2-20-14572/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. juuni 2021

Tsiviilasja number

2-20-14572

Tsiviilasi

Victor Varushchenkovi hagi OÜ VIRU RMT vastu

töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja

hüvitise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

2133 eurot 32 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 19. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Victor Varushchenkovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

8. juuni 2021

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Victor Varushchenkov (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Roman Golovenko

Vastustaja (kostja): OÜ VIRU RMT (registrikood

10773648), volitatud esindaja Heili Kaares, seaduslik

esindaja Andry Pärnpuu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Victor

Varushchenkovi

apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Viru Maakohtu 19. veebruari 2021. a

otsus.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada

Victor Varushchenkovi hagi.

Tuvastada, et Victor Varushchenkovi ja OÜ VIRU

RMT vahel 13. veebruaril 2017 sõlmitud töölepingu

ülesütlemine on tühine.

Lugeda OÜ VIRU RMT ja Victor Varushchenkovi

vahel 13. veebruaril 2017 sõlmitud tööleping

lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juulist 2020.

Mõista OÜ-lt VIRU RMT Victor Varushchenkovi

kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot

32 senti (bruto).

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

OÜ VIRU RMT kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus peale tsiviilasjas lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Victor

Varushchenkov

(hageja)

esitas

15. juunil

2020

Tööisnpektsiooni

töövaidluskomisjonile avalduse OÜ VIRU RMT (kostja) vastu töölepingu erakorralise

ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise 3200 eurot väljamõistmiseks.

Töövaidluskomisjon rahuldas 7. septembri 2020. a otsusega hageja nõuded osaliselt, tuvastas

töölepingu ülesütlemise tühisuse, lõpetas töölepingu töölepinguseaduse (TLS) § 107 lg 2 alusel

alates 10. juunist 2020 ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel

2133 eurot 32 senti (bruto).

Kostja esitas maakohtule taotluse vaadata hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus

läbi hagina.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja kostja juures alates 2005. aastast kuni koondamiseni

2016. aastal. 13. veebruaril 2017 sõlmisid pooled uue töölepingu, mille alusel asus hageja tööle

tootmise osakonda remondilukksepana. 9. juunil 2020 haaras hageja tööülesannete täitmisel

meistri Kayrat Buroviga tekkinud vestluse käigus maast metallist varda ning tegi sellega

ähvardava liigutuse meistri suunas. Seejärel viskas hageja metallist varda põrandale. Meister

kutsus välja turvateenistuse ja politsei. Sündmuse kohta koostati sisekorra rikkumise akt.

Hageja selgituste kohaselt provotseeris meister ise verbaalselt hagejat.

Kostja koostas ja edastas 9. juunil 2020 hagejale avalduse töölepingu erakorraliseks ütlemiseks,

mille kohaselt öeldi tööleping erakorraliselt üles kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu, mis

teeb võimatuks töösuhte edasise jätkumise. Kostja märkis, et hageja põhjustas oma tegevusega

läheduses viibivatele töötajatele hirmu ja seadis ohtu meistri elu ja tervise. Hageja sai

ülesütlemisavalduse 16. juunil 2020 kätte. Kostja saatis 10. juunil 2020 hageja telefonile

tekstisõnumi (SMS) töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta alates 10. juunist 2020

TLS § 88 lg 1 p 3 alusel põhjendusel, et hageja sooritas 9. juunil töökohal vääritu teo, millega

seadis ohtu kaastöötaja elu. Hageja kinnitas tekstisõnumi kättesaamist.

3. Kostja leidis, et töölepingu erakorraline ülesütlemine oli põhjendatud, sest tegemist oli

töötajapoolse töökohustuste jämeda rikkumisega, mis seadis ohtu teiste töötajate elu ja tervise,

mida tööandja aktsepteerida ei saa.

MAAKOHTU LAHEND

4. Viru Maakohus jättis 19. veebruari 2021. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja

kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 66 eurot.

Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tööleping on erakorraliselt üles öeldud alates 10. juunist

2020, hageja on ülesütlemisavalduse tekstisõnumi kätte saanud (tsiviilseadustiku üldosa

seaduse (TsÜS) § 69 lg 2). Samuti on hageja saanud kätte töölepingu erakorralise ülesütlemise

avalduse ka paberkandjal 16. juunil 2020. Seega vastab töölepingu ülesütlemisavaldus

TLS § 95 lg-st 1 tulenevatele vorminõuetele.

TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhete

jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi

või rikkunud töökohustusi. Sama paragrahvi kolmas lõige sätestab, et eelnevat hoiatamist ei ole

ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või

muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata.

Töölepingu ülesütlemisavaldusest nähtub, et hageja töötas tsehhis 9. juunil 2020 kell 09:14,

vandus kõva häälega, kasutades ebatsensuurseid sõnu. Seda kuulis tootmisosakonna meister

K. Burov ja vastuseks viimase küsimusele „milles probleem on?“ hakkas hageja veelgi rohkem

ropendama. Meister käskis töö lõpetada ja lahkuda tsehhist, kuna sellises närvilises seisundis

on töö jätkamine ohtlik nii endale kui ka teistele töötajatele. Hageja haaras maast metallvarda

ja tegi sellega ähvardava liigutuse meistri suunas.

Töösisekorra rikkumise aktis on kirjeldatud hageja rikkumised ja tema selgitused toimunud

juhtumi kohta. Hageja on juhtunu omaks võtnud. Meister K. Burov on andnud kirjaliku seletuse

9. juunil 2020 toimunu kohta.

Hageja ei eita seda, et meister K. Burov andis talle korralduse töö lõpetada ja tsehhist lahkuda.

Hageja selgitas, et tal ei õnnestunud tööülesande täitmine seetõttu, et kraana pidurid ei olnud

töökorras. Meistri käitumine ja ebatsensuursete väljendite kasutamine ajas hagejat närvi ning

provotseeris konfliktile, mis päädis metalloraga ähvardamises. Hageja selgituste kohaselt on tal

kombeks omaette valjusti ropendada, kuid suhtlemisel meistriga oli ta viisakas.

Hageja tunnistas kohtuistungil, et käitus valesti, kui ähvardas metallvardaga meistrit lüüa.

Maakohus leidis, et isegi kui meister andis hagejale korralduse töö lõpetada ja ära minna

ebatsensuurseid sõnu kasutades, ei õigusta see hageja käitumist. Oma käitumisega seadis hageja

ohtu meistri tervise või isegi elu. Hageja ähvardas enne metallvarda maast haaramist meistrit,

seega tegutses ta ettekavatsetult mitte spontaanselt või meistri provotseeriva küsimuse peale.

Turvakaamera videost on näha, et hageja oli närvis juba enne sõnavahetuse tekkimist meistriga.

Sellisel käitumisel ei ole õigustust ning tegemist oli ohtliku olukorraga. Kui hageja oleks löönud

meistrit või oleks metallvarras hageja käest lahti libisenud, olnuks tagajärjed traagilised.

Tööandja ei pea tolereerima sellist käitumist ning hageja tegu oli jäme töökohustuste rikkumine,

mille puhul on töölepingu erakorraline ülesütlemine eelneva hoiatuseta proportsionaalne, kuna

tööandja ei saa riskida, et jätab tööle töötaja, kes ei suuda kontrollida oma emotsioone.

TLS § 15 lg 2 p-st 5 tulenevalt on töötaja kohustus mh hoiduda tegudest, mis kahjustavad teiste

isikute elu, tervist või vara. Maakohus leidis, et töötaja kohustus on sarnaselt viidatuga ka mitte

ohtu seada kaastöötajate tervist või elu. Eeltoodud põhjendustel on kostja hagejaga töölepingu

erakorraliselt üles öelnud vastavalt seaduse nõuetele. Seetõttu pole hagejal õigust ka hüvitisele,

mis tuleneb TLS §-st 109 lg 1.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu

otsus ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi, tuvastada töölepingu ülesütlemise

tühisus, lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juunist 2020 ning mõista kostjalt

hageja kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot 32 senti (bruto). Hageja palub jätta

kõik menetluskulud kostja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole töölepingu ülesütlemise materiaalõiguslikud eeldused

täidetud. Ainuüksi asjaolu, et tööandjal on õigus tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast

tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa töösuhte jätkamist eeldada (TLS § 88 lg 1), ei

tähenda, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajat enne hoiatamata. Hoiatamise eesmärk

on anda töötajale võimalus oma käitumist parandada, et töösuhe saaks jätkuda. Eelnevat

hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause kohaselt vaja, kui töötaja ei saa rikkumise erilise

raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. Sellise

rikkumisega on eelkõige hõlmatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-des 2–4 sätestatud

asjaolud (VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata juhul,

kui hoiatamisega ei ole võimalik saavutada eesmärki anda töötajale võimalus oma käitumist

parandada. Seega, kui töötaja on käitunud viisil, mis põhjustas tööandja usalduse kaotuse tema

vastu, tuleb asjaolude kohaselt hinnata, kas töötaja sai oodata, et tööandja teda enne töölepingu

ülesütlemist hoiataks (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

Kostja on jätnud välja selgitamata kõik juhtunuga seotud asjaolud. Kostja on arvestanud ainult

meistri K. Burovi selgitusi, kuid on jätnud tähelepanuta asjaolud, mis viisid hageja endast välja

(kraana vigastus ja meistri käitumine hageja suhtes). Kostja võttis seletused hagejaga koos

töötanud A.A. alles 1. juulil 2020, mis ei saanud enam mõjutada töölepingu ülesütlemist. Teiselt

9. juunil 2020 hagejaga koos töötanud isikult B.B. ei võtnud kostja seletusi üldse.

Hageja käitumist 9. juunil 2020 saab lugeda töökohustuse rikkumiseks, kuid see ei või olla

aluseks tööandjapoolse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ilma eelneva hoiatuseta

(TLS § 88 lg 3). Kostja ei teinud hagejale ühtegi ei suulist ega kirjalikku hoiatust. Seega on

töölepingu ülesütlemine seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine (TLS § 104 lg 1) ja

tööleping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg 1). Hageja on töötanud kostja ettevõttes

alates 2005. aastast kuni koondamiseni 2016. aastal ning alates 13. veebruarist 2017 kuni 10.

juunini 2020. Kogu selle pika aja jooksul pole hageja saanud kostjalt ühtki hoiatust ega

noomitust. Kostjal ei saanud tekkida ühe sündmuse põhjal seisukohta, et hageja ei suuda

kontrollida oma emotsioone.

Maakohtu väide, et hageja käitus ettekavatsetult ning seadis oma käitumisega ohtu meistri

tervise või isegi elu, on ebaõige. Hageja käitumine oli spontaanne ja emotsionaalne. Hageja

käitumise põhjuseks olid objektiivsed ja hagejast mitteolenevad põhjused, s.o sildkraana

puudus, mis ei olnud ohutu töötajate tervise jaoks, ning meistri K. Burovi verbaalsed alandavad

ja solvavad hageja kohta öeldud väljendid ja provotseeriv käitumine. Hageja väitis korduvalt,

et tema ei kavatsenud meistrile füüsiliselt viga teha. Turvakaamera videost on näha, et meister

K. Burov ei võtnud ka hageja tegu tõsiselt.

K. Burovi 14. jaanuari 2021. a kohtuistungil kohtule esitatud kirjalik seletus on

ebausaldusväärne tõend. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud seda varem. Tõendil

puudub allkiri ning ei ole selge, kes ja millal selle koostas. Maakohus ei arvestanud hageja

seletusi ja tunnistajate A.A. ja B.B. ütlusi. K. Burovi kui konflikti teise poole ütlused ei pruugi

olla objektiivsed. K. Burovi kohtuistungil antud ütlused (sh tema kirjalik seletuskiri) on

vastuolus tunnistajate A.A. ja B.B. ütlustega. Tunnistajad A.A. ja B.B. kinnitasid, et meister K.

Burov oli konflikti algatajaks ning kasutas hageja suhtes verbaalseid alandavaid ja hagejat

solvavaid väljendeid. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et K. Burov provotseeris hagejat,

mille tulemusena vehkis hageja metallvardaga K. Burovi suunas. Kostja lubas hageja suhtes

psühhosotsiaalsete ohutegurite kasutamist (TTOS § 9¹ lg 1 ja lg 2).

