4-21-2254/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-21-2254

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021, Tallinn

Väärteoasja number

4-21-2254 (2316,21,001830)

Kohtunik

Märt Toming

Väärteoasi

R J kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude

grupi

vanemväärteomenetleja

K

P

07.05.2021 otsusele nr 2316,21,001830 R J karistamises

KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest

rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

Menetlusest osa võtnud isikud

Kohtuväline menetleja: Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupp.

Menetlusalune isik: R J; ik: xxxx; elukoht: xxxx.

Kaitsja:

Tiia-Edith

Tammeleht,

ik:

46412060280,

asukoht: Pärnu mnt 41a, Tallinn, Harju maakond

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada R J kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna

politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K P

07.05.2021 otsusele nr 2316,21,001830 R J karistamises KarS § 275 lg 1 ettenähtud

väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K P 07.05.2021 otsus nr

2316,21,001830 R J karistamises KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise

eest rahatrahviga 60 trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot täies ulatuses.

3. Lõpetada väärteoasjas väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o R J teos väärteo

tunnuste puudumise tõttu.

4. Rahuldada R J kaitsja taotlus hüvitada R Jle seoses tema väärteoasjas tema süüdistuses

KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemises kohtuvälise menetleja otsuse

tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamisega VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel valitud

kaitsjale makstud tasu 1190 euro ulatuses täies ulatuses.

5. Hüvitada R Jle tema valitud kaitsja Tiia E. Tammeleht osutatud õigusabi eest kulutused

1190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) eurot riigieelarve vahenditest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 21.06.2021. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on

21.07.2021. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus

22.07.2021.

Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K P 07.05.2021 otsusega nr 2316,21,001830

karistati R J´d KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 60

trahviühiku ulatuses, s.o 240 eurot selles, et R J 11.04.2021 kella 14.19 ajal xxxx linnaosas

xxxx solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat Terviseameti töötajat (K.K) seoses tema

ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes väljendit „Käi perse“,

mistõttu terviseameti töötaja tundis end solvatuna. Taoline käitumine on mõistetav kui

üldtuntud solvav väljend ning solvavana tajus seda ka K.K. Sellise käitumisega pani

menetlusalune isik R J toime KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse

I Menetluslikud teated ja taotlused

Kaebaja soovib VTMS § 120 lg 3 alusel asja arutamist kohtuistungil juhul, kui kohus leiab, et

kaebusele lisatud tõendid vajavad täpsustamist.

Kaebaja nõuded:

1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse

üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja K P otsus väärteoasjas nr

2316,21,001830 nii materiaal- kui menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu ja

lõpetada väärteomenetlus väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1

alusel;

2. Hüvitada VTMS § 23 alusel R. Jle tema poolt kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu riigieelarve vahenditest.

Alternatiivselt:

1. Juhul, kui kohus leiab, et väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel, tühistada see VTMS § 132 p 2 alusel ja teha uus otsus, vähendades oluliselt

rahatrahvi suurust;

2. Süüdimõistva otsuse korral palume arvestada menetluskulude määramisel KrMS §

180 lg-s 3 sätestatut ning jätta osa menetluskuludest riigi kanda.

II Faktilised asjaolud ja kaebuse õiguslik põhistus

1. PPA Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse üldsüütegude grupi

vanemväärteomenetleja K P tegi 07.05.2021 väärteoasjas nr 2316,21,001830 otsuse, milles

leidis, et menetlusalune isik R J on tahtlikult toime pannud KarS § 275 lg-s 1 kvalifitseeritud

väärteo ehk solvanud võimuesindajat ning määras R. Jle karistusena rahatrahvi 60 trahvuühiku

ulatuses, s.o 240 eurot (lisa 1).

Otsuse aluseks on võetud G M koostatud 11.04.2021 väärteoprotokoll, mille kohaselt R. J

väidetavalt „solvas avalikku korda kaitsvat võimuesindajat Terviseameti töötajat (K. K) seoses

tema ametikohustuste täitmisega, mis seisnes selles, et isik kasutas tema suhtes väljendit "Käi

perse", mistõttu terviseameti töötaja tundis end solvatuna.“.

Otsuses leitakse, et:

„Kergendavad /raskendavad asjaolud puuduvad.

Menetlusalune isik pani nimetatud teo toime tahtlikult. Vastulauset

ei ole esitatud.“

Lisaks määratleb menetleja otsuses KarS alusel solvamise mõiste järgmiselt: „käsitleb

solvamistki inimese halvustamist ebasündsas vormis, mis võib seisneda isiku välimuse või

isikuomaduste puudulikkuse esiletoomises, tema tegevuse agressiivses ja vahendeid

mittevalivas kritiseerimises, tema elukutse alavääristamises jne. Ebasünnis vorm ei hõlma

seejuures mitte üksnes vulgaarseid sõnu vaid ka oma sisult negatiivseid ja halvustavaid piltlikke

väljendeid.“.

2. Kaebaja

hinnangul

rikkus

kohtuväline

menetleja

otsust

tehes

oluliselt

väärteomenetlusõigust VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes, kuna jättis väärteomenetluse VTMS § 29

lg 1 p 1 alusel lõpetamata. Isegi juhul, kui eeldada, et VTMS § 150 lg 1 p 1 mõttes ei ole

rikkumist toimunud, on otsuse tegemisel menetlusõigust oluliselt rikutud muus osas (VTMS §

150 lg 2). Menetleja on ebaõigesti kohaldanud ka materiaalõigusnorme. Arvestamata on jäetud

kergendavad asjaolud, ekslikult on leitud, et tegu pandi toime tahtlikult ning eksitavalt on

väidetud, et vastulauset pole esitatud. Lisaks võib otsuses määratletud mõistest „solvamine“

teha järelduse, et R. J väljaöledu ei ole sellega hõlmatav, kuna tema öeldus puudus menetleja

määratluses kirjeldatud eesmärk. Seetõttu on väär ka otsuses tehtud järeldus, et R. J väidetavas

süüteos oli tahtlus. Ka on väärad ja eksitavad otsuses tehtud viited KarS §-le 274, kuna

väidetavalt solvatud K. K ei olnud ega ole politseiametnik ning viide KarS § 275 lg-le 1, kuna

osundatud sättes puudub laiend „ja avalikku korda kaitsvat muud isikut“.

