtulepingu. Suuline töövõtuleping sõlmiti

tingimusel, et kostja poolt riigihankes esitatud pakkumus tunnistatakse edukaks ja kostjaga

sõlmitakse hankeleping. Hankeleping kostja ja Saaremaa Vallavalitsuse vahel sõlmiti

31.05.2018.

3. LS (Tesman AS juhatuse liige) osales riigihankes seoses hooldekodu „Saaremaa Valss“

projekteerimis- ja ehitustöödega kostja kui peatöövõtja esindajana. Kostja esindaja on ka

projektijuht AT, kes on kostja esindajana hagejalt kokkulepitud tööd vastu võtnud. Kõikides

dokumentides, mis on selle lepingu täitmiseks tehtud, on teiseks lepingupooleks märgitud

Tesman Ehitus OÜ. Hageja sai eelviidatust aru selliselt, et ta on õigussuhtes Tesman Ehitus

OÜ-ga.

4. Alternatiivselt leidis hageja, et leping sõlmiti hiljemalt hageja poolt kostjale tööde tegemise

alustamisega. Kostja nõustumist hageja poolt kütte- ja ventilatsioonitööde tegemisega vastavalt

hageja esitatud hinnapakkumisele sai hageja järelda kostja töötaja korraldusest hagejale tööde

alustamiseks. Seega oli töövõtuleping sõlmitud.

5. Hageja koostas tehtud tööde kohta 16.03.2020 arve nr 20077, mida kostja ei tasunud. Kostja

arvet ei tasunud, vaid asus seisukohale, et hagejal ei ole kostjaga õigussuhet. Hageja leiab, et

kostja kohustub tasuma hagejale tehtud tööde aktis märgitud summa ja kostja põhivõlg hageja

ees on 60 668,40 eurot, mis muutus sissenõutavaks tööde üleandmise-vastuvõtmise akti

allkirjastamisega 30.04.2019.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

7. Hageja nõue on alusetu ja tõendamata. Kostja ja hageja vahel ei eksisteeri hagiavalduses

väidetud võlasuhet. Kostja ei ole kunagi ega mingis vormis sõlminud hagejaga mitte ühtegi

töövõtulepingut. Ükski kostja esinduspädevust omav isik ei ole kunagi hageja esinduspädevust

omavale isikule teinud tahteavaldust lepingu sõlmimiseks.

8. Hagejal oli töövõtuleping Tesman AS-ga. Töövõtulepingu sõlmis hagejaga LS Tesman AS

juhatajana. Asjaolu, et peale hageja ja Tesman AS vahel töövõtulepingu sõlmimist ja peale

13.12.2018 ehituskoosoleku protokolli allkirjastamist Tesman AS poolt on osades aktides-

protokollides teadmata isiku poolt masinkirjas ekslikult Tesman AS asemel märgitud Tesman

Ehitus OÜ, ei loo kostjale mingeid kohustusi. Kostja tegutses akte-protokolle allkirjastades

Tesman AS eest ja nimel volituse alusel hageja ja Tesman AS lepingulise suhte raames. Kostja

tegutses Hooldekodu „Saaremaa Valss“ projekteerimis- ja ehitustööde (riigihanke viitenumber

196188) raames Tesman AS ja Level AS tehingulise esindajana.

9. Kostja tõi hageja ja Tesman AS vahel lepingu sõlmimist toetavana välja nendevahelise

varasema pikaajalise ja mitmekordse koostöö. Samuti selle, et Tesman AS on pidanud end ise

hagejaga sõlmitud lepingu pooleks.

Maakohtu otsus

10. Maakohus rahuldas 29.01.2021 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

60 668,40 eurot, alates 23.04.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutnud viivise

2-20-6047

3740,61 eurot ja alates 30.01.2021 viivise põhivõla tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis kohus kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 6949,60 eurot.

11. Pooltel ei olnud maakohtus vaidlust järgmiste asjaolude üle:

• hagejalt telliti alltöövõtuna objektil Hooldekodu „Saaremaa Valss“ kütte- ja

ventilatsioonitööd.

• tööd telliti seoses Saaremaa Vallavalitsuse korraldatud riigihankega „Hooldekodu

„Saaremaa Valss“ projekteerimis- ja ehitustööd“, milles edukaks tunnistati ühispakkujate

kostja, Tesman AS ja Level AS pakkumus ning Saaremaa Vallavalitsuse kui hankija ja

ühispakkujate kui töövõtja vahel sõlmiti ja täideti Hooldekodu „Saaremaa Valss“

projekteerimis- ja ehitustööde hankeleping.

• hageja tegi kütte- ja ventilatsioonitööd ja tellija (s.t alltöövõtja suhtes tellija, hankelepingu

töövõtja) võttis tööd pretensioonideta vastu.

• tööde üleandmise-vastuvõtmise akt kajastab tööde kokku lepitud mahtu ja maksumust

60 668,40 eurot koos käibemaksuga.

• hageja ei ole töövõtulepingu järgset tasu saanud.

12. Vaidluse põhiküsimus oli selles, kes oli hagejaga sõlmitud töövõtulepingu teiseks pooleks,

s.t tellijaks – kas KT küsis hinnapakkumist kostja nimel, nagu väitis hageja, või Tesman AS

nimel, nagu rõhutas kostja, ning vastavalt kas hageja saatis hinnapakkumise kostjale või

Tesman AS-le. Maakohus leidis, et lepingu sõlmimise ja selle poolte tuvastamisel ei ole

määravat tähendust, kumma äriühingu nimel KT võis hinnapäringu teha.

