2-19-20723/73 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-20723

Kohtuasi

XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks, töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 30.09.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX 02.11.2020 apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1404,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Olavi Järve

Kostja (vastustaja) Y OÜ (registrikood XXXXXXXX),

seaduslik esindaja juhatuse liige EE

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 02.06.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Pärnu Maakohtu 30.09.2020 otsus tühistada osas, milles maakohus tuvastas, et

pooltevaheline

töösuhe

ei

lõppenud

tööandja

poolse

erakorralise

ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine

on tühine ja et pooltevaheline töösuhe ei lõppenud töötaja korralise

ülesütlemisavaldusega, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendas

TLS § 109 lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitist nullini (maakohtu otsuse

resolutsiooni p-d 2-5). Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata osas, milles

hagi jäeti rahuldamata (maakohtu otsuse resolutsiooni p 1), aga selles osas muuta

otsuse põhjendusi, jaotati menetluskulud (maakohtu otsuse resolutsiooni p 7) ja

määrati kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja mõisteti need välja (maakohtu

otsuse resolutsiooni p-d 8-9).

2. XX apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

3.1. Jätta XX hagi Y OÜ vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks,

töölepingu lõpetamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata.

2-19-20723

3.2. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta XX kanda.

3.3. Välja mõista XX-lt Y OÜ kasuks maakohtu menetluskulu 466,69 eurot.

Apellatsioonimenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

3.4. Kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (466,69 eurot) tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Menetluse eelnev käik

1. XX (hageja, töötaja) esitas 30.09.2019 töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse, milles palus

tuvastada tema ja Y OÜ (kostja, tööandja) vahel sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus,

lõpetada tööleping töölepingu seaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel ja välja mõista tööandjalt hüvitis

kolme kuu keskmise töötasu ulatuses 2113,47 eurot TLS § 109 lg 1 alusel. TVK rahuldas

15.11.2019 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/2240/19 hageja avalduse osaliselt. TVK leidis, et

tööleping ei ole lõppenud kostja ega hageja ülesütlemisavaldusega, TVK luges töösuhte

lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 704,49 eurot (bruto), jättis rahuldamata hüvitise

nõude 1408,98 eurot (bruto) ning kohustas kostjat viima töötamise registrikanne hageja osas

kooskõlla töölepinguga.

2. Kostja ei nõustunud TVK otsusega ja esitas 25.12.2019 maakohtule taotluse avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 10.09.2018 tähtajatu tööleping. 03.06.2019 andis

hageja kostjale teada, et soovib juulis 2019 töölt lahkuda. Juulis 2019 küsis kostja üle, kas

hageja ikka soovib lahkuda, millele hageja vastas, et ta töötaks edasi. Töösuhe hageja

03.06.2019 töölepingu ülesütlemise avaldusega ei lõppenud ning kumbki pool ei teinud ka uut

avaldust. Poolte vahel jätkus töösuhe. 18.09.2019 andis kostja hagejale teada, et paneb kohviku

kinni. Töötamise registris lõpetati töötamise kanne 23.09.2019. Hageja on seisukohal, et

töölepingu ülesütlemiseks puudus seadusest tulenev alus ning töölepingu ülesütlemine on seega

tühine. Kostja ei ole oma 18.09.2019 töölepingu ülesütlemise avalduses erakorralist

ülesütlemist põhjendanud.

2-19-20723

4. Hageja palub hagis tuvastada kostja poolne töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada

tööleping alates 17.10.2019 või kohtu poolt leitud tähtajal, mõista kostjalt hageja kasuks välja

kahe kuu keskmise töötasu suurune hüvitis brutosummas 1404,98 eurot või alternatiivselt

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis brutosummas 1404,98 eurot.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

6. Kostja selgitas, et hageja esitas 03.06.2019 e-kirjaga töölepingu ülesütlemisavalduse, millega

ütles töölepingu üles omal soovil, s.t TLS § 85 lg 1 alusel 15.07.2019. 10.07.2019 töötaja andis

e-kirjaga teada, et soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani. 27.08.2019 sõnumis

küsis tööandja töötajalt, millised on töötajal septembrikuu plaanid. Töötaja vastas, et plaanib

kolida oktoobri kuu esimeses pooles, kindlaid kuupäevi ütlemata, ja lubas ennast septembris

graafikusse panna. 27.08.2019 andis tööandja sõnumiga teada, et sulgeb kohviku hiljemalt

septembri lõpus. Töötaja vastas sõnumi teel, et siis ilmselt satub see samale ajale ka töötaja

lahkumisega. 18.09.2019 sõnumiga andis tööandja töötajale teada, et kohviku asjad pakitakse

kokku järgmisel pühapäeval. Seejärel teatas tööandja 20.09.2019 sõnumiga töötajale, et lepingu

lõpetamiseks allkirju pole vaja, kuna töötajal oli juba lahkumisavaldus saadetud, mille tähtaeg

lihtsalt pikenes. Töötamise registris tegi tööandja kande, et tööleping lõppes TLS § 85 lg 1

alusel 22.09.2019, s.o töötaja omal soovil. Töötaja ei võtnud oma tahteavaldust tagasi.

7. 31.08.2020 kohtuistungil selgitas kostja, et poolte tahteavaldustest saab järeldada, et

töölepingu lõpetamises saavutati kokkulepe ja tööleping lõppes poolte kokkuleppel TLS § 79

alusel.

Maakohtu otsus ja põhjendused

8. Maakohus jättis 31.08.2020 otsusega hagi rahuldamata ja luges tuvastatuks, et hageja ja

kostja vaheline töösuhe ei ole lõppenud kostja poolse töölepingu erakorralise

ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu erakorraline ülesütlemine sellel alusel

on tühine, ning et töösuhe ei lõppenud ka hageja korralise ülesütlemisavalduse alusel alates

23.09.2019. Maakohus luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 23.09.2019 ja

vähendas kostjalt hageja kasuks väljamõistetavat hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kuni 0 euroni.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulude hüvitise 466,69 eurot ja viivise.

9. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt kuulus kohaldamisele TLS § 79, mille kohaselt

võivad pooled töösuhte lõpetada poolte kokkuleppel. Kohus tuvastas, et pooled pidasid

perioodil 17.07.2019–20.09.2019 töötaja initsiatiivil läbirääkimisi töölepingu lõpetamiseks

poolte kokkuleppel hiljemalt septembri lõpus. Töötaja väljendas korduvalt oma tahet

töölepingu lõpetamiseks. Töötaja väljendas tööandjale oma tahet töötada veel vähemalt

septembri keskpaigani 10.07.2019 e-kirja teel. Kohus asus seisukohale, et sellega avaldas

hageja kostjale selgesõnaliselt tahet töölepingu lõpetamiseks, kuigi tähtaega konkretiseerimata.

Tööandja tuli sellele vastu ja nõustus töötaja lahkumisega. Seega saavutati kokkulepe, et poolte

tahe on suunatud lepingu lõpetamisele hiljemalt 30.09.2019.

10. Hageja ja kostja 27.08.2019 sõnumite teel peetud suhtlusest järeldas kohus, et pooltel oli

ühine tahe jätkata töötaja töösuhet kuni 30.09.2019. Kohus tõlgendas poolte tahet lähtudes ka

hageja sõnumite sisust ja käitumisest kuni lepingu lõpetamiseni. Hageja ei teinud ühtegi

tahteavaldust, mille kohaselt sooviks hageja töösuhet jätkata peale 30.09.2019. Pooltevahelised

2-19-20723

läbirääkimised nö „ülesütlemisavalduse pikenemise osas“, nagu nimetab seda tööandja, olid

õiguslikult käsitletavad poolte läbirääkimistena töölepingu kokkuleppel lõpetamiseks. Kohus

leidis, et töötaja avaldas 10.07.2019 e-kirjas selgesõnaliselt soovi teha tööd vähemalt kuni 2019

septembri keskpaigani. Seega avaldas töötaja, et ta soovib endiselt lepingu lõpetamist, kuigi

hiljem. Kohus möönis, et kuigi töötaja ei esitanud kuupäevaliselt konkretiseeritud

tahteavaldust, oli ilmne, et töötaja tahe ei ole suunatud mitte pikaajalise või tähtajatu töölepingu

kestvusele, vaid töötaja avaldas tööandjale soovi lõpetada töösuhe töötaja enda sõnadest

nähtuvalt 2 kuu möödumisel (septembri keskpaigani). Töölepingu kokkuleppel lõpetamist

kinnitavad ka poolte sõnumid 27.08.2019. Kohtu jaoks on sellest sõnumivahetusest üheselt

arusaadav, et töötaja ja tööandja on kokku leppinud selles, et töötaja töötab septembri lõpuni

tööandja juures. Kohus leidis, et toodud sõnumivahetusest nähtuvalt on pooled arutanud

töölepingu lõpetamise võimalust poolte kokkuleppel, kus tööandja on tulnud töötajale vastu ja

arvestanud, et töötaja töötab tema juures lühiajaliselt ning plaanib lahkuda. Kohus tuvastas

kirjavahetuse põhjal, et pooled leppisid 27.08.2019 kokku selles, et töötaja tööleping lõpeb

poolte kokkuleppel septembri lõpus 2019. Töötaja ei muutnud oma seisukohta töölepingu

lõpetamise osas ega andnud tööandjale vastuseks tahteavaldust töösuhte jätkumise sooviga ka

siis, kui tööandja teatas 18.09.2019 töötajale, et ta soovib töölepingu lõpetada konkreetselt

22.09.2019. Vastupidi, töötaja arutas 20.09.2019 tööandjaga töölepingu lõpetamise detaile –

puhkusehüvitise ja lapse eest antavate puhkusepäevade arvestuse lisamist.

11. Kõike eeltoodut kogumina arvesse võttes ning lähtudes TLS § 107 lg-test 1 ja 2 tuvastas

kohus, et tühine on töölepingu lõpetatuks lugemine ülesütlemisega, kuna pooled pidasid

läbirääkimisi ja lõpetasid töölepingu kokkuleppel TLS § 79 järgi. Seega puudus alus lepingu

ülesütlemiseks nii töötaja kui ka tööandja poolt. Tulenevalt TLS § 107 lõpetas kohus töölepingu

alates 23.09.2019 ja luges, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud.

12. Kuna kohus luges töölepingu lõppenuks poolte kokkuleppel, jättis kohus hageja hüvitise

nõuded rahuldamata. Hagejaga töölepingu lõpetamine mõjutas kostja otsustust tegevus

lõpetada ning hageja töökoha kaotus oli põhjuslikus seoses hageja enda avaldatuga. On ilmne,

et kohviku sulgemise otsus teiste töötajate suhtes võis kaasa tuua mh koondamishüvitiste

maksmise, kuid antud juhul oli kohviku sulgemise otsusel põhjuslik seos hageja enda

tahteavaldusega tööleping septembris 2019 lõpetada. Kohus leidis, et käesoleval juhul tuli

hüvitist vähendada TLS § 109 lg 1 järgi 0 euroni, kuna töötaja ei käitunud töölepingu lõpetamise

käigus heauskselt. Töötaja avaldas tööandjale selget tahet mitte töötada kauem kui 30.09.2019.

Tööandja andis korduvalt võimaluse töötajale avaldada konkreetne kuupäev, mida töötaja ei

teinud. Antud juhul ei saanud ega võinud tööandja eeldada, et töötaja tahe oleks suunatud

töösuhte jätkamisele, veelgi enam töötaja lahkumine mõjutas ühe komponendina tööandja

otsust kohvik sulgeda ning teised töötajad koondada. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes ei ole

tööandjalt töötaja kasuks hüvitise väljamõistmine põhjendatud ega õiglane.

13. Menetluskulud jättis kohus hageja kanda. Maakohus leidis poolte ajakulu hinnates, et

kostja poolt välja toodud menetluskulud 7 töötunni eest, on mõistlikud ja põhjendatud ning

ajalises mahus väiksemad hageja enda õigusabi ajalise mahust ja kuludest. Kohus asus

seisukohale, et õigusabi tunnihind 66,67 eurot jääb alla keskmise tunnihinna õigusabiteenuste

eest. Kohus vähendas summat käibemaksu võrra ja mõistis kostja kasuks välja 466,69 eurot.

Apellatsioonkaebus

14. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

2-19-20723

15. Maakohtu otsus on vastuoluline. Kohus luges otsuse resolutsioonis töölepingu lõppenuks

alates 23.09.2019 TLS § 107 lg 2 alusel, milleks peab kohus tuvastama, et keegi ütles

töölepingu üles ja töölepingu ülesütlemine on tühine. Samas otsuse põhjendava osas asus

maakohus seisukohale, et kohaldamisele kuulub TLS § 79, mille kohaselt võivad pooled

töösuhte lõpetada poolte kokkuleppel.

16. Hageja on seisukohal, et tööleping ei lõppenud kokkuleppel. Töölepingu kokkuleppel

lõpetamine eeldab mõlema poole tahteavaldust ega saa tõlgendada töölepingu lõpetamise

läbirääkimisi töötaja ettepanekuna tööandjale lõpetada tööleping kokkuleppel. Mitte üheski

hageja ega kostja tahteavalduses ei avaldu sõnaselgelt tahet lõpetada tööleping kokkuleppel.

17. Isegi kui vastaks tõele, et pooltevahelist vestlust saaks pidada läbirääkimisteks töölepingu

lõpetamise üle, siis töölepingu lõpetamise kokkuleppeni pooled läbirääkimiste tulemusel ei

jõudnud, sest kostja pani kohviku enne kinni.

18. Hageja ei teinud pooltevahelises vestluses mitte ühtegi konkreetset ettepanekut tööleping

lõpetada. Seega jääb arusaamatuks ja on pooltevahelise vestlusega otseses vastuolus maakohtu

leitu, et hageja on korduvalt väljendanud oma tahet tööleping lõpetada septembris, septembri

keskpaigas või septembri lõpus – seejuures jääb otsusest arusaamatuks, millal pidi hageja

ettepaneku kohaselt tööleping lõppema. Väidetav kokkulepe sai tulla üksnes pooltevahelisest

kirjavahetusest, kuid selles konkreetsest kuupäevast juttu ei olnud.

19. Maakohtu seisukohast kokkuleppel töölepingu lõpetamise osas võiks aru saada, et kuna

hageja oli kunagi töölepingu lõpetamiseks soovi avaldanud, oli edasi juba kostja otsustada,

millal ta selle ettepaneku vastu võtab. Selline seisukoht on hagejat kui töösuhtes nõrgemat poolt

ebamõistlikult kahjustav ega saa seega olla korrektne.

20. Ka kostja ise ei olnud arvamusel, et tegemist on kokkuleppel lepingu lõpetamisega. Oma

22.10.2019 vastuses TVK-le ja 06.04.2020 vastuses hagiavaldusele oli kostja seisukohal, et

töölepingu lõpetamise aluseks oli hageja 03.06.2019 e-kiri, millega apellant soovis töölepingut

lõpetada alates 15.07.2019 ning millist tähtaega poolte hilisemas vestluses pikendati. Saades

aru, et tööleping ei lõppenud hageja 03.06.2019 e-kirja alusel, sest hageja jätkas töötamist ning

ei olnud tegemist ka tähtaja pikendamisega, mida seadus ei võimaldagi teha, asus kostja alles

31.08.2020 kohtuistungil esimest korda seisukohale, et äärmisel juhul võib olla poolte

kokkuleppel töölepingu lõpetamisega.

21. Töölepingu lõppemist kokkuleppel ei saa siduda kohviku sulgemisega. Kohviku sulgemise

põhjuseks tõi kostja, et külmal ajal ei ole kliente. Seega ei vasta tõele maakohtu järeldus, nagu

oleks kostja kohviku sulgenud tulenevalt hageja töölepingu lõpetamise avaldusest.

22. Maakohus heitis hagejale ette, et viimane ei teinud pärast 30.09.2019 ühtegi tahteavaldust,

et sooviks kostja juures edasi töötada. Esiteks, hageja esitas vastuväite 24.09.2019 e-kirjas

töötamise registri kande kohta. Teiseks jääb arusaamatuks, millele täpselt oleks hageja pidanud

vastuväiteid esitama, kui kohvik suletakse ja sellega hageja töökoht ära kaob. Tekib küsimus,

kus edasi töötamist oleks hageja pidanud nõudma. Arvestades eelpool kirjeldatut, on tegemist

koondamise olukorraga ja hageja hüvitisenõue kahe kuu töötasu suuruse summa ulatuses on

põhjendatud.

23. Hageja vaidlustab ka kostja kasuks välja mõistetud menetlusekulude suuruse. Kostja

menetluskulud on põhjendamatud 3,5 tundi ületavas osas, s.o ei saa ületada 233,33 eurot.

2-19-20723

24. Hagejale jäävad arusaamatuks 31.12.2019 konsultatsiooni kulud. TVK menetlus lõppes

15.11.2019. Kostja tegi kohtule avalduse vaadata asi läbi hagimenetluses 25.12.2019.

Hagiavalduse esitas hageja 18.03.2020. Seega jääb arusaamatuks, millega seoses kostja oma

esindajaga konsulteeris.

25. Lisaks ei nõustu hageja kostja õigusabikuludega 3 tunni ulatuses seoses 06.04.2020 vastuse

hagiavaldusele koostamisega. Kostja 06.04.2020 vastus hagiavaldusele ja 22.10.2019 vastus

TVK-s kattuvad sõna-sõnalt. Seega, kui mõista hagejalt mõlema dokumendi koostamise eest

välja õigusabikulusid 3 tunni eest, mõistetakse hagejalt välja õigusabikulud ühe ja sama

dokumendi koostamise eest kaks korda. Eeltoodust tulenevalt ei saa mõistlikud kulud

06.04.2020 dokumendi koostamisele olla üle 0,5 tunni.

Vastustaja seisukoht

26. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus, kuulanud ära kohtuistungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate

tõenditega, leiab, et maakohus on õigesti jätnud kohtuotsuse resolutsiooni esimese otsustusena

hagi rahuldamata ja selles osas tuleb otsus jätta muutmata, kuid ringkonnakohus tühistab

maakohtu otsuse osas, milles maakohus tuvastas, et tööleping ei lõppenud tööandja poolse

erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ja töölepingu erakorraline ülesütlemise

tööandja poolt on tühine, tuvastas, et tööleping ei lõppenud hageja korralise

ülesütlemisavalduse alusel alates 23.09.2019, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel

alates 23.09.2019 ja vähendas TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetavat hüvitist kuni 0 euroni

(maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 2-5). Muuta tuleb osaliselt ka maakohtu otsuse põhjendusi

(TsMS § 657 lg 1 p 21). Selguse huvides esitab ringkonnakohus käesoleva otsuse resolutsioonis

TsMS § 654 lg 22 alusel kohtuotsuse resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

28. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohtu otsus on nii sisu kui ka resolutsiooni

osas vastuoluline. Kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei

või olla vastuoluline (Riigikohtu 12.04.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15). Kuigi

kohus jättis hagi rahuldamata, tuvastades, et pooltevaheline tööleping lõppes kokkuleppel, on

kohus analüüsinud ja ka resolutsioonis teinud otsustused töölepingu ülesütlemise kohta,

lõpetanud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel ja vähendanud TLS § 109 lg 1 alusel

väljamõistetavat hüvitist nullini. Ringkonnakohus leiab, et juhul, kui tööleping on lõppenud

pooltevahelise kokkuleppega, siis samadel asjaoludel ei ole võimalik tuvastada, et töölepingu

ülesütlemine tööandja poolt erakorraliselt oli tühine ja teha sellega seonduvad otsustused.

Eeltoodud osas on maakohtu otsus vastuoluline, kuid ringkonnakohtul on võimalik vastuolu

käesolevas otsuses kõrvaldada.

29. Töövaidluste lahendamise seaduse (TvLS) § 26 lg 1 p 4 järgi tuleb töövaidluskomisjonile

esitatud avalduses esitada avaldaja selgelt väljendatud nõue. TvLS § 54 lg 1 teise lause järgi ei

või töövaidluskomisjon otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole

esitatud. 30.09.2019 esitas hageja avalduse töövaidluskomisjonile, vaidlustades väidetava

kostjapoolse töölepingu erakorralise ülesütlemise. Hageja käsitles ülesütlemisavaldusena kostja

esindaja poolt Messengeris 18.09.2019 saadetud kirja, milles teavitati, et kohvik suletakse ja

kostja ei soovi töösuhet jätkata. TVK 03.10.2019 määrusest nähtuvalt soovis hageja tuvastada

2-19-20723

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 järgi, saada

TLS § 109 lg 1 alusel hüvitist ja muuta töötamise registri kannet. 15.11.2019 otsusega rahuldas

töövaidluskomisjon hageja avalduse osaliselt ja luges tuvastatuks, et töösuhe ei ole lõppenud

tööandja poolse lepingu erakorralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019 ning töölepingu

erakorraline ülesütlemine on sellel alusel tühine, luges tuvastatuks, et töösuhe ei lõppenud

hageja korralise ülesütlemisavaldusega alates 23.09.2019, luges töösuhte lõppenuks TLS § 107

lg 2 järgi, mõistis välja hüvitise ühe kuu keskmise töötasu ulatuses ja jättis rahuldamata hüvitise

nõude summas 1408,98 eurot ning kohustas kostjat viima töötamise registri kanne kooskõlla

töölepingu lõppemisega. Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole hageja esitanud

töövaidluskomisjonile nõuet tuvastada, et tööleping ei ole lõppenud hageja poolse korralise

ülesütlemisega. Eeltoodud tuvastus oli oluline vaidluse lahendamiseks, kuid tegemist oli

asjaoluga, mille osas ei olnud eraldi nõuet esitatud, mistõttu on töövaidluskomisjon ületanud

asja lahendamisel nõude piire.

30. TvLS § 58 lg 1 järgi töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad pooled

pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates

töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Seega saavad pooled esitada kohtule samad nõuded, mis

olid esitatud töövaidluskomisjonile. TvLS § 58 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon

avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus

vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on

hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. TvLS

§ 58 lg 5 kohaselt loetakse töövaidluskomisjonile esitatud avaldus TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud

juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks

hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja

täiendavate tõendite esitamiseks.

31. Kostja esitas 25.12.2019 kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses kogu vaidluse ulatuses. Hageja esitas kohtule nõuded

tuvastada kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisus, lõpetada tööleping

TLS § 107 lg 2 alusel 17.10.2019 või kohtu poolt leitud tähtajal ja mõista välja hüvitis 1 404,98

eurot. Seega ei esitanud hageja nõuet töötajate registri kande parandamiseks (I kd, tl 110-114).

Ringkonnakohus leiab, et hagejal on õigus esitada kohtule mitte kõiki nõudeid, mille ta esitas

töövaidluskomisjonile, ja sellisel juhul ringkonnakohtu arvates nõuete osas, milles hageja ei

soovi vaidluse lahendamist kohtus, töövaidluskomisjoni otsus ei jõustu.

32. Eeltoodut kokku võttes sai maakohus menetleda hageja nõuet ulatuses, mis oli esitatud

töövaidluskomisjonile ja millises osas soovis hageja oma nõude kohtus hagimenetluses

menetlemist.

33. Kuna töövaidluskomisjonile ega kohtule ei ole hageja esitanud nõuet tuvastada, et tööleping

ei lõppenud korraliselt hageja poolse ülesütlemisega alates 23.09.2019, siis on maakohus otsuse

resolutsioonis lahendanud nõude, mida ei ole esitatud ja vastav otsustus tuleb eeltoodu tõttu

tühistada ja kohtuotsuse resolutsioonist välja jätta.

34. Hageja

töötas

kostja

juures

alates

10.09.2018

vastutava

klienditeenindaja-

toiduvalmistajana. Hageja leiab, et kostja ütles temaga sõlmitud töölepingu 18.09.2019 alates

23.09.2019 üles ilma seadusliku aluseta ja ettenähtud korda rikkudes. Kostja vaidles nõudele

vastu ja leidis, et sõnumivahetuses leppisid pooled kokku, et pooltevaheline tööleping lõpeb

septembri lõpus 2019.

2-19-20723

35. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidete põhjal maakohtu

järeldust, et pooltevaheline tööleping lõppes TLS § 79 järgi poolte kokkuleppel alates

23.09.2019.

36. TLS § 79 kohaselt võivad pooled nii tähtajalise kui tähtajatu töölepingu igal ajal

kokkuleppel lõpetada. VÕS § 1 lg 1 järgi kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatut

töölepingule. Kokkulepe sõlmitakse poolte tahteavalduste vahetamise teel ja kokkulepe on

sõlmitud, kui pooled on jõudnud olulistes tingimustes kokkuleppele. TsÜS § 75 lg 1 järgi

kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele , kui

tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse

tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu

tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.

37. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tõlgendanud poolte sõnumivahetuses (I kd,

tl 73-76) tehtud tahteavaldusi ja teinud sellest õige järelduse, et poolt leppisid kokku töösuhte

lõpetamises (maakohtu otsuse p-d 9-13). Ringkonnakohus nõustub eelviidatud osas maakohtu

otsuse põhjendustega, järgib neid ja ei korda.

38. Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei teinud ühtegi konkreetset ettepanekut töölepingu

lõpetamiseks ja pooled kokkuleppele ei jõudnud. Pärast 03.06.2019 avalduse esitamist

töölepingu korraliseks ülesütlemiseks hiljemalt 15.07.2019 teatas hageja 10.07.2019 kostjale,

et ta soovib töötada veel vähemalt septembri keskpaigani, millega kostja nõustus. 27.08.2019

küsis kostja hageja edasiste plaanide kohta ja hageja vastas, et ta kolib ära tõenäoliselt oktoobri

esimeses pooles, täpseid kuupäevi ei osanud öelda ning septembris lubas ennast veel

töögraafikusse panna. Samal kuupäeval vastas kostja, et plaanis on septembri lõpus Pärnus

kohvik sulgeda ja see satub samale ajale, kui hageja soovis lahkuda, millele hageja vastas, et

see klapib hästi. 28.09.2019 teatas hageja, et ta on arvestanud, et töötab septembri lõpuni,

millele tööandja vastas, et pühapäeval kohvik suletakse. Hageja vastas sellele, et sellisel juhul

saabki ta pühenduda hooldusõiguse üle toimuvale kohtuvaidlusele ja palus teatada, kuidas

lepingu lõpetamine toimub ning kas peab andma kuhugi allkirja ja kas ta saab

puhkusekompensatsiooni. Vastuseks hageja küsimusele teatas kostja, et teatab, kui kõik on

100% kindel ja kinnitas puhkusekompensatsiooni maksmist. Vastuseks teatas hageja „Ok“.

20.09.2019 teatas tööandja, et allkirju vaja ei ole, kuna lahkumisavaldus oli juba saadetud ja

see lihtsalt pikenes, millele hageja vastas, et see on küll huvitav ja päris

puhkusekompensatsiooni kohta. Eeltoodud sõnumivahetusest on maakohus õigesti järeldanud,

et hageja tegi ettepaneku septembris tööleping lõpetada ja kostja nõustus sellega, kuna see sobis

ka tema plaanidega. Kui kostja saatis 18.09.2019 sõnumi, et tööleping lõpeb järgneval

pühapäeval, siis hageja vastas nõustumise märgiks Ok. Ringkonnakohtu arvates kinnitavad

hageja vastused kostjale, et ta on nõus, et tööleping lõpeb kostja poolt pakutud ajal, s.o siis, kui

kohvik suletakse. Kuna kohvik suleti pühapäeval 22.09.2019, siis tööleping lõppes esmapäeval

23.09.2019. See, et sõnumivahetuses ei olnud konkreetset kuupäeva, ei anna alust järeldada, et

kokkuleppele ei jõutud. Kokkulepe sõlmiti viisil, kus töölepingu lõppemise aeg oli määratud

kohviku sulgemise päevaga, mille järgi oli määratav ka konkreetne kuupäev.

39. Õige on see, et TVK menetluses ja kohtule esitatud esialgsetes menetlusdokumentides

hindas kostja pooltevahelist suhtlust selliselt, et poolte kokkuleppel pikendati hageja korralise

töölepingu lõpetamise avalduses toodud tähtpäeva. Ringkonnakohtu arvates ei tähenda see, et

kohus ei saaks poolte tahteavaldusi hinnata teisiti. Esiletoodud ja tõendatud asjaoludele

õigusliku hinnangu andmine on kohtu õigus ja kohustus ja kohus ei ole seotud oma järeldustes

poolte õiguslike hinnangutega. Kohtu õiguslik hinnang ei saa tulla pooltele üllatusena. Kohus

2-19-20723

on pooltega 31.08.2020 kohtuistungil arutanud, kas pooltevaheline tööleping võis lõppeda

kokkuleppel. Seega ei olnud kohtuotsuses toodu pooltele üllatus.

