3-21-453/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

28.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-453

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 2

peale haldusasjas nr 3-21-453 menetlusse.

2. Tagastada XX määruskaebusele lisatud dokumendid.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.04.2021 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX

esitas

02.01.2021

Tallinna

Vanglale

venekeelsed

avaldused

karistada

distsiplinaarkorras vanglaametnikku QQ, sest kaebajal ei võimaldatud 02.01.2021 lähedastele

helistada ja lülitati välja kambriterminali side. Kaebaja esitas taotluse avalduste tõlkimiseks

(registreeritud 12.01.2021 nr 5-18/21/1044-1 ja 5-18/21/1045-1).

2. Tallinna Vangla tagastas avaldused 20.01.2021 vastustega nr 5-18/21/1044-1 ja 5-

18/21/1045-2 tõlkimiseks või nõusoleku andmiseks tõlkimise eest tasuda. Kaebaja vanglasisese

isikuarve väljavõtte kohaselt on arvel 72,24 eurot, mis on broneeritud elektri eest tasumiseks ja

kaupluses ostmiseks. Kaebaja 02.01.2021 pöördumiste sisu arvestades on proportsionaalne

nõuda, et ta tasuks ise nende tõlkimise eest.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 03.03.2021 kaebuse Tallinna Vangla tegevuse

õigusvastasuse tuvastamiseks seoses vangistusseaduse (VangS) § 41 lg-te 1 ja 2, § 28 lg-te 1 ja

3, Tallinna Vangla kodukorra p-de 11.1.1 ja 11.1.5 rikkumisega ja vangla kohustamiseks

karistada QQ distsiplinaarkorras.

3-21-453

2(6)

4. Halduskohus jättis 11.03.2021 määrusega kaebuse käiguta ning määras kaebajale tähtaja

kaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Kaebajal tuli selgitada, kuidas aitab valvuri suhtes

distsiplinaarmenetluse läbiviimine tema õigusi kaitsta; loetleda selgelt, milliste tegevuste

õigusvastasuse tuvastamist ta taotleb, ning selgitada, kuidas sellise nõude rahuldamine aitab

kaebaja õigusi kaitsta; selgitada, millele tuginevalt ta leiab, et tal ei ole tõlkimise eest ega

riigilõivu tasumiseks raha, arvestades K-raha väljavõttel toodud andmeid. Halduskohus hoiatas,

et puuduste kõrvaldamata jätmise korral tagastatakse kaebus.

5. Kaebaja selgitas 17.03.2021, et valvuri distsiplinaarkorras karistamine aitab ära hoida

sarnaseid rikkumisi ning tagada, et kaebajal võimaldatakse helistada ja et temasse suhtutakse

austavalt. Pärast toidu ja elektri eest tasumist ei ole kaebajal raha. Kaebajal on palju vaidlusi,

seega ei saanud ta olemasoleva raha arvelt maksta kõigi tõlgete eest.

6. Tallinna Vangla selgitas 09.04.2021 vastuses, et kaebaja on saanud alates 06.11.2020

helistada rohkem, kui näeb ette justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (VsKE), sh on mitmed kõned tehtud laupäeval ja puhkepäevadel, mil

vangistusseaduse (VangS) § 28 lg-s 3 nimetatud isikud, kellele helistamist ei piirata, ei ole

kättesaadavad. Kaebajat on erakõnede tegemise eest teise kinnipeetava kõnekaardiga ka

karistatud. Kambriterminal lülitati 02.01.2021 välja, sest pärast helistamise mittevõimaldamist

hakkas kaebaja valveruumi helistama ja ametnike peale karjuma. Kuna ühest kambrist

helistamise ajal on valveruumi terminal hõivatud, blokeeris selline tegevus kõned teistest

kambritest ja ei olnud võimalik teostada järelevalvet. Kambriterminali blokeerimise ajal on

kinnipeetaval võimalus valvurit ohuolukorrast teavitada igatunniste kontrollkäikude ajal või

kasutades kambrites asuvat kutsunginuppu.

7. Tallinna Halduskohus võttis 14.04.2021 määrusega haldusasja materjalide juurde

kaebaja K-raha väljavõtte ajavahemiku 04.11.2020–03.03.2021 kohta (resolutsiooni p 1) ja

tagastas kaebuse (resolutsiooni p 2).

Nõue ametniku distsiplinaarkorras karistamiseks tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

Kaebajal ei ole õigust nõuda, et vangla algataks ametniku suhtes distsiplinaarmenetluse ja

karistaks ametnikku (vt Tallinna Ringkonnakohtu 08.04.2021 määrus nr 3-21-196, p 11).

Ametniku karistamine ei tekita kaebajale ühtegi õigust ega võta kaebajalt ära ühtegi tal lasuvat

kohustust ega keeldu. Ainuüksi teise isiku olukorra halvendamiseks ega avaliku huvi kaitseks

ei ole lubatav praegusel juhul kaebust esitada. Seadus ei näe ette ja kohtupraktikas ei ole

tunnustatud õigust nõuda distsiplinaarmenetluse algatamist ka kaebaja preventiivse huvi

kaitseks.

Helistamise võimaldamata jätmise ja kambri suhtlusseadme väljalülitamise õigusvastasuse

tuvastamise nõuded tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 21 alusel. Tuvastamiskaebuse

võib esitada, kui kaebaja õiguste kaitseks ei ole tõhusamaid õiguskaitsevahendeid. Kaebaja

õiguste riivet võib pidada ka väheintensiivseks ja kaebuse rahuldamist vähetõenäoliseks.

Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema eriline huvi. Isikul peab

olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise

kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või

ebamõistlikult raske. Kaebust ei saa esitada teiste kinnipeetavate õiguste kaitseks. Preventiivne

kaebus ei aita tulevasi rikkumisi ja ametniku väidetavat provotseerivat käitumist ära hoida.

Ennetava huvi jaoks peab esinema reaalne risk, et isiku õigusi on rikutud ja edaspidi on

võimalik, et selline risk realiseerub. Ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks reaalselt riivatud ega riski,

et täitevvõim asub kaebaja õigusi tulevikus selles küsimuses rikkuma.

Tallinna Vangla direktori 10.11.2020 käskkirja nr 1-1/20/52 ja 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-

1/20/56 võimaldati kinnipeetavatele helistamist vastavalt üksuse töökorraldusele. Kaebaja

eluosakonnas korraldati erakõnesid 19.08.2019 kinnitatud telefonikõnede kasutamise graafiku

3-21-453

3(6)

alusel. Kinnipeetavaid teavitati sellisest korraldusest. Erakõned toimusid kolmapäeval 07.30 –

16.00 vahel. Vangla esitatud kaebaja kõneside andmetest nähtuvalt on kaebaja saanud helistada

nädalas mitu korda, sh laupäeviti (07.11, 14.11, 21.11, 28.11, 05.12, 12.12, 19.12, 26.12, 16.01,

23.01, 30.01, 06.02, 13.02, 20.02, 27.02, 06.03, 13.03, 20.03, 27.03). Enne ja pärast

aastavahetust on kaebaja saanud graafikujärgselt helistada kolmapäeval (30.12 ja 06.01), samuti

on kaebaja teinud 31.12.2020 neli kõnet ja pärast aastavahetust 04.01.2021 kolm kõnet. Kuigi

ei ole võimalik tuvastada, missugused nendest kõnedest olid erakõned, on kaebajale olnud

tagatud helistamine vähemalt VsKE § 51 lg-s 2 sätestatud ulatuses. Kaebajal ei ole õigust nõuda

erakõnede tegemist talle sobival suvalisel ajal ja vangla varasem täiendavate graafikuväliste

erakõnede tegemise lubamine ei anna kaebajale õigust sellise praktika jätkumist nõuda. Kuna

erakõnede tegemist 02.01.2021 ei olnud ette nähtud, ei saa vangla helistamise mittelubamist

pidada õigusvastaseks. Kaebaja ei ole väitnud, et talle oleks keelatud helistada VangS § 28 lg-

s 3 nimetatud isikutele.

Kambriterminali väljalülitamine 02.01.2021 ei riivanud oluliselt kaebaja õigusi ja kaebuse

rahuldamine on ebatõenäoline. Kambriterminal on mõeldud ohuolukorrast või muust ametniku

kiiret sekkumist vajavast olukorrast teavitamiseks (Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.5).

Kaebaja tegevus häiris vanglas järelevalve teostamist ja blokeeris teiste kinnipeetavate

võimalust valvurit kutsuda, mistõttu ei saa terminali väljalülitamist pidada õigusvastaseks.

Terminali väljalülitamisega ei kaotanud kaebaja täielikult võimalust valvurit kutsuda, tal oli

seda võimalik teha igatunniste kontrollkäikude ajal või kutsunginupu abil. Samuti ei ole kaebaja

väitnud, et tal oleks terminali väljalülitamise tõttu jäänud ohuolukorrast või muust tõsisest

valvuri sekkumist vajavast vajadusest teavitamata. Kaebaja soovitud ajal telefonikõnede

tegemise võimatus ei ole ohuolukord.

Isegi kui tuvastamiskaebuse esitamiseks on preventiivne huvi, on kaebaja õiguste riive

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamise tõenäosus vähene. Kaebaja on saanud teha

telefonikõnesid oluliselt suuremal arvul, kui on seaduses minimaalselt ette nähtud. Lähedastega

suhtlemise piirang, sh võimatus suhelda lähedastega kinnipeetava poolt vabalt valitud ajal, on

kinnipidamisega paratamatult kaasnev tagajärg. Olukorras, kus kaebaja üksnes pahameele

avaldamiseks helistab pidevalt terminali kaudu valveruumi, on kambriterminali blokeerimine

vajalik meede, et tagada ülejäänud kinnipeetavate võimalus sekkumist vajava vajaduse korral

valveruumiga ühendust võtta. Kaebaja ei ole avaldanud reaalset vajadust ega ohuolukorda, mis

tal jäi selle tõttu lahendamata. Valveruumi helistamise võimaluse eesmärk ei ole lihtsalt

valvuritega suhtlemine ilma vajaduseta või valvurite survestamine, et valvurid tuleksid

kaebajale helistamise osas vastu. Sellisele soovile ei pea kohus tagama ka kohtulikku

õiguskaitset.

Tallinna Vangla tagastas 20.01.2021 vastustega nr 5-18/21/1044-2 ja 5-18/21/1045-2 kaebaja

venekeelsed pöördumised. Puudub põhjus teha kaebajale ettepanek esitada tühistamis-,

kohustamis- või hüvitamiskaebus, sest kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust. Kaebajal on alates 02.01.2021 olnud võimalik pöördumiste tõlkimiseks kasutada

oma algset vabakasutuskonto jääki, millele on lisandunud kaks korda 50 eurot, millest tuleb

omakorda maha arvestada kinnipidamised ja elektrienergia eest tasu võtmised. Seega on kokku

kaebaja käsutuses olnud (106,68 + 2 x (50 – 25 - 10) - 7) 129,68 eurot. Kaebajale pidi olema

pärast 02.01.2021 helistamise mittevõimaldamist vangla tegevuse vaidlustamise soovi korral

ettenähtav vajadus tasuda tõlkimise eest. Toodud summa arvelt oli kaebajal võimalik

tõlkekulud tasuda nii koos vastava pöördumisega kui ka pärast 20.01.2021 pöördumise

tõlkimise korraldamiseks tagastamist. Kuna kaebaja seda ei teinud, on pöördumised puudusega

ja seetõttu õiguspäraselt tagastatud. Asjas ei oma tähtsust see, et kaebajal võib olla parasjagu

toimumas mitmeid vaidluseid, mille tõttu tuleb tasuda riigilõivu või tõlkekulusid. Kaebaja

vabakasutuskontost ei nähtu katset mistahes asjas tõlkekulusid tasuda. Ka vabaduses viibiv isik

3-21-453

4(6)

peab tegema rahaliste vahendite nappuse korral valikuid. Kinnipeetavana on kaebajale tagatud

toitlustamine, mistõttu ei ole ka kaupluses tasumine tingimata vajalik kulutus.

8. XX esitas 26.04.2021 määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu

14.04.2021 määrus osas, milles tema kaebus tagastati, ja saata asi halduskohtule sisuliseks

läbivaatamiseks.

Kaebaja jääb halduskohtule esitatud kaebuse juurde. Helistamise ja kambriterminali

väljalülitamisega on olnud Tallinna Vanglas alates karantiini kehtestamisest süstemaatiline

probleem. Kaebused ja vaided selle vaidlustamiseks on jäetud tähelepanuta. Erakõnesid on

lubatud teha ainult kaks korda nädalas – kolmapäeval ja laupäeval. 02.01.2021 oli laupäev, kuid

kõnesid teha ei lubatud. Kaebaja jäeti ilma võimalusest helistada lähedastele kohe pärast uut

aastat ja neid uue aasta saabumise puhul õnnitleda. Sellega rikkus vastustaja VangS § 28 lg-t 1.

Kambriterminali side lõpetati 02.01.2021 peaaegu kõigil kinnipeetavatel, kes kõik tahtsid koju

helistada. Vastustaja väide, et kaebaja karjus 02.01.2021 kambriterminali kaudu korrapidajate

peale, kuna tal ei lubatud helistada, ei ole õige. Kambriterminali väljalülitamisega jäeti kaebaja

ilma võimalusest korrapidajaga kontakteeruda. Distsiplinaarkaristused teise kinnipeetava

telefonikaardi kasutamise eest (11.01.2021 käskkirjad nr 5-2/21/22 ja 5-2/21/23) ei puuduta

praegust vaidlust. Asjasse ei puutu ka see, et kaebaja on saanud helistada muudel päevadel.

Kaebaja vaidlustab 02.01.2021 lähedastele helistamise mittevõimaldamist ja sel päeval

kambriterminali side väljalülitamist.

Halduskohus leidis vääralt, et kaebajal oli vanglale esitatud kaebuste tõlkimiseks piisavalt raha.

02.01.2021 seisuga oli kaebaja vanglasisese isikukonto jääk 47,44 eurot, millest 35 eurot oli

broneeritud elektri eest maksmiseks kuni aasta lõpuni. Kaebaja ei saa iga päev oma kontoseisu

vaadata. Kaebajale oleks pidanud vältimatuteks kulutusteks arvestama vähemalt 5% kuupalga

alammäärast ehk 29,20 eurot kuus. Kaebajal on palju kaebusi ja nende kõigi tõlkimiseks raha

ei jätku. Kaebajal ei ole võimalik vanglas olles raha juurde teenida. Vangla antavast toidust ei

piisa, mistõttu tuleb tervise hoidmiseks toitu ise poest juurde osta. Kohus ei saa öelda, mida ja

kui palju kaebaja tohib kauplusest osta. Vangla on kinnine asutus ja suurem osa kinnipeetavatest

kõneleb vene keelt, mistõttu on alusetud halduskohtu viited keeleseadusele. Kaebaja viibib

Tallinna Vanglas juba 2011. aastast ja varem on tema venekeelseid pöördumisi tõlkinud vangla

oma kulul.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus halduskohtu 14.04.2021 määruse resolutsiooni p 2 peale tuleb HKMS § 207

lg 1 alusel võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

203 lg 1, § 121 lg 4). Määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ja vastab HKMS §-des

52–54 ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg

1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

10. Kaebaja on lisanud määruskaebusele dokumente, millest võib järeldada, et ta soovib

nende asja juurde võtmist. Ringkonnakohus tagastab määruskaebusele lisatud dokumendid, sest

need on toimikus juba olemas.

11. Määruskaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu 14.04.2021 määrus muutmata.

12. Kaebaja ei ole rahul sellega, et ei saanud laupäeval, 02.01.2021 helistada oma lähedastele

ja soovida neile head uut aastat. Helistamise mittevõimaldamise peale korrapidajale kaevates

lülitati kaebaja kambris terminal välja, mille tõttu puudus kaebajal võimalus terve päeva jooksul

valvuriga kontakti võtta.

13. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui möönda kaebaja kaebeõigust nõudmaks vastustaja

02.01.2021 toimingute õigusvastasuse tuvastamist – arvestades, et praeguseks ei ole lähedaste

3-21-453

5(6)

telefoni teel 2021. aasta saabumise puhul õnnitlemine või sel kuupäeval kambriterminali

kasutamise võimalus enam aktuaalne, kuid kaebaja väitel on lähedastele helistamise

korraldamise ja kambriterminali väljalülitamise näol tegemist süstemaatiliste probleemidega,

mis on jätkunud ka pärast 02.01.2021 juhtumi kohta kaebuse esitamist – oli tuvastamisnõuete

tagastamine õiguspärane HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, s.o põhjusel, et kaebaja õiguste riive on

väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine on vähetõenäoline. Ringkonnakohus nõustub selle

tagastamise aluse osas halduskohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki

korrata (HKMS § 201 lg 4, § 203 lg 2).

14. Praegune vaidlus puudutab üksnes helistamist lähedastele, sest kaebaja ei väida, et vangla

oleks piiranud tema õigust suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende

ametiisikutega, samuti kaitsjaga või advokaadist esindajaga (vt VangS § 28 lg 3). Kaebaja

õiguste riive ei ole intensiivne, arvestades, et tema erakõne ainuke eesmärk oli soovida

lähedastele head uut aastat. Vastustaja esitatud kaebaja kõnede väljavõttest on näha, et kaebaja

saanud telefonikõnesid teha 30.12.2020, 31.12.2020, 04.01.2021, 05.01.2021 ja 06.01.2021 (dtl

129, 130). Seega oli tal võimalik edastada lähedastele oma pühadesoovid, sh soovida head uut

aastat mõistliku aja jooksul pärast uue aasta saabumist.

15. VangS § 28 lg 1 järgi on kinnipeetaval õigus telefoni (v.a mobiiltelefoni) kasutamisele,

kui selleks on tehnilised tingimused. Telefoni kasutamine toimub VsKE-s sätestatud korras.

VsKE § 50 lg 2 järgi võimaldatakse kinnipeetavale telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas.

Täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras. Vangla selgitas

09.04.2021, et kaebaja viibis I üksuse O3 avatud eluosakonna kambris nr 8, kus 19.08.2019

kinnitatud graafiku järgi oli helistamise päevaks ette nähtud kolmapäev (vt graafik dtl 101) ning

võimalusel anti lisahelistamise võimalusi ka graafikuvälisel ajal. Tallinna Vangla direktori

10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/56 alusel lukustati COVID-19 haigust põhjustava viiruse leviku

tõkestamiseks kõik kinnise vangla eluosakonnad ning helistamist võimaldati taotluse alusel

vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele. Kaebajal säilis ka 10.12.2020 käskkirja

kehtivuse ajal võimalus helistada oma lähedastele vähemalt kord nädalas kolmapäeviti. Kaebaja

soovis oma lähedastele helistada 02.01.2021, mis oli laupäev, seega graafikuvälisel ajal. Vangla

on selgitanud, et pühade perioodi tõttu ei olnud võimalik 02.01.2021 korraldada lisahelistamist.

Kuna kaebaja on saanud helistada 30.12.2020, 31.12.2020, 04.01.2021, 05.01.2021 ja

06.01.2021, on täidetud õigusaktides sätestatud miinimumnõue võimaldada erakõnesid

vähemalt üks kord nädalas. Eelnevat arvestades on kaebuse rahuldamine 02.01.2021

helistamise mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamise nõudes vähetõenäoline.

16. Tallinna Vangla kodukorra p 11.1.5 kohaselt saab suletud kambris viibimisel või muul

ajal, kui on vajalik vanglateenistuse ametniku kiire sekkumine sündmuse lahendamisel,

kinnipeetav vanglateenistust ohuolukorrast teavitada kambriterminali vahendusel. Kaebaja ei

ole ka määruskaebuses välja toonud ühtki olulist teadet, mis tal jäi 02.01.2021 kambriterminali

vahendusel edastamata. Vastustaja on selgitanud, et kaebaja kambriterminal lülitati 02.01.2021

välja, sest ta häiris helistamise mittevõimaldamise peale kambriterminali vahendusel

pahameele avaldamisega vanglas järelevalve teostamist ja blokeeris teiste kinnipeetavate

võimaluse kiiret sekkumist nõudva olukorra lahendamiseks valvurit kutsuda. Seega oli

vastustajal kaebaja kambriterminali väljalülitamiseks mõistlik põhjus. Ohuolukorrast või muu

kiire sekkumise vajadusest oli kaebajal võimalik teada anda valvurile igatunniste

kontrollkäikude ajal või ka kutsunginupu abil (vt justiitsministri 05.09.2011 määrus nr 44

„Järelevalve korraldus vanglas“ § 12 lg 1 p 5 ja lg 2). Seega leidis halduskohus õigesti, et ka

selle tuvastamisnõude osas on kaebaja õiguste riive väheintensiivne ja kaebuse rahuldamine

asjaoludest tulenevalt vähetõenäoline.

3-21-453

6(6)

17. Vanglaametnike distsiplinaarkorras karistamise nõude osas kaebeõiguse puudumise ning

muude võimalike tühistamis-, kohustamis- või hüvitamisnõuete osas kohustusliku kohtueelse

menetluse läbimata jätmise osas nõustub ringkonnakohus halduskohtu määruse põhjendustega

ega pea vajalikuks neid korrata, lisades vaid järgmist.

18. Ringkonnakohus on kaebajale korduvalt selgitanud (nt haldusasjad nr 3-19-423, 3-21-

625, 3-21-375, 3-21-334, 3-21-335), et haldusmenetluse keel on eesti keel (haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 20 lg 1). Kui riigiasutusele (mille hulka kuuluvad ka vanglad) või kohalikule

omavalitsuse asutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus

nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde (keeleseaduse (KeeleS) § 12 lg 1). Kui

nõutud tõlget ei esitata, võib riigiasutus või kohaliku omavalitsuse asutus dokumendi tagastada

või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida (KeeleS § 12 lg 2). VsKE § 491 kohaselt kannab vangla

tõlkekulud üksnes juhul, kui kinnipeetaval puuduvad vanglasisesel isikuarvel rahalised

vahendid. Vanglal puudub kohustus menetleda võõrkeelseid avaldusi.

19. Kuigi seadus ei kohusta kaebajat kulutama kontol olevat raha enda muude vajaduste

asemel vanglale esitatavate pöördumiste tõlkimiseks, ei saa isik tõlgitasu tasumist vältida

sellega, et ta muudab ennast teadlikult varatuks. Arvestades kaebaja pikaajalist kogemust

halduskohtumenetlusega ja mitmeid varasemaid tõlkimisega seotud vaidlusi, pidi kaebajale

olema ettenähtav, et tal tuleb tasuda vanglale esitatavate vaiete või muude pöördumiste

tõlkimise eest. Viimati märgitut kinnitab ka asjaolu, et 02.01.2020 võõrkeelsetes pöördumistes

on kaebaja taotlenud nende tõlkimist vangla kulul. Ka kinnipeetavalt võib eeldada, et kui talle

on teada, et tal tuleb oma õigusi vaidemenetluses kaitsta, säästab ta oma õiguste

maksmapanemise tarvis raha võimalike kulude katmiseks. Kaebajal oli küll korraga käsil

mitmeid vaidlusi ja tema vanglasisesel kontol olevast rahast ei pruukinud piisata kõigi

pöördumiste tõlkimiseks, kuid kaebaja seisukohtadest ja asja materjalidest ei nähtu, et kaebaja

oleks tasunud kasvõi ühe oma pöördumise või vaide tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks

ta tasuda järgmiste vaiete tõlkimise eest. Asja materjalid ei luba järeldada ka seda, et kaebaja

oleks ise aktiivselt otsinud muid võimalusi tõlkekulude maksmiseks. See tekitab põhjendatud

kahtluse, et kaebaja on teadlikult kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel, kuigi teadis, et

tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.

20. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja halduskohtu 14.04.2021 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)