3-21-583/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

18.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-583

Haldusasi

X kaebus seoses Riigikogu esimehe ja tema nõuniku

tegevusega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Tagastada X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määruse peale haldusasjas

nr 3-21-583.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 203

lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X saatis tolleaegsele Riigikogu esimehele Q-le ja tema nõunikule D-le Riigikogu ja isiklikule

e-posti aadressile e-kirju, millele ei vastatud.

2. X esitas Tallinna Halduskohtule 18.03.2021 kaebuse järgmiste taotlustega:

1) võtta Q ja D vastutusele, sest nad on rikkunud ametikirjadele vastamise korda, mille

tagajärjel ei ole kaebajal võimalik tagada enda põhiseaduslikke õigusi;

2) võtta Q ja D vastutusele riigireetmise tunnuste alusel, sest nende ametialane tegevus ei ole

taganud põhiseaduslikke õigusi;

3) võtta Q ja D vastutusele korruptsioonitunnuste alusel, sest nad on saanud põhiseaduslike

õiguste tagamise eest palka, kuid ei ole oma kohustusi täitnud;

4) tagada, et vastataks 18.03.2020 kell 15.17 saadetud e-kirjale, 04.06.2020 kell 12.55 saadetud

e-kirjale, 25.01.2021 kell 14.52 saadetud meeldetuletusele, 01.03.2021 kell 16.54 saadetud

meeldetuletusele;

5) kohustada Q ja D hüvitama ametkondlikust tegematajäämisest kodanikele tekitatud kahju,

mille suurus täpsustatakse menetluse käigus;

6) mõista Q-lt ja D-lt kaebaja kasuks välja nende tegevusest tekkinud kahju.

21-583

2(5)

Kaebusele oli lisatud riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks ning menetlusabi taotlus

riigilõivu maksmiseks ja muude kohtukulude kandmiseks. Taotluses on märgitud ära ka soov

vabastada ta täielikult kohustusliku kohtueelse menetlusega seotud kulude kandmisest.

Pöördumised puudutasid veereostust põhjavees, ammooniumnitraadist tingitud plahvatusohtu

Tallinna sadamates, liiklusõnnetuste fikseerimiskvaliteeti, Tartu rahu järgse piiri eiramist. Q ja

tema nõunik D oleks pidanud korraldama ametkondliku uurimise, et tagada kodanike

põhiseaduslikud õigused. Kaebuse eesmärk on luua olukord, kus kodaniku põhiseaduslikud

õigused oleks tagatud ja hüvitataks tekkinud kahju. Riigi õigusabi on vajalik, et selgitada välja

kahju täpsem ulatus ja kaitsta enda õigusi.

3. Halduskohus küsis Riigikogult, kas kaebuses osutatud e-kirjad on Riigikogu kantseleis

registreeritud ning kui seda on tehtud, siis kas neile on vastatud. Kui kirjad ei ole registreeritud,

siis selgitada, kas Q käsitles neid kirju kui Riigikogu liikmele adresseeritud kirju.

4. Riigikogu Kantselei selgitas 01.04.2021 vastuses, et kaebaja kirju ei ole Riigikogu e-posti

aadressile saadetud ega Riigikogu dokumendiregistris registreeritud. Kaebaja saatis Q-le

korduvalt e-kirju nii tema isiklikule e-posti aadressile kui ka Riigikogu liikme e-posti

aadressile, soovides erinevate teemade arutamiseks kohtuda. Kuna kõik pöördumised olid

suunatud Q isikule, ei pidanud Q vajalikuks kirju registreerida ja neile ametlikult vastata. Neid

käsitleti valija pöördumistena. Kirjades väljendatud soovid olid segased ja arusaamatud ning

väljusid Riigikogu esimehe tegevusvaldkonnast. Alguses Q siiski vastas kaebaja kirjadele,

samuti kohtus temaga. Kaebaja nõudis aga üha uusi kohtumisi ja esitas omapoolseid nõudmisi

ka nõuniku D ja abi Y vahendusel. Kuna kaebaja käitumine oli muutunud kohatult

pealtükkivaks ja häirivaks, otsustas Q temaga suhtlemise lõpetada.

Riigikogu liige ei ole märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise

esitamise seaduse (MSVS) § 2 lg 4 ls 2 järgi märgukirja või selgitustaotluse adressaat. See

garantii on vajalik PS §-st 62 ja Riigikogu liikme staatuse seaduse (RKLS) §-st 17 tuleneva

vaba mandaadi täitmiseks, sh ei saa keegi kohustada Riigikogu liikmeid oma ülesandeid teatud

viisil täitma, samuti sellest aru andma. Riigikogu liikmel on vabast mandaadist tulenevad

õigused ka juhul, kui ta täidab komisjoni esimehe, aseesimehe, Riigikogu esimehe või

aseesimehe ülesandeid. Riigikogu liikmed, sh riigikogu esimees ei ole kohustatud isikuid vastu

võtma. Riigikogu on esindusorgan, mitte riigiasutus. Vaba mandaadi põhimõttest tulenevalt

otsustavad Riigikogu liikmed iseseisvalt, kuidas valijatega tööd korraldada, sh kas ja kuidas

nad laekunud pöördumistele vastavad. Riigikogu esimehena puudus Q-l ka õigus teha algatusi,

mida kaebaja soovinuks (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (RKKTS) § 14 lg 2).

