3-21-1155/8 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

21.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1155

Haldusasi

X’i kaebus Tallinna Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses

elektroonilise relvaga tehtud rünnakuga; vanglas pidamisega

ilma elektroonilise relva eest kaitsmata ning meditsiiniabi

osutamata jätmisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla

RESOLUTSIOON

1. Tagastada hüvitamiskaebus, seoses meditsiiniabi osutamata jätmisega, halduskohtu

pädevuse puudumise tõttu.

2. Tagastada hüvitamiskaebus, seoses elektroonilise relvaga tehtud rünnakuga ja vanglas

selle eest kaitsmata, kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu.

3. Jätta läbi vaatamata menetlusabi taotlus riigilõivust vabastamiseks.

4. Jätta rahuldamata menetlusabi taotlus käesoleva määruse tõlkimise kuludest

vabastamiseks.

5. Saata määrus kaebajale ja teadmiseks Tallinna Vanglale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Tallinna Halduskohtule saabus 28.05.2021 X’i kaebus (14.06.2021 tõlge), milles kaebaja taotleb

Tallinna Vanglalt kahju hüvitamist seoses elektroonilise relvaga tehtud rünnakuga, vanglas

pidamisega ilma elektroonilise relva eest kaitsmata ja meditsiiniabi osutamata jätmisega. Kaebaja

väidete kohaselt on Tallinna Vangla vastanud kahjunõudele 19.04.2021 vastusega nr 5-

37/21/25-2.

2. Tallinna Vangla edastas 20.06.2021 kohtule kaebuses viidatud Tallinna Vangla 19.04.2021 vastuse

nr 5-37/21/25-2 koos selle aluseks oleva kaebaja 16.02.2021 kahju hüvitamise taotlusega. Vangla

selgitas, et kaebaja nõudis viidatud pöördumises hüvitist 15.02.2021 raviteenuse osutamisega

seonduvalt ja vangla teatas kaebajale 19.04.2021 vastuses, et sellise vaidluse lahendamine kuulub

maakohtu pädevusse. Vangla selgitas, et 19.04.2021 vastuses ei ole lahendatud kaebaja kahjunõuet

seoses elektroonilise relvaga tehtud rünnakuga või vanglas pidamisega ilma elektroonilise relva eest

kaitsmata, kuna 16.02.2021 kahju hüvitamise taotluses kaebaja selle eest hüvitist ei nõudnud. Küll

aga on Tallinna Vanglas 22.04.2021 nr-ga 5-37/21/116-1 ning 27.04.2021 nr-ga 5-37/21/127

registreeritud kaebaja erinevad pöördumised, milles ta mh nõuab hüvitist seonduvalt elektronrelvaga

– nimetatud pöördumised on alles menetlemisel ja nende lahendamiseks ettenähtud tähtaeg ei ole

möödunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

I Kahjunõue Tallinna Vangla 19.04.2021 vastuse nr 5-37/21/25-2 aluseks olevas osas (15.02.2021

meditsiinilise abi osutamisega seonduvalt):

3. Kaebaja poolt vanglale 16.02.2021 esitatud kahjunõudest (registreeritud 22.02.2021 nr 5-37/21/25-

1) nähtuvalt taotles kaebaja kahju hüvitamist, kuna talle ei osutatud 15.02.2021 ravi seoses valuga

südames. Taotluse kohaselt kutsus kaebaja 15.02.2021 umbes kella 2.30 paiku meediku, kuna tal oli

paha olla ja südames valud. Meedik tõi tabletti, aga ei selgitanud, mis tabletiga on tegu ega kuulanud

ära kaebaja kaebusi. Tablett ei aidanud ning kaebaja helistas tunni aja pärast uuesti meedikule ja

rääkis sellest, aga meedik ei tulnud. Järgmisel päeval valutas kaebaja süda veel rohkem.

4. Kohus leiab, et hüvitamiskaebuse lahendamine eelviidatud osas ei ole halduskohtu pädevuses ja

tuleb seetõttu tagastada (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1). Seda, et tegemist

on eraõigusliku vaidlusega, on kaebajale selgitanud vangla ka oma 19.04.2021 vastuses.

4.1 HKMS § 4 lg 1 järgi on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste

lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. See tähendab, et halduskohus saab

lahendada üksnes avalik-õiguslikke vaidlusi ega ole pädev lahendama eraõiguslikest suhetest, sh

tervishoiuteenuse osutamisest tõusetunud vaidlusi. Riigikohus on selgitanud, et kuigi

tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks,

sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga

avaliku võimu ülesandeid täites (15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10, p 9). Riigikohtu haldus- ja

tsiviilkolleegiumi vaheline erikogu on seda seisukohta korduvalt kinnitanud (vt 07.04.2011 määrus

nr 3-3-4-1-11 ja 28.08.2012 määrus nr 3-3-4-1-12).

Vangla tervishoiutöötaja otsustab isiku ravivajadust silmas pidades ravi määramise ja selle osutamise

aja üle arsti ja kinnipeetava vahelises eraõigussuhtes (vt Riigikohtu 19.11.2018 määrus nr 3-18-1757,

p-d 12 ja 13). Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega

põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt Riigikohtu 15.12.2010 otsus nr 3-3-1-53-10,

p 9). Vangistusseaduse § 52 lg 2 järgi on ka ravi ja uuringute määramine vanglas arsti erialane

otsustus, mis toimub tervishoiuteenuse osutamise käigus. Viidatud sätte kohaselt on arst kohustatud

pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima kinnipeetavaid vanglas olevate võimaluste

piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde (vt ka Riigikohtu

erikogu 18.09.2018 määrus nr 3-18-1180, p 12).

4.2 Kaebaja ei kirjelda kaebuses asjaolusid, millest võiks järeldada, et kaebajale on kahju tekitatud

Tallinna Vangla poolt avalikus-õiguslikus suhtes (nt vanglateenistuse tegevuse või tegevusetuse tõttu

ei ole kaebaja pääsenud meditsiinitöötajate vastuvõttudele vms). Tervisekahju on kaebajale

väidetavalt tekitanud vangla meditsiiniteenuse osutaja 15.02.2021 kurdetud vaevustele kohase ravi

määramata jätmisega. Halduskohtu pädevuses ei ole vaadata läbi kaebusi seoses sellega, et vangla

meditsiiniosakond ei ole taganud kaebajale soovitud või terviseseisundile vastavat ravi.

Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise taotlusega on

kaebajal võimalik pöörduda maakohtu poole.

5. Täiendavalt märgib kohus, et kui ka praegusel juhul oleks Tallinna Vangla 19.04.2021 vastuse

aluseks oleva kahjunõude osas tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega, ei oleks kohtul

alust kaebust menetleda kaebetähtaja rikkumise ja tähtaja ennistamiseks mõjuvate põhjuste

puudumise tõttu. Arvestades, et kaebaja sai Tallinna Vangla 19.04.2021 vastuse kahjunõudele kätte

20.04.2021, oleks vastava kahjunõude pidanud kohtule esitama hiljemalt 20.05.2021. Kaebus on

kohtule esitatud 27.05.2021 ning selles väljatoodud tähtaja ületamise tinginud asjaolusid ei saa pidada

tähtaja ennistamist õigustavateks mõjuvateks põhjusteks. Seega kuuluks ka halduskohtu pädevuse

korral menetlus vastava kahjunõude osas lõpetamisele.

II Kahjunõue seoses elektroonilise relvaga tehtud rünnakuga ja vanglas pidamisega ilma selle eest

kaitsmiseta:

6. Tallinna Vangla on kohtule teatanud, et 19.04.2021 vastuses nr 5-37/21/25-2 ei ole vangla

lahendanud kaebaja kahju hüvitamise taotlust seoses elektroonilise relvaga tehtud rünnakuga või

vanglas pidamisega ilma elektroonilise relva eest kaitsmata, kuna 16.02.2021 kahju hüvitamise

taotluses kaebaja selle eest hüvitist ei nõudnud. Vangla selgituste kohaselt on aga Tallinna Vanglas

22.04.2021 nr-ga 5-37/21/116-1 ning 27.04.2021 nr-ga 5-37/21/127 registreeritud kaebaja erinevad

pöördumised, milles ta mh nõuab hüvitist seonduvalt elektronrelvaga. Kõik nimetatud pöördumised

on Tallinna Vanglas alles menetlemisel ning nende lahendamiseks ettenähtud kahekuuline tähtaeg

(riigivastutuse seaduse § 18 lg 1) ei ole veel möödunud.

Seega on hüvitamiskaebus vastavas osas esitatud kohtule ennatlikult ja kohustuslikku kohtueelset

menetlust nõuetekohaselt läbimata. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse selles osas HKMS

§ 121 lg 1 p 4 alusel.

Kaebaja saab vastava kahjunõudega pöörduda vajadusel kohtu poole pärast vangla poolt kahjunõude

lahendamist.

7. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja riigilõivu kohustusest vabastamise

taotlust.

8. Kaebaja palub esitada talle vastus vene keeles, mida kohus tõlgendab menetlusabi taotlusena

määruse tõlkimise kuludest vabastamiseks. Kohus jätab taotluse rahuldamata, kuna Tallinna

Ringkonnakohus on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti keele oskus on

piisav, et kohtumenetluses tõlgita osaleda (nt haldusasi nr 3-21-69). Puudub põhjus asuda praeguses

asjas teistsugusele seisukohale. Kui kaebaja soovib määruse tõlget vene keelde, tuleb tal endal tasuda

tõlkimise kulud.

/allkirjastatud digitaalselt/