3. Kogu olustikku, s.o taustasündmusi ja R. J põhjalikke selgitusi ning lisatud materjale

tervikuna uurides ja hinnates pidanuks kohtuväline menetleja esmalt lahendama põhimõttelise

küsimuse sellest:

Kas isikule saab inkrimineerida süü(väär)tegu KarS § 275 lg 1 alusel olukorras, kus

end väidetavalt solvatuna tundnud väidetav võimuesindaja oma ebaseadusliku

tegevusega, sh võimu kuritarvitades on tavapäraselt viisaka ja õiguskuuleka isiku

viinud sellisesse emotsionaalsesse seisundisse, kus iga mõistlik inimene võib eeldada,

et isik kaotab enesevalitsuse.

Kohtuväline menetleja, ühena võimuesindajatest, pidanuks teadma või R. J vastuväidete alusel

vähemalt asuma välja selgitama, kas väidetavalt solvatu K. K tegevus oli õiguspärane või mitte

ja kas oleks olnud alust menetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel lõpetada.

Olukorras, kus tuvastamatu mundrikandja keeldub esitamast oma võimu teostamist õigustavat

töötõendit, ei saa ainuüksi formaaljuriidikale tuginedes kodanikult eeldada, et ta loeb sellise

isiku enda suhtes võimuesindajaks. Vahemärkusena olgu öeldud, et kaebajale teadaolevalt

puudus ja puudub Terviseameti ametnikul kohustus katta suures osas oma nägu välitingimustes.

Ainuüksi vormirõivas ei ole ei isiku ega ka tema võimuvolituse tuvastamise aluseks. Seepärast

ei saa üksnes formaaljuriidikale tuginedes ka eeldada, et tekkinud olukord kohustanuks R. Jd

iga hinna eest hoiduma emotsioonist ja oma väärikust minetades või alla surudes kuuletuma

ebaseaduslikele, mh ebamõistlikuna näivatele korraldustele ja ähvardustele.

Menetleja jättis täielikult tähelepanuta vastulause

4. Sõltumata süütuse presumptsioonist, millest lähtuvalt ei pea isik oma süütust tõendama,

selgitame alljärgnevalt käesoleva kaebuse aluseks olevaid asjaolusid ning palume asja

materjalide juurde võtta meie väiteid kinnitavad tõendid, s.o audio- ja videosalvestised

11.04.2021 Xxxx meeleavalduse raames toimunud juhtumist. Nimetatud videosalvestis

sisaldub ka R. J vastulauses, mille menetleja täies ulatuses tähelepanuta jättis. Videosalvestis

on ka avalikult kättesaadav aadressil: xxxx

5. Menetleja on jätnud täielikult tähelepanuta ja arvestamata R. J 26.04.2021 vastuväited

väärteoprotokollile (lisa 2) ega ole otsuses ka põhjendanud, miks ta need arvestamata jättis,

vaid märgib eksitavalt, et vastulauset ei esitatud. Sellega rikkus menetleja oluliselt VTMS § 72

lg-s 1 ja § 74 lg 1 p-s 8 sätestatut.

Ainuüksi asjaolu, et vastulause on pealkirjastatud lisaütlustena ei anna alust väitmaks, et

vastulauset ei ole esitatud. R. J on seisuga 26.04.2021, s.o väärteoprotokollile vastulause

esitamiseks ettenähtud tähtaja jooksul väga põhjalikult kirjeldanud kõiki olulisi asjaolusid ning

selgitanud, milles seisnevad tema vastuväited. Hoolimata vastulauses kirjapandust, jättis

menetleja välja selgitamata ja arvestamata mitmed sündmuskohal asetleidnud olulised asjaolud,

sh K. K ja kohalviibinud politseiametnike provokatiivse jõudemonstratsiooni rahumeelsete

meeleavaldajate suunas, mis viisid teiste seas ka R. J emotsionaalselt seisundisse, kus ta tundis

end võimuesindajate poolt alandatu ja nurka surutuna.

6. Põhiseaduse (PS) § 19 sätestab igaühe õiguse vabale eneseteostusele. Säte hõlmab endas

inimväärikuse kaitse eesmärki vältida inimese muutumist riigivõimu objektiks või

instrumendiks. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-80-97 nimetanud inimväärikust

kompleksseks põhiõiguseks, mille „elementideks on eeskätt õigus heale nimele, õigus mitte

olla hirmul enese ja oma lähedaste eksistentsi pärast, õigus õiguslikule võrdsusele kõigi teiste

inimestega, õigus inimlikule identiteedile, informatsioonilise enesemääramise õigus, õigus

kehalisele puutumatusele“.

Põhiseadus on halduse ja haldusõiguse alus ja mõõdupuu ning sisaldab palju halduse jaoks

otseselt või kaudselt olulisi regulatsioone. PS § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes

põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 11 järgi tohib õigusi ja vabadusi

piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. Need piirangud peavad olema demokraatlikus

ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust. PS § 47

järgi on kõigil õigus ilma eelneva loata rahumeelselt koguneda ja koosolekuid pidada. Seda

õigust võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata riigi julgeoleku, avaliku korra,

kõlbluse, liiklusohutuse ja koosolekust osavõtjate ohutuse tagamiseks ning nakkushaiguse

leviku tõkestamiseks.

7. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus (NETS) ei näe ette võimuesindajate õigust

nõuda avalikul välikoosolekul inimestelt n-ö „2+2 reegli“ järgimist. Selline reegel oli

vaidlusalusel ajahetkel Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatud ilma seadusliku aluseta.

Käesoleva kaebuse esitamise seisuga on nimetatud reegel tänu rahva protesti- ja pahameelele

tühistatud.

NETS § 28 lg 5 p-d 2 ja 3 ning lg 6 ja lg 8, mis kehtestati 18.05.2020 redaktsiooniga, käsitlevad

meetmeid seoses nakkushaiguse epideemilise levikuga. Seisuga 11.04.2021 ei olnud riigis ei

nakkushaiguse epideemilist levikut, ei eri- ega hädaolukorda, mis oleks kasvõi teoreetiliselt

olnud aluseks isikuvabaduste piiramiseks avalikul välikoosolekul. Nii tuleb asuda seisukohale,

K. Ku tegevus R. J suhtes 11.04.2021 meeleavaldusel oli ebaseaduslik vähemalt kahel põhjusel:

1)

näomaskiga varjatud K. K ei võimaldanud R. J nõudmisel oma isiku tuvastamist

ega esitanud töötõendit ning

2)

andis R. Jle ebaseaduslikke korraldusi, allutades politseiametnike abil R. J oma

tahtele, pidas R. Jd alusetult kinni ning ähvardas sunnirahaga, mille rakendamiseks

puudus õiguslik alus.

8. Leiame, et menetleja oleks pidanud otsust tehes, sh süütuse presumptsiooni silmas

pidades uurima faktilisi asjaolusid igakülgselt ja vajaliku põhjalikkusega ning andma

neile mh hinnangu ka PS §-de 10, 12, 13 ja 14 alusel, kuid ei teinud seda, rikkudes sel moel

oluliselt menetlusaluse õigust õiguspärasele ootusele ja õiguskindlusele.

Õiguspärase ootuse printsiibi eesmärk on luua isikutele õiguskaitsevahend nendes

üksikjuhtumites, kus muul moel ei ole võimalik oma õigusi kaitsta. Selle kaitsmist seostatakse

eelkõige õigusriigi põhimõttega, aga ka hea haldustava ning õiglusega; samuti võimu

kuritarvitamise keeluga. Nii selgitatakse näiteks haldusasjas nr 3-3-1-29-00 lisatud

eriarvamuses, et kaebuse eelmenetluses, asja arutamisel ja otsustamisel tuleb muuhulgas

tähelepanu pöörata PS §-dest 10 ja 12 tulenevatele õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse

põhimõtetele, mis on aluseks võimu kuritarvitamise keelule. Riigikohus omakorda on asunud

seisukohale, et õigusselguse põhimõte kujutab endast PS § 13 lg-s 2 sätestatud riigi omavoli

keelu konkretiseeringut. Võimu kuritarvitamisega on tegemist mh juhul, kui võimuesindaja

mõistab valesti oma õiguslikku positsiooni.

9. Lisatud videomaterjalist (lisa 2, 2. lk-l) ei nähtu, et R. J oleks Xxxx 11.04.2021

toimunud rahumeelsel meeleavaldusel rikkunud avalikku korda, mis oleks tinginud vajaduse

tema ümberpiiramiseks võimuesindajate poolt, kinnipidamiseks, politseiauto juurde

eskortimiseks ja dokumendi väljanõudmiseks ning 500-eurose sunniraha ähvarduse

tegemiseks.

Viimast

kinnitab

ka

sündmuskohal

viibinud

avalikkuse

reaktsioon

võimuesindajate, sh K. K käitumisele. Videost nähtub, et R. J realiseeris rahumeelselt oma

kodanikuõigust, sh küsides korrakaitseseaduse § 11 alusel K. K töötõendit, kui viimane talle

lähenes ja korraldusi jagama hakkas. K. K ignoreeris R. J palvet.

Menetleja rikkumine seoses kergendavate asjaolude ja tahtlusega

10. Isegi juhul, kui eeldada, et R. J pani toime KarS § 275 lg-s 1 kvalifitseeritud ja

karistamisele kuuluva väärteo, pidanuks menetleja süüteo koosseisu väljaselgitamisel

arvestama rikkumise ilmselgelt kergendavaid asjaolusid ning analüüsima tahtluse olemasolu

või selle puudumist, kuid ei teinud seda. Menetleja otsusest tervikuna nähtub menetluse

pealiskaudsus ja kallutatus eesmärgile menetlusalusele isikule igal juhul süütegu

inkrimineerida ja talle rahatrahv määrata. Sellega rikkus menetleja otseselt võimu

kuritarvitamise põhiseaduslikku keeldu.

11. KarS § 57 lg 1 p 6 järgi loetakse karistust kergendavaks asjaoluks muuhulgas süüteo

toimepanemist õigusvastase käitumisega esile kutsutud tugeva hingelise erutuse mõjul. Sama

sätte lg 2 järgi võib karistuse kohaldamisel arvestada ka lg-s 1 loetlemata asjaolusid. Riigikohus

on 16.05.2007 lahendis nr 3-1-1-14-07 märkinud, et „karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse

kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud

kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr

vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava

karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ Menetleja seda ei teinud.

12. Tuginedes VTMS § 149 lg-le 2 leiame, et ka tahtlus väärteokoosseisu subjektiivse

tunnusena on määratletud materiaalõiguslikult ebaõigesti. KarS § 16 lg 1 loetakse tahtluseks

kavatsetust, otsest ja kaudset tahtlust. Kui ametnik oma provokatiivse ja üleoleva käitumisega,

sh rikkudes ise oma kohustusi ning ületades võimu piire viib isiku hingeliselt sellisesse seisu,

et ta kaotab kontrolli oma emotsioonide üle, siis ei saa kogemata väljaöeldud tavakäibes

kasutatavaid ebatsensuurseid fraase lugeda ei kavatsetuseks, otseseks ega kaudseks tahtluseks

ametnikku solvata. Kui R. J ebatsensuurset sõna sisaldanud küsimust vaadeldavas juhtumis

üldse solvanguks saab pidada, siis sai see olla solvang ettevaatamatusest, mitte kavatsetus ega

tahtlus. R. Jl puudus eesmärk ja tahe riivata ametniku väärikust või teda kuidagi alandada, veel

vähem oli tema eesmärgiks õõnestada avalikku korda. Vastupidi, just avaliku korra nimel ja

soovist, et seda järgiksid ka võimuesindajad, kaitses ta oma kodanikuõigusi. R. J asus

instinktiivselt ametniku poolt tekitatud emotsionaalse seisundi tõttu kaitsesse, mistõttu muutus

tähelepanematuks. Sellist seisundit ei saa ette näha ega inimesele inkrimineerida tahtlusena

kedagi solvata.

13. Ehkki ei saa otsesõnu väita, et R. J pani väidetava süüteo toime tugeva hingelise erutuse

mõjul, tulnuks juhul, kui tegu tõepoolest sisustas väärteokoosseisu, kergendava ning tahtlust

välistava asjaoluna arvestada, et ajendi R. Jle ette heidetud sõnakasutuseks andis võimuesindaja

ise oma võimuliialdusega. Teatavasti peab võimuesindaja ennekõike ise oma käitumise ja

suhtumisega olema kodanikele eeskujuks ning vältima mistahes võimu kuritarvitamist või

arrogantsi kodanike suhtes.

Jättes kergendavad asjaolud arvesse võtmata ja lugedes R. J käitumise tahtluseks, aktsepteeris

menetleja ning pidas õiguspäraseks ametniku võimuliialdust rahumeelse ja õiguskuuleka

kodaniku suhtes. Sellega rikkus menetleja oluliselt PS §-st 14 tulenevat kohustust tagada isikule

tema õiguste ja vabaduste igakülgne kaitse.

14. R. J tunnistas, et kaotas võimuorganite ebaproportsionaalse tegevuse tõttu lõpuks

enesevalitsuse ning kuuldes K. K sunniraha ähvardust summas 500 eurot, esitas lõpuks talle

küsimuse, mis üldiste moraalinormide põhjal loetakse küll ebatsensuurseks, kuid mis

tavakäibes on sageli kasutatav. Siiski, ja võttes arvesse K. K võimupositsioonilt lähtuvat

üleolevat suhtumist, võib mõistlikult eeldada, et R. J väljaöeldud sõnad teda tegelikult ei

solvanud, nagu otsuses rõhutatakse, vaid pigem olid need K. K motivaatoriks R. Jle kui

ebamugavust tekitanud lihtkodanikule n-ö koha kätte näitamiseks. Viimast kinnitavad nii

lisatud R. J 26.04.2021 vastulause (lisa 2), kui ka audiosalvestus, millelt on kuulda, kuidas ta

võidukalt küsib juuresviibivatelt politseiametnikelt „kuulsite kõik seda?“. K. K reaktsioonist ei

olnud kuidagi võimalik välja lugeda tema solvumist, vaid pigem eesmärki allutada R. J

võimuorganite sunnile (lisa 3).

15. Lisaks tulnuks kergendava asjaoluna arvestada fakti, et R. J on väärteokorras varem

karistamata isik. Ning lõpuks on oluline seegi, et avaliku korra seisukohalt mõjus sündmusi

pealt näinud inimestele just K. K käitumine rikkumisena ehk rahumeelse inimese kiusamise ja

tema suhtes ebaproportsionaalse võimu teostamisena.

16. Kõiki eelloetletud asjaolusid sai ja pidanuks menetleja otsuse tegemisel arvesse võtma

või vähemalt põhjendama, miks ta neid ei arvesta, kuid ei teinud seda, rikkudes sellega oluliselt

VTMS § 74 lg 1 p-s 10 sätestatut.

17. Riigikohus on sedastanud, et väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel tuleb lõpetada,

kui ilmneb materiaalõiguse ebaõige kohaldamine. Isiku karistamiseks ei piisa üksnes sellest, et

ta on täitnud süüteokoosseisu. Koosseisupärase teo tuvastanud menetleja peab hindama, kas

tegu on õigusvastane (KarS § 2 lg 2). Ehkki koosseisupärase teo õigusvastasust eeldatakse, saab

erandjuhtudel öelda, et koosseisupärases teos ebaõigust ei sisaldu. Sellisteks erandjuhtudeks on

olukorrad, kus esineb mõni õigusvastasust välistav asjaolu. Kui esinevad asjaolud, mis võivad

teo õigusvastasuse välistada ehk kui teatud asjaolude tõttu saab kahelda selles, kas

õigusvastasust on põhjust eeldada, tuleb õigusvastasuse esinemist kontrollida. Nii on

Riigikohtu kriminaalkolleegium osutanud sellele, et kohtueelne menetleja on kohustatud

välja selgitama ka süüdistatavat õigustavad asjaolud (vt RKKKo 3-1-1-12-11, p 25.3).

Ehkki viitab osundatud Riigikohtu seisukoht teo õigusvastasusele, leiame, et isegi juhul kui

kohtu hinnangul käesolevas asjas õigusvastasus puudub, puuduvad R. J teos siiski väärteo

tunnused. Tema eesmärk ei olnud solvata K. K ja ta ka ei teinud seda faktiliselt. Tema

ebakohane sõnakasutus oli otseselt tingitud K. K represseerivast käitumisest, mis viis R. J

emotsionaalselt tasakaalust välja. Seetõttu palume kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel.

Karistuse määr

18. Juhul, kui kohus leiab, et väärteomenetlust ei saa lõpetada ning R. Jle tuleb karistusena

kohaldada rahatrahv, siis palume kohtuvälise menetleja otsusega määratud rahatrahvi 60

trahviühiku ulatuses summas 240 eurot lisaks ülalkirjeldatud põhjustele oluliselt

vähendada ka seetõttu, et R. Jl puudub sellises suuruses rahatrahvi maksmiseks piisav

sissetulek. Rahatrahv summas 240 eurot oleks ilmselgelt R. J suhtes äärmiselt ebaõiglane.

R. Jl on osaline töövõime (Töövõime kaart lisatud lisana 4) ning ta on töötu. Juriidilise isiku

juhatuse liikmena ta tasu ei saa. Tema ainuke püsisissetulek on Töötukassa 31.05.2017 otsuse

nr xxxx (lisa 5) alusel makstav töövõimetoetus keskmiselt 260 eurot kuus.

19. Eeltoodut kokku võttes palume kaebus rahuldada ning lõpetada väärteomenetlus või

alternatiivselt, vähendada oluliselt karistusena määratud rahatrahvi suurust.

IV R. J kohustused lepingulise kaitsja ees õigusabi osutamisel (menetluskulud) menetluse

käesolevas etapis kokku 9,92 tunni eest summas 1190 eurot:

1. Tööajaarvestus

kuupäev

töö sisu

aeg

19.-21.05.2021

Tel.konsultats-d kokku

30min

21.05.2021

Materjalide kogumine ja

uurimine, kaebuse projekti

koostamine, sh asjakohaste

allikate läbitöötamine

7h50min

25.05.2021

Kaebuse lõplik

vormistamine, sh

men.kulude

väljaarvestamine; asja

kohtule edastamine

1h35min

Aeg kokku: 9,92h (595min)

2. Tasuarvestus

õigusteenuse hind vastavalt käsunduslepingule nr 11-05/21:

1h / 120 €, millest minutihind 2€ (120:60)

595x2=1190

Tasu kokku: 1190 (üks tuhat ükssada üheksakümmend) eurot. Käibemaksu ei lisandu.

Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht

Kohtuväline menetleja märkis oma kirjalikus seisukohas, et kohtuväline menetleja on nõus asja

arutamisega kirjalikus menetluses.

Kaebuse esitaja pole nõus talle koostatud üldmenetluse otsusega ja vaidlustab 07.05.2021 aastal

temale koostatud otsuse. Kaebuses taotleb R J väärteomenetluse lõpetamist VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel või kui kohus leiab, et väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1

alusel, tühistada see VTMS § 132 p 2 alusel, teha uus otsus ja vähendada oluliselt rahatrahvi

suurust.

Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteotoimikuga ning kogutud tõenditega, on

seisukohal, et isikule inkrimineeritud väärtegu on kaebaja poolt toimepandud ning tõendatud.

Väärtegu on tõendatud toimikus olevate väärteomaterjalidega (menetlusaluse isiku 11.04.2021

ütlused, 26.04.2021 menetlusaluse isiku poolt esitatud lisaütlused väärteoprotokollile,

tunnistaja K.K ülekuulamise protokoll).

11.04.2021 koostas Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna väärteomenetleja G M

väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2316,21,001830 selle kohta, et 11.04.2021 kella 14.19 ajal

xxxx Xxxx solvas R J avalikku korda kaitsvat võimuesindajat s.o terviseameti töötajat seoses

tema ametikohustuste täitmisega, kasutades ametniku suhtes väljendit „käi perse“.

Antud teoga pani R J toime avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise seoses tema

ametikohustuste täitmisega, mis on karistatav karistusseadustiku § 275 lg 1 järgi.

Väärteomenetluses üle kuulatud tunnistaja, kelle ütlustest nähtub, et tema täitis tööülesandeid

11.04.2021 Xxxx Terviseameti ametnikuna ning kell 13.45 toimetas menetlusaluse isiku

ettekirjutuse vormistamiseks politseibussi juurde, kus kell 14.10 koostas R J´le kirjaliku

ettekirjutuse. Menetlusalune isik oli tema kui ametniku vastu negatiivselt meelestatud, ei

soovinud teha koostööd vaid kordas, et ei austa teda, kui ametnikku. Kell 14.19 ütles R. J temale

kui ametnikule, et „Käi perse“. Antud väljendist tundis K. K ennast solvatuna, kuna isik ei

allunud kordagi tema poolt antud seaduslikule korraldusele.

Menetlusalune isik R. J on andnud 11.04.2021 asja kohta ütlusi ning tema sõnul oli tema

11.04.2021 Xxxx, kui ligines terviseametnik koos politseiametnike ja kiirreageerijatega.

Ametnikud sundisid teda taganema ning terviseametnik hoiatas, et kui ei tekita olematus ruumis

2 meetrist vahemaad, on neil õigus teda eemaldada. R. J väitel küsis ta ametnikult töötõendit,

mille peale ametnik ärritus ja haaras teda riietest. Tema ütlusi selle kohta, et pole võimalik

vahemaad hoida, ei võetud arvesse ning viidi politseibussi. Ametnikud ületasid korduvalt tema

õigusi ja provotseerisid rahumeelseid inimesi. Samuti oli terviseametniku töötaja suhtumine

üleolev ning sundiv. R. J leiab, et ametniku süüdistus solvangust on alusetu ning äärmiselt

ebaproportsionaalne. Tema ütlusest nähtub, et ametnikule öeldu „Perse ei taha minna selle

jutuga või?“ oli küsimus, mitte solvamine.

Lisaks on R J edastanud 26.04.2021 lisaütlused väärteoprotokollile, milles kajastab 11.04.2021

Xxxx toimunud meeleavaldust ning heidab ette seal avalikku korda taganud ametnike

käitumist.

Korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 4 lg 1 kohaselt on avalik kord seisund, milles on tagatud

õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete õiguste kaitstus. KorS § 6 lg

1 kohane riikliku järelevalve ülesannet täitma volitatud asutus ehk korrakaitseorgan.

Korrakaitsealase tegevusega tegeleb Terviseameti järelevalveosakond viies erinevas

tegevusvaldkonnas: tervis, keskkonnatervis, meditsiiniseadmed, kemikaaliohutus ning

nakkushaiguste seire, ennetus ja tõrje.

Keskkonnatervise valdkonnas võib Terviseamet erinevates seadustes sätestatud riikliku

järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50, 51 ja 52

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.

Riiklik järelevalve on KorS § 2 lg 4 kohaselt korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada

ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine.

Korrarikkumine on KorS § 5 lg 1 kohaselt avaliku korra kaitsealas oleva õigusnormi või isiku

subjektiivse õiguse rikkumine või õigushüve kahjustamine. Õigusnormideks on veeseadus,

rahvatervise seadus ning nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus. Nõuete mittevastavuse

korral võivad saada kahjustada inimeste elu ja tervis ning keskkond.

11.04.2021 täitis Terviseameti töötaja K. K tööülesandeid Xxxx, kus korraldati registreerimata

avalikku koosolekut ning eirati Vabariigi Valitsuse 19.08.2020 vastu võetud korralduse nr 282

„Covid-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud“, kus seoses Covid-

19 viiruse levikuga oli avalikel üritustel osalejate arv piiratud ja tagada tuli tervisekaitsenõuete

täitmine.

Piirangute eiramise tõttu tekkis Xxxx R J ja Terviseameti töötaja K. K vahel piirangute täitmise

osas erimeelsus. Kuna R. J ei täitnud talle ametniku poolt antud korraldust rikkumine lõpetada,

toimetati ta isikusamasuse tuvastamiseks ning piirangute rikkumise osas ettekirjutuse

vormistamiseks politseibussi. R J kirjeldab sündmuste käiku nii 11.04.2021 antud ütlustes kui

ka 26.04.2021 e-posti teel edastatud lisaütlustes väärteoprotokollile. R J poolt 26.04.2021

kirjeldab lisaütlustes üksikasjalikult toimumise käiku ehk tema ja Terviseameti töötaja vahelist

suhtlust, kuid antud ütlused ei sisalda konkreetseid argumente ega vastuväiteid konkreetselt

temale süüks pandava rikkumise, s.o avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise asjaolude

kohta. Lisaütluste lõpus toob R. J välja asjaolu, et 11.04.2021 xxxx ja Xxxx Politsei ja

Terviseameti poolt alustatud menetlustoimingud ja ettekirjutused tuleb kõik lõpetada.

Lisaütluste lõppu lisatud link videointervjuust, mille on andnud oma hinnangu ja arvamuse

rikkumist mitte pealt näinud isik.

Nähtuvalt kogutud tõenditest toimus väärteosündmus ajal, kui K. K täitis ametiülesandeid.

Menetlusalune isik oma ütlustes kinnitab, et kasutas antud väljendit „Perse ei taha minna selle

jutuga“, kuid ei tunnista antud väljendiga ametniku solvamist, vaid tema sõnul oli see küsimus

ametnikule. Samuti R J on ise ütlustes kinnitanud, et oli teadlik, et tegemist oli

terviseametnikuga, kes täitis ametikohustusi, kes kandis terviseametniku vormi, millel oli kirje

„Terviseamet“ ning lisaks leidis juhtunu aset politseisõidukis. Kohtuväline menetleja leiab, et

ebatsensuurse väljendi kasutamine terviseametniku suhtes on solvava tähendusega. R J kasutas

K. K suhtes ebatsensuurset väljendit haldusmenetlustoimingute käigus, kus temale koostati

kirjalik ettekirjutus, kus eelnevalt tuvastati tema isik ning hoiatati edasiste reeglite rikkumise

tagajärgedest. Seega oli antud väljend öeldud reaktsioonina terviseametniku tegevusele tema

ametikohustuste täitmisel.

Ebatsensuurne väljend, mida terviseametniku suhtes kasutati, on isiku au ja väärikust

alandavad. Nii tavapärases inimeste vahelises igapäevases suhtluses kui ka formaalses

ametkondlikus kommunikatsioonis on taoline väljendusviis äärmiselt taunitav ja lubamatu.

Kohtuväline menetleja leiab, et R J on teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st teadis

kellega oli tegu ja keskmise mõistliku inimesena pidi möönma, et tema väljend võib

terviseametnikku solvata.

KarS § 275 lg 1 järgi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. R J´le on

määratud karistuseks rahatrahv 60 trahviühiku ulatuses ehk summas 240 eurot. Seega on

kohtuväline menetleja määranud karistuse sanktsiooni alammäära lähedaselt. R J karistuse

mõistmisel on kohtuvälise menetleja esindaja arvesse võtnud KarS § 56 sätestatud asjaolusid,

s.h süü suurust aga ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestatud on m.h isikul samalaadsete

väärteokaristuste puudumist. Kohtuväline menetleja juhib tähelepanu, et Riigikohtu korduva

praktika kohaselt tuleb karistuse määramisel aluseks võtta sanktsiooni keskmine määra ning

olenevalt KarS § 56 sätestatud asjaoludest ja karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude

esinemist saab karistuse määramisel liikuda kas alla- või ülespoole. Käesoleval juhul,

arvestades, et ei esine ka karistust kergendavaid asjaolusid, ei ole põhjendatud mõistetud

karistuse vähendamine.

Kokkuvõtvalt on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebaja poolt toimepandud tegu, mis on

kvalifitseeritud KarS § 275 lg 1 järgi, on tõendamist leidnud.

Võttes arvesse eeltoodut ning lähtudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1 palub

kohtuväline menetleja jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse osas

Kaebuse esitaja on oma kaebuses palunud kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses, millisest

taotlusest saab järeldada, et kaebuse esitaja ei soovi kohtuistungist osa võtta. Samuti nõustus

kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja, kes edastas kohtule oma kirjaliku seisukoha

kaebuse osas. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist

osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka

asjaolule, et kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus

olevatele tõenditele ning täiendavaid tõendeid ei kogu.

Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, samuti kohtule edastatud väärteotoimikuga ja

kohtuvälise menetleja esindaja kirjaliku seisukohaga, asub alljärgnevale seisukohale.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus kaebuse lahendamiseks välja selgitama, kas ei esine

väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset

tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune

isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo

eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas

väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada

väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid

mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas

lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju

hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Menetlusalusele isikule heidetakse ette KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemist. KarS

§s 275 nähakse ette vastutus avalikku korda kaitsva võimuesindaja solvamise eest seoses tema

ametikohustuste täitmisega. Seejuures võivad solvavad väljendid käia nii võimuesindaja isiku

kui ka tema ametialase tegevuse suhtes ning tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku käitumine

riivas võimuesindaja au ja väärikust ning kas solvamine leidis aset seoses tema ametikohustuste

täitmisega. Sellest tulenevalt on kaitstavaks õigushüveks avaliku võimu teostamise tõhusus

ning avalik kord. Seega tuleks etteheidetavas teos süüteo koosseisu tuvastamiseks tuvastada kas

ründe alla sattunu, ehk solvatu puhul on tegemist võimuesindajaga ja kas see võimuesindaja

kaitses ka avalikku korda.

Kohtuvälise menetleja esindaja koostatud kirjalikus seisukohas on küll üpris ammendavalt lahti

kirjutatud avaliku korra mõiste ja Terviseameti järelevalve ülesanded ja volitused, kuid kohtu

arvates jääb kirjalikus seisukohas välja toodust menetlusalusele isikule süüks arvatava

süüteokoosseisu tõendamiseks siiski väheseks.

Menetlusalusele isikule heidetakse ette võimuesindaja solvamist, s.t solvamise adressaadiks on

võimuesindaja,

kes

täidab

oma

ametikohustusi.

Seega

on

tegemist

spetsiifilise

süüteokoosseisuga, kus solvangu adressaadi eriline isikutunnus on teo toimepanija karistamise

eelduseks, s.t süüteokoosseisu olemasolu kindlakstegemiseks tuleb eelnevalt tuvastada, et

solvangu adressaadiks on võimuesindaja, ametiisik, kes täidab temale omaseid ja

ametiseisundist tulenevaid ülesandeid. Seega tuleb ennekõike tõendada seda, et solvangu

adressaat oli võimuesindaja ja kellel on avaliku korra kaitsmise ülesanded, s.t et see

võimuesindaja seisund tuleneb ametisse nimetamisest (Terviseameti peadirektori käskkiri) või

valimisest või lepingu alusel teenistus- või töösuhtest. Väärteoasjas ühtegi dokumenti, millega

oleks tõendatud K K töötamine Terviseametis, ei ole. Kohtu arvates ei ole väärteoasja

kohtuvälises menetluses tõendatud menetlusalusele isikule süüks arvatava väärteokoosseisu

olulisimat asjaolu, s.o solvangu adressaadi erilist isikutunnust ja sellest tulenevat võimuesindaja

avaliku korra kaitsmise kohustust. Väärteomenetluse käigus on üle kuulatud menetlusalune

isik, kes on märkinud, et temale ligines „terviseametnik“ koos politseiametnike ning

kiirreageerijatega ning hiljem küsis ametnikult tema töötõendit. Hilisemates täiendavates

lisaütlustes, mis ei ole ülekuulamisprotokollina vormistatud ja mida saab lugeda pigem

vastulauseks väärteoprotokollile, on menetlusalune isik ära märkinud ka selle, et peale

korduvaid töötõendi küsimisi seda töötõendit K. K talle ka näitas. Seega tuleneb menetlusaluse

isiku kirjalikest selgitustest see, et ta sai teada, et tegemist on Terviseameti töötajaga.

Tunnistajana üle kuulatud K. Ku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on ülekuulamisprotokolli

tunnistaja isikuandmetesse märgitud töökohana Terviseamet ja tunnistaja ütlustest tulenevalt

teostas tunnistaja 11.04.2021 kell 14.10 Xxxx Kesklinna linnaosas Terviseameti ametnikuna

koos paarimehega avalikku korda, kuhu oli kutsutud ka politsei. Seega on asjaolu, et K.K oli

või võis olla 11.04.2021 Terviseameti töötaja, tuvastatav vaid menetlusaluse isiku ja tunnistaja

ütlustest. Kohtu arvates ei saa sellist olulist asjaolu tõendada menetlusaluse isiku ja/või

tunnistaja ütlustega, vaid asjakohase ametisse või teenistusse nimetamise käskkirjaga, millest

saab üheselt tuvastada ka isiku, käesoleval juhul solvangu adressaadi kui võimuesindaja

staatuse. Sellele järgnevalt saaks Terviseameti põhimääruse ja Korrakaitseseaduse sätete alusel

asuda tuvastama ka seda, kas ametnikust võimuesindaja täitis ka riikliku järelevalve ülesandeid

ja kas ta selle järelevalve käigus kaitses ka avalikku korda.

Kohtu arvates ei ole vaidlusaluses väärteoasjas tunnistaja K K võimuesindaja seisundit

asjakohaste tõenditega tõendatud, mistõttu ei ole tõendatud ka menetlusalusele isikule

inkrimineeritud ja spetsiifilise teokirjeldusega väärtegu, kuivõrd on tõendamata süüteo erilise

isikutunnusega adressaadi olemasolu. Seetõttu leiab kohus, et väärteoasjas kogutud tõenditega,

õigupoolest vaid menetlusaluse isiku enda ütluste ja tunnistaja ütlustega, ei ole menetlusaluse

isiku teos KarS § 275 lg 1 ettenähtud väärteo tunnuste esinemine tõendatud. Kohus leiab, et

menetlusaluse isiku käitumine ei sisalda endas ka mõne muu süüteo tunnuseid. Sellest

tulenevalt asub kohus seisukohale, et väärteomenetlus tuleb menetlusaluse isiku teos väärteo

tunnuste puudumise, ehk väärteomenetlust välistava asjaolu esinemise tõttu VTMS § 29 lg 1 p

1 alusel lõpetada. Seetõttu puudub vajadus hakata analüüsima ka VTMS § 133 punktides 2 kuni

10 loetletud kaebuse lahendamisel otsustatavaid muid küsimusi.

Kaitsja esitas kohtule esitatud kaebuses ka taotluse hüvitada VTMS § 23 alusel R. Jle tema

poolt kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest.

Vastavalt VTMS § 23 sätetele väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lõike 1

punktides 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve

vahenditest.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse, milles taotleti vaidlustatud otsuse

tühistamist. Kaebemenetluse tulemusena on kohus jõudnud veendumusele, et menetlusaluse

isiku kaitsja kaebus tuleb rahuldada ja vaidlustatud otsus tühistada täies ulatuses ning

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 ja § 132 p 3 alusel.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt on menetlusalune isik valinud endale kaebemenetluses

kaitsjaks Tiia E. Tammelehe ning kohtule esitatud taotluse kohaselt on kaitsja ajakulu olnud

9,92 tundi ning kaitsja tunnitasu suuruseks 120 eurot, millele käibemaksu ei lisandu. Seega on

taotluse kohaselt R Jle osutatud õigusabi kuluks 1190 eurot.

Arvestades väärteoasja keerukust, menetluse pikkust ning kehtivaid õigusteenuse hindu leiab

kohus, et valitud kaitsjale makstava tasu kogusummat tuleb lugeda mõistliku suurusega tasuks.

Taotluse kohaselt on menetlusalusele isikule osutatud õigusabi teenust kokku 9,92 tunni

ulatuses ning tegemist on kirjaliku menetlusega VTMS § 120 lg 1 mõttes. Kuivõrd valitud

kaitsja osales vaid kaebemenetluses ning koostas kaebuse, siis peab kohus taotluses märgitud

ajakulu reaalseks, mõistlikuks ja põhjendatuks ning kohtu arvates on osutatud õigusabi olnud

ka vajalik kogu osutatud õigusabi mahus.

Kohtule on esitatud menetluskulude hüvitamise taotlus, milles on näidatud ära osutatud

õigusabi liikide kaupa ja tööle kulunud ajakulu ja tunnitasu summas 120 eurot. Kohus leiab, et

viidatud tunnitasu saab arvestades kehtivaid õigusabiteenuste hindu lugeda mõistliku suurusega

tasuks ning alust selle vähendamiseks ei ole. Samas ei nähtu seda, kas R J on temale osutatud

õigusabi eest tasunud või mitte ja seetõttu ei saa kohus ka lahendisse märkida, millisele

arveldusarvele tuleks hüvitatav kulu tasuda. Selles küsimuses on kohtupraktika seisukohal, et

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamisel ei saa piirduda vaid kaitsealuse

poolt juba makstud tasuga ning kaitsjale makstava tasu hüvitamiseks piisab sellest, kui

kaitsealusel on tekkinud sellise tasu maksmise kohustus (3-1-1-4-14, p 10). Kuigi kohtule ei ole

esitatud andmeid õigusteenuse eest tasumise kohta, võib taotlusest üheselt järeldada, et

menetlusalusel isikul on vähemalt tekkinud tasu maksmise kohustus. Puutuvalt tasu hüvitamise

adressaati saab samuti senise kohtupraktika pinnalt asuda seisukohale, et valitud kaitsjale

makstud tasu kui KrMS § 175 lg 1 p-s 1 nimetatud menetluskulu saab tekkida üksnes

kaitsealusel ja tuleb hüvitada kaitsealusele, mitte advokaadibüroo pidajale (3-1-1-112-16, p 56).

Seega peab menetlusalune isik otsuse jõustumise järgselt ise pöörduma hüvitise saamiseks,

esitades oma arvelduskonto numbri, millise alusel hüvitatakse talle ka tekkinud kulu.

Sellest tulenevalt peab kohus vajalikuks esitatud taotlus rahuldada ja R Jle tuleb tema valitud

kaitsja õigusabi eest tehtud kulutused hüvitada täies ulatuses.

Väärteoasja materjalidest nähtuvalt oli vaidlustatud otsuse koostanud kohtuvälise menetleja

ametnikuks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna

menetlustalituse üldsüütegude grupi vanemväärteomenetleja. Seega on kohtuväliseks

menetlejaks riigieelarvest rahastatav asutus, mistõttu tuleb menetlusalusele isikule hüvitatav

õigusabi kulu summas 1190, 00 eurot hüvitada R Jle riigieelarve vahenditest.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/