40. Õige on, et kohviku sulgemise põhjusena tõi kostja esile selle, et külmal ajal on vähe kliente,

mistõttu kohtu järeldus, et kostja oli sunnitud kohviku sulgema hageja töölt lahkumise tõttu, ei

ole õige ja tuleb kohtuotsuse põhjendustest välja jätta. Lisaks ei ole see ka oluline, kuna

tööleping lõppes kokkuleppel.

41. Eeltoodut kokku võttes jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata osas, milles jäeti

hagi rahuldamata. Tühistamisele kuulub otsus osas, milles maakohus tuvastas kostja poolt

töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse, kuna töölepingut ei ole erakorraliselt kostja poolt

üles öeldud. Eeltoodu tõttu tuleb tühistada otsus ka osas, milles maakohus lõpetas töölepingu

TLS § 107 lg 2 järgi, kuna sellel alusel saab töölepingu lõpetada TLS § 107 lg 1 järgi ainult

siis, kui töövaidluskomisjon või kohus on tuvastanud, et töölepingu ülesütlemine on tühine.

Samuti tuleb tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus vähendas TLS § 109 lg 1 järgi

väljamõistetava hüvitise nullini. Hüvitise väljamõistmise eelduseks on töölepingu ülesütlemise

tühisus ja lõpetamine TLS § 107 lg 2 järgi, millised eeldused käeolevas asjas on täitmata.

Maakohtu otsuse tuvastus, et tööleping ei lõppenud hageja poolt korralise ülesütlemisega on

oma sisult asjaolu tuvastamine ja sellist nõuet ei ole esitatud, mistõttu seda pole vajalik

kohtuotsuse resolutsioonis märkida ja otsus tuleb ka selles osas tühistada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Maakohus jättis vaidlustatud otsuses õigesti TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud hageja

kanda ja mõistis välja lepingulise esindaja kulu 466,69 eurot 7 tunni õigusabi eest. Kostja palus

hüvitada menetluskulud 560 eurot, mida maakohus vähendas käibemaksu võrra.

43. Ringkonnakohtu arvates on maakohus menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel

järginud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatut ja väljamõistetud menetluskulud on vaidluse mahtu ja

keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Maakohtu diskretsiooni teostamine on jälgitav

ja ringkonnakohtul pole alust sellesse sekkuda. Kostjat esindas lepinguline esindaja Katrin

Martis. Kostja lepinguline esindaja on esitanud vastuse TVK-le, esitanud avalduse kohtule

töövaidluse hagiasjana läbivaatamiseks ja koostanud vastuse hagile. Ringkonnakohus ei nõustu

hageja väitega, et 31.12.2019 arvel olevad toimingud ei olnud vajalikud. 31.12.2019 arve

kirjelduse järgi oli see esitatud otsuse vaidlustamise avalduse kohtule esitamise eest arvestusega

1 tund teenust (I kd, tl 169). 25.12.2019 on kostja avalduse kohtule esitanud. Kliendiga

konsultatsioonide pidamine on esindaja töö üks osa ja mõistlik aeg selle eest kuulub

hüvitamisele. Samuti ei ole põhjendatud vähendada hagiavaldusele vastuse koostamiseks

kulunud aega. Arvestades esitatud vastuse mahtu on selleks 3 tundi vajalik aeg. Kuigi dokument

on mõneti kattuv töövaidluskomisjonile esitatud vastusega, ei ole tegemist täpselt kattuvate

dokumentidega. Lisaks oli kostja esindajal vajalik tutvuda ka hagiga, kuna hagiavaldus ei

kattunud töövaidluskomisjonile esitatud avaldusega.

44. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb apellatsiooniastme menetluskulud

TsMS § 171 lg 1 järgi jätta hageja (apellandi) kanda. Kostjal hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

45. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

2-19-20723

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)