2-19-17690/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-19-17690 Tsiviilasi Galina Lavrentieva taotlus Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20. detsembri 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-23/2013 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Hesa Truck määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): OÜ Hesa Truck (rk: 10053546), esindaja advokaat Artur Maljukov Vastustaja (avaldaja): Galina Lavrentieva (elukoht X)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta rahuldamata Galina Lavrentieva taotlus Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20. detsembri 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-23/2013 täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil.

2. Rahuldada määruskaebus.

3. Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud Galina Lavrentieva kanda.

4. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD 1. Justiitsministeerium edastas 12.11.2019 Viru Maakohtule Vene Föderatsiooni Justiitsministeeriumi kaudu saabunud Galina Lavrentjeva (avaldaja) taotluse Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse tsiviilasjas nr 2-23/2013 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamiseks. Avaldaja 19.02.2019 taotlusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on Valdai rajoonikohus teinud 20.12.2018 tsiviilasjas nr 2-23/2013 määruse rahalise summa indekseerimise kohta, millega rahuldas avaldaja avalduse osaliselt ja nõudis OÜ-lt Hesa Truck (puudutatud isik) avaldaja kasuks summa 475 567 rubla 83 kopikat rahasumma indekseerimisena, mis kuulub sissenõudmisele vastavalt Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 27.06.2013 otsusele, mis jõustus 17.10.2013. Määrus jõustus 10.01.2019.

2. Puudutatud isik palus jätta taotluse rahuldamata. Puudutatud isiku vastuväidete kohaselt oleks Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamine ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega ja seadusega. Ühekordse kahjuhüvitise indekseerimine ei ole Eesti Vabariigi õiguskorras lubatud, indekseerimise summa ja selle leidmise viis on ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Puudutatud isik ei saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta ei esialgses menetluses, mis lõppes 27.06.2013 otsusega, ega ka indekseerimise asjas, kuna ta ei saanud kohtukutset ega muid menetlusdokumente kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil. Valdai rajoonikohus ei võinud indekseerimise lahendit teha, kuna asi kuulub Eesti Vabariigi kohtu pädevusse ning tuli lahendada Eesti Vabariigi seaduste alusel. Puudutatud isik tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 620 lg 1 p-dele 1, 2 ja 6 ning Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni lepingu õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades art 56 p-dele 1 ja 3 ning art 40 p-dele 1 ja 3.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 7. detsembri 2020 määrusega G. Lavrentieva taotluse ning tunnistas Eesti Vabariigis täidetavaks Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu

20. detsembri 2018 määruse, millega mõisteti OÜ-lt Hesa Truck G. Lavrentjeva kasuks välja

475 567 rubla 83 kopikat rahasumma indekseerimisena, mis kuulub sissenõudmisele vastavalt Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 27. juuni 2013 otsusele, mis jõustus 17. oktoobril 2013. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse kohaselt tuleb asjas lähtuda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.01.1993 sõlmitud lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades ning selle juurde kuuluvast 03.10.2001 alla kirjutatud protokollist.

Kohtule on esitatud Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse tõestatud ja jõustumismärkega ärakiri. Samuti on esitatud kaks 05.02.2019 tõendit, millest nähtub järgmine: Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrus väljamõistetud rahalise summa indekseerimise kohta asjas nr 2-23/2013-13-224/18 jõustus 10.01.2019 ja lahendit Vene Föderatsiooni territooriumil ei täidetud; puudutatud isikut teavitati avaldaja hagist väljamõistetud summa indekseerimise kohta, saates kohtuistungi määramise teate ja avalduse koopia ettevõtte aadressile. Lisatud on koopiad tähitud kirjade 30.11.2018 ja 03.12.2018 väljastusteadetest.

Seega on taotlusele lisatud õigusabilepingu art-s 52 ettenähtud dokumendid, samuti on esitatud nende tõlked. Kuivõrd õigusabileping reguleerib muu hulgas kohtuotsuste tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist, siis tuleb hinnata, kas 20.12.2018 määruse tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabilepingu järgi lubatav. TsMS § 620 lg-s 1 sätestatud alused praegusel juhul kohtulahendi tunnustamise lubatavuse hindamisel ei kohaldu. Õigusabilepingu art 56 p 1 näeb ette, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest võib keelduda muu hulgas, kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset.

