3-21-1247/11 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-21-1247

Määruse kuupäev

21.06.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

M.M. esialgse õiguskaitse taotlus seoses mobiilinumbrite

lisamisega taotleja kontaktide nimekirja

Menetlusosalised

Taotleja – M.M.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta M.M. esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

2. Asendada

määruse

avaldamisel

M.M.

nimi

initsiaalidega.

Edasikaebamise kord

Määruse

resolutsiooni

punkti

peale

võib

esitada

määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 252 lg 7, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte taotlejale ning edastatakse

teadmiseks Viru Vanglale.

ASJAOLUD

1. M.M. esitas 05.06.2021 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse. Taotleja

hinnangul piirab vangla ebaseaduslikult tema helistamist ega lisa Viktoria Pronevitši ja Agu

Rillo telefoninumbreid tema kontaktide hulka. Taotleja selgitab, et tal ei ole võimalik

V. Pronevitši ega A. Rillot nende lauatelefonile helistades kätte saada. Taotleja palub kohustada

vanglat lisama soovitud telefoninumbrid tema kontaktide hulka.

2. Viru Vangla edastas 10.06.2021 vastusena kohtunõudele M.M. esialgse õiguskaitse

taotlusega seonduvad dokumendid, sealhulgas M.M. vaide, milles ta palub viivitamatult

lõpetada tema helistamise piiramine ja lisada A. Rillo ja V. Pronevitši telefoninumbrid tema

kontaktide hulka.

3. Tartu Halduskohus jättis 09.06.2021. a määrusega M.M. esialgse õiguskaitse taotluse

käiguta. Taotlejal tuli kohtule põhistada tal esinevat õiguskaitse vajadust.

4. Taotleja esitas 11.06.2021 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse. Taotleja selgitab, et

V. Pronevitš on perearst, kes viibib vanglas tööl maksimaalselt ühel päeval nädalas ning kuna

see on vastuvõtupäev, ei ole võimalik talle lauatelefonile helistada. Taotlejal on olnud

varasemalt arsti vastuvõtuaeg, kuid tema saatmised on korduvalt katkestatud, kuna ta ei ole

võimeline liikuma käed selja taga. Arsti arvates ei vaja taotleja tugikarku, kuigi jõudis selle

otsuseni ilma taotlejat nägemata. Seetõttu on taotleja alates 24.05.2021 ilma karguta. Ka

3-21-1247

varasemalt on arst sellise otsuse teinud (nt 25.04.2020), kuid seejärel 21.12.2020 leidnud, et

tugikark on siiski vajalik. Taotleja on seisukohal, et kui ta ei saa helistada arsti mobiiltelefonil,

puudub tal võimalus temaga suhelda, sest saatmised vastuvõtule katkestatakse. Kui ta ei saa

arstiga suhelda, ei pääse ta ka jalutama. Kuna A. Rillo viibib vangla juristina pidevalt kohtus,

kuid taotlejal on vaja temaga arutada õigusalaseid asju, on ainus võimalus selleks helistada tema

mobiiltelefonile. Mobiiltelefonile on võimalus helistada ka pärast tööpäeva lõppu.

KOHTU SEISUKOHT

5. Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel teha igas menetlusstaadiumis määruse

kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse

kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS § 249 lg 1). Esialgset

õiguskaitset võib halduskohtult taotleda ka pärast vaide esitamist (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5).

Kuna taotleja esitas 07.06.2021 vanglale esialgse õiguskaitse taotlusega samasisulise vaide

(dtl 19–20), on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav.

6. Esialgset õiguskaitset kohaldatakse, kui vastasel juhul oleks taotleja õiguste kaitse

raskendatud või ebamõistlikult koormav, kui mitte võimatu. Kui esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmisega taotleja jaoks mingeid nn pöördumatuid tagajärgi ei kaasne, on tegemist

esialgse õiguskaitse vajaduse puudumisega.

7. Taotleja hinnangul esineb tal esialgse õiguskaitse vajadus, kuna ta ei saa minna ise ilma

tugikarguta vangla arsti vastuvõtule ja seetõttu peab ta saama arstile helistada ka aegadel, mil

arst ei saa lauatelefonile vastata. Vangla juristi mobiiltelefonile helistamise vajadust on taotleja

põhjendanud õigusalaste asjade arutamise vajadusega ja sellega, et juristi ei ole lauatelefonile

helistades võimalik kätte saada. Kohtu hinnangul ei viita eelnev taotlejal esinevale esialgse

õiguskaitse vajadusele.

8. Taotlejale

on

vanglas

tagatud

ööpäevaringse

vältimatu

abi

kättesaadavus

(vangistusseaduse § 53 lg 1). Olukorras, kus taotlejale vajalik abi ei ole vältimatu, on tal

võimalus registreerida end arsti vastuvõtule ning vajadusel on võimalik kutsuda meedik

kambrisse. Eelduslikult ei saa taotleja arstiabi telefoni teel ning arstile mobiiltelefonile

helistamise võimaldamata jätmisega ei kaasne kohtu hinnangul taotlejale pöördumatuid või

hiljem raskesti kõrvaldatavaid tagajärgi. Taotleja ei ole esitanud kohtule põhjendusi, mis

annaksid aluse teistsugusele seisukohale jõudmiseks. Kohtu hinnangul võib taotlusest järeldada

taotleja rahulolematust vangla arsti otsusega temalt tugikargu äravõtmise kohta. Kohus selgitab,

et kui taotleja ei nõustu arsti sellise otsusega, on tal õigus esitada vastavasisuline kaebus

maakohtule.

9. Kohus on seisukohal, et taotluse rahuldamata jätmisel ei kaasne taotlejale raskeid

pöördumatuid tagajärgi ka olukorras, kus tal ei võimaldata helistada vangla juristi

mobiiltelefonile. Esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks ei ole taotleja seisukoht, et tal on

vaja arutada vangla juristiga õigusalaseid asju ning juristi ei ole tööpäeval tihti võimalik

lauatelefonilt kätte saada. Kui taotlejal on küsimusi seoses vangla tegevusega, on tal võimalik

esitada vanglale selgitustaotlus.

10. Kuna kohtu hinnangul puudub taotlejal esialgse õiguskaitse vajadus, ei hinda kohus esialgse

õiguskaitse kohaldamise teisi eeldusi ning jätab taotluse rahuldamata.

11. Taotleja palvel asendab kohus avaldatavas kohtulahendis tema nime initsiaalidega

(HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)