13. Maakohtu hinnangul ei kinnitanud ükski kohtule esitatud tõend, et hageja ja KT vahel oleks

vaidlusaluste tööde tellimise kontekstis leidnud aset mistahes muud suhtlust lisaks kahele e-

kirjale, s.o 18.04.2018 ja 04.05.2018 e-kirjad. Ühestki tõendist ei nähtu, et lisaks neile kahele

e-kirjale oleks üleüldse toimunud enne hanke tulemuste selgumist või hankelepingu sõlmimist

mingit suhtlust, saati siis läbirääkimisi. Midagi sellist ei nähtu ka kostja poolt menetluses esile

toodust seoses kostja väitega, et lepingu pooleks oli kostja asemel Tesman AS. Selliselt ei ole

hageja esile toodud asjaolude ja kohtule esitatud tõendikogumi põhjal võimalik põhimõtteliselt

püstitada versiooni, et sõlmiti suuline leping edasilükkava tingimusega olukorras, kus seda

eeldavaid läbirääkimisi väidetud isikute vahel ei ole tõendatud.

14. Maakohus ei nõustunud kostja käsitlusega lepingu sõlmituks lugemisest KT kui Tesman

AS esindaja poolt hagejale saadetud 18.04.2018 hinnapäringu kui oferdi ja hageja 04.05.2018

hinnapakkumise kui aktseptiga. 18.04.2018 hinnapäringul ei ole sellist sisu, mis võimaldaks

lugeda seda pakkumuseks VÕS § 16 lg 1 tähenduses ning hageja 04.05.2018 vastusest

hinnapäringule ei saa järeldada hageja nõusolekut lepingu sõlmimiseks VÕS § 20 mõttes ega

tõlgendada seda erialdiseisvalt omakorda hageja pakkumusena VÕS § 16 lg 1 mõttes.

15. Eeltoodust tulenevalt ei ole vaidlusaluste tööde osas lepinguni jõudmise protsessi raames

tehtud selliseid kohtu ette toodud ja tõendatud tahteavaldusi, mis annaksid aluse lugeda poolte

vahel leping sõlmituks otseste või kaudsete tahteavaldustega enne hankelepingu sõlmimist

(pakkumuse ja nõustumise mõttes) või hankelepingu sõlmimisega (edasilükkava tingimuse

mõttes) ega võimalda seega teha järeldusi ka lepingu poolte kohta.

16. Hageja tugines alternatiivselt sellele, et leping kostjaga sõlmiti hiljemalt hageja poolt tööde

alustamisega.

2-20-6047

17. Kostja väitis, et suulise töövõtulepingu hagejaga sõlmis LS Tesman AS juhatajana. Kostja

tunnistaja LS väide konkreetsest suhtlusest ja kokkuleppest KÕ-ga on aga vastuolus hageja

seadusliku esindaja KÕ kohtus vande alla antud seletusega, milles KÕ eitab sellise sisuga (s.t

otseselt või kaudselt „jah“ sõna andmist sisaldanud) suhtlust LS-ga. Seega on kostja tunnistaja

LS ja hageja seadusliku esindaja KÕ ütlused nende omavahelise suulise suhtluse toimumise

fakti osas vasturääkivad ning muude tõendite puudumise tõttu ei ole tõendatud kostja väide, et

suulise lepingu sõlmijaks oli LS.

18. Hageja väitis, et otsese sisendi töödega alustamiseks andis talle kostja projektijuht AT.

Maakohus luges KÕ ja AT ütluste alusel tõendatuks, et isik, kellega hageja võimaliku tellija

poolelt enne töödega alustamist suhtles, oli AT.

19. Seega on vaidlusaluste tööde osas tellija poolelt ainus tuvastatav otsene tahteavaldus enne

hageja kui töövõtja poolt tööde alustamist AT pöördumine hageja poole objektil tööde

alustamiseks. Vaidlust ei olnud, et AT oli seejuures kostja töötaja, projektijuht. Kohtu

hinnangul sai asjaoludest järeldada, et AT kutsus hageja töid alustama kostja eest ja nimel, s.t

järeldada esindusõigust TsÜS § 118 lg-st 2 tulenevalt, sest ühtegi varasemat tuvastatud otsest

tahteavaldust tellija poolelt ei esinenud ja koosmõjus hagejale teatavaks saanud hanke

tulemustega võis hageja mõistlikult järeldada, et tema lepingupartner (tellija), kellele ta töid

hakkab tegema, on kostja. Kohus rõhutas, et töövõtulepingu sõlmimise protsessi raames ei ole

tuvastatav ühtegi tahteavaldust hagejale, mille oleks teinud Tesman AS või mida saaks

omistada Tesman AS-le.

20. Seda, et hageja oleks enda poolt teinud enne töödega alustamist tellijale mingi eraldi

tahteavalduse, kohtu ette toodud asjaoludest ja tõenditest ei nähtu. Seega tuli maakohtu

hinnangul lugeda töövõtuleping sõlmituks hageja poolt tööde alustamisega ehk kaudse

tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3 mõttes.

21. Kohtu hinnangul viitab ka poolte käitumine pärast töödega alustamist töövõtulepingu

täitmisel sellele, et leping sõlmiti hageja ja kostja vahel (VÕS § 29 lg 5 p 6).

22. Töödega alustamise järgset perioodi puutuvas on tõendina esitatud 13.12.2018

ehituskoosoleku protokoll, millest nähtub, et objekti ehituskoosolekul osales tellija,

omanikujärelevalve ja hageja kui eritööde tegija kõrval peatöövõtjana/töövõtjana märgituna

Tesman Ehitus OÜ (esindajad kohapeal AT, OÕ). Tesman Ehitus OÜ esindajana on protokolli

kantud ka LS nimi, kes küll protokollis märgitu kohaselt ise kohal ei olnud, kuid on Tesman

Ehitus OÜ poolelt protokolli allkirjastanud. Saaremaa Vallavalitsusele adresseeritud Tesman

Ehitus OÜ 01.11.2018 volikirjast LS-le nähtub, et Tesman Ehitus OÜ volitas töötajat LS olema

Tesman Ehitus OÜ ametlik esindaja ehitus-tehnilistes küsimustes, muuhulgas objekti

Hooldekodu „Saaremaa Valss“ projekteerimis- ja ehitustööd osas. Nii on igati loogiline, et LS

allkiri protokollil on mitte LS kui Tesman AS seadusliku esindaja, vaid LS kui kostja

tehingulise esindaja allkiri. Protokollis ei ole ühtegi viidet Tesman AS-le.

23. 14.01.2019 kaetud tööde aktist nähtub, et ehitusettevõtjaks (töövõtjaks), kes tegi alltöövõtja

(hageja) poolt tehtud kaetud tööde ülevaatuse ja allkirjastas akti, oli Tesman Ehitus OÜ, mida

esindas AT. Hageja 25.01.2019 teade seoses tellitud ventilatsiooniseadme koostisosade tarne

probleemiga oli hageja poolt adresseeritud ja saadetud Tesman Ehitus OÜ-le (e-mailiga AT-

le). Ja viimaks ka 30.04.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud hageja ja

Tesman Ehitus OÜ vahel. Aktist nähtub, et on see on koostatud selle kohta, et töövõtja (hageja)

poolt on lepingulised tööd tehtud ja tellija (kostja) poolt vastu võetud.

2-20-6047

24. Tõendamata on kostja väide, et protokollides ja aktides on Tesman AS asemel märgitud

Tesman Ehitus OÜ teadmata isiku poolt masinkirjas ekslikult.

25. Vastuseks kostja väitele, et Tesman AS peab end ka ise hageja suhtes lepingu pooleks asus

maakohus seisukohale, et lepingu poolte küsimuses ei ole tähendust sellel, et Tesman AS ise

end hageja suhtes vaidlusaluse summa tasumise osas kohustatud isikuks pidada võis.

Leppetrahvi teatis ja tasaarvestuse avaldus on hagejale saadetud 4,5 kuud pärast vaidlusaluste

tööde üleandmist kostjale ja vastuvõtmist kostja poolt, seejuures pretensioonideta. Kohus

tuvastas eelnevalt, et lepingu pooled vaidlusaluste tööde osas olid hageja ja kostja.

26. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel

tuleb järeldada, et lepingu hagejaga kütte- ja ventilatsioonitööde tegemiseks sõlmis kostja, mitte

Tesman AS.

27. Hageja on tõendanud tehtud tööde vastuvõtmise 30.04.2019 tööde üleandmise-

vastuvõtmise aktiga, mille on allkirjastanud aktist nähtuvalt tellija Tesman Ehitus OÜ esindaja

AT. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on oma lepingulise kohustuse täitnud ja tööde

üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud tööd maksumusega 60 668,40 eurot teinud. Tasunõue

on muutunud sissenõutavaks kostja poolt tööde vastuvõtmisega 30.04.2019. Seega kohaldub

VÕS § 637 lg 4 esimene lause ja hageja tasunõue muutus sissenõutavaks kostja poolt töö

vastuvõtmisega. Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale tehtud tööd eest tasunud.

Seega on hagi rahuldamise eeldused täidetud ja kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

töövõtulepingust tuleneva põhivõla 60 668,40 eurot.

28. Kuna kostja ei ole sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevust tasunud, on hageja õigustatud

viivist nõudma. Arvestades, et tasunõue on muutunud sissenõutavaks 30.04.2019, on kohtu

hinnangul võimalik rahuldada hageja viivisenõue alates hagi esitamisest 23.04.2020.

29. Kuna hagi rahuldati, siis jättis kohus menetluskulud kostja kanda.

30. Maakohus leidis, et õigusabikuludest õigusteenuse osutamisele kulunud aeg (60,9 tundi) ja

seega tasu hüvitamine on põhjendatud osaliselt. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista

teiselt poolelt välja hüvitist hageja esindajate nõupidamise aja eest. See, kas menetlusosalist

esindab üks või mitu esindajat, on menetlusosalise enda valik ning see, kui esindajatel on vajalik

võtta tegevuse kooskõlastamiseks aega, võib olla küll menetlusosalise kulu, kuid tuleb kohtu

hinnangul jätta sel juhul esindaja valiku teinud menetlusosalise kanda. Samuti ei pidanud kohus

põhjendatuks panna vastaspoolele kohustust tasuda aja eest, mis on esindajatel kulunud

suhtlusele esindatavaga ja selleks e-kirjade koostamiseks (Riigikohtu 27.11.2019 määrus

2-18-10073, p 22). TsMS § 174 ja § 175 ega § 144 p 1 ei võimalda mõista menetlusosaliselt

välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217

lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja

teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu,

ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu (Riigikohtu 03.06.2013 määrus

3-2-1-65-13, p 17). Maakohus arvestas põhjendatuks ja vajalikuks hageja esindajate toimingute

ajakuluks 35,8 tundi ja pidas õigusteenuse tunnihinda 160 eurot (käibemaksuta) mõistlikuks.

31. Põhjendatud on kütuse ja praamipiletite kulu, samuti kulu registripäringutele.

Põhjendamatu on kantseleikulu. Kuigi bürookulude kandmine on advokaadibüroo tegevuses

vajalik, ei ole kohtul võimalik hinnata nende vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse

kohtuasjaga ning mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas

(Riigikohtu 11.12.2014 otsus 3-3-1-61-14, p 25).

2-20-6047

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

33. Hageja pöördus hagiavaldusega kohtusse vale isiku vastu, s.t kostjal puudub igasugune

lepinguline või lepinguväline õigussuhe hagejaga. Hageja sõlmis lepingu Tesman AS-ga,

kellega ta on aastakümnete pikkuse koostöö jooksul olnud korduvalt paljudes erinevates

lepingulistes õigussuhetes. Hageja seadusjärgne esindaja KÕ on 17.11.2020 kohtuistungil

(kohtuistungi protokoll 00:09:50) vande all antud ütlustega sisuliselt möönnud, et ta on

teadlikult pöördunud kohtusse ebaõige kostja vastu. Sellele viitavad ka faktid, et hageja

väljastas kostja nimele väljastas arve ca üks aasta pärast tööde faktilist tegemist ning pärast seda

kui hageja ca ühe aasta jooksul pidanud varalisi vaidlusi hoopis Tesman AS juhataja LS-ga.

Majandustegevuses osalevad isikud tavapäraselt ei viivita nii pikaajaliselt makse aluseks oleva

arve saatmisega ning raha nõudja ei pea varalisi vaidlusi kolmanda isikuga.

34. Vaidlusaluse lepingu olemuse ja eesmärgi puhul tuleb arvestada asjaoluga, et hageja soovis

alltöövõtjana teha ehitustöid riigihanke võitmise korral kolmanda isiku poolt (edasilükkav

tingimus TsÜS § 102 lg 2 tähenduses), kelleks kostja väite kohaselt oli Tesman AS.

Vaidlusaluse lepingu õigete poolte tuvastamisel tuleb VÕS § 29 lg 5 p 6 tähenduses arvestada,

et hageja on olnud väga pikaaegselt korduvas koostöösuhtes just Tesman AS-ga. Kostja on

korduvalt tähelepanu juhtinud ja hageja ei ole sellele ka TsMS § 231 lg 4 tähenduses vastu

vaielnud (omaksvõtu eeldatus), et hagejal ei ole kunagi olnud ühtegi õigussuhet kostjaga.

Lepingu sõlmimise fakti (sh aja) ja selle oluliste tingimuste kindlakstegemisel tuleb rangelt

lähtuda vaid poolte teadmistest ja tahtest lepingu sõlmimise ajal, sh lepingu olemust ja eesmärki

ning tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat arvestades. Kostja väidab, et enne

riigihankemenetluses pakkumiste esitamise tähtpäeva, mil hageja sõlmis TsÜS § 102 lg 2

tähenduses edasilükkava tingimusega lepingu Tesman AS-ga kui varasema pikaaegse

koostööpartneriga, hageja ei teadnud ega saanudki teada, et hankemenetluses osalevad koos

Tesman AS-ga ühispakkujatena ka Level AS ja kostja.

35. Maakohus kohaldas ebaõigesti TsÜS § 68 lg 3, kuna leidis, et hageja ja kostja vahel sõlmiti

suuremahuline ehitustööde leping kaudse tahteavaldusega. Oma olemuselt ei ole võimalik

suuremahulist ehituse töövõtulepingut sõlmida kaudse tahteavaldusega TsÜS § 68 lg 3

tähenduses. Suure maksumusega ehituse töövõtuleping konkreetsete tingimustega eeldab kahe

poole otseseid tahteavaldusi TsÜS § 68 lg 2 tähenduses. Maakohus hindas ebaõigesti poolte

ühtset seisukohta lepingu sõlmimise tahteavaldusele (offert ja aktsept), mis viis eksimisele

lepingu pooltes.

36. Maakohus jättis ebaõigesti kohaldamata lepingu sõlmimist reguleeriva VÕS § 9. Samuti

jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS § 25, kui lepingulises suhtes tavasid ja praktikat

järgima kohustava õigusnormi. Lisaks nimetatule jättis maakohus ebaõigesti kohaldamata VÕS

§-st 29 tuleneva lepingu tõlgendamise reeglistiku.

37. Maakohus hindas ebaõigesti ja andis vale tähenduse pelgalt ehitus-tehnilisi küsimusi ja

ehitustööde käiku fikseerivatele kirjalikele teabekandjatele. Kõik hageja esitatud väidetavad

dokumentaalsed tõendid, mis kannavad hilisemat kuupäeva kui 04.05.2018, on vaid

informatiivsed ehitus-tehnilisi küsimusi ja ehitustööde käiku puudutavad teabekandjad, mis ei

saa kuidagi mõjutada juba sõlmitud lepingu kehtivust ja selle pooli.

2-20-6047

38. Maakohus omistas täiesti ebaõige tähenduse tunnistajana ütlused andnud AT isikule ning

ühispakkujate Tesman AS ja Level AS poolt hankemenetluse käigus kostjale kui samuti

ühispakkujale väljastatud volikirjale. AT tööde vastuvõtmisaktide allkirjastamise juures võib

tekkida vaid küsimus, kas hageja andis need üle õigele isikule.

39. Kummastav on maakohtu väide, nagu puuduks vaidlus küsimuses, et hageja ei ole

töövõtulepingu järgset tasu saanud. Kostja ei saa võtta seisukohta ega anda hinnanguid

õigussuhte osas, milles ta osaline ei ole.

Vastuapellatsioonkaebus

40. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks ja teha uue

otsuse, millega mõista hageja kasuks täiendavalt välja menetluskulud 4101,80 eurot.

41. Väär on maakohtu seisukoht, et kostjalt ei saa välja mõista menetluskuluna kantseleikulu.

Riigikohtu praktika selles osas on vastuolus advokatuuriseaduse (AdvS) §-ga 63, mis kohustab

advokaati esitama arvel eraldi tasu ja kulude suuruse.

42. Hageja lepingulise esindaja mõistlikku suhtlust hageja seadusliku esindajaga augustis 2020

ja nõupidamisi kliendiga saab pidada vajalikuks ja põhjendatud ajakuluks ja see tuleb lugeda

hüvitatavate menetluskulude koosseisu.

43. Arusaamatuks jääb, miks pidas maakohus võimalikuks menetluskulude vähendamist mitme

lepingulise esindaja kasutamise tõttu. Hageja viitab TsMS § 175 lg-le 3. Hagejat esindas

Kuressaare kohtumajas vaid üks lepinguline esindaja, mistõttu puudub alus jätta kõik taotletud

kulud hüvitamata.

Vastustajate seisukoht

44. Pooled vaidlevad teineteise kaebusele vastu, paluvad jätta need rahuldamata ja

menetluskulud vastaspoole kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ja menetlusdokumentidega

ning kuulanud kohtuistungil ära pooled, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks osas, milles maakohus hagi rahuldas. Maakohtu otsus tuleb

TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja

menetluskulude hüvitamise taotluse summas 560 eurot. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega rahuldab hageja menetluskulude hüvitamise taotluse täiendavalt 560 euro

ulatuses. Apellatsioonkaebus jäetakse rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt.

46. TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks

esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused

vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse

norme rikkunud.

2-20-6047

47. Vaidluse keskseks küsimuseks oli maakohtus ja on ka apellatsiooniastmes see, kelle vahel

oli töövõtuleping sõlmitud. Kostja jääb apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja on

pöördunud kohtusse vale isiku vastu ja kostjal puudub hagis väidetud lepinguline suhe hagejaga

ning leiab, et töövõtulepingu poolteks olid hageja ja Tesman AS. Kostja heidab maakohtule ette

materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist ja tõendite ebaõiget hindamist. Kostja on

apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on ringkonnakohtu

hinnangul vaidlustatud otsuses väga põhjalikult käsitlenud. Kaebuses viidatud materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist või menetlusõiguse normide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi

põhjal ei tuvastanud. Maakohus on hagis esile toodud asjaolusid seostanud õigete

materiaalõiguse normidega. Maakohus on otsuses kostja esile toodud asjaolusid analüüsinud ja

põhjendanud, miks ta ei nõustu kostja esitatud faktiliste väidetega ning analüüsinud kõiki

esitatud tõendeid ja andnud neile seadusekohase hinnangu. Maakohtu põhjendused on

jälgitavalt esitatud ning järeldus on kooskõlas põhjendustega.

48. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et vaidlusalune töövõtuleping oli

sõlmitud hageja ja kostja vahel ning seda hageja poolt tööde alustamisega, s.o kaudse

tahteavaldusega. Põhjendamatu on kostja väide, et suuremahulist töövõtulepingut ei ole oma

olemuselt võimalik kaudse tahteavaldusega sõlmida. TsÜS § 68 lg 1 järgi võib tahteavalduse

teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti ning sama paragrahvi lg 3 näeb ette

võimaluse avaldada tahet ka kaudselt, s.t teoga, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik

tagajärg. Riigikohus on leidnud, et lepingu sõlmimise tahteavaldus võib olla kaudne (vt nt

Riigikohtu 05.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-14, p 12, 19.01.2018 otsus tsiviilasjas nr

2-16-5811, p 121.1). TsÜS § 68 lg 3 kohaldamisel ei ole määravaks mitte lepingu maht, vaid

tegu, millest võib järeldada tahet tuua kaasa õiguslik tagajärg. Seega ei nõustu ringkonnakohus

kostjaga selles, et maakohus kohaldas TsÜS § 68 lg 3 ebaõigesti.

49. Maakohus tuvastas õigesti asjaolud, mille alusel saab järeldada, et kostja projektijuht AT

tegutses hagejaga lepingut sõlmides kostja nimel, et hagejal tekkis lepingu sõlmimisel mõistlik

arusaam sellest, et leping sõlmitakse just kostjaga, ning kostja pidi teadma, mida tema

projektijuht teeb ja kelle nimel tegutseb. Seejuures on maakohus õigesti leidnud, et määrav on

nii see, kelle nimel tegutseti ja milliseid tahteavaldusi lepingu sõlmimiseks tehti, kui ka poolte

käitumine pärast töödega alustamist. Lepingu sõlmimist kostjaga kinnitavad kirjalike

tõenditena kohtule esitatud 13.12.2018 ehituskoosoleku protokoll, 14.01.2019 kaetud tööde akt,

25.01.2019 hageja teade ja 30.04.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. See, et mingil

ajahetkel hiljem sai hageja teada, et kostjal on teistsugune arusaam sellest, kes on tööde tellija,

ei muuda varem tekkinud lepingulist suhet.

50. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus jättis lepingu sõlmimise fakti tuvastamisel

ebaõigesti kohaldamata VÕS §-d 9 ja 25 ning eksis VÕS §-s 29 sätestatud lepingu tõlgendamise

reeglite vastu. Ringkonnakohus ei jaga kostja seisukohta, et käesolevas asjas esile toodu põhjal

tuleb VÕS § 9 järgi leping lugeda sõlmituks hageja ja Tesman AS vahel KT 18.04.2018

hinnapäringu ja hageja 04.05.2018 hinnapakkumise alusel. Maakohus analüüsis nimetatud

kuupäeval saadetud e-kirju ja leidis, et kuivõrd KT ja hageja vahel muud suhtlust peale nende

kahe e-kirja ei ole toimunud, siis ei ole võimalik järeldada nendest ka lepingu sõlmimist,

mistõttu ei ole ka määravat tähtsust, millise äriühingu esindajana KT e-kirja oli saatnud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu käsitlusega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib

ringkonnakohus, et määrav ei ole mitte see, kelle vahel eelnevalt olid korduvalt lepinguid

sõlmitud, vaid üksnes see, kelle vahel konkreetne leping sõlmiti. Pikaajaline hageja koostöö

Tesman AS-ga, pooleliolevad kohtuvaidlused hageja ja Tesman AS vahel ning suhtlus LS-ga

ei välista lepingu sõlmimist hageja ja kostja vahel. LS oli küll Tesman AS seaduslik esindaja,

2-20-6047

kuid ühtlasi oli kostja väljastanud talle 01.11.2018 volikirja olema ametlikuks kostja esindajaks

Hooldekodu „Saaremaa Valss“ projekteerimis- ja ehitustööde osas.

51. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et lepingu sõlmimise tuvastamisel ei saanud kohus

arvestada ja hinnata dokumentaalseid tõendeid, mis kannavad hilisemat kuupäeva kui

04.05.2018, kuna need on vaid informatiivsed ehitus-tehnilisi küsimusi ja ehitustööde käiku

puudutavad teabekandjad. VÕS § 29 lg 5 p-st 6 tulenevalt on poolte käitumine pärast lepingu

sõlmimist lepingu tõlgendamisel oluline kriteerium. Vastupidiselt kostja arvamusele on

ringkonnakohus seisukohal, et töövõtulepingu puhul tuleb ehitustööde käiku fikseerivaid

dokumente hinnata ja need võimaldavad anda hinnangu lepingu poolte käitumisele, lepingu

olemusele ja eesmärgile. Maakohus tugines seega põhjendatult asjas esitatud kirjalikele

tõenditele, sh 13.12.2018 ehituskoosoleku protokollile, 14.01.2019 kaetud tööde aktile,

25.01.2019 hageja teatele ja 30.04.2019 tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile, mis tõendavad

poolte käitumist töövõtulepingu raames ja kinnitavad maakohtu järeldust, et töövõtuleping

sõlmiti hageja ja kostja vahel.

52. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud sisulisi vastuväiteid võla ja viivise suuruse

vaidlustamiseks. Seoses võlanõudega kordab kostja apellatsioonkaebuses oma seisukohta, et

hagis toodud võlga on tunnistanud Tesman AS, kes on selle tasaarvestanud enda nõuetega

hageja vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et käesolevas vaidluses ei ole

siduvaks Tesman AS väidetav seisukoht enda kohustuste olemasolu kohta olukorras, kus kohus

on tuvastanud töövõtulepingu hageja ja kostja vahel.

53. Eeltoodu põhjal ei ole ringkonnakohtul alust kohaldada materiaalõigust teisiti, anda

tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda maakohtu järeldustega võrreldes erinevale

seisukohale. Kuna esimese astme kohus on kõigile kostja seisukohtadele piisava selgusega

vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea

kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.

54. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hageja vastuapellatsioonkaebust, mis on esitatud

menetluskulude suuruse kindlaksmääramise peale.

55. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme

kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 23.03.2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh

kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (Riigikohtu 06.05.2016

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Seega on kohtule antud lai otsustusruum

õigusabikulude hüvitatavuse üle otsustamisel, tagamaks võimalus leida igal üksikjuhtumil

õiglane lahendus. Ringkonnakohus saab maakohtu kaalutlusotsust ümber hinnata üksnes siis,

kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik

kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.

56. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus vastavalt TsMS § 175 lg-le 1 kontrollinud ja

analüüsinud hageja lepinguliste esindajate töö mahtu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu

otsus õigusabiteenuse osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamise, kohtuistungite

ettevalmistamise ja nendel osalemise osas, arvestades menetlusdokumentide mahtu ja

menetluse käiku, vajalik, õiglane ja põhjendatud. Maakohtu seisukoha kujunemine on selles

osas jälgitav ja arusaadav. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega äriregistri

2-20-6047

päringute, kütuse ja praamipiletite kulu hüvitamise ja kantseleikulu hüvitamata jätmise osas.

Kuna kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eeltoodud osas hageja lepinguliste esindajate

osutatud õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse ning asja keerukuse hindamisel

kaalumispiire ületanud, puuduvad kolleegiumi hinnangul alused maakohtu kaalutlusotsustusse

sekkumiseks. Ringkonnakohus on maakohtust erineval seisukohal üksnes osas, mis puudutab

kliendi ja tema lepinguliste esindajate omavahelise suhtluse ajakulu hüvitamist.

57. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et tulenevalt Riigikohtu seisukohast

tsiviilasjas nr 2-18-10073 tehtud lahendis ei ole menetlusosaliselt põhjendatud nõuda teise

menetlusosalise ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist. Ringkonnakohtu hinnangul

asus Riigikohus viidatud lahendis eeltoodud seisukohale konkreetseid asjaolusid arvestades.

Tegemist ei ole senise seisukoha põhimõttelise muutmisega. Nimetatud Riigikohtu seisukoht

on põhjendatud olukorras, kus ei saa konkreetsel ajavahemikul nõupidamist ja seisukoha

kujundamist toimikust nähtuvate menetlustoimingutega otseselt seostada, mistõttu ei saa

eeldada ka sellise kulu hüvitamist vastaspoolelt. Ringkonnakohtu arvates oli praeguses asjas

vaidluse asjaolusid arvestades esindajate ja kliendi vaheline suhtlus vältimatult vajalik

töövõtulepingu sõlmimise asjaolude väljaselgitamiseks ja asjatundlikuks esindamiseks.

Esindajate ja kliendi vahelist õigussuhet iseloomustab vajadus kliendiga nõu pidada kohtuasja

senise kulu ja tulevikus tehtavate menetlustoimingute üle (vt nt Riigikohtu 13.06.2016 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Kui üldjuhul saab vastaspoolelt välja mõista esindaja kulu

toimingute eest, mis on toimikust nähtuvad ja kohtu poolt kontrollitavad, siis kliendiga

suhtlemise ajakulu saab kohus kontrollida lähtuvalt mõistlikkuse põhimõttest. Kolleegiumil ei

ole alust kahelda, et hageja lepingulised esindajad suhtlesid hageja seadusliku esindajaga.

Kolleegium annab hinnangu suhtluse ajakulu mõistlikkusele allpool arvete kaupa.

58. Hageja on seisukohal, et kantseleikulu tuleb menetluskuluna hüvitada ja leiab, et senine

kohtupraktika on vastuolus AdvS §-ga 63. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega,

mille kohaselt hageja õigusabikulude arvetelt nähtuvad kantseleikulud ei ole hüvitatavad, kuna

bürookulu ei ole alust lugeda menetluskulude koosseisu. TsMS § 175 lg 1 kohaselt saab kohus

välja mõista ning vastaspool peab hüvitama ainult menetlusosalist kohtumenetluses esindanud

lepingulise esindaja kulud, mitte lepingulise esindaja advokaadibüroo kulusid. Seejuures

märgib kolleegium, et menetluskulude hüvitamise taotlusele lisatud arvetele on märgitud

erinevates summades kantseleikulu, täpsustamata, milliseid tegevusi see sisaldab ja kuidas see

on seostatav käesolevas menetluses esindamisega. Tsiviilasja materjalide alusel ei ole võimalik

veenduda taotletava kulu põhjendatuses ega vajalikkuses. Tavapäraselt menetlusosalise

esindamisega seonduvad bürookulud katab õigusteenuse turuhind. Tegemist on sisuliselt

advokaadibüroo ettevõtluskuluga, mis loob eelduse õigusteenuse kui tasustatava teenuse

osutamiseks. Ka Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kuigi bürookulude kandmine on

advokaadibüroo ja advokaadi tegevuseks kahtlemata vajalik, ei ole võimalik hinnata nende

vajalikkust ja põhjendatust seoses konkreetse kohtuasjaga. Seepärast on mõistlik eeldada, et

bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse tunnihinnas (Riigikohtu 25.11.2011 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 14; 31.07.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p 20.3;

11.12.2014 otsus haldusasjas nr 3-3-1-61-14, p 25). Riigikohtu praktika ei ole vastuolus AdvS

§-ga 63, mille kohaselt on advokaat kohustatud kliendile andma advokaaditasu ja

õigusteenuskulude kohta arve, milles on eraldi märgitud tasu ja kulude suurus. Viidatud säte

reguleerib arvete koostamist kliendisuhetes ega sätesta, et kantseleikulu on menetluskulu ja

sellest ei tulene, et advokaaditasus sisalduvad kuluartiklid tuleks eraldi välja tuua. Seega jättis

maakohus põhjendatult hüvitamata kantseleikulu kokku 31 eurot.

59. Hageja lepinguliste esindajate osutatud õigusabi ajakulu vähendamise osas vastab

ringkonnakohus vastuapellatsioonkaebusele arvete kaupa.

2-20-6047

59.1. Arve 2020166 (aprill 2020) – maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulu täielikult

põhjendatuks ja vähendanud hüvitamisele kuuluvat menetluskulu põhjendatult üksnes

kantseleikulu osas.

59.2. Arve 2020337 (augustis 2020) – maakohtu hinnang arves märgitud osutatud õigusabi

hüvitamata jätmise kohta on põhjendatud, ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtu

põhjendustega. Tegemist oli maakohtu informatiivse määrusega, mis ei vajanud analüüsimist.

59.3. Arve 2020383 (september 2020) – maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulu

täielikult põhjendatuks ja vähendanud põhjendatult hüvitamisele kuuluvat menetluskulu üksnes

kantseleikulu osas.

59.4. Arve 2020426 (oktoober 2020) – maakohus on pidanud põhjendatuks äriregistri

väljavõtte kulu, kütusekulu ja praamipiletite kulu ning vähendanud hüvitamisele kuuluvat

menetluskulu kantseleikulu osas. Maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulust (31,1

tundi) põhjendatuks 13,2 tundi, s.o otseselt õigusteenuse osutamisele kulunud aeg seoses

menetlusdokumentide koostamise ja kohtuistungil osalemisega. Toimikust nähtuvalt osales

vandeadvokaat Asko Pohla 06.10.2020 eelistungil, hageja lepingulised esindajad esitasid

20.10.2020 täiendavad selgitused ja tõendid ning lisaks alustati oktoobris ka arve

spetsifikatsioonist nähtuvalt 03.11.2020 seisukoha koostamist. Arvestades 20.10.2020

seisukoha sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga ajakulule ja leiab, et

10 tundi kohtuistungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ning ühe menetlusdokumendi

koostamiseks ja teise alustamiseks on piisav. Maakohtu seisukoha kujunemine on selles osas

jälgitav ja arusaadav. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud maakohtu seisukoht ka selles, et

vastaspool ei pea hüvitama lepinguliste esindajate omavaheliseks aruteluks kuluvat aega. Küll

aga peab ringkonnakohus põhjendatuks hüvitada hagejale mõistlikus määras esindajate suhtlust

hageja seadusliku esindajaga, s.o kommunikatsioon enne kohtuistungit 1 tund, pärast istungit

20.10.2020 seisukoha koostamiseks 1 tund ning seoses kostja vastusega 03.11.2020 seisukoha

koostamiseks 1 tund (kokku 3 tundi).

59.5. Arve 2020 (november–detsember 2020) – maakohus on pidanud põhjendatuks äriregistri

päringu kulu, kütusekulu ja praamipiletite kulu ning vähendanud hüvitamisele kuuluvat

menetluskulu õigesti kantseleikulu osas. Maakohus on pidanud osutatud õigusabi ajakulust

(22,4 tundi) põhjendatuks 15,6 tundi, s.o otseselt õigusteenuse osutamisele kulunud aeg seoses

menetlusdokumentide koostamise ja kohtuistungil osalemisega. Toimikust nähtuvalt esitasid

hageja lepingulised esindaja arvel märgitud perioodil 03.11.2020 seisukoha, 06.11.2020

vastuse kostja repliigile, 01.12.2020 kohtukõne teesid, 08.12.2020 repliigi ja taotluse

menetluskulude väljamõistmiseks ning vandeadvokaat Martin Männik osales 17.11.2020

kohtuistungil. Eeltoodust nähtuvalt koosnes lepinguliste esindajate töö oktoobris–novembris

eelkõige

kohtukõne

teeside

koostamises

ja

vastaspoole

teesidele

vastamises.

Menetlusdokumentide koostamise ajakulu hindamisel tuleb arvestada, et teesid/repliigid on

üldjuhul olulises osas kokkuvõte seni menetluses esitatust. Arvestades menetlusdokumentide

sisu ja mahtu, nõustub ringkonnakohus maakohtu hinnanguga ajakulule ja leiab, et 15,6 tundi

kohtuistungiks ettevalmistamiseks, sellel osalemiseks ja nimetatud menetlusdokumentide

koostamiseks on piisav. Ringkonnakohus peab põhjendatuks täiendavalt hüvitada hagejale

mõistlikus määras esindajate suhtlust hageja seadusliku esindajaga, s.o kommunikatsioon

seoses kostja 03.11.2020 ja 04.11.2020 menetlusdokumentide osas seisukoha kujundamisega

ja hageja 04.11.2020 repliigi koostamisega 0,25 tundi ning hageja 08.12.2020 repliigi

koostamisega 0,25 tundi (kokku 0,5 tundi).

60. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale hüvitada täiendavalt maakohtus kantud

menetluskulud 3,5 tunni ajakulu eest ehk hageja esindajate põhjendatud ja vajalik ajakulu

maakohtus on 39,3 tundi (= 35,8 tundi + 3,5 tundi) ja hageja maakohtus kantud esindajakulude

põhjendatud suuruseks on 6288 eurot (= 39,3 tundi × 160 eurot), millele lisanduvad äriregistri

2-20-6047

päringutega seonduv kulu 10 eurot, kütuse kulu 66 eurot, praamipiletite kulu 45,60 eurot ja

riigilõiv 1100 eurot. Kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 7509,60 eurot.

61. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega puudub alus maakohtu menetluskulude

jaotuse muutmiseks.

62. Poolte apellatsioonkaebuse menetlemisega seonduvad menetluskulud jäävad tingituna

apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmisest

hageja

kanda

(TsMS

§

lg

1).

Vastuapellatsioonkaebuse läbivaatamisega seonduvaid menetluskulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4). Ringkonnakohus ei nõustu hageja 02.06.2021 kohtuistungil väljendatud

seisukohaga, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamise korral on ühtlasi

vaidlustatud ka menetluskulude jaotus. Maakohus jaotas menetluskulud selliselt, et jättis kõik

kulud kostja kanda. Seda maakohtu otsustust ei ole hageja vaidlustanud.

63. TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid.

64. Hageja on esitatud taotluse kohaselt apellatsioonimenetluses kandnud kulusid 2696 eurot,

mis koosneb riigilõivust ja lepingulise esindaja kuludest. Hageja esindajate teenuse

tunnihinnaks on 160 eurot (käibemaksuta). Taotlusele lisatud arvetest ja spetsifikatsioonidest

nähtuvalt seisnes osutatud õigusabi järgmises.

64.1. Vandeadvokaadi Martin Männiku poolt: otsuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile (0,3

tundi), apellatsioonkaebuse analüüs, e-kirja koostamine kliendile (0,4 tundi), materjalide

analüüs, Riigikohtu lahendite analüüs, vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamine (6,8

tundi), e-kirja koostamine (0,2 tundi), suhtlus kliendi ja kohtuga (0,2 tundi), materjalide

analüüs, e-kirja koostamine kliendile (0,2 tundi), nõupidamised kliendiga, ettevalmistamine ja

osalemine kohtuistungil (2,5 tundi).

64.2. Vandeadvokaadi

Asko

Pohla

poolt:

vastuse

apellatsioonkaebusele

ja

vastuapellatsioonkaebuse täiendamine (1 tund), ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil

(3 tundi).

64.3. Eeltoodule lisandub kantseleikulu 10 eurot (7+3) ja riigilõiv 350 eurot.

65. TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitatakse lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud

suuruses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulu saab pidada vajalikuks ja

põhjendatuks osaliselt. Ringkonnakohus loeb põhjendatuks maakohtu otsusega tutvumiseks 0,3

tundi ja apellatsioonkaebuse analüüsiks ja suhtluseks 0,4 tundi. Hageja märgitud

apellatsioonkaebusele vastuse ja vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulust (7,8 tundi) on

põhjendatud 2/3, s.o 5,2 tundi, kuna vastuapellatsioonkaebuse kulusid ei hüvitata (TsMS § 178

lg 4). Suhtluseks hageja seadusliku esindajaga on põhjendatud 0,6 tundi ning kohtuistungiks

ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 3 tundi, kuna praeguses vaidluses ei ole põhjendatud

hüvitada 2 lepingulise esindaja istungikulu. Lepinguliste esindajate tunnihind on mõistlik.

66. Ringkonnakohus jääb kantseleikulu hüvitamise küsimuses eelnevalt toodud seisukohale ja

leiab, et see ei ole menetluskuluna hüvitatav ja taotlus jääb selles osas rahuldamata.

67. Toimikust nähtuvalt on hageja vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 350

eurot (II kd, tl 60). Kuivõrd vastuapellatsioonkaebus on esitatud üksnes menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise peale, pidi hageja tasuma kaebuse esitamisel riigilõivu 50 eurot, mis ei

kuulu TsMS § 178 lg 4 järgi hüvitamisele.

2-20-6047

68. Seega tuleb kostjal hüvitada hagejale õigusabikulu 1520 eurot (9,5 tundi x 160) eurot.

69. TsMS § 177 lg 4 järgi kuulub ringkonnakohtu menetluskuludelt hageja taotlusel

väljamõistmisele VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis. Maakohtu menetluskuludelt ei

ole hageja taotlenud viivise väljamõistmist.

70. Ringkonnakohus selgitab hagejale, et RLS § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul

õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise

nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 1

järgi tagastatakse enam tasutud riigilõiv, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hagejal

on TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel õigus taotleda kohtult apellatsioonkaebuse esitamisel enam

tasutud riigilõivu (300 eurot) tagastamist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus,

kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõiv tasuti, menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma või tema korraldusel

muule isikule.

71. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)