Sildkraanaga töötamine ei olnud ohutu töötajate tervisele. Seega ei taganud tööandja töötajatele

töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid.

Hageja töölepingu p-st 3.4 tuleneb, et tööülesandeid hagejale annab ja nende täitmist kontrollib

vahetult osakonna juhataja ja meister. Hageja vahetu ülemus oli meister Tatjana Handina. K.

Burov ei olnud hageja otseseks ülemuseks, kes andis hagejale tööülesandeid. Põhjendamatu on

maakohtu seisukoht, et hageja oli kohustatud täitma K. Burovi korraldusi.

6. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Töötaja rikkumise eriline raskus TLS § 88 lg 3

järgi on tõendatud. Ähvardus lüüa ja seejärel metallvarda võtmine ja sellega vehkimine viitab

otseselt ettekavatsetusele. Selline käitumine seadis ohtu meistri tervise või isegi elu.

Hageja etteheited K. Burovi 9. juuni 2020. a kirjaliku seletuse kohta ei ole põhjendatud.

K. Burov edastas kirjaliku seletuse 9. juunil 2020 e-kirja teel Indrek Poomile, seega on tõend

TsMS § 272 lg 1 järgi lubatud. Hageja oleks võinud tõendi ehtsuse kahtluse korral seda

2. veebruaril 2021 kohtuistungil tunnistajana osalenud K. Burovilt täpsustada. Hageja ei ole

seda teinud.

Maakohus on tunnistajate A.A. ja B.B. ütlusi ning K. Burovi ütlusi ja kirjalikku seletust

arvestanud ja kohtuotsuses analüüsinud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

materiaal- ja menetlusõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus teeb asjas uue

otsuse, millega rahuldab hagi, tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, lõpetab

töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates 10. juulist 2020 ning mõistab kostjalt hageja kasuks

välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel summas 2133 eurot 32 senti (bruto). Ringkonnakohus jätab

menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebus tuleb

rahuldada.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejaga töölepingu üles öelnud, hageja on

ülesütlemisavalduse kätte saanud, ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik, on esitatud kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis ning kostja on ülesütlemist põhjendanud. Poolte vahel on

vaidlus, kas esinevad ka materiaalõiguslikud alused töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel

lõpetamiseks ilma eelneva töötaja hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi.

Kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu TLS § 88 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt võib tööandja

töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa

mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.

Hageja töölepingujärgseks kohustuseks, mille rikkumist kostja hagejale ette heidab, on

kohustus käituda tööandja töötajate ja kolmandate isikutega viisakalt ja sõbralikult ning

hoiduda igasugusest tegevusest, mis kaudselt või otseselt võiks kahjustada tööandja nime,

mainet ja huve (töölepingu p 8.4.) ja kohustus hoiduda tegudest, mis takistavad teistel töötajatel

kohustusi täita või kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara (TLS § 15 lg 2 p 5).

9. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kaastöötaja suhtes ebaviisakat ja ähvardavat

käitumist saab pidada töökohustuste rikkumiseks (töölepingu p 8.4., TLS § 15 lg 2 p 5).

TLS § 88 lg 3 esimese lause kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või

tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus.

Vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejat eelnevalt, enne töölepingu ülesütlemist hoiatanud. Kostja

leiab, et hoiatamine ei ole vajalik TLS § 88 lg 3 teise lause järgi, kuivõrd hageja kohutuse

rikkumine on niivõrd raske, et kostja tööandjana ei saanud jätkata töösuhet töötajaga, kes

kujutab endast reaalset ohtu teiste töötajate elule ja tervisele.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega ja kostja põhjendustega, et töölepingu

ülesütlemine ilma eelneva hoiatuseta TLS § 88 lg 3 järgi oli käesoleval juhul proportsionaalne

meede, arvestades hageja rikkumise raskust.

