3-21-1208/7 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuniks

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

22.06.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1208

Haldusasi

XX

kaebus

Viimsi

Vallavalitsuse

02.02.2021

ettekirjutuse-hoiatuse ja 28.04.2021 korralduse nr 183

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX, esindaja Urmas Mark

Vastustaja – Viimsi vald, esindaja Karin Mägi

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 10.06.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 10.06.2021 määruse

resolutsiooni punkti 5 peale.

2. Rahuldada XX määruskaebus.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2021 määruse resolutsiooni punkt 5. Teha uus

määrus, millega rahuldada XX esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada Viimsi

Vallavalitsuse 02.02.2021 ettekirjutuse-hoiatuse täitmine.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252

lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viimsi Vallavalitsuse järelevalveinspektor kontrollis 26.06.2020 Viimsi alevikus aadressil

Jasmiini tee 6 asuvat ridaelamut ja tuvastas, et Jasmiini tee 6//8//10–B3 (Jasmiini tee 6-3)

asuva ridaelamuboksi terrassi kohale on ehitatud varikatus. Jasmiini tee 6-3 kinnisasja

omanikud QQ ja XX selgitasid Viimsi vallale, et soovivad varjualuse seadustada ja

esitavad selleks ehitusprojekti koos naabrite kirjaliku nõusolekuga.

2. Viimsi vald edastas 12.01.2021 Jasmiini tee 6-3 omanikele ettekirjutuse eelnõu ning andis

võimaluse esitada vastuväited. XX selgitas 22.01.2021, et terrassi suurus on alla 20 m2,

mistõttu ei pidanud ta selle kohale varikatuse rajamisest kohalikku omavalitsust teavitama.

3. Viimsi Vallavalitsus tegi korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lg 1 ja § 28 ning ehitusseadustiku

2(7)

(EhS) § 130 ja § 132 lg 3 p 2 alusel 02.02.2021 ettekirjutuse-hoiatuse, millega kohustas QQ

ja XX likvideerima Jasmiini tee 6-3 küljes asuv varikatus ja viima ehitis vastavusse ehitusloa

saanud ehitusprojektiga hiljemalt 30.04.2021.

26.06.2020 paikvaatlusel tuvastati, et Jasmiini tee 6-3 ridamaja ühele boksile on terrassi kohale

ehitatud varikatus. Naabri sõnul langeb varikatuselt tema kinnistule lumi ja vesi. Varikatuse

ehitust ei ole ehitusloa saanud projektis ette nähtud ja see muudab hoone fassaadi, mistõttu ei

vasta ridaelamu ehitisregistri koodiga 120299944 ehitusloa saanud ehitusprojektile. Varikatuse

ehitamisega on suurenenud Jasmiini tee 6 asuva ridaelamu pind. Varikatusest lähtuvad

naabritele kahjulikud mõjutused, mida ei ole võimalik vältida.

Omanik ei ole taotlenud ehitusluba või esitanud ehitusteatist ehitise laiendamiseks. Ridaelamu

väliskonstruktsioonid ja ehitise fassaad on korteriomanike kaasomand, mille korrashoiuks

vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase

korteriühistu valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. Kaasomandi

eset kasutades kohustub omanik hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele

ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.

Ettekirjutuses sisaldus hoiatus, et selle tähtaegsel täitmata jätmisel rakendab Viimsi vald

sunniraha 320 eurot.

4. XX esitas vaide, mille Viimsi Vallavalitsus jättis 28.04.2021 korraldusega nr 183

(vaideotsus) rahuldamata.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse 02.02.2021 ettekirjutuse-hoiatuse ja

28.04.2021 vaideotsuse tühistamiseks.

Kaebaja rajatud varikatus vastab ehitamisele kehtestatud nõuetele, sest EhS lisa 1 kohaselt pole

alla 20 m2 suuruse varikatuse rajamiseks nõutav kohaliku omavalitsuse luba. Küsimuse

lahendamine kuulub Korteriühistu Jasmiini tee 6//8//10 pädevusse ja kaebaja on varikatuse

ehituse korteriühistuga kooskõlastanud. Kaebajale teadaolevalt ei ole ükski korteriomanik

korteriühistule kaebust esitanud ning võimaliku nõude esitamisel kuuluks see lahendamisele

tsiviilkohtumenetluse korras. Lisaks ei ole vastustaja kontrollinud väidetava kaebuse

paikapidavust. Pole olemas kinnisasja, mida võiks nimetada “naabri kinnistuks”. Vaidlusalune

terrass, varikatus ja maa-ala, millele teoreetiliselt võib varikatuselt langeda lumi või vesi, ei

kuulu ühegi korteri eriomandi osa koosseisu, vaid on kõikide korteriomanike kaasomandi

esemeks. Varikatuselt lähtuva lume ja vee koristamise või ärajuhtimise ja sellest tõusetuvate

nõuete lahendamine sama kinnistu piires ei kuulu vastustaja pädevusse.

Kohalik omavalitsus peab tagama, et valla territooriumil ei toimuks ebaseaduslikku

ehitustegevust, kuid EhS §-st 130 tulenevalt teostatakse järelevalvet eelkõige ehitise ohutuse

kontrollimise eesmärgist lähtuvalt. Üksnes ehitamise formaalne õigusvastasus ei saa olla

lammutamisettekirjutuse tegemise aluseks. Võimu teostamine peab vastama seadustele ning

olema proportsionaalne. Üksi õigusakt ei kohusta kohalikku omavalitsust reageerima

formaalsetele ja mitteolulistele mittevastavustele. Mitteoluline erinevus tegelikkuse ja projekti

vahel ei põhjusta praegusel juhul mingisugust ohtu ja võimalikud naabrite vahelised vaidlused

tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluses.

Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus ettekirjutuse-hoiatuse täitmise peatamiseks.

Kaebaja eesmärgiks on varikatuse säilitamine. Varikatuse lammutamine enne lõpliku

kohtulahendi jõustumist muudaks asja edasise menetlemise ebaotstarbekaks. Lisaks kaasnevad

kaebajale varikatuse täieliku lammutamise ja utiliseerimisega märkimisväärsed kulud, millega

Viimsi vald pole huvide kaalumisel üldse arvestanud.

3(7)

6. Viimsi vald palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata, sest kaebus on

perspektiivitu. Vastustaja jäi vaidlustatud haldusaktides toodud seisukohtade juurde.

Kaebaja õigused ei ole ohustatud, kuna detailplaneeringust ja ehitusprojektist tulenevalt ei ole

talle kunagi antud õigust ebaseaduslikult ja fassaadi muutvalt varikatust ehitada. Kaebajale on

juba enne ettekirjutuse-hoiatuse andmist selgitatud, et kõnealust varikatust ei tohi seal asuda.

Kaebaja ei ole järginud järelevalveosakonna tehtud suulist hoiatust ning ehitise ehitamine ja

sellest tulenevad kulutused olid kaebaja enda risk. Samuti on kaebaja ehitanud ehitise valmis

selleks ehitusteatist esitamata. Kaebajal ei ole õigust kaasomandis olevat kinnistut vastavalt

tema võimalustele ja soovidele täis ehitada selleks kõigi kaasomanike nõusolekut saamata.

Ettekirjutuse täitmise vastu on avalik huvi. Välistada tuleb ebaseaduslik ehitamine valla

territooriumil. Avalikuks huviks on ka ehitusloa järgimise kohustus, sest arhitektuurse rajatise

omavoliline moonutamine ei pruugi sobida keskkonda, ei ole õigustatud kolmandate isikute

vaatepunktist ja ühtlasi rikub autoriõigusi, mis on ehitise arhitektil, kelle teosele on luba

küsimata tehtud lisandusi. Arvestada tuleb ka naabri huvidega. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei tohi olla kolmandate isikute suhtes ebaõiglane. Ehitamisel peab järgima

seaduses sätestatud nõudeid ja arvestama naabrite huvidega seaduses sätestatud nõudeid silmas

pidades. Naaber on menetluses vastustajale selgitanud, milles seisneb tema kaasomandi osale

langev kahjulik ja püsiv mõju.

7. Tallinna Halduskohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse 10.06.2021 määrusega

(resolutsiooni p 5) rahuldamata.

Kaebaja on esialgse õiguskaitse vajadust põhjendanud asjaoluga, et varikatuse lammutamine

enne asjas tehtava kohtulahendi jõustumist muudaks edasise menetluse ebaotstarbekaks, kuna

kaebaja tegelik eesmärk on varikatuse säilitamine. Lisaks kaasneksid lammutamise ning

utiliseerimisega kaebajale märkimisväärsed kulud. Kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus,

kuna ettekirjutuse-hoiatuse täitmine kohtumenetluse ajal muudab kaebusega taotletava

eesmärgi saavutamise (varikatuse säilitamine olemasoleval kujul) võimatuks. Kuigi

ettekirjutuse-hoiatuse täitmise tähtaeg on kaebuse esitamise hetkeks möödunud, puuduvad

andmed, et ettekirjutus oleks juba täidetud. Kaebaja on kohtusse pöördunud oma omandiõiguse

kaitseks ning kaebaja saab seda subjektiivset õigust kaitsta sõltumata asjaolust, kas

ehitustegevus on olnud õiguspärane või mitte. Esialgse õiguskaitse vajadust ei välista hilisem

kahju hüvitamise võimalus.

Üldiselt on esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise aluseks kaebuse ilmselge

perspektiivitus (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p-d 15, 28). Kaebust ei saa

pidada ilmselgelt perspektiivituks, kuigi selle edulootused väga madalad. EhS § 12 lg 1 kohaselt

tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid.

Vaidlust ei ole selles, et Jasmiini tee 6-3 ehitusprojekt ja 27.03.2006 väljastatud ehitusluba nr

6102 ei näinud ette varikatuse ehitamist. EhS § 19 lg 1 p-dest 1 ja 2 tulenevalt peab omanik

tagama ehitise, ehitamise ja ehitise kasutamise vastavuse õigusaktidest tulenevatele nõuetele,

sh peab omanik tagama ehitise vastavuse planeeringule või projekteerimistingimustele (p 1)

ning ehitamiseks ja ehitise kasutamiseks vajalike lubade olemasolu ning nõutavate teavituste ja

teadete esitamise (p 2). Puudub vaidlus, et kaebaja ei ole esitanud vastustajale ehitusteatist ega

ehitusprojekti ehitise laiendamiseks (varikatuse ehitamiseks). Vastustaja on õigesti märkinud,

et kaebajal puudub õiguspärane ootus ebaseaduslikult ehitatud ehitise tagantjärele

seadustamisele. Lammutamisettekirjutus on kaalutlusotsus (EhS § 132 lg 3 p 2). Kui isik ehitab

vastuolus teiste isikute ja avaliku huviga, võtab ta riski, et hiljem võidakse nõuda selle vara

eemaldamist. Lammutamiskohustuse kaalumisel ei ole keelatud arvestada asjaoluga, et ehitis

4(7)

püstitati ebaseaduslikult; omavalitsus peab omavolilise ehitise avastamisel kaaluma

ehitusnormide rikkumise tõsidust ja iseloomu ning ehitise lammutamise vajalikkust (vt

Riigikohtu 26.11.2002 otsus nr 3-3-1-64-02, p 10). Vaidlusaluses otsuses on vastustaja esitanud

kaalutlused lammutamisettekirjutuse tegemiseks.

Ehitusloa menetlus on käsitatav ka naabrite vahelise kokkuleppena (naabrid kaasatakse

menetlusse) ning on avalik huvi, et seda täidetakse. Samuti seisneb avalik huvi selles, et

õigusliku aluseta ehitiste seadustamine ei saaks normiks ega looks pretsedenti. Ka EhS

seletuskirjas on selgitatud, et seadustamise eesmärk ei tohiks olla ebaseadusliku ehitamise

soodustamine. Oluliseks avalikuks huviks on ka kehtivatest õigusaktidest kinnipidamise

tagamine. Kuna ehitis on püstitatud õigusliku aluseta, ei ole kaebaja kaitstav õigus ja ootus

ebaseadusliku ehitise säilimise vastu kohtumenetluse ajal ülekaalukas. Arvestades, et kaebuse

perspektiiv on väga väike ning haldusakti täitmise vastu on arvestatav avalik ja kolmanda isiku

huvi, tuleb esialgse õiguskaitse taotlus jätta rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

8. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 10.06.2021 määruse

resolutsiooni p 5 ning teha uus määrus, millega rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja peatada

02.02.2021 ettekirjutuse-hoiatuse täitmine.

