3-20-519/37 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number

3-20-519

Otsuse kuupäev

25.06.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks 14 540 euro ulatuses seonduvalt tema

läbiotsimistega ajavahemikul 21.11.2016–18.11.2019

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Viru Vangla, esindaja Agu Rillo

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X kaebus rahuldamata.

2. Jätta kaebaja menetluskulud 421,20 euro ulatuses (riigilõiv, mille tasumisest ta on

menetlusabi korras vabastatud) riigi kanda.

3. Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

26.07.2021

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181, tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 136 lg 8).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Viru Vangla kinnipeetav X (edaspidi ka kaebaja) esitas 21.11.2019 Viru Vanglale vaidena

pealkirjastatud võõrkeelse taotluse (reg nr 6-16/122-1, digitoimiku leht (dtl) 31–32; tõlge

dtl 30), milles palus maksta talle hüvitist 28 980 eurot tema õiguste ja vabaduste rikkumise ning

3-20-519

2(5)

väärikuse alandamise eest. Taotluse kohaselt tekitati kaebajale kahju sellega, et ta pidi

ajavahemikul 25.07.2013–18.11.2019 vanglas toimunud läbiotsimiste käigus võtma end alasti.

Viru Vangla ei vastanud kaebaja 21.11.2019. a taotlusele riigivastutuse seaduse

(RVastS) § 18 lg-s 1 sätestatud kahe kuu pikkuse tähtaja jooksul.

2. X esitas 16.03.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vanglalt 28 980 euro suuruse

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks.

Kaebuse kohaselt teostati ajavahemikul 25.07.2013–18.11.2019 kaebaja suhtes pärast töötamist

ja jalutuskäikudelt tagasitulekut läbiotsimisi, mille käigus ta pidi võtma seljast kõik riided.

Intiimset kontrolli peaks läbi viima üksnes arst. Kaebaja pidi kahe või kolme valvuri

juuresolekul ennast alasti olles ringi pöörama, kummardama ja kükitama. Samal ajal valvurid

mõnitasid ja muigasid õelalt. Eelnevaga rikuti kaebaja õigusi ja vabadusi ning alandati tema

inimväärikust. Sellisteks läbiotsimisteks ei olnud lube, alust ega põhjendusi.

3. Tartu Halduskohus tagastas 01.02.2021. a määrusega kaebuse ajavahemikul 25.07.2013–

20.11.2016 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, vabastas kaebaja osaliselt

riigilõivu tasumise kohustusest ning jättis kaebuse puuduste kõrvaldamiseks käiguta.

4. X esitas 08.02.2021 kohtule kaebuse täpsustuse, milles märkis, et kuna menetlusse jääb

kaebus ajavahemikul 21.11.2016–18.11.2019 tekitatud kahju osas, siis ta vähendab nõutava

kahjuhüvitise suuruse 14 540 eurole. Kaebaja kinnitusel toimusid ajavahemikul 21.11.2016–

18.11.2019 lahtiriietumisega läbiotsimised kaebaja tööpäevadel kaks korda päevas, pärast töölt

ja jalutuskäigult naasmist, ning kui ei olnud tööpäev, toimusid läbiotsimised jalutuskäigult

naasmisel. Kaebaja väitel toimusid lahtiriietumisega läbiotsimised kontaktisikute kabinettides

ning pesu pesemise ja kuivatamise ruumis. Kaebaja ei osanud nimetada täpseid kuupäevi.

5. Tartu Halduskohus võttis 12.02.2021. a määrusega kaebuse menetlusse.

6. Viru Vangla jättis 22.03.2021. a otsusega nr 6-16/122-6 (dtl 60–62) kaebaja 21.11.2019. a

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Otsuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Kaebaja ei ole toonud välja konkreetseid kuupäevi, mil teda läbi otsiti, mistõttu võib järeldada,

et kaebaja hinnangul on läbiotsimine kui toiming õigusvastane. Vanglateenistuse ametnikul on

õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ja justiitsministri

05.09.2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44) §-de 31–33 alusel.

Vangistust reguleerivad õigusaktid ei keela lahti riietamisega läbiotsimist. Vangla ei nõustu

kaebaja seisukohaga, et lahti riietamisega läbiotsimist tohib läbi viia üksnes arst.

Tervishoiutöötaja teostab läbiotsimisi, millega kaasneb kehaõõnsuste läbivaatus, ning sellistel

juhtumitel on vangla kaasanud läbiotsimise teostamisse tervishoiutöötaja. Muul juhul on

läbiotsimist teostanud kaebajaga samast soost ametnikud. Kuna vangla on käitunud

õiguspäraselt, jääb kahju hüvitamise taotlus rahuldamata.

7. Viru Vangla palus 07.04.2020. a vastuses jätta kaebuse järgmistel põhjendustel

rahuldamata, tuginedes mh Viru Vangla 22.03.2021. a otsuses nr 6-16/122-6 esitatule.

Kaebusest ja selle täiendusest saab järeldada, et kaebaja avaldab rahulolematust läbiotsimiste

peale tervikuna. Vastustaja kinnitusel ei ole ametnikel põhjust teha läbiotsimisel õelaid

märkuseid. Ka kaebaja kirjelduste kohaselt oli tegemist konkreetsete juhistega, kuidas kaebaja

peab läbiotsimisel käituma. Kinnipeetava läbiotsimise kohustus saatmisel on sätestatud

määruse nr 44 § 32 p-s 5. Õigusaktid ei sätesta täpset läbiotsimise korda, tegemist on eelkõige

taktikalise küsimusega ning läbiotsimise viisi valikul võetakse arvesse nii vangla julgeoleku

tagamise (VangS § 66 lg 1) eesmärki kui ka üldist õiguskorra kaitset (VangS § 6 lg 1). Kuna

töötavad kinnipeetavad on tööprotsessi ajal oluliselt väiksema järelevalve all kui eluosakonnas

viibides ning töökohas on neil ligipääs erinevatele keelatud esemetele, sh mittemetallilistele,

mida metalliotsijaga ei ole võimalik avastada, siis on põhjendatud töölt tulevate kinnipeetavate

läbiotsimisele suurema tähelepanu pööramine. Jalutuskäigule minnes ja sealt tulles toimub

3-20-519

3(5)

läbiotsimine üldjuhul kombates. Lahtiriietumisega läbiotsimine toimub sellises kohas, kus on

välistatud läbiotsimise ja läbiotsitava nägemine kõrvaliste isikute poolt. Kuna kaebaja

läbiotsimised on toimunud õiguslikul alusel ning vangla tegevus on olnud õiguspärane, siis ei

ole täidetud RVastS-s sätestatud eeldused kahju hüvitamiseks.

8. Kohus otsustas 25.05.2021. a määrusega vaadata haldusasja läbi kirjalikus menetluses,

küsis

vastustajalt

täiendavaid

selgitusi,

andis

pooltele

tähtajad

täiendavate

menetlusdokumentide esitamiseks, teavitas pooli kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise

ajast ning otsustas asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga X.

9. Viru Vangla selgitas 03.06.2021. a vastuses järgmist.

9.1.

Kaebaja töötas vangla majandustöödel köögi abitöölise ja ehitusviimistleja

ametikohtadel ajavahemikel 21.11.2016–27.04.2018, 20.07.2018–30.09.2018 ja 16.10.2018–

18.11.2019. Vastustaja ei ole fikseerinud, millal teostati lahtiriietumisega läbiotsimisi. Siiski

toimusid vanglasisesel saatmisel üldjuhul mittetäielikud läbiotsimised (kompamisega).

Köögitööliste täielikud läbiotsimised (lahtiriietumisega) toimusid pisteliselt.

9.2.

Läbiotsimiste eesmärk on avastada esemed, mida on kinnipeetaval keelatud vallata või

omada. Riiete pealt kompamisega ei ole võimalik tuvastada kõiki esemeid, mis võivad olla

peidetud nt keha külge või õmblusvarusse. Kaebajalt on korduvalt (2014.–2019. a seitsmel

korral) avastatud keelatud esemeid, sh selliseid (liivapaber; kipsinoa tera, mille tunnistas omaks

kaebaja kambrikaaslane), mida võis saada ainult väljastpoolt eluosakonda.

9.3.

Inspektor-kontaktisikute kabinettides ei ole teadaolevalt kinnipeetavate täielikku

läbiotsimisi teostatud. Siiski on nendes kabinettides voldikkardin, millega on võimalik täielikult

katta aken, ning uks on lukustatav. Pesu pesemise ja kuivatamise ruumil on uks, mille

sulgemisel on võimalik tagada läbiotsimise privaatsus, ning ruum on L-tähe kujuline, mistõttu

oli läbiotsimist võimalik teostada ruumi osas, kus akent ei ole. Ajavahemikul 21.11.2016–

18.11.2019 ei olnud inspektor-kontaktisikute kabinettides ega pesu pesemise ja kuivatamise

ruumis videokaamerat.

9.4.

Lahtiriietumisega läbiotsimisel kinnipeetava ja läbiotsija vahel füüsilist kontakti ei ole.

Kaebajale ei ole 21.11.2016–18.11.2019 teostatud kehaõõnsuste läbivaatust.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kohus, hinnanud poolte seisukohti ja kohtule esitatud tõendeid, leiab, et kaebuse

rahuldamiseks puuduvad alused.

11. RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju

ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Sellest normist tulenevalt on kahju hüvitamise üldised

eeldused järgmised: 1) haldusülesandeid täitva avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-

õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos

õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

Vastavalt RVastS § 9 lg-le 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega on

RVastS § 9 lg 1 järgi mittevaralise kahju hüvitamise täiendavateks eeldusteks avaliku võimu

kandja süü ning see, et kahju oleks tekitatud mõne sättes nimetatud õigushüve rikkumisega.

12. Kaebaja on palunud hüvitada talle väärikuse alandamises seisnev kahju, mille vastustaja

põhjustas talle väidetavalt sellega, et teostas ajavahemikul 21.11.2016–18.11.2019

lahtiriietumisega läbiotsimisi kuni kaks korda päevas, pärast töölt ja jalutuskäigult naasmist.

Kaebaja on seisukohal, et lahtiriietumisega läbiotsimine on intiimne kontroll, mida peaks läbi

3-20-519

4(5)

viima üksnes arst. Kaebaja hinnangul oli tema suhtes lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamine

õigusvastane, kuna selleks puudusid alus ja põhjendused.

13. Kinnipeetava läbiotsimist reguleerib VangS § 68. Selle sätte lg 1 ls 1 kohaselt on

vanglateenistuse ametnikul õigus teostada kinnipeetava läbiotsimist, tema isiklike asjade, elu-

ja olmeruumide, samuti teiste ruumide ja territooriumi läbiotsimist keelatud esemete ja ainete

avastamiseks. Kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast soost isikud vastavalt

VangS § 68 lg 1 ls-le 2. VangS § 68 lg 4 alusel kehtestatud määruse nr 44 § 31 lg 1 ls 1 kohaselt

on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja vanglast

väljuv isik või vanglas viibiv isik. Määruse nr 44 § 32 p 5 alusel on kinnipeetava läbiotsimine

kohustuslik mh vanglasisesel saatmisel. Viru Vangla kodukorra p-st 4.6 tuleneb, et kinnipeetav

otsitakse läbi osakonnast väljumisel või sellesse sisenemisel ning vajaduse korral otsitakse

kinnipeetav läbi koos lahtiriietumisega.

Kohus märgib, et kuigi praegu kehtiv kord (määruse nr 44 § 31) ei sätesta erinevaid läbiotsimise

viise ega ava täpsemalt läbiotsimise mõistet, siis on alasti läbiotsimine kooskõlas

VangS §-ga 68 (vrdl Riigikohtu halduskolleegiumi 18.05.2021. a otsus asjas 3-19-549, p 19 ja

p 21). VangS § 68 lg-st 1 tuleneb selgelt, et kinnipeetava läbiotsimist teostavad temaga samast

soost vanglateenistuse ametnikud. Kinnipeetava läbiotsimist reguleerivatest õigusaktidest ei

tulene, et lahtiriietumisega läbiotsimist peaks teostama meditsiinilise ettevalmistusega isik.

Lahtiriietumisega läbiotsimisel ei ole läbiotsijal läbiotsitavaga füüsilist kontakti ning kohtu

hinnangul ei esine ka muid põhjuseid, mis tingiks arsti kaasamise vajaduse. Vastustaja

kinnitusel ei ole kaebajale vaidlusalusel ajavahemikul teostatud kehaõõnsuste läbivaatust.

14. Praeguses asjas on menetlusosalised erineval seisukohal selles, kui sageli toimusid kaebaja

läbiotsimised koos lahtiriietumisega. Kaebaja väitel toimusid need vaatlusalusel ajavahemikul

kuni kaks korda päevas, pärast töölt ja jalutuskäigult naasmist. Vastustaja nendib, et

lahtiriietumisega läbiotsimiste teostamisi ei ole fikseeritud, kuid vanglasisesel saatmisel

toimusid üldjuhul mittetäielikud läbiotsimised (kompamisega) ning köögitööliste täielikud

läbiotsimised (lahtiriietumisega) toimusid pisteliselt.

Kohtupraktikas on kinnitatud, et kehtivast õigusest ei tulene läbiotsimiste dokumenteerimise

kohustust või nende üle arvestuse pidamise kohustust, mistõttu ei saa sellise arvestuse

puudumist pidada iseenesest õigusvastaseks (Tartu Ringkonnakohtu 09.05.2019. a otsus asjas

nr 3-17-1236, p 11). Kohtute infosüsteemi andmetel on kaebaja enda õiguste kaitseks korduvalt

pöördunud halduskohtu poole. Kohtu hinnangul ei ole tõenäoline, et kaebaja oleks igapäevase

täieliku läbiotsimise korral jätnud varem vaidlustamata sedavõrd intensiivse eraellu ja füüsilise

enesemääramise õigusesse sekkumise, mis esialgse kaebuse kohaselt toimus alates

2013. aastast. Kaebaja on viidanud vaid ühele hüvitamistaotlusele eelnenud pöördumisele,

milles ta soovis selgitusi pärast töövahetuse lõppemist toimuvate täielike läbiotsimiste kohta

(dtl 30, 101 ja 102–104). Kaebaja ei ole esitanud vastuväiteid vastustaja selgitustele, et üldjuhul

toimusid vanglasisesel saatmisel läbiotsimised läbi riiete ja vaid pisteliselt viidi läbi

lahtiriietumisega läbiotsimisi. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades pole alust järeldada, et

vaidlusalusel ajavahemikul oleks kaebajat igapäevaselt täielikult läbi otsitud. Pigem tõendavad

kohtule esitatud materjalid kogumis, et täielikke läbiotsimisi ei teostatud vaatlusalusel

ajavahemikul kaebaja suhtes igapäevaselt ega ka igakordselt töölt või jalutuskäigult naasmisel.

15. Kohtupraktikas on selgitatud, et alasti läbiotsimised peavad olema usutavalt õigustatud.

Samuti on kinnistunud põhimõte, et vanglal on kohustus kaitsta vanglas viibivate isikute elu ja

tervist ning ühtlasi tagada, et keelatud esemed eluosakonda ei satuks. (vt Tartu Ringkonnakohtu

09.05.2019. a otsus asjas nr 3-17-1236, p 11 ja selles viidatud praktika)

Vastustaja on nii kaebaja pöördumisele vastates (dtl 102–104) kui ka 22.03.2021. a

hüvitamistaotluse rahuldamata jätmise otsuses, 07.04.2021. a vastuses kaebusele ja

03.06.2021. a täiendavas vastuses selgitanud, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil ning

millistel põhjustel tehakse töölt ja jalutuskäigult naasvatele kinnipeetavatele, sh kaebajale,

3-20-519

5(5)

pisteliselt lahtiriietumisega läbiotsimisi. Kohtu hinnangul on vastustaja usutavalt põhjendanud,

et väljaspool eluosakonda, nt tööl käimisel, on kinnipeetavatel erinevatele keelatud esemetele

märgatavalt lihtsam ligipääs ning vahel on vastavate esemetega kokkupuutumine ka töö

tegemiseks vajalik, mistõttu on põhjendatud töölt naasmisel läbiotsimisele suurema tähelepanu

pööramine. Samuti on vastustaja selgitanud, et kaebajalt on korduvalt leitud kambrist või

saatmisel keelatud esemeid, sh selliseid (nt liivapaber), mida võis saada ainult väljastpoolt

eluosakonda. Kaebajalt on ka jalutuskäigult naasmisel teostatud läbiotsimise käigus leitud

keelatud esemeid (06.04.2015. a ettekanne, vt dtl 85). Seega ei saa kaebaja lahtiriietumisega

läbiotsimist pidada põhjendamatuks. Ühtlasi on vangla julgeoleku ning teiste kinnipeetavate

elu ja tervise tagamiseks igati eesmärgipärane, põhjendatud ja vajalik töölt naasvate

kinnipeetavate sagedasem pisteline lahtiriietumisega läbiotsimine. Eeltoodust tulenevalt leiab

kohus, et kaebaja läbiotsimised töölt ja jalutuskäigult naasmisel toimusid õiguslikul alusel ja

legitiimsel eesmärgil, et avastada keelatud esemeid ja aineid. Samuti on läbiotsimiste

läbiviimine olnud proportsionaalne. Vastupidistele järeldustele jõudmiseks puuduvad asjas

esitatud väidetest ja tõenditest nähtuvalt alused.

16. Kaebaja hinnangul alandati läbiotsimistel tema inimväärikust, kuna valvurid mõnitasid ja

muigasid õelalt. Kaebusest nähtub, et kaebaja on pidanud mõnitamiseks valvurite korraldusi:

riietu lahti, keera, kummarda ja kükita.

Kohus möönab, et läbiotsimine, sh lahtiriietumisega läbiotsimine ning seejuures valvurite poolt

antavad protseduurilised korraldused võivad põhjustada kinnipeetavatele ebamugavust. Samas

ei saa täieliku läbiotsimise tõhusaks teostamiseks vajalike korralduste andmist võrdsustada

mõnitamisega ning vastavate korralduste andmine ei saa põhjustada kinnipeetava

inimväärikuse alandamist. Kaebaja väited valvurite muigamisest on üldsõnalised ega ole

seostatud ühegi konkreetse läbiotsimise ega vanglaametnikuga. Vastustaja on kinnitanud, et

läbiotsimised on teostatud kaebajaga samast soost vanglaametnike poolt ning kaebaja on sellega

vaikivalt nõustunud. Vastustaja on kirjeldanud, kuidas oli läbiotsimistel tagatud toimingu

privaatsus ja ka selles osas ei ole kaebaja esitanud teistsuguseid seisukohti. Asja materjalidest

ei nähtu, et ebamugavustunne, mida kaebaja väidetavalt läbiotsimistel tundis, oleks ületanud

nende kannatuste ja ebameeldivuste taseme, mis paratamatult kaasneb kinnipidamiskohas

viibimisega (VangS § 41 lg 1). Kaebaja ei ole nimetanud ning asja materjalidest ei nähtu, et

kaebaja läbiotsimistel oleks toimunud selliseid tegevusi, mida saaks kvalifitseerida

inimväärikust alandavaks.

17. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et Viru Vangla vaidlusalune tegevus oli

õiguspärane. Ühtlasi ei ole asjas täidetud RVastS § 7 lg-s 1 ja § 9 lg-s 1 sätestatud eeldused

kahjuhüvitise saamise õiguse tekkimiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kohus vabastas kaebaja kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest osaliselt ehk

15 eurot ületavas osas, s.o lõpliku nõude alusel 421,20 euro ulatuses (436,20 eurot (3%

14 540 eurost) – 15 eurot = 421,20 eurot). Need menetluskulud jäävad riigi kanda

(HKMS § 118 lg 3). Kaebaja poolt kohtumenetluses kantud menetluskulud, s.o kaebuse

esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot jääb HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja

enda kanda jäävad lisaks kohtumenetluses kantud menetluskuludele ka vanglale esitatud

hüvitamisnõude tõlkimisel tasutud 10,56 eurot (dtl 78) ning neid kulusid ei saaks kohus kaebaja

kasuks vastustajalt välja mõista ka kaebuse rahuldamise korral (vt Riigikohtu 13.01.2016. a

otsus asjas nr 3-3-1-76-15, p 12). Muud menetlusosaliste võimalikud menetluskulud jäävad

nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/