Kuivõrd õigusabileping ei näe ette, millistele nõuetele peab kohtukutse kättetoimetamine vastama, et oleks tagatud isiku õigus end kaitsta, tuleb hinnata, kas isik sai menetlusest teada või oleks pidanud mõistlikult sellest teada saama ning kas pärast teadasaamist oli tal piisavalt aega oma seisukohtade kujundamiseks ja kaitseõiguse teostamiseks. Äriregistri andmetel asub puudutatud isik aadressil X. Tähitud kirjade väljastusteadete koopiatest nähtub, et puudutatud isikule saadeti dokumendid aadressil X ja X ning need on vastavalt 03.12.2018 ja 30.11.2018 vastu võtnud A.A..

Valdai rajoonikohtu vastuse põhjal kutsutakse vastavalt Vene Föderatsiooni tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatule menetlusosalised kohtusse tähitud kirjaga koos väljastusteatega (§ 113 lg 1), ettevõttele adresseeritud kohtuteade saadetakse ettevõtte aadressile (§ 113 lg 5), sama kohtuteatiste ja kutse vormi kohaldatakse ka välisettevõtete suhtes, kui Vene Föderatsiooni rahvusvahelise lepinguga pole ette nähtud teisiti (§ 113 lg 6), ning kohtukutsed toimetatakse kätte posti teel või kohtu määratud isiku poolt ja nende kättetoimetamise aeg fikseeritakse postiasutuses ettenähtud viisil või kohtule tagastamisele kuuluvas dokumendis.

Puudutatud isikule dokumentide kättetoimetamine vastas eelnimetatud nõuetele, kuna need on saadetud puudutatud isiku õigele aadressile ja jõudsid ka kohale. Õigusabilepingust ei tulene kohustust toimetada kohtukutse kostjale kätte isiklikult allkirja vastu. Väljastusteatest ei nähtu A.A. seos puudutatud isikuga. Äriregistri andmete põhjal on samal aadressil asuvate puudutatud isiku ja Logowest OÜ juhatuse liikmeteks B.B. ja C.C., töötamise registri andmetel oli A.A. kirjade vastuvõtmise ajal Logowest OÜ raamatupidamistöötaja. Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et samade juhatuse liikmetega seotud äriühingu töötajale dokumentide edastamisel oli puudutatud isikul (tema seaduslike esindajate kaudu) mõistlik võimalus menetlusest teada saada.

Iseenesest ainuüksi lahendi teinud kohtu kinnitus menetlusdokumentide saatmise kohta kostjale ei ole piisav kättetoimetamise nõuetekohasuse hindamiseks. Küll aga toetavad lisaks väljastusteadetele esitatud 05.02.2019 Valdai rajoonikohtu kinnitus ning 02.09.2020 edastatud detailne selgitus dokumentide saatmise kohta puudutatud isiku ja Logowest OÜ (äriregistri andmetel nende ametlikele) e-posti aadressidele ja juhatuse liikme e-posti aadressile veendumust, et kostja sai või pidi mõistlikult saama esitatud avaldusest ja kohtuistungist teada.

Valdai rajoonikohtu selgitusest nähtub, et kohtuistung avaldaja taotluse läbivaatamiseks toimus 20.12.2018 kell 14.00. Lähtudes viimase tähitud kirja kättetoimetamise kuupäevast, s.o 03.12.2018, jäi kostjale piisavalt aega kaitseõiguse teostamiseks.

Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et indekseerimise näol on tegemist iseseisva kahju hüvitamise nõudega, s.o et selle sissenõutavus eeldab kahju hüvitamise eelduste kontrollimist. Indekseerimise eesmärgiks on üldjuhul korrigeerida hindu ja makseid vastavalt inflatsioonimäärale, milline eesmärk nähtub ka Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrusest. Ka Eesti õiguses ei tulene kahjuhüvitise indekseerimise aluseks olevast võlaõigusseaduse (VÕS) § 136 lg-st 4 kohustust hinnata indekseerimisel kahju hüvitamise eelduste täitmist. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb hinnata eelkõige indeksi sobivust, s.o mis arvestaks kahjuhüvitise suuruse määramise aluseks olevate asjaolude muutumist ega moonuta kahju hüvitamise eesmärki (RKTKo 3-2-1-134-15, p 14). Eeltoodust tulenevalt ei ole kohaldatav õigusabilepingu art 40 p-des 1, 3 kohtualluvuse kohta sätestatu ning asi ei kuulu lahendamisele Eesti kohtus. Õigusabileping ei näe tunnustamise eeldusena ette tunnustatava lahendi õigsuse kontrollimist. Eelneva põhjal puuduvad alused Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks ja taotlus tuleb rahuldada.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. OÜ Hesa Truck esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 7. detsembri 2020 määruse tühistamist ning G. Lavrentieva taotluse Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20. detsembri 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-23/2013 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigi territooriumil rahuldamata jätmist. Menetluskulud palub määruskaebuse esitaja jätta vastustaja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt:

1) ei kuulu Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrus rahalise kohustuse indekseerimise kohta Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamisele TsMS § 620 lg 1 järgi, kuna see oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega. Ühekordse kahju (liiklusõnnetuses hävinud vara väärtuse) hüvitise indekseerimine ei ole Eesti Vabariigi õiguskorras lubatud, see oleks vastuolus nii kahju hüvitamise sisu ja eesmärgiga kui ka Eesti õiguse oluliste põhimõtetega;

2) ei kuulu Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrus Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamisele õigusabilepingu art 56 p 1 järgi, kuna puudutatud isik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, sest ta ei ole saanud ei esialgses menetluses, mis lõppes Valdai rajoonikohtu 27.06.2013 otsusega, millega mõisteti puudutatult isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis, ega ka indekseerimise asjas kohtukutset ega muid menetlusdokumente kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil. Kohus peab tuvastama, et dokumendid on puudutatud isikule nii esialgses kahju hüvitamise kui ka indekseerimise menetluses kätte toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt.

Õigusabilepingu art 9 kohaselt tuli Vene Föderatsiooni kohtul edastada dokumendid kas Justiitsministeeriumi või Eesti Vabariigi kohtu kaudu. Seda ei ole tehtud. Ekslik on kohtu seisukoht, et õigusabileping ei näe ette, millistele nõuetele peab kohtukutse kättetoimetamine vastama. Õigusabilepingu art 9 kohaselt järelepärimise saanud asutus annab dokumendid kätte vastavalt tema riigis kehtivatele eeskirjadele. Aadress X ega A.A. ei oma seost puudutatud isikuga. Aadressil X saanuks TsMS § 323 lg-te 1 ja 2 kohaselt puudutatud isikule menetlusdokumendid kätte toimetada juhul, kui dokument oleks toimetatud kätte puudutatud isiku äriruumis püsivalt viibivale töötajale või muu sellesarnase lepingu alusel talle püsivalt teenuseid osutavale isikule.

A.A. ei ole puudutatud isiku töötaja, ei osuta puudutatud isikule püsivalt teenuseid ega viibi püsivalt puudutatud isiku äriruumis. Asjaolu, et puudutatud isiku ja Logowest OÜ juhatuse liikmed on samad, ei anna alust Logowest OÜ raamatupidajale dokumentide kättetoimetamisega lugeda neid puudutatud isikule kättetoimetatuks. Kui kohaldamisele ei kuulu õigusabileping, siis kohaldub tsiviilja kaubandusasjade kohtuja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsioon. Konventsiooni (art 15 lg 1, lg 2) kohaselt ei võinud Vene Föderatsiooni kohus teha asjas otsust.

Vene Föderatsiooni kohus ei ole tuvastanud, et A.A. on õiguspärane isik, kellele menetlusdokumentide andmisel saab lugeda need puudutatud isikule kättetoimetatuks. Eelkõige ei olnud tehtud kõikvõimalikke mõistlikke pingutusi, et saada teatist menetlusdokumentide üleandmise kohta adressaatriigi pädevate asutuste kaudu. Lisaks ei saa lugeda mõistlikuks ajavahemikuks oma õiguste teostamiseks menetlusdokumentide kättetoimetamise (kui lugeda, et menetlusdokument on 03.12.2018 kätte toimetatud) ja välisriigis toimuva kohtuistungi vahele jäävat kahenädalast aega.

Puudutatud isik Vene Föderatsiooni seadust ei tunne ja esindaja leidmiseks võib kuluda rohkem aega;

3) ei kuulu Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määrus Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamisele õigusabilepingu art 56 p 3 järgi, kuna õigusabilepingu art 40 lg-te 1 ja 3 kohaselt kuulub asi Eesti Vabariigi kohtu pädevusse ning tuli lahendada Eesti Vabariigi seadusandluse alusel. Maakohus on ekslikult sisustanud Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruses toodud indekseerimise sisu. Tegemist ei ole VÕS § 136 lg-s 4 toodud indekseerimisega, vaid viivise ja/või kahju hüvitamise iseloomuga iseseisva nõudega lähtuvalt sellest, et avaldaja ei saanud esialgsest kohtuotsusest tulenevaid summasid koheselt pärast otsuse jõustumist kätte.

Õigusabilepingu art 40 lähtub kahju hüvitamise kohustuste ja kohtualluvuse määramisel kahju tekitatud teo, mitte tagajärje asukohast. Valdai rajoonikohtu 27.06.2013 otsus, millega mõisteti puudutatud isikult välja kahjuhüvitis, täideti Eesti Vabariigis. Seega leidis tegu või muu asjaolu, mis on kahju hüvitamise nõude aluseks (rahalise kohustuse õigeaegselt täitmata jätmine), aset Eesti territooriumil. Valdai rajoonikohtu 20.12.2018 määruse on teinud ebapädev kohus ning asi on vastuolus õigusabilepinguga lahendatud Vene Föderatsiooni õiguse alusel.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. G. Lavrentieva vaidleb määruskaebusele vastu, leides, et maakohtu vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue määruse, millega jätab rahuldamata avaldaja taotluse Vene Föderatsiooni Novgorodi oblasti Valdai rajoonikohtu 20. detsembri 2018 määruse tsiviilasjas nr 2-23/2013 Eesti Vabariigi territooriumil täidetavaks tunnistamiseks. OÜ Hesa Truck määruskaebus kuulub rahuldamisele.

7. Maakohus on õigesti leidnud, et vaidlusaluse taotluse lahendamisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel 26.01.1993 sõlmitud lepingust õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonnaja kriminaalasjades (õigusabileping). Õigusabilepingu art 56 p 1 sätestab, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmisest võib keelduda kui taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset. Ringkonnakohtu arvates on maakohus nimetatud õigusabilepingu sätet liialt laiendavalt tõlgendanud ja selle tulemusena avaldaja taotluse põhjendamatult rahuldanud. Maakohus tuvastas, et äriregistri andmetel asub puudutatud isik aadressil X ning avaldusele lisatud tähitud kirjade väljastusteadete koopiate kohaselt saadeti puudutatud isikule dokumendid nii aadressile X kui X ning dokumendid on vastu võtnud A.A.. Samas tuvastas maakohus, et dokumendid vastu võtnud A.A.l puudub seos puudutatud isikuga (s.o OÜ-ga Hesa Truck). Töötamise registri andmete põhjal tegi maakohus kindlaks, et A.A. töötab Logowest

OÜ-s raamatupidajana ning Logowest OÜ ja puudutatud isik OÜ Hesa Truck asuvad samal aadressil ning nende äriühingute juhatuse liikmeteks on samad isikud. Ringkonnakohus leiab erinevalt maakohtust, et eelnimetatud faktilised asjaolud ei kinnita tõsikindlalt seda, et puudutatud isikut oli kohtumenetlusest teavitatud. Ainuüksi see, et A.A. oli Logowest OÜ raamatupidaja ning et Logowest OÜ asub äriregistri andmetel puudutatud isikuga samal aadressil, ei anna alust eeldada, et puudutatud isikul oli mõistlik võimalus kohtumenetlusest teada saada. Maakohus tuvastas, et A.A.l puudub seos puudutatud isikuga ning puudutatud isik ei ole kinnitanud dokumentide kättesaamist. Sellistel asjaoludel ei ole tähendust sellel, et puudutatud isiku ja Logowest OÜ juhatuse liikmed on samad isikud. Kuna asjas ei ole esitatud puudutatud isiku kinnitusi e-kirjade kättesaamise kohta, siis üksnes Valdai rajoonikohtu kinnitus e-kirjade saatmise kohta ei tõenda, et puudutatud isik teadis kohtuistungist. Riigikohus on 14. juuni 2017 määruses nr 3-2-1-62-17 märkinud, et õigusabilepingu art 56 p 1 kohaldamisel tuleb mh hinnata, kas dokumentide kättetoimetamine on nõuetekohane ka Eesti õiguse kohaselt. Ringkonnakohus nõustub siinkohal puudutatud isiku seisukohaga, et praegusel juhul ei ole menetlusdokumentide kättetoimetamine toimunud kooskõlas TsMS § 323 lg-s 2 sätestatuga.

8. Kuna maakohus on taotluse lahendamisel rikkunud õigusabilepingu art 56 p-i 1 ning nimetatud rikkumine tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks pikemalt vastata määruskaebuse muudele põhjendustele. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et ükski määruskaebuses esitatud muu põhjendus ei annaks alust maakohtu määruse tühistamiseks.

9. Seoses määruskaebuse rahuldamisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 172 lg 1 alusel avaldaja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus TsMS § 177 lg-s 2 ettenähtud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja