2-20-16654/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Kohtumääruse teatavaks

tegemise aeg ja koht

Kohtumäärus tehakse avalikult teatavaks 21.juunil 2021

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-20-16654

Kohtuasi

ERGO Insurance SE avaldus Kreutzwaldi Arendus OÜ vastu

kahju 2000 euro hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

2000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013;

asukoht A. H. Tammsaare tee 47, 11316 Tallinn) volitatud

esindaja K F

Puudutatud isik: Kreutzwaldi Arendus OÜ (registrikood

14522021, asukoht Laeva tn 2, 10111 Tallinn) seaduslik

esindaja J G

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada ERGO Insurance SE avaldus Kreutzwaldi

Arendus OÜ vastu kahju 2000 euro hüvitamiseks

2. Välja mõista Kreutzwaldi Arendus OÜ-lt kahjuhüvitis

2000 eurot (kaks tuhat eurot)

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta Kreutzwaldi Arendus OÜ kanda

2. Määrata ERGO Insurance SE menetluskuluks ja välja

mõista Kreutzwaldi Arendus OÜ-lt menetluskulu 50

eurot (viiskümmend eurot) ERGO Insurance SE kasuks

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest

Avaldaja nõue

1. ERGO Insurance SE (edaspidi avaldaja) palus kohtule Kreutzwaldi Arendus OÜ (edaspidi

puudutatud isik) vastu esitatud avalduses välja mõista kahjuhüvitis 2 000 eurot.

Avalduse asjaolud

2. Avalduse kohaselt toimus Tallinnas Kreutzwaldi 4 korterelamus 04.03.2020 veekahju juhtum,

mis sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist xxxx ja milles sai kannatada korter nr

xxxx. KÜ Kreutzwaldi 4 esindaja on avaldajale deklareerinud, et puudutatud isiku poolt

tellitud keskkütte radiaatorite vahetamise tööde käigus tekitas töövõtja veelekke ühe radiaatori

ventiili kaudu, kust vesi jooksis küttesüsteemi täitmise ajal põrandale ja ühel hetkel hakkas

alumise korruse laest alla tilkuma. Korter asukohaga Kreutzwaldi 4-xxxx ja seal asuv vara oli

kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud ettevõttekindlustuse lepinguga nr xxxx. Korteri

aadressiga Kreutzwaldi 4-xxxx, Tallinn, kust sai alguse veekahju, oli kahjujuhtumi toimumise

hetkel omanikuks puudutatud isik. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) §-st 31 lg 1

p 1 järgi vastutab puudutatud isik korteriomanikuna teistele korteriomanikele tekitatud kahju

eest riskivastutuse alusel. Seega tuleneb avaldaja nõue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel.

Avaldaja hüvitas kahju kogusummas 2 087 eurot. VÕS § 492 lg-st 1 tulenevalt esitas avaldaja

pärast kindlustushüvitise välja maksmist puudutatud isikule pretensiooni nõudega 2 087 eurot.

Puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Avaldaja vähendas summat 2000 eurole.

Puudutatud isiku vastuväited

3. Puudutatud isiku vastuse kohaselt ei ole ta nõus avaldaja esitatud nõudega. Vastuse kohaselt

tegi ta remondi oma kontoris aadressil Kreutzwaldi 4-xxxx. Remondi käigus vahetati

radiaatorid, mille käigus voolas radiaatoritest vesi ka alumisele korrusele, korterisse nr xxxx.

Kuna alumise korruse korteri xxxx kahjustuse põhjustas puudutatud isik kontori

renoveerimisega, siis olid tema ehitajad nõus tegema remondi alumisel korrusel. Ehitajad

käisid vaatamas/hindamas kahjustuse saanud korterit ning nende hinnangu järgi oli kahju

suurus 500 eurot, mis oli reaalne summa, mis läheks materjali ostuks ning töömehe palgaks

paariks päevaks. Puudutatud isik tegi korteri nr 6 omanikele vastava ettepaneku. Ehitajad oleks

nõus korteris nr xxxx kõik kohe taastama selle raha eest, kuid korteri xxxx omanikud ütlesid,

et neil on olemas kindlustus, nad teevad kõik kindlustuse kaudu ning keeldusid ettepanekust.

Pärast remonti esitas avaldaja neile tagasinõude 2087 eurot, millise summaga puudutatud isik

nõus ei ole, kuna antud kahju suurus on maksimaalselt 500 eurot. Puudutatud isik ei nõustunud

avaldaja pakutud 500 euro suuruse kompromissiga asja lõpetamiseks, kuivõrd talle jääb

arusaamatuks, miks üldse nõutakse nendelt raha ja milleks, siis kindlustust vaja, kui antud raha

ikka nõutakse kahju tekitanud isikult.

Kohtumääruse põhjendused

4. Menetlusosalistel ei ole vaidlust, et Tallinnas Kreutzwaldi 4 korterelamus toimus 04.03.2020

veekahju juhtum, milles sai kannatada sama kortermajas asuv korter nr 6, et veekahju põhjustas

puudutatud isik kontori renoveerimise käigus ning, et puudutatud isik ei ole avaldajale kahju

hüvitanud.

5. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas avaldajal on tagasinõude õigus puudutatud isiku

vastu ja kahjusumma 2000 euro suuruse üle.

6. KrtS § 31 lg 1 p 1 järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda

ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab

omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isik võttis korteriomandi- ja

korteriühistuseaduses sätestatud kohustuse rikkumise omaks.