Vastustaja esitas kaebajale 15.06.2021 haldusakti tunnustele vastava dokumendi „19.05.2021

Ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele pööramine”, millega kohustas kaebajat tasuma sunniraha 320

eurot hiljemalt 21.06.2021. Kuna kaebaja esitas ettekirjutuse-hoiatuse peale vaide, jäi ta ilma

võimalusest täita ettekirjutus sunniraha maksmata. Halduskohus ei arvestanud üldse

sunnirahaga, sest liigselt tasutud sunniraha tagasinõudmine nõuab eraldi menetlemist ja on

tavalise inimese jaoks liialt koormav. Kaebaja huvi on säilitada varikatus, kuid kui kohus

otsustab, et see tuleb likvideerida, siis kaebaja seda ka teeb. Jääb selgusetuks, millist avalikku

või kolmandate isikute huvi teenib 320 euro kandmine Viimsi valla eelarvesse.

Kohus pole arvestanud asjaoluga, et varikatuselt teoreetiliselt langeda võiv vesi ja lumi saab

sattuda üksnes kaebaja eriomandiosale või kõigi korteriomanike kaasomandi esemeks olevale

kinnistu osale, kuid mitte ühegi kaasomaniku eriomandiosale. Seega ei riku varikatuse

olemasolu ühegi kaasomaniku õigusi moel, mis nõuaks kohest ja viivitamatut sekkumist ning

õigustaks varikatuse kohest likvideerimist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebuse halduskohtu 10.06.2021 määruse resolutsiooni p 5 peale saab võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, §

252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54

ja 205 sätestatud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1

ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9). HKMS § 210 lg 1 ls 3 alusel lahendab määruskaebuse

üks ringkonnakohtunik.

10. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab kohtumenetluse ajal isiku

õiguste kaitsmiseks enne põhivaidluse lõppemist. Esialgse õiguskaitse vajaduse

vältimatuteks eeltingimusteks on subjektiivse õiguse olemasolu, mida esialgse

õiguskaitsega soovitakse kaitsta ning oht selle õiguse pöördumatuks kahjustamiseks juba

kohtumenetluse ajal (HKMS § 249 lg 1). Esialgse õiguskaitse vajadus puudub mh siis, kui

on ilmselge, et vaidlustatud haldusakt ei saa kaebaja õigusi riivata. Kui vaidlustatud

haldusakt ei riiva ilmselgelt isiku õigusi, ei saa see ka isiku õiguste kaitset raskendada ega

5(7)

võimatuks teha. Seejuures ei ole kaitstavad ainult põhiõigused ja -vabadused. Kaitstav

õigus võib võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist (vt nt Riigikohtu 25.11.2019 määrus

nr 3-17-1930, p 14.1). Riive ei pea vajaduse jaatamiseks olema kindel, vaid piisab selle

kahjustamise ohust (Riigikohtu 22.09.2014 otsus nr 3-3-1-59-14, p 12). Kohus kohaldab

esialgset õiguskaitset, kui vaidlustatud haldusorgani tegevusest tulenevat negatiivset mõju

ei ole kaebajale ka soodsa kohtulahendiga võimalik hiljem kõrvaldada või on selle hilisem

heastamine ebaotstarbekas. Pöördumatute tagajärgede saabumine ei pea olema esialgse

õiguskaitse määruse tegemise ajal kindel, kohus peab arvestama ka kahjulike tagajärgede

saabumise ohuga. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui kaebust ei saa pidada ilmselgelt

perspektiivituks ning arvestades esialgse õiguskaitse erinevaid tagajärgi ei saa avalik huvi

ja puudutatud isiku õigused vaidlusaluse tegevuse suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamise

tõttu ülemääraselt kahjustada (HKMS § 249 lg 3).

11. Halduskohus leidis õigesti, et kaebus on esitatud kaebaja omandiõiguse kaitseks ja kaebajal

on esialgse õiguskaitse vajadus. Ringkonnakohus ei korda selles osas halduskohtu määruse

põhjendusi (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4).

12. Esialgset õiguskaitset ei saa praeguses asjas jätta kohaldamata kaebuse ilmselge

perspektiivituse argumendil.

Kaebaja ei ole vaidlustanud halduskohtu määruses toodud seisukohta, et Jasmiini tee 6 elamu

ehitusprojekt ja 27.03.2006 väljastatud ehitusluba ei näinud ette varikatuse ehitamist, samuti

seda, et kaebaja ei ole esitanud varikatuse ehitamise kohta ehitusteatist ega ehitusprojekti.

Samas kaebaja hinnangul ei ole varikatuse ehitamine käsitatav Jasmiini tee 6 hoone

laiendamisena EhS § 4 lg 2 tähenduses, mille kohta on vaja esitada ehitusteatis, vaid tegemist

on eraldiseisva, alla 20 m2 ehitusaluse pinnaga rajatisega, millele EhS lisa 1 järgi ei kohaldu

ehitusteatise esitamise nõue. Selle kaebaja väite õigsust tuleb täpsemalt kontrollida asja sisulisel

lahendamisel.

Vastustaja tugines 02.02.2021 ettekirjutuse-hoiatuse tegemisel EhS § 132 lg 3 p-le 2, mille järgi

võib korrakaitseorgan otsustada ehitise lammutamise, kui ehitise ebaseadusliku ehitamisega on

kinnisasja omanikule või kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikele kaasnenud püsiv

negatiivne mõju, mis on üleliia koormav ja mida ei ole võimalik piisavalt vähendada ega

leevendada. Seega ei piisanud vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse tegemiseks pelgalt sellest, et

ehitis on püstitatud õigusliku aluseta. Kaebusele lisatud tõendite pinnalt – haldusasja toimikut

ei ole vastustaja kohtule veel esitanud – ei ole selge, kas varikatuselt väidetavalt naabri

parkimiskohale libisev lumi või vesi on selline negatiivne mõju, mis koormab naabrit üleliia ja

mida ei ole võimalik näiteks varikatuse regulaarse lumest puhastamise või vee mujale

juhtimisega leevendada. Tuleb siiski märkida, et püsiv negatiivne mõju kaasomanikele võib

põhimõtteliselt väljenduda ka hoone fassaadi olulises ja omavolilises muutmises, mis moonutab

hoone ehitusprojekti kohast välisilmet ja võib seeläbi mõjutada kaasomanike kinnisasja osade

väärtust. Seda, kas vastustaja on ettekirjutuse-hoiatuse tegemisel kaebaja ja kolmandate isikute

õigusi ning avalikke huve õiguspäraselt kaalunud, sh arvestanud kaebajale kaasnevate

kuludega, tuleb samuti hinnata asja sisulise läbivaatamise käigus.

13. Seega sõltub esialgse õiguskaitse kohaldamine kaebaja, kolmandate isikute ja avalikele

huvidele antavast kaalust.

14. Vaidlustatud ettekirjutus-hoiatus riivab kaebaja omandiõigust. Kaebaja õiguste riive ei ole

siiski eriti intensiivne. Varikatus on ehitatud tõenäoliselt soojemal aastaajal kasutatava

terrassi kohale ega ole ka siis terrassi kasutamiseks vältimatult vajalik, arvestades, et asja

materjalide kohaselt on kaebaja kasutanud terrassi varem ilma varikatuseta. Varikatuse

6(7)

lammutamine ja utiliseerimine tekitab kaebajale ebamugavusi ja kulusid. Varikatuse

lammutamine ei ole eelduslikult siiski kuigi keeruline ega kulukas, sest kaebaja

haldusmenetluses antud selgituse järgi ei ole terrassi laudisele toetuv varikatus maa, terrassi

ega hoone seina külge kuidagi kinnitatud. Teisalt on varikatuse lammutamine ja

utiliseerimine tarbetu, kui kohtumenetluse käigus leiab kaebaja võimaluse nt varikatus

seadustada või kohus tühistab vaidlusaluse ettekirjutuse-hoiatuse. Ettekirjutuse-hoiatuse

täitmise peatamata jätmise korral ähvardab kaebajat ka sunniraha, mida vastustaja on

asunud juba sisse nõudma (vt määruskaebuse lisa).

Sunniraha võib rakendada korduvalt.

Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja naabritele või muudele isikutele lähtuks kõnealusest

varikatusest mingit otsest ja vahetut ohtu. Ilmastikust tingitud mõjutusi (vihmavesi, lumi) naabri

parkimiskohale on võimalik leevendada või need sootuks välistada varikatuse regulaarse lumest

puhastamise või vee naabri parkimiskohalt eemale juhtimisega ning seda tuleb kaebajal

vajadusel ka teha. Ehitusprojektile mittevastav varikatus, mis muudab Jasmiini tee 6 elamu

välisilmet, võib olla mõne kaasomaniku jaoks visuaalselt häiriv ning täielikult ei saa välistada

ka mõju naabrite korteriomandite turuväärtusele. Samas on kaebaja esitanud varikatuse joonise,

mille järgi Korteriühistu Jasmiini tee 6//8//10 juhatuse liikmed ja üks kaasomanik, kellele

kaebaja väitel on varikatuse mõjud kõige suuremad, on selle ehitamisega nõustunud (dtl 26).

Seega ei riiva esialgse õiguskaitse kohaldamine kolmandate isikute õigusi väga intensiivselt.

Avalikuks huviks on mh tagada, et igasugune ehitamine toimub kooskõlas õigusaktidega.

Ebaseaduslikku ehitamist ei peaks soodustama ja õigusvastane ehitamine ei tohiks anda

kellelegi mingeid eeliseid. Teisalt on valminud ebaseadusliku ehitise lammutamine siiski kõige

äärmuslikum meede, mille kiireks elluviimiseks on tungiv avalik huvi eeskätt juhul, kui ehitis

võib olla ohtlik või sellest lähtuvad muud olulised negatiivsed mõjud. Vastustaja ei väida ja ka

asja materjalidest ei nähtu, et praegu oleks tegemist sellise olukorraga. Asja materjalidest saab

järeldada, et kui vastustaja alustas järelevalvemenetlust, oli kaebaja kõnealuse varikatuse

korteriühistu juhatusega kooskõlastatult juba valmis ehitanud. Seega ei ole kaebaja teadlikult

eiranud vastustaja antud keeldu varikatust ehitada või ehitamisega jätkata. Esialgse õiguskaitse

kohaldamine ei välista varikatuse lammutamist, kui kaebus jääb rahuldamata, vaid üksnes

lükkab lammutamise kohtumenetluse ajaks edasi.

15. Eelneva põhjal leiab ringkonnakohus, et praeguse vaidluse asjaoludel on kaebaja õigused,

kolmandate isikute huvid ja avalik huvi mõistlikus tasakaalus, kui kohaldada esialgset

õiguskaitset ja peatada vaidlustatud ettekirjutuse-hoiatuse täitmine.

16. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas vastustaja talle 15.06.2021 haldusakti

tunnustele vastava dokumendi „19.05.2021 Ettekirjutuse-hoiatuse täitmisele pööramine”,

millega kohustas kaebajat tasuma sunniraha 320 eurot hiljemalt 21.06.2021. Sellega seoses

viitab ringkonnakohus Riigikohtu praktikale, mille järgi sunniraha sissenõudmine ei ole

haldusakt, vaid sunniraha nõutakse sisse menetlustoimingutega (vt täpsemalt Riigikohtu

19.06.2019 otsus nr 3-17-1059, p 13; 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 11). Haldusorgani

toiminguid sunniraha rakendamisel on isikul võimalik vaidlustada halduskohtus.

Asjakohaseid nõudeid selgitas Riigikohus otsuses nr 3-3-1-72-14 (p 15). Ka praeguses asjas

võib olla asjakohane täiendada kaebust keelamis- või kohustamisnõudega. Kaebuse

muutmise lubatavuse ja otstarbekuse otsustab halduskohus (vt HKMS § 49 lg 1).

17. Ringkonnakohus märgib veel, et kuna sunniraha võib nõuda üksnes ettekirjutuse täitmisele

kallutamiseks (haldusmenetluse seaduse § 107 lg 2, asendustäitmise ja sunniraha seaduse

§ 3 lg‑d 2 ja 3; vt ka Riigikohtu 22.04.2015 otsus nr 3-3-1-72-14, p 14), välistab 02.02.2021

7(7)

ettekirjutuse-hoiatuse täitmise peatamine esialgse õiguskaitse korras edaspidi kaebaja

suhtes sunniraha kohaldamise ettekirjutuse-hoiatuse tähtajaks täitmata jätmise eest või

muud sundtäitmise toimingud. Juba tasutud sunniraha ei pea kaebajale esialgse õiguskaitse

määruse täitmiseks tagastama.

18. Asjaolude olulise muutmise korral võib igas menetlusstaadiumis esialgset õiguskaitset

muuta või tühistada.

19. Eelnevat arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse, tühistab halduskohtu

10.06.2021 määruse resolutsiooni p 5 ja teeb uue määruse, millega peatab esialgse õiguskaitse

korras vastustaja 02.02.2021 ettekirjutuse-hoiatuse täitmise.

(allkirjastatud digitaalselt)