Kui tööandja soovib töölepingut üles öelda töötajapoolse lepingulise kohustuse rikkumise tõttu,

tuleb töötajale üldjuhul anda mõistlik tähtaeg, et tagada töötajale võimalus oma käitumist muuta

(VÕS § 196 lg 2). TLS § 88 lg 3 kohaselt võib tööandja töölepingu töötaja rikkumise tõttu üles

öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus. Kui töötaja jätkab rikkumist, on tööandjal õigus

leping üles öelda. Tööõiguse ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte

ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena olukorras, kus

töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Rikkumise esinemisel tuleb tööandjal sellele

töötaja tähelepanu juhtida ning anda töötajale võimalus käitumist parandada. Tööandja

kohustus töötajat hoiatada tuleneb TLS § 88 lg-te 1 ja 3 koostoimest.

Tööandja hoiatuses peab selgelt avalduma tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg, s.o öelda tööleping

üles, kui töötaja ei paranda oma käitumist (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-187-15, p 13; 28. septembri 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-16, p 14). Eelnevat

hoiatamist ei ole TLS § 88 lg 3 teise lause järgi ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa

kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi

tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 3 teine lause võimaldab jätta töötaja hoiatamata ka juhul, kui

töötajal ei ole võimalik oma käitumist parandada (Riigikohtu 16. märtsi 2016. a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-187-15, p 13).

Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hageja käitumine selline rikkumine, mida hageja edaspidi

ei saanuks parandada ning mis õigustaks töölepingu ülesütlemist ilma eelneva hoiatuseta.

10. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et kostja töölepingut üles öeldes on

uskunud ainult meistri selgitusi, kuid on jätnud tähelepanuta teised menetluses esitatud tõendid

ning väited. Maakohtu otsus on olulises osas põhjendamata.

Hageja väitel ei ole talle varasemalt töösuhte kestel ühtegi hoiatust tehtud. Tunnistaja A.A.

kinnitas 2. veebruari 2021. a kohtuistungil, et ta ei ole varem näinud, et hageja oleks

tööülesandeid täites ärritunud. Vaidlusalune juhtum oli esimene kord, kui tunnistaja nägi

hagejat närvilises olekus ja pinges (tl 154 pöördel – 155). Ka kostja esindaja kinnitas

ringkonnakohtu istungil, et kostjal ei ole varem hagejaga konflikte olnud.

Tunnistaja A.A. kinnitas nii kirjalikus seletuses (tl 57–58, tõlge 136), kui ka istungil (tl 154

pöördel), et 9. juunil 2020 toimunud konflikti ajal oli hageja öelnud meistrile, et „sellise

suhtumisega inimestesse oleks vaja meistrit lüüa“, mille peale vastas meister „proovi sa“. Ka

K. Burovi (meistri) enda kohtuistungil antud ütlustest tuleneb, et hageja küsimuse peale, kas

meister tahab, et hageja teda lööks, vastas meister „proovi sa“ (tl 155).

Juhtumi videosalvestisest nähtub, et hageja tegi meistri suunas äkilise liigutuse, kuid videost

oli aru saada, et hageja sai aru oma käitumise põhjendamatusest ning viskas metallvarda

koheselt maha. Videosalvestisest on näha, et hageja metallvardaga ähvardava liigutuse peale ei

reageerinud meister üldse, ta jäi rahulikult seisma samale kohale ega näinud mingilgi viisil

hirmunud. Seega on usutav hageja apellatsioonkaebuse väide, et meister K. Burov ei võtnud

hageja ähvardust tõsiselt. Tunnistajate ütluste kohaselt on meister ise vähemalt osaliselt

mõjutanud hageja käitumist, vastates hageja küsimusele provotseerivalt.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuivõrd hageja ähvardas enne metallvarda

maast haaramist meistrit, tegutses ta ettekavatsetult, mitte spontaanselt või meistri

provotseeriva küsimuse peale. Tunnistajate ütlustega on pigem tõendatud, et hageja reageeris

meistri provotseerivale käitumisele. Kuivõrd hageja haaras metallvarda meistri küsimuse järel

(„proovi sa“) ja viskas seejärel sisuliselt koheselt metallvarda maha meistri asukohast hoopis

teise suunda, näitab see ringkonnakohtu hinnangul, et hagejal puudus tahe ja soov tegelikkuses

kellelegi füüsilist kahju ja valu tekitada.

Ringkonnakohtu hinnangul pole tõendatud, et hageja käitumine reaalselt ohustas meistri elu ja

tervist. Varasemalt ei ole hagejaga sarnaseid intsidente olnud. Seega oli kostja töölepingu

ülesütlemine ilma hageja eelneva hoiatamiseta tühine.

11. Hageja palus lugeda tööleping hageja ja kostja vahel lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel alates

10. juunist 2020. Ringkonnakohus tuvastas, et kostjapoolne töölepingu ülesütlemine ei ole

kehtiv, seega kohaldub TLS § 107.

Tööleping on eraõiguslik võlasuhe, mille sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu

sõlmimise kohta sätestatut (TLS § 4 lg 1). Kuigi töölepingu lõppemisele kohaldatakse

töölepingu seadusest tulenevaid erisätteid, lõpeb tööleping juhul, kui kohus tuvastab, et ühe

poole tahteavaldus lepingu ülesütlemiseks on kehtiv, poole kehtiva tahteavaldusega (kohus

tuvastab, et ülesütlemisavaldus on kehtiv ja loeb töölepingu ülesütlemisavaldusega lõppenuks,

vt Riigikohtu 2. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-6057). Ülesütlemise tühisuse või tühistatuse

tuvastamise korral lõpetab kohus või töövaidlusorgan töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel poole

taotlusel alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.

TLS § 104 g 1 kohaselt seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu

ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon

tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse

nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse,

et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Sel juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon

tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise

kehtivuse korral. TLS § 107 lg 2 järgi lõpetab kohus töölepingu kooskõlas TLS § 107 lg-ga 2

ja § 97 lg-tega 1 ja 2 ajast, kui see oleks lõppenud etteteatamistähtaja möödumisel (Riigikohtu

8. mai 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-9268, p 18.3; 10. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-82-12, p 16).

Kui poolel ei ole tähtajatu töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alust, loetakse TLS § 85

lg 4 kohaselt ülesütlemine korraliseks seaduses sätestatud etteteatamistähtajaga. TsMS § 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega,

ringkonnakohus ei ole TsMS § 652 lg 8 järgi seotud apellatsioonkaebuse õigusliku

põhjendusega. Hageja töötas kostja juures kuni töölepingu ülesütlemiseni ligi 3,5 aastat. Kuna

kohus kohaldab seadust ise, tuleb TLS § 85 lg-t 4 lugeda tööleping lõppenuks korraliselt

TLS § 97 lg 2 p-s 2 sätestatud etteteatamistähtajaga, seega tuleb lugeda tööleping lõppenuks

10. juulil 2020.

12. Hageja

taotles

töövaidluskomisjonis

hüvitise

3200

euro

väljamõistmist.

Töövaidluskomisjon rahuldas hageja taotluse osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

hüvitise hageja kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas TLS § 109 lg 1 alusel 2133 eurot

32 senti (bruto). Kuigi hageja leidis 26. oktoobril 2020 maakohtule esitatud vastuses, et tema

hinnangul peab ta saama algselt nõutud hüvitist summas 3200 eurot, ei ole hageja

töövaidluskomisjoni otsust hüvitise väljamõistmata jätmise osas õigeaegselt vaidlustanud. Ka

apellatsioonkaebuses palub hageja hüvitise 2133 euro 32 sendi (bruto) väljamõistmist.

Ringkonnakohtu hinanngul on hüvitis kahe kuu keskmise töötasu 2133 euro 32 sendi ulatuses

(bruto) mõistlik ning see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Töövaidluskomisjon on

põhjendatult vähendanud hüvitise summat. Hageja on kostja juures viimase lepingu alusel

töötanud üle kolme aasta, seega pikka aega. Kostja pole selgitanud välja sündmuse tegelikke

põhjuseid ega asjaolusid. Hagejaga lõpetati töösuhted koheselt pärast aset leidnud juhtumit ilma

eelneva hoiatuseta. Kostja ei ole hüvitise suurusele vastuväiteid esitanud.

13. Hageja apellatsioonkaebuse rahuldamise, maakohtu otsuse muutmise ning hagi rahuldamise

tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus.

Ringkonnakohus jätab menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

Ringkonnakohtu otsusega muudeti maakohtu otsust määral, mis tõi kaasa ka menetluskulude

jaotuse muutmise. Seetõttu jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud

korras (Riigikohtu 28. novembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-15, p 19 jj).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke