3-21-125/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

25.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-125

Haldusasi

X kaebus Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsuse nr 70

tühistamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Y

Kaebaja – X, esindaja vandeadvokaat Karl Kask

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja LL

Kolmas isik – Account OÜ, esindaja vandeadvokaat

Villy Lopman

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 24.05.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Y määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Y määruskaebus Tallinna Halduskohtu 24.05.2021 määruse peale

haldusasjas nr 3-21-125.

2. Rahuldada Y määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 24.05.2021 määrus ning teha uus määrus, millega

rahuldada Y taotlus ja anda talle luba tutvuda Tallinna Halduskohtu 14.05.2021 otsusega

haldusasjas nr 3-20-125 kujul, mis avaldataks Riigi Teatajas selle jõustumisel, saates e-

posti aadressile otsusest elektroonilise ärakirja.

4. Avaldada punktis 3 nimetatud teave Yle pärast ringkonnakohtu määruse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 89 lg 5, § 88 lg 5 ja § 235

lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavolikogu kehtestas 15.12.2020 otsusega nr 70 Viimsi vallas Lubja külas Lubja

tee 2 ja lähiala detailplaneeringu. Detailplaneeringuga muudetake Lubja klindiastangu

piirkonna üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast kaubandus-, teenindus-

ja büroohoonete maaks ning teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“.

Detailplaneeringuga moodustatakse 7157 m2 suurune ärimaa krunt, kuhu on lubatud ehitada

3-21-125

2(5)

üks kuni kahekorruseline 11 meetri kõrgune ja kuni 1500 m2 ehitusaluse pinnaga ärihoone ja

kuni 60 kohaga parkla, ning teemaa krunt, kuhu ehitatakse kergliiklustee.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Viimsi Vallavolikogu 15.12.2020 otsuse nr 70

tühistamiseks.

3. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.05.2021 otsusega kaebuse ja tühistas Viimsi

Vallavolikogu 15.12.2020 otsuse nr 70. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulud.

4. Y palus Tallinna Halduskohtul 17.05.2021 e-kirjas saata talle 14.05.2021 otsus

juurdepääsupiiranguta osas Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) preambula ja §-de 1, 3, 9, 10, 11,

13, 14, 19, 24, 44, 46, 51 ja 54 ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni

artikli 10 alusel.

5. Tallinna Halduskohus selgitas 24.05.2021 kirjas, et kohtuotsus toimetatakse kätte

menetlusosalistele, kõik teised saavad sellega tutvuda pärast jõustumist, mil see avaldatakse

Riigi Teataja veebilehel. Kohtuotsus ei ole jõustunud. Kohtumenetlust reguleerivad õigusaktid

ei anna igaühele õigust tutvuda jõustumata kohtuotsusega. Halduskohtule ei nähtunud, et Yl

oleks kaalukas huvi tutvuda kohtuotsusega enne selle jõustumist, mistõttu halduskohus ei

väljastanud talle kohtuotsuse ärakirja. Halduskohus selgitas samas, mis põhjusel kaebus

rahuldati, ning tingimusi, mil kohtuotsus avaldatakse.

6. Y palub 08.06.2021 määruskaebuses tunnistada halduskohtu 24.05.2021 kiri PS-ga

vastuolus olevaks, kohustada halduskohut uuesti lahendama tutvumisloa taotlust ja väljastama

talle küsitud otsus ning jätta menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Kohtupraktikas on määrusena käsitatud ka kohtudokumente, sh kirju, mida pole vormistatud

nõuetekohaselt, kuid mis sisult vastavad määrusele. Taotlus kohustada kohtuotsust väljastama

või seda uuesti lahendama on samaväärsed. Kohtul on kohustamiskaebust rahuldades võimalik

õiguslikust raamistikust ja tuvastatud asjaoludest tulenevalt teha definitiivne või indefinitiivne

ettekirjutus.

Kohtulahendi võib avaldada HKMS §-s 89 sätestatud tingimustel igale isikule, kes seda taotleb

(HKMS § 175 lg 2). Kohus võib, kuid ei pea põhjendatud huvi tõendamist nõudma. Praegusel

juhul ei ole põhjendatud huvi üksikasjalik tõestamine vajalik. Taotleja vajab informatsiooni

parlamendi valimiseks (PS § 56) või ühiskondlikel teemadel arutlemiseks (PS § 45, 47),

kasutades avatud ühiskonna võimalusi (PS §-d 24, 44). Teabe avalikustamine võimaldab

kodanikel osaleda otsustamisprotsessis ja tagab juhtorganite vastutust demokraatlikus

süsteemis. Tutvumisloa andmata jätmisel ei ole tagatud nõue kuulutada kohtuotsus avalikult.

Kohtuotsuse avalikku ettelugemist ei toimunud. Liiati on avalikud Riigikohtu otsused, millega

asi saadetakse tagasi alama astme kohtule.

Halduskohus ei ole küsinud menetlusosalistelt, kas nad nõustuvad kohtuotsuse avaldamisega

Yle. Taotlust ei ole lahendatud HKMS§ 89 lg-s 5 ja § 88 lg-s 5 sätestatud tähtaja jooksul.

7. Viimsi vald ei nõustunud kohtulahendi saatmisega Yle. Taotlejal puudub kaalukas huvi

tutvuda kohtuotsuse või kohtuasjaga seotud dokumentidega enne selle jõustumist.

Kõrgemalseisev kohus võib otsuse põhjendused ümber vaadata ning asjaolusid teisiti hinnata,

mistõttu ei ole põhjendatud Y selgitus, et õigus informatsioonile on hädatarvilik

täisväärtuslikuks kodanikuks olemiseks. Informatsioon peab olema õige ja lõplik.

8. Kolmas isik palus jätta Y määruskaebus rahuldamata. Taotlejal puudub ülekaalukas huvi

tutvuda jõustumata kohtulahendiga. Planeerimismenetlus oli avalik, sh sai selles osaleda laiem

avalikkus. Juba täna on seega kogu planeerimismenetlust puudutav dokumentatsioon

kättesaadav. Kohtuotsuses ei saa seega olla teabe seisukohalt iseseisvat väärtust. Y pole

3-21-125

3(5)

selgitanud, milles seisneb huvi tutvuda jõustumata lahendiga. Kohtumenetluse avalikkuse

põhimõtte eesmärk ei ole võimendada kõmu tekitamist või kommunaalpoliitilisi huvisid enne

kohtulahendi jõustumist.

9. Kaebaja ei esitanud seisukohta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Menetlusväline isik võib tutvuda jõustumata kohtulahendiga HKMS §-s 89 sätestatud

tingimustel (HKMS § 175 lg 2). Tutvumisloa andmine ning sellest keeldumine otsustatakse

määrusega (HKMS § 89 lg 5 ja § 88 lg 5). Määrusena on käsitatavad ka kohtu kirjad, mis pole

küll selliselt vormistatud, kuid sisult vastavad määrusele (vt nt Riigikohtu 20.04.2018 määrus

nr 3-18-170, p 13). Halduskohtu 24.05.2021 kirja tuleb käsitada määrusena, sest sellega

keelduti Yle tutvumisloa andmisest.

11. Ringkonnakohus võtab Y määruskaebuse halduskohtu 24.05.2021 määruse peale HKMS

§ 207 lg 1 alusel menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS §

203 lg 1, § 89 lg 5 ja § 88 lg 5), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab

HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud minimaalsetele nõuetele. Y eesmärk on tutvuda

halduskohtu 14.05.2021 otsusega. Selleks tuleb taotleda halduskohtu 24.05.2021 määruse

tühistamist ning uue määruse tegemist, millega taotlus rahuldada ja anda luba 14.05.2021

otsusega tutvumiseks (HKMS § 205 lg 1 p 3). Ringkonnakohus tõlgendab Y tahet esitada vastav

taotlus. Tutvumisloa andmist otsustades ei lahenda kohus kohustamiskaebust HKMS § 37 lg 2

p 2 mõistes. Määruskaebuse lahendamisel on ringkonnakohtul HKMS §-s 200 sätestatud

õigused. Kohus jätab asja lahendamisel kohaldamata seaduse või muu õigustloova akti, kui see

on põhiseadusega vastuolus. Kohus ei tuvasta kohtulahendi vastuolu põhiseadusega (HKMS §

158 lg 4, § 200, § 203 lg 2). Kohtulahend ei ole õigustloov akt. Määruskaebuse esitamine on

riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 alusel

lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtunik.

12. Igaühele ei anta võimalust tutvuda jõustumata kohtulahendiga. Tutvumisloa andmine

menetlusvälisele isikule või sellest keeldumine otsustatakse HKMS § 89 alusel. Menetlusvälisel

isikul on õigus tutvuda toimikuga ja saada seal olevatest ja selle juurde kuuluvatest, kuid mujal

säilitatavatest menetlusdokumentidest ärakirju poolte ja kolmandate isikute nõusolekul (HKMS

§ 89 lg 1). Selliste dokumentide hulka kuuluvad ka jõustumata kohtulahendid (HKMS § 175 lg

2). Kohus võib menetlusvälisele isikule, kellel on selleks põhjendatud huvi, anda loa toimikuga

tutvumiseks ja sellest ärakirjade saamiseks ka menetlusosaliste nõusolekuta, kui menetlusvälise

isiku huvi on kaalukam kui poole või kolmanda isiku huvi teabe kaitsmiseks (HKMS § 89 lg

2). HKMS § 89 regulatsioon on avaliku teabe seaduse (AvTS) ja isikuandmete kaitse seaduse

suhtes eriregulatsioon, mistõttu praeguse vaidluse lahendamisel ei tule kohaldada AvTS-i.

13. Halduskohus keeldus tutvumisloa andmisest, sest Y taotlusest ei nähtunud kaalukat huvi

tutvuda 14.05.2021 otsusega enne selle jõustumist. Halduskohus ei küsinud tutvumisloa osas

seisukohta teistelt menetlusosalistelt, vaid lahendas taotluse selles esitatud teabe põhjal. Kui

pooled ja kolmandad isikud nõustuvad toimiku tutvustamisega, sh kohtulahendi ärakirja

väljastamisega menetlusvälisele isikule, ei pea taotlejal tutvumisloa andmiseks olema

põhjendatud huvi, samuti ei tule kohtul kaaluda vastanduvaid huvisid. Poolte ja kolmandate

isikute ära kuulamata ning huvide välja selgitamata jätmisega rikkus halduskohus oluliselt

menetlusnormi. Ringkonnakohus ei saada siiski taotlust lahendamiseks tagasi halduskohtule,

sest vastustaja ja kolmas isik on esitanud halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse,

mistõttu on põhivaidluse lahendamine pooleli ringkonnakohtus. Pärast edasikaebuse esitamist,

kuid enne toimiku arhiveerimist lahendab taotlused kõrgem kohus (vt HKMS § 172, § 87 lg-d

1 ja 4).

3-21-125

4(5)

14. Kolmas isik ja vastustaja ei olnud nõus Yle jõustumata kohtulahendi ärakirja saatmisega.

Menetlusosaliste nõusolekuta võib kohus anda tutvumisloa, kui menetlusvälisel isikul on

toimikuga tutvumiseks põhjendatud huvi, mis on kaalukam poole või kolmanda isiku huvist

teabe kaitsmise vastu.

14.1. Y on põhjendanud huvi tutvuda jõustumata kohtulahendiga demokraatlikes protsessides

osalemisega: ta vajab teavet parlamendi valimiseks ja ühiskondlikel teemadel arutlemiseks.

Tema arvates tuleneb kohtumenetluse avalikkuse põhimõttest, et kättesaadavad peavad olema

ka jõustumata kohtulahendid. Vastustaja põhjendas nõusoleku andmata jätmist sellega, et

halduskohtu otsus ei ole lõplik ning kõrgemalseisev kohus võib jõuda teistsugusele seisukohale.

Avaldatav teave peaks olema õige. Kolmas isik tõi välja, et planeerimismenetlus oli avalik ning

seda puudutav dokumentatsioon avalikult kättesaadav. Kohtuotsuse kohesel saamisel pole

taotleja jaoks iseseisvat väärtust. Vastustaja ja kolmanda isiku arvates on taotleja õigused

tagatud sellega, et ta saab tutvuda kohtuotsusega selle jõustumisel.

14.2. Eelnevast võib järeldada, et Y huvi tutvuda kohtuotsusega enne selle jõustumist on seotud

eelkõige üldise sooviga kasutada demokraatliku ühiskonna võimalusi. Vastustaja ja kolmas isik

keeldusid nõusoleku andmisest avaliku huvi kaalutlustel: avaldatav teave peaks olema lõplik ja

õige. Vastustaja ei ole samas väitnud, et kohtuotsuse saatmisega Yle saaks kahjustada avalik

huvi asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitsmise vastu. Niisamuti ei ole kolmas

isik väitnud, et tutvumisloa andmine kahjustaks mõnda tema subjektiivset õigust või sellest

keeldumine oleks vajalik äri- või muu saladuse hoidmiseks. Kaebaja ei ole tutvumisloa osas

küll seisukohta esitanud, kuid ringkonnakohtule ei nähtu, et tutvumisloa andmine võiks

kahjustada mõnda kaebaja subjektiivset õigust või sellest keeldumine oleks vajalik saladuse

hoidmiseks.

14.3. Ringkonnakohtu hinnangul on taotleja huvi tutvuda jõustumata kohtuotsusega

põhjendatud. Taotleja on soovinud tutvuda kohtuotsusega isiklikuks kasutamiseks, et osaleda

demokraatlikus otsustusprotsessis. Ta ei ole soovinud tutvuda kohtuotsusega ajakirjanduslikul

või teaduslikul eesmärgil, et teavitada uurimistöö tulemustest üldsust vms. Taotlusest ega

määruskaebusest ei nähtu ka, missuguse eelise annab Yle konkreetse lahendiga tutvumine.

Samas on demokraatia tunnusteks riigivõimu avalikkus ja arvamuste paljusus. Viimane eeldab

vajaliku informatsiooni kogumist. Ka üksikisikul peab olema võimalik end iseseisvalt

informeerida ning seejärel arvamusi avaldada. Seda võimalust tagab kohtumenetluse

avalikkuse põhimõte, mille üheks elemendiks on kohtuotsuse avalik kuulutamine (PS § 24 lg

4). Halduskohtumenetluses ei ole avalikkusel siiski võimalik osaleda kohtuotsuse kuulutamisel,

sest otsuseid ei kuulutata avalikult ja kohtukantselei kaudu neid menetlusvälistele isikutele ei

väljastata.

Samas

võib

avalikku

huvi

kohtumenetluse

avalikkuse

vastu

pidada

halduskohtumenetluse eesmärki – kontrollida avaliku võimu tegevuse õiguspärasust –

arvestades kaalukaks.

Praegusel juhul ei ole vastustaja ja kolmas isik toonud välja kaalukat huvi tutvumisloa andmata

jätmiseks. Vastustaja ja kolmas isik keeldusid nõusoleku andmisest, sest pidasid kaalukamaks

avalikku huvi lõpliku otsuse avaldamise vastu. See argument ei ole veenev. Ka kohtuotsuses,

milles kõrgem kohus tühistab alama astme kohtu otsuse, antakse ülevaade tühistamisele

kuuluva otsuse põhiseisukohtadest. Seega võib ka avaldatav lahend kajastada seisukohta, mis

ümber hinnatakse. Igal juhul ei ole vastustaja ega kolmas isik toonud välja õigust, mis

tutvumisloa andmisega saaks kahjustada või huvi saladuse kaitsmise vastu. Tutvumisloa

andmisest tulenev riive menetlusosaliste õigustele on seega väheintensiivne.

15. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus Y määruskaebuse ja tühistab Tallinna

Halduskohtu 24.05.2021 määruse. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab Y

taotluse ja lubab tal tutvuda halduskohtu 14.05.2021 otsusega kujul, mis avaldataks Riigi

3-21-125

5(5)

Teatajas selle jõustumisel, saates otsuse elektroonilise ärakirja e-posti aadressile, millelt Y

esitas taotluse.

16. HKMS § 88 lg 5 alusel ei avalda kohus Yle teavet enne käesoleva määruse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)