3-21-1253/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Kohtunik Tallinna Halduskohus Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht

22. juuni 2021, Tallinn

Haldusasja number 3-21-1253 Haldusasi

Menetlusosalised ja nende esindajad X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2021 otsusele nr 5- 18/21/11779-2

Kaebaja – X

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X menetlusabi taotlus ja vabastada X riigilõivu tasumisest.

2. Tagastada X kaebus.

3. Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud

1. X esitas 03.05.2021 Tallinna Vanglale taotluse avavanglasse paigutamiseks.

2. Tallinna Vangla jättis 02.06.2021 otsusega nr 5-18/21/11779-2 X taotluse avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks rahuldamata.

3. Tallinna Halduskohtule saabus 08.06.2021 X kaebus Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuse nr 5- 18/21/11779-2 õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Vangla keelamiseks määrata kaebajale diagnoose. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuse nr 5-18/21/11779-2 kehtivus ja kohustada uue toimingu tegemiseks (hindama kaebaja sobivust avavanglasse). Samuti taotles kaebaja menetlusabi riigilõivu tasumisest vabastamiseks.

Kohtu põhjendused

4. Kaebajal tuleks tasuda esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu kokku 30 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 1 ja lg 6 ja halduskohtumenetluse seadustiku - HKMS § 104 lg 1). Kaebaja taotleb menetlusabi maksejõuetuse tõttu.

5. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 111 lg 1 kohaselt menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 lg 1 p-st 1 tulenevalt peab kohus menetlusabi andmise hindamisel võtma aluseks taotleja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekud, arvutama nendest maha kulutused ning seejärel jagama saadud summa neljaga ja korrutama kahega.

6. Võttes aluseks kaebaja vanglasisese isikuarve väljavõtte andmed perioodi 09.02.2021-08.06.2021 kohta, on kaebaja sissetulek taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul olnud kokku 225 eurot. Konto lõppjääk on 0,04 eurot. Nimetatud summast on VangS § 44 lg 2 alusel tehtud makseid 70 eurot. Arvestades mh ka vajadust osta hügieenitarbeid ning teha aeg-ajalt ühekordseid erakorralisi kulutusi, võib ka kinni peetavate isikute puhul eeldada, et lisaks seni tunnustatud mahaarvamistele on igakuised kulutused ca 5% ulatuses töötasu alammäärast (2021. aastal seega 29,20 eurot kuus, so kokku 116,80 euro ulatuses). Järelikult taotlejal puudub võimalus 30 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. Kohus vabastab X riigilõivu tasumisest.

7. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud halduskohus, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

8. Kaebaja on kohtu poole pöördunud tuvastamisning keelamisnõudega. HKMS § 45 lg 1 järgi võib keelamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui on põhjust arvata, et vastustaja annab haldusakti või teeb toimingu, mis rikub kaebaja õigusi, ning õigusi ei saa tõhusalt kaitsta haldusakti või toimingu hilisemal vaidlustamisel. Tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks (HKMS § 45 lg 2). Eelnevast nähtub, et tuvastamisning keelamiskaebuse esitamiseks esinevad piirangud. Kaebaja ei saavuta soovitud nimetatud nõuetega kaebuse eesmärki, so avavanglasse paigutamine, kuivõrd Tallinna Vangla 02.06.2021 otsus nr 5- 18/21/11779-2 jääks kehtima ka juhul, kui kohus tuvastaks selle õigusvastasuse. Kaebaja saavutaks soovitud eesmärgi Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuse nr 5-18/21/11779-2 tühistamisega ning nõudega kohustada Tallinna Vanglat vaatama kaebaja taotlus uuesti läbi. Tühistamisning kohustamiskaebuse raames saab kohus hinnata kaebuses nimetatud asjaolusid (sh asjaolu, millistele andmetele vangla tugines seoses narkomaania diagnoosiga). Kaebaja tõi ka ise kaebuse täienduses välja, et soovib peale negatiivse vaideotsuse saamist pöörduda kohase tühistamisnõudega halduskohtu poole. Kuivõrd kaebaja saavutaks soovitud eesmärgi tühistamisning kohustamisnõudega, ei nähtu kohtule, et tuvastamisnõude menetlemine on vajalik kaebaja preventiivse huvi kaitseks. Samuti ei saa kohus eraldiseisvalt keelata vanglal motiveerida haldusakte vms teatud väidetega (sh nimetama diagnoose vms).

9. Kaebuse kohaselt esitas kaebaja vaide Tallinna Vangla 02.06.2021 otsusele nr 5-18/21/11779-2 07.06.2021, mistõttu on kaebajal praegusel ajal läbimata kohtueelne kohustuslik menetlus (vt HKMS § 47 lg 1, vangistusseaduse § 11 lg 5). Seega on kaebaja kohtu poole pöördunud ennatlikult.

10. Kohus tagastab X kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 121 lg 2 p 2 alusel.

11. Kaebaja on esitanud esialgse õiguskaitse taotluse nõudega peatada Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuse nr 5-18/21/11779-2 kehtivus ja kohustada uue toimingu tegemiseks (hindama kaebaja sobivust avavanglasse). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamine peab olema eesmärgipärane ja proportsionaalne, st taotlus peab teenima põhivaidlusega sama eesmärki, samuti peab valitud abinõu tasakaalustama erinevaid huvisid parimal võimalikul viisil. Kaebaja pöördus kohtu poole keelamisning tuvastamisnõudega, mistõttu puudub alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, kuna nimetatud nõuete menetlemise jooksul ei kaasne kaebajale vaidevõi kohtumenetluse jooksul pöördumatuid tagajärgi.

12. Kuivõrd kaebaja kinnitusel on ta vaidemenetluse korras vaidlustanud Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuse nr 5-18/21/11779-2, hindab kohus, kas kaebajal võib olla esialgse õiguskaitse vajadus vaidemenetluses. Kohtul puudub vajadus kahelda kaebaja väites, et ta on algatanud käsitletud otsuse osas vaidemenetluse.

13. Väljakujunenud kohtupraktikas on asutud seisukohale, et esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei tohi olla vaidluse lõpliku lahenduse ette ära otsustamine. Samuti ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine asetada kaebajat paremasse olukorda, kui olukord, kuhu ta võiks sattuda kaebuse rahuldamise korral. Neist põhimõtetest saab juhinduda ka praegu. Kui kohustada vanglat kaebaja taotlust viivitamata uuesti läbi vaatama, määraks see pöördumatult ära vaidluse lõpplahenduse. Selline olukord võiks olla lubatav erandina vaid siis, kui vastasel juhul kaasneks kaebaja kaalukate põhiõiguste pöördumatu rikkumine. Kohtule ei nähtu, et kaebaja taotlus tuleb lahendada uuesti viivitamatult. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõnda enda paigutamist avavanglasse ka siis kui ta avavanglasse paigutamise kriteeriumitele vastab. Kaebajal puudub esialgse õiguskaitse vajadus ka seetõttu, et kaebajal on võimalik esitada vanglale uus taotlus enda avavanglase ümber paigutamiseks. Kaebaja ei saavuta eelnevatel põhjustel ka Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuse nr 5-18/21/11779-2 kehtivuse peatamisega soovitud eesmärki.

14. Kohus jätab X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

15. Toimetada määrus kaebajale kätte ja teadmiseks Tallinna Vanglale.

(allkirjastatud digitaalselt)