2-17-13828/105 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

25.06.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-13828

Kohtuasi

LK (K), MR (R), VG (G), AT, SS, MM ja OG hagi

Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu vastu korteriühistu

15.06.2017

üldkoosoleku

otsuste

tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Kaebuse esitaja, liik ja hind

LK, MR, VG, AT, SS, MM ja OG apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad: LK (isikukood XXXXXXXXXXX);

MR

(isikukood

XXXXXXXXXXX);VG

(isikukood

XXXXXXXXXXX), AT (isikukood XXXXXXXXXXX)

SS

(isikukood

XXXXXXXXXX)

MM

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

OG (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu (registrikood

80307116), lepinguline esindaja Kaili Siilak

Kohtuistungi toimumise aeg

03.06.2021

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu MM, OG ja MR taotlused apellatsioonkaebusest loobumise kohta Harju

Maakohtu 30.12.2020 otsuse peale ning lõpetada MM, OG ja MR suhtes

apellatsioonimenetlus.

2. Jätta Harju Maakohtu 30.12.2020 otsus muutmata.

3. Hagejate apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jaotada järgmiselt:

4.1. MM, OG ja MR kaebusega seonduvad kostja kulud jätta solidaarselt MM, OG

ja MR kanda;

4.2. LK, VG, AT ja SS kaebusega seonduvad kostja kulud jätta solidaarselt LK, VG,

AT ja SS kanda;

4.3. hagejate kulud jätta nende endi kanda.

5. Muuta apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu suurust määrata selleks

50 eurot.

6. Välja mõista LK-lt, MR-lt, VG-lt, AT-lt, SS-lt, MM-lt ja OG-lt solidaarselt

apellatsioonkaebuselt tasumisele kuulunud riigilõiv 50 eurot riigituludesse. Riigilõiv

tuleb tasuda 15 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest vastavalt otsusele

lisatud makseinfolehele. Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist

käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Hagejate nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. LK, MR, VG, AT, SS, MM ja OG (hagejad) esitasid 15.09.2017 Harju Maakohtule

hagiavalduse Tallinn, Tartu mnt 28 korteriühistu (kostja, korteriühistu, KÜ) vastu korteriühistu

15.06.2017 üldkoosoleku otsuse (edaspidi üldkoosoleku otsus) tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

osas,

kus

otsustati

teostada

hoone

tervikrekonstrueerimine sihtasutuse KredEx 40%-lise toetusmääraga (600 000 eurot) ja

pangalaenuga (kuni 900 000 eurot), kokku 1 500 000 euro väärtuses (üldkoosoleku protokolli

p-d 5 ja 6).

2. Korteriühistul on 38 liiget. Hagejad on kostja liikmed, kelle kinnitusel rikuti üldkoosoleku

kokkukutsumise korda, sest korteriühistu liikmetele ei teatatud üldkoosoleku kokkukutsumisest

vähemalt seitse päeva ette. Korteriühistu põhikirja p 6.8 kohaselt tuleb üldkoosoleku

kokkukutsumisest teavitamiseks panna teade koridori infostendile, mis ei ole seadusega

kooskõlas ja seega tühine.

3. Üldkoosoleku protokolli kohaselt osales üldkoosolekul 35 korteriühistu liiget, kellele kuulus

kokku 93% kaasomandiosadest ja vaidlusaluste otsuste poolt hääletas 23 korteriühistu liiget,

vastu oli 11 ja erapooletuks jäi üks liige. Volikirja alusel võtsid koosolekust osa 18 korteriühistu

liiget.

Hagejad leiavad, et üldkoosoleku protokollis ja hääletustulemuste kokkuvõttes kajastatud

andmed ei ole tõesed, sest koosolekul ei osalenud 35 ühistu liiget ega nende esindajat: neljal

poolthäälel puudub õiguslik alus, sest korteriomandi nr 22 omanikul puudus kehtiv volitus,

korteriomandite nr 19 ja nr 30 kaasomanikud ja korteriomandi nr 23 omanik ei hääletanud

üldkoosolekul, sest hääletussedelid ei olnud õigustatud isikute poolt allkirjastatud. Eeltoodust

tulenevalt hääletas vaidlusaluste otsuste poolt 19 korteriühistu liiget, mis on vähem kui

põhikirja p-s 6.14 ettenähtud häälteenamus. Seega ei ole otsust nõuetekohaselt vastu võetud.

4. Protokolli kohaselt otsustas üldkoosolek kinnitada 2016. aasta majandusaasta aruande ja

revisjonikomisjoni aruande (protokolli p 3), kinnitada 2017. aasta majandustegevuse aastakava

(protokolli p 4) ja teostada hoone tervikrekonstrueerimine SA KredEx 40%-lise toetusmääraga

(600 000 eurot) ja pangalaenuga (kuni 900 000 eurot), kokku 1 500 000 euro väärtuses

(protokolli punktid 5 ja 6).

Hagejad esitasid üldkoosolekul vastuväited hoone tervikrekonstrueerimisele SA KredEx

toetusmääraga ja pangalaenuga ning hääletasid üldkoosoleku protokolli p-des 5 ja 6 nimetatud

otsuste vastu. Puudub vajadus kaasomandi esemele kulutusi teha, renoveerimistööd ei ole

vajalikud korterelamu hoolduseks, remondiks ega ajakohastamiseks.

Üldkoosoleku protokolli kohaselt üldkoosolek otsustas elamu fassaadi rekonstrueerimine ja

nendega kaasnevad tööd, rõdude korrastamine, katuse rekonstrueerimine ja soojustamine,

akende ja välisuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd, küttesüsteemi

rekonstrueerimine kahetorusüsteemiks, tasakaalustamine ja tasakaalustamise protokolli

koostamine, kütte- ja veetorustike isoleerimine, elektrooniliste kauglugemiga veearvestite

paigaldamine, kanalisatsioonitrassi remonttööd, uue ventilatsioonisüsteemi ehitamine,

rekonstrueerimistööde teostamisel üldkasutatavate pindade ja uute akende, paigaldamisest ning

ventilatsiooni väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine, sealhulgas korterisisesed

taastamistööd, keldri valgustus, lae soojustamisest tulenevad tööd, trepikodade sanitaarremont

ja uste vahetus.

Üldkoosolek

otsustas

taotleda

renoveerimistööde

finantseerimiseks

pangast

laenu

maksimaalses summas 900 000 eurot, tagasimaksetähtajaga 20 aastat; otsus volitada juhatust

panka valima ja laenulepingut sõlmima, otsus kinnitada uueks remonditasu suuruseks 1,30 kuni

1,53 eurot ruutmeetri kohta, mis katab laenumakse tasumise pangale ja jätab 15%

korteriühistule remondifondi reservi; otsus volitada juhatust sõlmima pangaga laenu tagatiseks

varaliste õiguste pandilepingu, mille alusel panditakse panga kasuks korteriühistu varalised

nõuded korteriühistu liikmete vastu; otsus taotleda võetava laenu tagatiseks sihtasutuselt

KredEx laenukäendust maksimaalses ulatuses ning volitada juhatust sõlmima vastav

käendusleping; otsus taotleda KredExi toetust 40% projekti kogumaksumusest ja 50% tehnilise

konsultandi, projekteerimise ja omanikujärelevalve teenuse maksumusest; otsus volitada

juhatust esitama KredExile toetuse taotlus; otsus jagada laenusumma proportsionaalselt kõikide

korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta; otsus kaasata

tehniline konsultant rekonstrueerimisprotsessi ja volitada juhatust sõlmima leping tehnilise

konsultandiga tehnilise konsultandi teenuse osutamiseks; otsus kaasata omanikujärelevalve

rekonstrueerimisprotsessi ja volitada juhatust sõlmima leping omanikujärelevalvega ehituse

omanikujärelevalve teenuse osutamiseks; otsus volitada juhatust vajadusel esitama ehitusloa

või kirjaliku nõusoleku taotluse kohalikule omavalitsusele ehitustööde teostamiseks, samuti

korraldama ehitusettevõtete vahel renoveerimistööde läbiviimiseks konkurss, valima välja

korteriühistu jaoks parim pakkumine ning sõlmima vastav(ad) töövõtuleping(ud); otsus

volitada juhatust sõlmima panga poolt aktsepteeritud kindlustusseltsiga korterelamu

kaasomandi kindlustus pangaga sõlmitavas laenulepingus toodud tingimustel. Otsuste

vastuvõtmiseks vajalik poolte korteriühistu liikmete, kellele kuulub kaasomandiosade enamus,

nõusolek puudus.

Kostja vastuväited

5. Kostja vaidles hagile vastu, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

KÜ ei rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜ üldkoosoleku teade pandi

infostendile, edastati iga korteriomandi aadressile postkasti ning saadeti elektronkirjaga. KÜ 38

liikmest 35 liiget on oma osalemisega üldkoosolekul kinnitanud kutse kättesaamist.

Üldkoosolekust ei võtnud osa korteriomandite nr 7, 20 ja 32 omanikud. Korteriomandi nr 7

omanikule OWO Invest OÜ-le saadeti kutse 31.05.2017 elektronkirjaga juhatuse liikme KO e-

posti aadressile XXX. Korteriomandi nr 20 omanikule TL-le saadeti kutse 31.05.2017

elektronkirjaga e-posti aadressile XXX. Korteriomandi nr 32 omanikule JK-le saadeti kutse

31.05.2017 elektronkirjaga e-posti aadressile XXX.

6. Hagejad ei lasknud protokollida vastuväidet 15.06.2017 üldkoosolekul vastuvõetud otsustele.

Selliseid vastuväiteid protokollist ei nähtu. Hagejate 16.11.2016 üldkoosolekuks esitatud

eriarvamus on asjassepuutumatu. Hagejatel puudub üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamise nõudeõigus.

Hagejad ei ole hagis märkinud ühtki konkreetset remonditööd, mille osas on vajalik

kõrgendatud häälteenamus või omanike kokkulepe ega põhjendanud, miks näiteks

küttesüsteemi rekonstrueerimine ei vasta kaasomandi eseme ajakohastamiseks vajaliku

muudatusena või ventilatsioonisüsteemi ehitamine ei osutu vajalikuks kaasomandi eseme

korrashoiu tagamiseks.

Elamu on muinsuskaitsealune ja tunnistatud 1997 aastast ehitismälestiseks ning sellel lasuvad

muinsuskaitse erinõuded ja omanikul seadusest tulenevad korrashoiu kohustused. Kavandatud

tööd ja laenu võtmine elamu hoolduseks ja remondiks oli tingitud hoone tavapärasest

kulumisest. Elamu on amortiseerunud ja mitterahuldavas seisukorras on küttesüsteem, katus,

fassaad ja ventilatsioon ja energiamärgis „F“, mis tähistab väga madalat energiatõhusust.

Katusekate on avariiline, vihmaveesüsteem amortiseerunud, fassaadid on lagunenud, rõdud on

avariilased. Tegemist oli elamu hoolduseks ja remondiks vajalike kulutustega. Üldkoosolek ei

otsustanud põhikirja muutmist, sest iga-aastase majanduskava kinnitamisega fikseeritud makse

suurus ei ole põhikirja muutmine. Üldkoosolekul otsustati elamu rekonstrueerimine, mis on

kaasomandi eseme ajakohastamine korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 39

tähenduses. Hagejate väide, et elamu hoolduseks, remondiks ja ajakohastamiseks puudus

vajadus, on paljasõnaline.

Korteriomandi nr 22 omaniku OÜ NELLI PAK esindajana osales juhatuse liikme JP

allkirjastatud volikirja alusel NP. Korteriomandite nr 19, 23 ja 30 omanike poolt

hääletussedelite mitteallkirjastamine ei muuda hääletussedeleid kehtetuks.

Maakohtu otsus

7. Kohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hagejate kanda. Kohus tühistas 26.09.2017

määrusega seatud tagamise abinõu. Maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

8. Maakohus jättis rahuldamata hagejate vastuväite sellele, et kohus ei võtnud täiendavaid

tõendeid vastu, kuna need ei tõendanud hagi aluseks olevaid asjaolusid ja kostja vastuväite

tunnistaja ülekuulamise taotluse rahuldamata jätmise kohta.

9. Maakohus jättis rahuldamata hagejate nõude tuvastada KÜ 15.06.2017 üldkoosoleku otsuse

tühisus ja tunnistamata otsuste (p 5, 6) kehtetus. Otsuse põhjendati järgmiselt.

15.06.2017 kehtinud korteriühistuseaduse (KÜS) § 1 lg 2 sätestas, et samas seaduses

reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse

sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 241 lg 1 sätestab, et üldkoosoleku otsus on

tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt

tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub

mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse

sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.

10. MTÜS § 20 lg 5 sätestab, et üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt

seitse päeva, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud pikemat tähtaega. MTÜS § 20 lg 6 sätestab, et

üldkoosoleku kokkukutsumise teates tuleb märkida üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning

üldkoosoleku päevakord. Põhikirjaga võib ette näha täpsema korra üldkoosoleku

kokkukutsumise teate saatmiseks.

15.06.2017 kehtinud kostja põhikirja p 6.8 on sõnastatud järgmiselt: „Erakorralise

üldkoosoleku kokkukutsumisest informeeritakse liikmeid vähemalt 7 kalendripäeva ette. Teade

erakorralise üldkoosoleku toimumisest pannakse välja koridori infostendile. Teates

üldkoosoleku toimumise kohta peab olema näidatud koosoleku päevakord ning toimumise aeg

ja koht.“ Maakohus ei nõustunud hagejate väitega, mille kohaselt oli põhikirja p 6.8 vastuolus

seadusega ja seega kehtetu. MTÜS § 20 lg-d 5 ja 6 ei piira korteriühistu õigust valida, kuidas

teatatakse korteriühistu liikmetele üldkoosoleku toimumisest. KÜ liikmete teavitamine

üldkoosoleku toimumisest teate väljapanemisega koridori infostendile ei ole vastuolus MTÜS

§ 20 lg-ga 5.

11. Kuivõrd üldkoosolek toimus 15.06.2017, tuli selle toimumisest korteriühistu liikmetele

teatada hiljemalt 07.06.2017. Pooled ei ole vaielnud, et üldkoosoleku teade oli stendile välja

pandud. Hagejate väitel pidi kostja tõendama, millal teade välja pandi. Samas ei põhistanud

hagejad, et see pandi välja pärast 07.06.2017 ja kostja ei tõendanud teate väljapanemise aega.

Kohus leiab, et sellises olukorras tuleb lugeda, et hagejad ei ole täitnud omapoolset

põhistamiskoormist negatiivse asjaolu osas ja tõendamiskoormis ei ole seetõttu kostjale üle

läinud.

Kohus leidis, et põhikirjaga teate saamise täpsema korra sätestamine ei võta KÜ-lt õigust

kasutada teate saatmiseks põhikirjas nimetamata viise.

Kostja avaldas, et saatis üldkoosoleku toimumise teate KÜ liikmetele elektronkirjaga ning pani

korteriomanike postkasti. Kostja esitas 31.05.2017 e-kirja väljatrüki (I kd, tl-d 64-68), mille

kohaselt oli e-kiri pealkirjaga „Üldkoosoleku kutse“ saadetud 31.05.2017 kell 14:28 aadressilt

XXX 38 elektronposti aadressidele, millest osadest aadressidest nähtuvad korteriühistu liikmete

nimed (I kd, tl 64). E-kirja osaks on eesti ja vene keelne dokument, millest nähtub üldkoosoleku

toimumise aeg 15.06.2017 kell 19:00, toimumise koha aadress ja päevakord (I kd, tl 64 p – 68).

Kohus on seisukohal, et kuigi elektronpostiaadresside järgi ei ole võimalik üheselt tuvastada

aadressi kasutajat, ei ole pooled tõendanud, et e-kirjas märgitud e-postiaadressid ei kuulu

korteriühistu liikmetele. Korteriomandi nr 34 omanik LS on kinnitanud 07.03.2019 e-kirjaga,

et üldkoosoleku kutse on olnud pandud tema postkasti (I kd, tl 145). LS e-postiaadress XXX

on nende aadresside seas, millele oli saadetud 31.05.2017 e-kiri (I kd, tl 64). Kohus leiab, et LS

e-kiri koosmõjus 31.05.2017 e-kirjaga kinnitab, et 31.05.2017 e-kiri oli saadetud

korteriomanike e-posti aadressidele.

Kohus leidis, te üldkoosolekust õigeaegselt teada saamist kinnitab asjaolu, et üldkoosolekul

osales või oli esindatud üle poole korteriühistu liikmetest. Tunnistaja LT on kinnitanud, et

kõikidele korteriomanikele saadeti e-maili teel kutsed (II kd, tl 100). Kostja on soovinud kutsete

postkasti panemist tõendada PM 31.05.2017 e-kirja teel tehtud tellimusega, mille sisuks on

dokumentide printimine ja klammerdamine (I kd, tl-d 147-159). Kohus leiab, et tõendiga on

tõendatud tellimuse esitamine. Tõend ei sisalda teavet selle kohta, kas, kuidas ja millal

üldkoosoleku teade korteriühistu liikmetele saadeti. Samas saab tõendit arvestades pidada

usutavaks, et korteriühistu juhatuse poolt üldkoosolekust teatamine sai toimuda enne

07.06.2017, sest juhatus tegi selleks ettevalmistusi mõistlikul ajal enne üldkoosolekut.

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuivõrd

teatas selle toimumisest ette vähemalt seitse päeva enne üldkoosoleku toimumist.

12. MTÜS § 24 lg 3 sätestab, et üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus,

samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega

kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud

otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks

tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele.

13. Kostja väitel ei lasknud hagejad protokollida vastuväidet koosolekul, mistõttu ei saa nad

nõuda otsuse tühistamist MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 alusel. Hagejad kinnitasid hagiavalduses,

et nad ei esitanud koosolekul otsusele suulisi vastuväiteid, vaid tegid seda kirjalikult.

14. MTÜS § 21 lg 6 sätestab, et üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht, liikmete arv, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud

otsused ning muud üldkoosolekul tähtsust omavad asjaolud. Protokolli kantakse ka

üldkoosoleku otsuse suhtes eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu.

Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla

selle esitanud isik. Protokolli lahutamatuks lisaks on ärakirjad üldkoosolekust osavõtnute

nimekirjast, eriarvamustest ning üldkoosolekule esitatud kirjalikest ettepanekutest ja

avaldustest.

15. Maakohus leidis, et MTÜS § 24 lg-st 3 ja 21 lg-st 6 ei tulene, et koosolekul osalev

korteriühistu liige peab kirjaliku vastuväite esitamisel taotlema, et kirjaliku vastuväite esitamine

protokollitakse. Kohus leidis, et kirjaliku arvamuse esitamisel on täidetud otsuse kehtetuks

tunnistamise eeldused MTÜS § 24 lg 3 järgi ka siis, kui protokolli koostamisel on rikutud

MTÜS § 21 lg-d 6 ning kirjalik eriarvamus on protokollile lisamata jäänud.

Hagejad osalesid üldkoosolekul, mis nähtub üldkoosolekul osalenute nimekirjast. Kuivõrd

hagejad ei tõendanud üldkoosolekul vastuvõetud otsustele kirjaliku vastuväite esitamist MTÜS

§ 24 lg 3 mõistes, puudub neil õigus nõuda korteriühistu 15.06.2017 üldkoosoleku otsuste

tühistamist MTÜS § 24 ja KÜS § 13 lg 3 alusel.

Üldkoosoleku protokollist nähtuvalt andis hageja LK juhatusele üle võõrkeelse paberi ühel

lehel (I kd, tl 9). Maakohtule esitasid hagejad 16.11.2016 kuupäevaga dokumendi (eriarvamus

korteriühistu 16.11.2016 üldkoosolekul), mille olid alla kirjutanud hagejad ja veel neli KÜ liiget

(I kd, tl-d 12, 37). Maakohus keeldus selle vastuvõtmisest, sest hagejad ise ei kinnitanud, et

tegemist on vaidlusalusel üldkoosolekul esitatud eriarvamusega. Seejärel esitasid hagejad

maakohtu menetluses uue dokumendi „Eriarvamus KÜ Tartu mnt 28 üldkoosoleku kohta

15.06.2017“ (I kd, tl 141, II kd, tl 3). Hagejad väidavad, et tegemist on 15.06.2017

üldkoosolekul esitatud eriarvamusega, kuigi selle loomise ja esitamise aega sellest ei nähtu.

Kohus jätab tõendi TsMS § 277 lg 4 alusel otsuse tegemisel arvestamata. Isegi tõendi ehtsuse

vaidlustamata jätmise korral ei ole hagejad tõendanud eriarvamuse üldkoosolekul esitamist.

Kohus jättis rahuldamata hagejate alternatiivse nõude tühistada (tunnistada kehtetuks)

15.06.2017 üldkoosoleku vastuvõetud otsuste p 5 ja 6. Kuivõrd hagejatel puudub õigus nõuda

üldkoosoleku otsuste tühistamist, ei hinda kohus tühistamise eelduseks olevate asjaolude

esinemist, sh otsuse vastuolu seaduse ja põhikirjaga.

16. Kohus tühistas hagi rahuldamata jätmisel TsMS § 386 lg 4 kohaselt 26.09.2017 määrusega

seatud hagi tagamise abinõu. Maakohus jättis menetluskulud hagejate kanda. Kohus määrab

menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Hagejate apellatsioonkaebus

17. Hagejad esitasid maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse osas, millega jäeti hagi

rahuldamata (resolutsiooni punktid 3 ja 4), tühistati 26.09.2017 kohtumäärusega kohaldatud

hagi tagamise abinõud (punkt 5) ja millega jäeti menetluskulud hagejate kanda.

Maakohus rikkus TsMS § 232 lg 1, kui tugines LS e-kirjale koosmõjus kostja 31.05.2017 e-

kirjaga ja järeldas, et 31.05.2017 saadetud e-kiri oli saadetud korteriomanike

e-postiaadressidele. E-kirjade esitamine väljatrükina ei tõenda tsiviilasja asjaolusid.

Pooltel puudus vaidlus, et 15.06.2017 üldkoosoleku teade pandi üles korteriühistu infostendile.

Kostja ei tõendanud, millal ta seda tegi, või millal pandi teade korteriomanike postkasti või

millal saadeti see korteriomanike e-postiaadressidele.

Asjaolu tõendamine ja põhistamine on kaks erinevat mõistet tsiviilkohtumenetluses. TsMS

§ 235 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et põhjenduse õigsust

eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik võib kasutada

selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole seaduses

tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Kohtu selgitused on vastuolulised. Asjaolu, et üle poole KÜ liikmetest osales või oli esindatud

KÜ üldkoosolekul, ei tähenda, et neid oli koosolekust õigeaegselt teavitatud. Tuvastamata jäi

koosoleku toimumise teate väljapaneku aeg korteriühistu stendil ja et kahest kutsest ühel oli

15.06. asemel märgitud koosoleku toimumise ajaks 23.06.2017. Nõustuda ei saa kohtuga, et see

ei olnud oluline viga ja et tahte olemasolul oli liikmetel võimalik üldkoosolekul osaleda. Kuna

eriarvamust üldkoosolekul ette ei loetud, ei ole hagejatel võimalik tõendada, mida nad esitasid.

Vastustaja seisukoht

18. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Ringkonnakohtu põhjendus

19. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hagejad

vaidlustasid hagi rahuldamata jätmise, hagi tagamise tühistamise ja menetluskulude hagejate

kanda jätmise. Seega ei olnud pooltel maakohtu otsusele vastuväiteid osas, milles maakohus

jättis poolte vastuväited kohtu tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p-d 1 ja 2). Viidatud osas

on maakohtu otsus jõustunud edasikaebetähtaja möödumise tõttu (TsMS § 456 lg 2 p 1, lg 4).

20. Ringkonnakohus leiab, et hagejate MM, OG ja MR taotlus apellatsioonkaebusest

loobumiseks tuleb TsMS § 644 lg 1 alusel rahuldada, loobumine vastu võtta ning

apellatsioonimenetlus nende suhtes lõpetada. TsMS § 644 lg 1 kohaselt võib apellant

apellatsioonkaebusest loobuda kuni asja arutamise lõpetamiseni, kirjaliku menetluse puhul aga

kuni avalduste esitamiseks antud tähtaja möödumiseni.

Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest

loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud.

Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust

sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud.

Ülejäänud apellantide suhtes apellatsioonimenetlus jätkub.

21. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, milles maakohus jättis

hagi rahuldamata, tühistas hagi tagamise ja jaotas menetluskulud. Apellatsioonkaebus

rahuldamisele ei kuulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel.

Maakohus kohaldas õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu põhjendustega ning tuginedes TsMS § 654 lg-le 6 ei korda neid. Vastuseks LK, VG,

AT ja SS apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

22. Kuivõrd üldkoosolek, mille otsuseid vaidlustatakse, toimus 15.06.2017, on maakohus selle

kehtivust õigesti hinnanud koosoleku toimumise ajal kehtinud MTÜS-i sätete alusel. Samuti ei

rikkunud maakohus oluliselt menetluseõiguse norme, kui lahendas vaidluse hagimenetluses,

kuigi alates 01.01.2018 kuulus asi menetlemisele hagita menetluse põhimõtteid järgides.

Maakohus ei rikkunud hagi läbivaatamisel oluliselt menetlusõigust. Poolte menetlus-

dokumentidest nähtub, et neile olid vaidluse põhiküsimused selged ja arusaadavad. Samas

märgib ringkonnakohus, et kuigi hagita menetluses rakendub uurimispõhimõte, ei vabasta see

hagejaid kohustusest tuua selgelt esile asjaolud, mis viitavad vaidlusaluste otsuste tühisusele

või toovad kaasa selle kehtetuse.

23. Ringkonnakohus käsitleb esmalt hagejate väiteid seoses KÜ üldkoosoleku otsuse

tühisusega. Hagejad leiavad, et üldkoosoleku otsuse tühisuse toob kaasa asjaolu, et rikutud oli

üldkoosoleku kokkukutsumise korda, kuna neile ei olnud teada, millal paigutati üldkoosoleku

kutse korteriühistu stendile. Nõustuda saab maakohtuga, et koosoleku kokkukutsumise korda

ei ole rikutud. Ringkonnakohus selgitab, et koosoleku kokkukutsumise reeglite kehtestamise

eesmärk on tagada osalejatele võimalus teada saada, kus ja millal koosolek toimub ja mida seal

arutama- otsustama hakatakse. Koosolekust teadasaamise tähtaeg on seotud sellega, et osalejal

oleks võimalik tutvuda eelnevalt koosoleku päevakorraga ja end ette valmistada koosolekuks

ja hääletamiseks. Praeguses asjas ei ole vaidlust, et teadetahvlile oli kutse koos päevakorraga

postitatud ja et selle täpne paigutamise aeg jäi tuvastamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud

tegemist praeguse vaidluse asjaolusid arvestades olulise rikkumisega, kuivõrd juhatusel oli

korteriomanikega suhtlemiseks olemas e-posti aadressid ja et lisaks kutsed koos päevakorraga

olid pandud korteriomanikele pandud postkasti. Põhjendatud pole hagejate kaebuse väide, et

kohus poleks tohtinud juhinduda e-kirjade väljatrükkidest. E-kirja väljatrükk on dokumentaalne

tõend (TsMS § 272 lg 1) ja kohus hindas koos teiste tõenditega TsMS § 232 lg 1 kohaselt ja

tegemist ei ole rikkumisega. Lisaks on kostja praeguseks esitanud ka e-kirjad originaalidena,

millest nähtub, et algsed väljatrükid olid õiged. Ringkonnakohus leiab, et kui koosoleku

kokkukutsumise kohta e-kirjade saatmine piisavalt aegsasti on tõendatud, siis koostoimes

muude asjaoludega kinnitab see omakorda ka õigeaegse kutse avaldamist teadetetahvlil.

Koosolekust teatamise hindamisel on esmatähtis, et korteriomanik sai koosolekust tegelikult

teada ja et tal oli võimalik koosolekul arutamisele tulevates küsimuste sette valmistuda. Need

tingimused on praeguses asjas täidetud. Kokkuvõtvalt ei tuvastanud maa- ega ringkonnakohus

selliseid vaidlusaluse koosoleku kokkukutsumise korra rikkumis, mis annaks aluse tuvastada

otsuse tühisus.

24. Järgmisena käsitleb ringkonnakohus hagejate taotlust üldkoosoleku otsuste kehtetuks

tunnistamiseks.

24.1. Hagejate esmane väide on suunatud kvooruminõude rikkumisele. Kvoorum on juriidilise

isiku üldkoosolekul osalevate või esindatud liikmete või häälte arv, mis on vajalik selleks, et

koosolekut saaks lugeda otsustusvõimeliseks. Juriidilise isiku üldkoosoleku kvooruminõuded

võivad olla ette nähtud seaduses, samuti võivad need tuleneda juriidilise isiku põhikirjast

(Riigikohtu 27.03.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16-13, p 10 teine lõik).

24.2. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et KÜ üldkoosolek ei olnud 15.06.2017

otsustusvõimeline, st et puudus kvoorum. Kvoorumi saavutamisega seonduvad asjaolud pidi

esile tooma ja tõendama KÜ, kes oma tõendamiskoormise täitis. Ühistul oli 38 liiget.

Vaidlusaluse koosoleku protokolli ning sellele lisatud osalejate nimekirja ja volikirjade alusel

tuvastas maakohus, et koosolekul osales 35 liiget ehk üle poole korteriomanditega määratud

häältest ja üle poole kaasomandi osadest. Hageja väited, et volikirjade puudused tingisid

üldkoosoleku kvoorumi puudumise, ei ole kooskõlas tõenditega. Kaebajad ei ole tuginenud

mingile seaduslikule alusel, mis oleks piiranud korteriomanikul esindaja valikut. Seadusest ei

tulene nõuded, millises vormis ja tingimustel peavad korteriomanikud sõlmima kokkuleppe või

andma volituse, et korteriomanike üldkoosolekul esindab neid üks omanik või esindaja.

24.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejad ei saa MTÜS § 24 lg 3 teise lause

kohaselt nõuda üldkoosoleku otsuste p-de 5, 6 kehtetuks tunnistamist, kuna nad ei lasknud

protokollida oma vastuväiteid neile otsustele. Poolte seisukohtadest ja üldkoosoleku

protokollist nähtub, hagejad osalesid üldkoosolekul. Selleks, et hagejatel oleks õigus nõuda

nende otsuste kehtetuks tunnistamist, pidanuks nad laskma üldkoosolekul protokollida enda

vastuväited vastuvõetud otsustele.

Riigikohus on 05.06.2019 tsiviilasjas nr 2-16-19017 leidnud, et eraõigusliku juriidilise isiku

organi otsuse vaidlustamise menetluses esitatava vastuväite eesmärgiks on eelkõige

õiguskindluse tagamine ja teistele koosolekul osalevatele liikmetele märkuandmine, et

kavatsetakse hääletustulemusega mitte nõustuda ning vastuvõetud otsus hiljem vaidlustada. See

tähendab, et kui isik ei lase vastuväidet protokollida, nõustub ta hääletamistulemuse ja otsuse

seaduslikkusega ja hilisem otsuse vaidlustamine oleks käsitatav vastuolulise käitumisena, mis

on hea usu põhimõttest tulenevalt lubamatu.

MTÜS § 21 lg 6 kohaselt kantakse protokolli üldkoosoleku otsusega eriarvamusele jäänud

liikme eriarvamuse sisu üksnes tema nõudel. Ka MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on nõutav, et ühingu

liige laseks kanda oma vastuväite protokolli. Seega ei kanta protokolli kõiki üldkoosolekul

esitatud vastuväiteid, vaid selleks, et vastuväide protokolli kantaks, peab liige seda nõudma.

Üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hagejad oleksid otsustele vastuväiteid esitanud ja need

protokollida lasknud. Seda, et hagejad oleksid nõudnud oma vastuväidete protokollimist, ei ole

hagejad ka ise maakohtule esitatud hagiavalduses ega apellatsioonkaebuses väitnud. Hagejad

on üksnes väitnud, et esitasid kirjaliku vastuväite ja hääletasid otsustele vastu (mida kajastab

ka KÜ protokoll). Nagu eespool märgitud, siis MTÜS § 24 lg 3 kohaselt on üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise nõude esitamise eelduseks asjaolu, et üldkoosolekul osalenud KÜ liige

laseks kanda protokolli enda vastuväite. Lisaks peab ta eriarvamusele alla kirjutama. Ainuüksi

otsuse eelnõu vastu hääletamine või vastuväidete esitamine neid protokolli kandmata ei anna

alust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist (vt Riigikohtu 23.09.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

75-15, p 14). Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega ka selles, et esitatud kirjalikku vastuväidet

saaks käsitada vastuväitena otsustele. Seadusest tuleneb selgelt, et vastuväited tuleb esitada

üldkoosolekul ja need tuleb lasta protokollida.

Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et ei esine MTÜS § 24 lg-s 3 sätestatud

aluseid KÜ üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kaebuse hind

25. Kostja kulud apellatsioonimenetluses jäävad loobutud kaebuste osas loobujate kanda TsMS

§ 644 lg 3 alusel ja ülejäänud hagejate osas TsMS § 171 lg 1 alusel. Kummaski osas vastutavad

hagejad solidaarselt. Hagejate endi kulud jäävad nende endi kanda. Hüvitatavate

menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 kohaselt kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast otsuse jõustumist.

26. Tsiviilasja hind maakohtus ja apellatsioonkaebuse esitamisel on määratud ekslikult ning

seda tuleb muuta. TsMS § 137 lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus asja hinda maakohtus.

Kuigi üldkoosoleku otsuse vaidlustasid mitu hagejat, siis on tsiviilasja hind TsMS § 132 lg 4

p 8 järgi endiselt 3500 eurot.

27. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb üldjuhul tasuda riigilõivu samas ulatuses, mis esimese

astme kohtus. Käesoleval juhul see siiski nii ei ole, sest menetluse ajal muutus menetlusõigus

hagejatele riigilõivu osas soodsamaks.

TsMS § 475 lg 2 ja korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 29 lg 2 kohaselt vaatab kohus

korteriühistu organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõuded alates

01.01.2018 läbi hagita menetluses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse avalduse või

kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist

esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

Hagejad apellatsioonkaebuselt riigilõivu 50 eurot tasunud ei ole. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et

menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja

mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas

tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kuna apellatsioonkaebus jäi rahuldamata, siis tuleb hagejatelt riigituludesse välja mõista

apellatsioonkaebuse esitamisel tasumata jäänud riigilõiv 50 eurot. TsMS § 179 lg 5 kohaselt

peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma

jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule

täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja.

TsMS § 179 lg 9 sätestab, et menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral

tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)