7. Riigikohus on 13.02.2012 otsuse nr 3-2-1-116-11 p-s 23 ja 13.02.2013 määruse nr 3-2-1-186-

12 p-s 10 asunud seisukohale, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest

tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab nõuda VÕS § 115 lg 1

alusel, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline

seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele

kohaldub VÕS § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhe,

mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Korteriomaniku

kohustus hoiduda teistele korteriomanikele kahju tekitamisest on reguleeritud korteriomand-

ja korteriühistuseaduse erisätetega ning ühe korteriomaniku poolt teisele korteriomanikule

oma korteriomandi kasutamisega kahju tekitamisel ei kohaldata hüvitusnõude alusena KOS §

11 kõrval teisi sätteid, sh deliktiõiguse sätteid. Juhul, kui üks korteriomanik tekitab teisele

kahju korteriomandit kasutades, on kahju hüvitamise üldsätteks VÕS § 115 lg 1.

8. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada

VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse

olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1

alusel. VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui

võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul

põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest

tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise

võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui

kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui

asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju

on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada

varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses.

9. Puudutatud isik vastutab korteriomanikuna VÕS § 115 lg 1 kohaselt teistele korteriomanikele

tekitatud kahju eest riskivastutuse alusel. Kuivõrd puudutatud isiku korteriomandi reaalosast

sai remonditööde käigus alguse veekahju, siis rikkus ta seaduses sätestatud kohustust.

Puudutatud isiku käitumise s.t veelekke ja kindlustatud korteriomanikul tekkinud veekahju

vahel on VÕS § 127 lg-s 4 sätestatud põhjuslik seos, sest kui puudutatud isik oleks järginud

oma kohustust tagada, et temale kuuluva korteri valdamisel ei tekiks veekahju, siis poleks

kahjulik

tagajärg

saabunud.

Seega

tuleneb

korteriomanikule

korteriomandi-

ja

korteriühistuseaduse rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue VÕS § 115 lg 1 alusel.

10. VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle

kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.

Kindlustuspoliisiga nr xxxx on tõendatud, et korter asukohaga Kreutzwaldi 4-xxxx ja seal asuv

vara oli kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud ettevõttekindlustuse lepinguga nr xxxx

avaldaja juures ning avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel läinud üle kahjustatud korteriomaniku

nõue puudutatud isiku vastu (lk 4-5).

11. Kahjuhüvitise maksekorraldusega on tõendatud, et kindlustusvõtjale on hüvitatud

kokkuleppeline kahjuhüvitis 2051 eurot (lk 7). xxxx OÜ hinnapakkumisega, vara ülevaatuse

hinnanguga ja fotodega on tõendatud, et kahjuhüvitise aluseks on avaldaja võtnud xxxx OÜ

poolt koostatud kalkulatsiooni koos hinnanguga ja xxxx OÜ hinnapakkumisega on tõendatud,

et avaldaja võttis ka võrdleva kalkulatsiooni xxxx OÜ-lt. Fotodega on tõendatud korteris

nähtavad kahjustused, mis kattuvad vara ülevaatuse aktis loetletud kahjustuste kirjeldusega.

xxxx OÜ ülevaatuse arvega nr 10986 ja maksekorraldusega on tõendatud, et xxxx OÜ poolt

teostatud ülevaatuse kulu oli 36 eurot (lk 8-16).

12. Tagasinõude kirjaga on tõendatud, et avaldaja esitas puudutatud isikule pärast

kindlustushüvitise väljamaksmist pretensiooni summas 2 087 eurot (lk 17). Vaidlus puudub,

et puudutatud isik ei ole nõuet tasunud. Puudutatud isik ei ole tõendanud oma väidet, et

veekahju likvideerimise ja korteri taastamisremondi oleks saanud teostada 500 euro eest.

Puudutatud isiku esitatud kirjavahetusega on tõendatud, et ta ei nõustunud tasuma ka avaldaja

pakutud kompromissisummat 500 eurot vaidluse lõpetamiseks, mis vastas puudutatud isiku

hinnangule remonditööde maksumusest. Seega on avalduse esitamine kohtule põhjendatud.

Avaldaja on kohtule esitatud avalduses vähendanud kahjusummat 2000 eurole.

13. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodust

tuleneb, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst ning ta ei vastuta

VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus

kohustust vääramatu jõu tõttu. Vastutusest vabanemiseks peab puudutatud isik tõendama, et

kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest või, et ta ei ole oma kohustusi

rikkunud või on tema rikkumine vabandatav. Puudutatud isik seda väitnud ega tõendanud ei

ole.

14. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele

kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 82 lg 7 esimese lause kohaselt kohustus muutub

sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna kahju hüvitamiseks

antud tähtaeg on möödunud ning puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud, siis on kahjunõue

muutunud sissenõutavaks. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva

kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg

1 p-s 1 ja § 108 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmist. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista KrtS §-st 31 lg

1 p-st 1, VÕS § 115 lg-st 1, 492 lg-st 1 ja § 108 § lähtudes tuleb avaldus rahuldada ja

puudutatud isikult välja mõista kahju 2000 eurot avaldaja kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend

tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane,

muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus,

võttes arvesse, et puudutatud isik põhjustas avaldaja kohtusse pöördumise, ei nõustunud

avaldaja pakutud kohtuvälise kompromissiga ning avaldaja nõue on põhjendatud, siis tuleb

menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda.

16. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste

kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuluks riigilõiv.

17. RLS § 59 lg 5 järgi tasutakse avalduse või kaebuse esitamisel hagita menetluse korras

läbivaadatavas asjas, samuti enne hagi esitamist esitatud kohtualluvuse kindlaksmääramise

avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot.

18. Avaldaja menetluskuludeks on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot, millest 175

eurot on enamtasutud ja kuulub avaldaja taotluse alusel tagastamisele. Seega tuleb puudutatud

isikult välja mõista riigilõiv 50 eurot, mis tuli avaldajal hagi esitamisel tasuda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik