3-20-1256/20 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

Kohtuasja number

3-20-1256

Otsuse kuupäev

22.06.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

E.E. kaebus Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a

protokollilise otsuse nr 43 ja Jõhvi Vallavolikogu

18.06.2020. a otsuse nr 227 tühistamiseks ning Jõhvi vallalt

õiglase hüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E.E., esindaja advokaat Raiko Paas

Vastustaja – Jõhvi vald, esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebuse muutmise taotlus ning lubada täiendada kaebust Jõhvi

Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 227 tühistamise nõudega.

2. Jätta E.E. kaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

22.07.2021

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Jõhvi Vallavolikogu esimees E.E. kutsus 29.05.2020. a kutsega nr 1-6/36 (digitoimiku leht

(dtl) 83) kokku Jõhvi Vallavolikogu istungi 04.06.2020 kell 16.00.

2. Jõhvi Vallavolikogu eestseisuse 03.06.2020. a koosoleku protokolli (dtl 21) kohaselt tegi

volikogu esimees E.E. ettepaneku 04.06.2020 istung ära jätta, kuid R.G ja T.E leidsid, et istung

3-20-1256

2(5)

peab toimuma. E.E. teatas 03.06.2020. a e-kirjas (dtl 26–27) volikogu liikmetele, et Jõhvi

Vallavolikogu istung 04.06.2020 kell 16.00 ei toimu.

3. Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020. a istungi protokolli nr 42 (dtl 23–24) kohaselt tutvustas

volikogu liige T.E enne päevakorrapunktide arutelu juurde asumist volikogu esimehe E.E.i

suhtes esitatud umbusaldusavaldust (dtl 88) ning andis selle üle istungi juhatajale. Istungit

juhatas kohal olnud volikogu liikmetest vanima liikme määratud volikogu liige N.N, kes kutsus

istungi lõppedes volikogu uuesti kokku 18.06.2020.

4. Jõhvi Vallavolikogu eestseisuse 12.06.2020. a protokollilise otsusega (dtl 67–68) lülitati

volikogu esimehele umbusalduse avaldamine Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a istungi

päevakorda. Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a istungi kutse edastati volikogu liikmetele

12.06.2020. a e-kirjaga (dtl 72–75).

5. Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a istungi protokolli nr 43 (dtl 64) kohaselt hääletas

Jõhvi Vallavolikogu esimehele umbusalduse avaldamise poolt 12 volikogu liiget, vastu oli

7 volikogu liiget ja 2 volikogu liiget ei hääletanud. Umbusaldusavaldus leidis toetust ja E.E.

vabastati volikogu esimehe ametist.

6. Lähtuvalt Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a istungi avaliku hääletamise tulemustest

otsustas Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 227 (dtl 65) avaldada umbusaldust

Jõhvi Vallavolikogu esimees E.E.ile.

7. Jõhvi Vallavolikogu aseesimees T.P kutsus 25.06.2020. a kutsega nr 1-6/ (dtl 13) kokku

Jõhvi Vallavolikogu istungi 30.06.2020 kell 16.00 ja määras päevakorda mh Jõhvi

Vallavolikogu esimehe valimise.

8. E.E. esitas 30.06.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Jõhvi

Vallavolikogu 04.06.2020. a protokollilise otsuse ja 18.06.2020. a protokollilise otsuse ning

keelata Jõhvi Vallavolikogu 30.06.2020. a istungi päevakorda määratud küsimuste otsustamine

osas, mis puudutab Jõhvi Vallavolikogu uue esimehe valimist.

Kaebuse kohaselt on volikogu 04.06.2020 kogunenud ebaseaduslikult, kuna 03.06.2020

otsustas volikogu eestseisus 04.06.2020. a istungi ära jätta, ning istungit juhtisid volikogu

liikmed, kellel puudus selleks õigus (istungit ei juhtinud kohalolevatest volikogu liikmetest

vanim liige). Seega on 04.06.2020. a istung ning seal vastu võetud otsused (sh 18.06.2020. a

volikogu istungi kokkukutsumine) ebaseaduslikud. Kuna volikogu 18.06.2020. a istungi

kokkukutsumisel oli rikutud oluliselt seadust, ei saa ka 18.06.2020 peetud istung ja seal

vastuvõetud otsused (sh kaebaja ametist tagandamine) olla seaduslikud. Umbusalduse

avaldamisele peab eelnema umbusalduse algatamine ning kui volikogu istungil pole

umbusalduse avaldamist veel algatatud, ei saa volikogu liikmed omaalgatuslikult koguneda

istungile selleks, et avaldada volikogu esimehele umbusaldust (Riigikohtu 16.04.2004. a otsus

asjas nr 3-4-1-12-04, p 25). Volikogu 04.06.2020. a ja 18.06.2020. a protokollilistest otsustest

ei nähtu, et kaebaja suhtes oleks algatatud umbusalduse avaldamine.

Kaebuses esitati esialgse õiguskaitse taotlus, milles kaebaja palus kohtul keelata Jõhvi

Vallavolikogul 30.06.2020. a istungi päevakorras määratud küsimuste otsustamine osas, mis

puudutab uue Jõhvi Vallavolikogu esimehe valimist.

9. Tartu Halduskohus tagastas 03.07.2020. a määrusega kaebuse keelamisnõude osas, jättis

esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata ning jättis kaebuse tühistamisnõuete täpsustamiseks

käiguta. Kohus selgitas, et Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020. a istungi protokoll ei mõjuta

kaebaja subjektiivseid õigusi ega kohustusi ning seda ei ole kaebajal võimalik

tühistamiskaebusega kohtus vaidlustada. Vaidlustada saab Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a

istungil vastu võetud kaebaja umbusaldamise otsust. Kohus märkis, et kui lisaks 18.06.2020. a

istungi protokollile on kaebaja umbusaldamise kohta vormistatud eraldi otsus, võib olla

asjakohaseks nõudeks hoopis selle otsuse tühistamise nõue.

3-20-1256

3(5)

10. E.E. esitas 30.07.2020 kohtule kaebuse täienduse, milles palus tühistada Jõhvi

Vallavolikogu 18.06.2020. a protokollilise otsuse nr 43 ja mõista Jõhvi vallalt kaebaja kasuks

välja õiglane hüvitis kohtu äranägemisel.

10.1. Kaebaja kinnitas, et ei vaidlusta Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020. a protokollilist otsust.

Kaebaja jäi seisukohale, et 04.06.2020 toimunud istung oli õigusvastane, mistõttu oli

õigusvastane ka sellel istungil vastu võetud otsus 18.06.2020. a istungi kokku kutsumise kohta.

10.2. Kaebaja selgituste kohaselt seisneb talle põhjustatud kahju selles, et õigusvastase

volikogu esimehe kohalt tagandamise otsuse tõttu kaotas ta võimaluse saada tasu

ametiülesannete täitmise eest. Volikogu esimehena avalike ülesannete täitmine sarnaneb

ametiülesannete täitmisega avalikus teenistuses ning teenistussuhte õigusvastasel lõpetamisel

on tavapärane hüvitise suurus kolme kuu keskmine palk (vrdl avaliku teenistuse seaduse § 105).

11. Tartu Halduskohus võttis 25.09.2020. a määrusega kaebuse menetlusse.

12. Jõhvi vald palus 26.10.2020. a vastuses jätta kaebus järgmistel põhjendustel rahuldamata.

12.1. Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020. a istung oli seaduslik. E.E. kutsus 29.05.2020. a kirjaga

nr 1-6/36 kokku Jõhvi Vallavolikogu istungi 04.06.2020 vastavalt kohaliku omavalitsuse

korralduse seaduse (KOKS) §-s 43 sätestatud korrale. Volikogu istungi ärajätmiseks või

muutmiseks kehtivad samad nõuded, mis istungi kokkukutsumisel, sh peab istungi ärajätmine

või muutmine toimuma piisava ajavaruga ning see peab olema avalikustatud valla veebilehel

(Jõhvi Vallavolikogu 17.09.2015. a määruse nr 61 „Jõhvi valla põhimäärus“ § 18 lg 3).

Volikogu eestseisusele ei ole antud õigust otsustada volikogu istungite ärajätmise üle. Jõhvi

valla veebilehel ei ole avalikustatud volikogu esimehe allkirjastatud teadet 04.06.2020 toimuma

pidanud istungi ärajätmise kohta. Kohtupraktikas on märgitud, et volikogu tegutsemisvõime ei

saa sõltuda sellest, kes juhatab volikogu istungit, kui juhataja on valitud demokraatlikult

(Riigikohtu 27.06.2001. a otsus asjas nr 3-3-1-35-01).

12.2. Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020 toimunud istungil algatati KOKS §-s 46 sätestatud

korras umbusaldusavaldus kaebaja kui volikogu esimehe suhtes. Umbusaldusavaldus lülitati

Jõhvi Vallavolikogu eestseisuse 12.06.2020. a protokollilise otsusega Jõhvi Vallavolikogu

18.06.2020. a istungi päevakorda. Volikogu liikmed ei ole kogunenud omaalgatuslikult.

18.06.2020. a istungi kutsus kokku kaebaja volikogu esimehena (dtl 72–75). Volikogu liikmed

on istungile kutsutud ja kutses on tehtud teatavaks päevakord. Seega oli 18.06.2020 toimunud

istung seaduslik.

12.3. Lähtuvalt Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a istungi avaliku hääletamise tulemustest

(umbusaldamise poolt 12 häält) otsustas Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a otsusega nr 227

vabastada E.E.i umbusalduse avaldamisega ametist.

13. Tartu Halduskohus kohustas 26.05.2021. a määrusega kaebajat esitama kohtule kirjalik

vastus kaebuse nõude ja põhjenduste täpsustamiseks ning otsustas vaadata haldusasja läbi

kirjalikus menetluses. Kohus selgitas, et praeguses asjas on protokollilise otsuse asemel kohane

vaidlustada Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a otsust nr 227.

14. Kaebaja esitas 03.06.2021 kohtule täiendavad seisukohad.

14.1. Kaebaja kinnitas, et jääb kõigi 30.07.2020 kohtule esitatud nõuete juurde ning tulenevalt

kohtu suunamisest esitab lisaks Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 227 tühistamise

nõude. Kaebaja palub nimetatud otsuse tühistada samadel põhjustel kui Jõhvi Vallavolikogu

18.06.2020. a protokollilise otsuse nr 43. Kaebaja leiab, et umbusalduse avaldamiseks piisas

umbusaldamise faktist ning eraldi haldusakti andmine ei olnud vajalik. Kui selline haldusakt

anti, siis ei ole seda kaebajale nõuetekohaselt teatavaks tehtud.

14.2. Kaebajale on põhjustatud kahju sellega, et vastustaja on rikkunud kaebajale umbusalduse

avaldamisel norme, mille kohaselt umbusalduse algatamine toimub volikogu istungil

3-20-1256

4(5)

(KOKS § 46 lg 11) ning umbusalduse avaldamise küsimus lülitatakse volikogu järgmise istungi

päevakorda (KOKS § 46 lg 2).

14.3. Kaebaja leiab, et menetluslikud rikkumised mõjutasid asja otsustamist. Umbusalduse

avaldamine, ilma et seda oleks eelmisel istungil volikogus algatatud, on sisuline puudus, mis

välistas 18.06.2020 kaebajale umbusalduse avaldamise. Umbusalduse algatamise ja

umbusalduse avaldamise ajaline eristamine annab esimehele võimaluse esitada omapoolsed

selgitused umbusalduse põhjustanud asjaolude kohta ning vähendab tõenäosust, et umbusaldust

avaldatakse kergekäeliselt ja läbimõtlematult.

KOHTU SEISUKOHT

15. Kohus on võtnud menetlusse nõuded Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a protokollilise

otsuse nr 43 tühistamiseks ning kahju hüvitamiseks seoses õigusvastase umbusalduse

avaldamisega. Kaebuse nõude ja aluse muutmine on lubatud kuni kirjalikus menetluses

taotluste esitamise tähtaja möödumiseni (HKMS 49 lg 1). Kaebaja on eelnimetatud ajaks

esitanud täiendavalt nõude Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a otsuse nr 227 tühistamiseks.

Kohus selgitab, et volikogu protokollilise otsusega nr 43 on fikseeritud umbusaldushääletuse

tulemus ja umbusalduse avaldamine ning sellel otsusel on õiguslik mõju, milleks on volikogu

esimehe kohustustest vabastamine vastavalt KOKS § 46 lg-le 3. Samas sätestab KOKS § 7 lg 2,

et volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid. Vastavalt Jõhvi valla põhimääruse

§ 22 lg-le 5 lisatakse vastuvõetud otsuste originaaleksemplarid volikogu istungi protokollile.

Praeguses asjas on Jõhvi Vallavolikogu võtnud vastu otsuse nr 227, mille sisu (avaldada

lähtuvalt hääletamise tulemustest kaebajale umbusaldust) kattub protokollilise otsusega nr 43.

Õigusselguse tagamiseks on praegusel juhul kohane lahendada nii protokollilise otsuse nr 43

kui ka selle alusel antud otsuse nr 227 tühistamisnõuded.

Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse muutmise taotluse ning lubab kaebuse nõuete

täiendamist otsuse nr 227 tühistamise nõudega. Vastustajal oli võimalik avaldada vastava nõude

osas arvamust täiendavatele menetlusdokumentidele vastuväidete esitamiseks määratud tähtaja

jooksul.

16. Kaebaja viitas, et 18.06.2020. a otsust nr 227 ei ole kaebajale nõuetekohaselt teatavaks

tehtud. Kohus märgib, et kaebaja osales volikogu 18.06.2020. a istungil (dtl 64 ja 66) ning sai

otsuse sisust (avaldada kaebajale umbusaldust) teada istungil. KOKS § 23 lg 3 järgi jõustub

volikogu otsus teatavaks tegemisest. Otsuse teatavaks tegemine haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 61 lg 1 tähenduses hõlmab ka selle tutvustamist suuliselt.

17. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse poliitilisse otsustusprotsessi ning

umbusalduse avaldamise otsuse kohtulik kontroll saab piirduda üksnes umbusalduse

avaldamise algatamist ja volikogus otsuse tegemist reguleerivate menetlusnormide järgimise

kontrollimisega. Menetlus- ja vormivead saavad tingida otsuse tühistamise üksnes juhul, kui

need rikkumised võisid mõjutada asja otsustamist (HMS § 58 ja riigivastutuse seaduse § 3 lg 3

p 1). Kui sarnane otsus oleks vastu võetud ka ilma menetlusreegleid rikkumata, ei ole haldusakti

tühistamine põhjendatud.

18. Kaebaja on ekslikul seisukohal, et volikogu istungil ei olnud toimunud tema suhtes

umbusalduse algatamist. Riigikohus on selgitanud, et volikogu liikmed ei saa omaalgatuslikult

koguneda istungile selleks, et avaldada volikogu esimehele umbusaldust, kuid nad saavad

omaalgatuslikult koguneda istungile selleks, et algatada umbusalduse avaldamine (vt

Riigikohtu 16.04.2004. a otsus asjas nr 3-4-1-12-04, p-d 21 ja 25). Seega ei ole praeguses asjas

määrav, kas Jõhvi Vallavolikogu kogunes 04.06.2020. a istungile varasema kutse alusel (vt

määruse p 1) või omal algatusel. Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020. a istungi protokolliga nr 42

(dtl 23–25) on tõendatud, et vastaval kuupäeval aset leidnud volikogu istungil toimus

umbusalduse algatamine E.E.i suhtes.

3-20-1256

5(5)

19. Jõhvi Vallavolikogu 04.06.2020. a istungi protokollist nr 42 ja kvoorumilehest (dtl 23–25)

ning 04.06.2020. a umbusaldusavaldusest (dtl 88) nähtub, et kaebaja umbusalduse algatas

9 volikogu liiget 21-st. Seega oli täidetud KOKS § 46 lg-st 1 tulenev nõue, et umbusalduse võib

algatada vähemalt neljandik volikogu koosseisust. Samuti nähtub Jõhvi Vallavolikogu

04.06.2020. a istungi protokollist nr 42, et sellel istungil tutvustas volikogu liige T.E enne

päevakorrapunktide arutelu juurde asumist kaebaja suhtes esitatud umbusaldusavaldust ning

andis selle üle istungi juhatajale. Eeltoodust tulenevalt toimus 04.06.2020 kaebaja suhtes

umbusalduse algatamine volikogu istungil vastavalt KOKS § 46 lg-le 11.

20. Kaebaja poolt väidetud menetluslik eksimus, et 04.06.2020. a volikogu istungit juhatas

selleks õigust mitteomav isik, ei saanud mõjutada umbusalduse algatamist ega umbusaldus-

menetluse tulemust. Pole põhjust arvata, et volikogu istungi juhatamisel kellegi teise poolt oleks

jäetud umbusaldus algatamata. Seega ei saanud volikogu istungi juhatamine volikogu liikme

N.N poolt mõjutada kaebaja suhtes algatatud umbusaldusmenetluse tulemust.

21. Kaebaja hinnangul oli ebaseaduslik ka 04.06.2020. a istungil vastu võetud otsus järgmise

volikogu istungi kokkukutsumiseks 18.06.2020. Kohus kaebaja seisukohaga ei nõustu. Jõhvi

Vallavolikogu 18.06.2020. a istung oli kokku kutsutud esialgu 04.06.2020. a istungi juhataja

poolt (dtl 24) ning täiendavalt kaebaja enda ettepaneku alusel ja Jõhvi Vallavolikogu

eestseisuse 12.06.2020. a protokollilise otsusega vastavalt KOKS § 46 lg-le 2 (dtl 67). Kohtule

esitatud materjalidest nähtub, et volikogu 18.06.2020. a istung kutsuti kokku seaduses

sätestatud korras (vt määruse p 4, dtl 67–68), mh edastati 12.06.2020 volikogu liikmetele kutse

18.06.2020. a istungile koos päevakorra projekti ning Jõhvi Vallavolikogu esimehele

umbusalduse avaldamise otsuse eelnõu projektiga (dtl 72–75). Seega oli umbusalduse

algatamine kaebajale teada hiljemalt 12.06.2020, mil ta tegi ettepaneku kutsuda kokku

18.06.2020. a istung. Ühtlasi on umbusalduse algatamine ja umbusalduse avaldamine praeguses

asjas ajaliselt eristatud selliselt, et kaebajal oli võimalik esitada omapoolsed selgitused

umbusalduse põhjustanud asjaolude kohta enne umbusaldushääletust.

22. Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a istungi protokollist ei nähtu, et keegi istungil osalenutest

oleks nõudnud istungi edasilükkamist või esitanud vastuväiteid umbusalduse avaldamise üle

hääletamisele. Umbusaldushääletus oli avalik vastavalt KOKS § 46 lg 3 ls-le 1 ning volikogu

koosseisu häälteenamusega (12 poolthäält) otsustati kaebajale umbusalduse avaldamise poolt

(dtl 64).

23. Umbusalduse avaldamine volikogu esimehele on volikogu ainupädevuses vastavalt

KOKS § 22 lg 1 p-le 18. KOKS § 46 lg 3 teisest lausest tuleneb, et umbusalduse avaldamine

vabastab volikogu esimehe tema kohustustest ja ametist. Volikogu esimehele umbusalduse

avaldamise näol on tegemist volikogu poolt tehtava poliitilise otsusega, mille puhul puudub

õiguslik kohustus otsust põhjendada.

24. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebaja suhtes umbusalduse algatamine ja

umbusalduse avaldamine toimus seaduses sätestatud korda järgides. Seega on Jõhvi

Vallavolikogu 18.06.2020. a protokolliline otsus nr 43 ja Jõhvi Vallavolikogu 18.06.2020. a

otsus nr 227 õiguspärased ning nende tühistamiseks puudub alus. Kuna kaebaja suhtes läbi

viidud umbusaldusmenetlus ja volikogu esimehe kohalt vabastamine toimus õiguspäraselt,

puudub alus ka hüvitise välja mõistmiseks. Kaebus jääb seetõttu tervikuna rahuldamata.

25. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 250 eurot, mis jääb HKMS § 108 lg 1

alusel tema enda kanda. Muid kuludokumente ega menetluskulude nimekirja ei ole

menetlusosalised kohtule esitanud. Muud võimalikud menetluskulud jäävad poolte endi kanda

(HKMS § 109 lg 1 ls 4).

/allkirjastatud digitaalselt/