5. Tallinna Halduskohus tagastas 06.04.2021 määrusega kaebuse ning jättis menetlusabi

taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks läbi vaatamata.

MSVS § 2 lg 4 ls 2 järgi ei ole Riigikogu liige märgukirja või selgitustaotluse adressaadiks,

mistõttu ei ole ta kohustatud MSVS-s sätestatut järgima ja kaebaja kirjadele vastama. Kaebajal

puudub seega subjektiivne õigus nõuda Q kohustamist vastata tema kirjadele ning kaebus tuleb

kaebeõiguse puudumise tõttu tagastada.

Riigikogu liikmete välistamine märgukirja ja selgitustaotluste adressaatide ringist on vajalik PS

§-st 62 ja RKLS §-st 17 tuleneva vaba mandaadi täitmiseks. Vaba mandaadi põhimõtet

arvestades ei saa keegi kohustada Riigikogu liikmeid teatud viisil oma ülesandeid täitma,

samuti oma ülesannete täitmisest aru andma. Seetõttu ei pea Riigikogu liikmed neile edastatud

märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastama. Eeltoodut ei väära see, kui Riigikogu liige täidab

teatud juhtivfunktsiooni Riigikogus, sh kui ta täidab Riigikogu esimehe ülesandeid. Ühtlasi

puudub Riigikogu liikmetel, sh Riigikogu esimehel kohustus isikute vastuvõtuks.

21-583

3(5)

Riigikogu liikmete kui rahvaesindajate töö tavapäraseks osaks on kohtumised valijatega. Vaba

mandaadi põhimõtet arvestades otsustavad Riigikogu liikmed iseseisvalt selle üle, kuidas

valijatega tööd korraldada, sh on Riigikogu liikmetel vabadus otsustada selle üle, kellega, millal

ja kus nad kohtuvad; ühtlasi saavad Riigikogu liikmed sõltumatult otsustada selle üle, kas ning

kuidas nad neile laekunud valijate pöördumistele vastavad. Q ja D käsitlesid X kirju ja

telefonikõnesid valija pöördumisena Riigikogu liikme poole. Sama tegi ka kaebaja. Seega

puudus Q-l kohustus kaebaja kirjadele MSVS-s sätestatud korras vastata. Kaebus tuleb

kirjadele vastamiseks kohustamise osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

Halduskohtu pädevuses ei ole lahendada kaebaja nõuet Q ja D vastutusele võtmiseks, sh

riigireetmise ja korruptsioonitunnuste alusel. Kaebus tuleb selles osas HKMS § 121 lg 1 p 1

alusel tagastada. Kriminaalmenetlust viivad läbi uurimisasutus ja prokuratuur, mitte

halduskohus.

Kaebajal puudub õigus esitada kahju hüvitamise nõue avalikes huvides, s.o nõuda üldiselt riigi

kodanikele tekitatud kahju hüvitamist. Seega tuleb HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada nõue,

milles kaebaja palub kohustada Q ja tema nõunikku D hüvitama ametkondlikust

tegematajäämisest kodanikele tekitatud kahju.

Kaebaja on palunud hüvitada ka kirjadele vastamata jätmise ja seaduseelnõude algatamata

jätmisega tekitatud kahju. Kirjeldatud tegevusega ei saa kaebajale olla tekitatud sellist varalist

või mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele.

Riigikogu liikmel ei ole seaduslikku kohustust algatada valija soovil ühtegi eelnõu ning ühelgi

valijal ei ole õigust nõuda, et talle sobiv eelnõu algatataks. Valijal on võimalik jätta järgmistel

valimistel hääletamata nende kandidaatide poolt, kes jätsid nende huvid esindamata, ja valida

muu kandidaat. Kaebajagi ei ole välja toonud, milles kahju seisneb. Kuigi kaebaja on palunud

riigi õigusabi, et kahjunõuet täpsustada, peab ta olema ise võimeline tooma välja selle, milles

kahju seisneb. Kaebaja ei ole seda teinud ning kahju tekkimine kirjeldatud asjaoludel ei ole

kohtule ka äratuntav. Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline, mistõttu tuleb kaebus HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel

tagastada.

Kaebuse tagastamise tuttu tuleb riigi õigusabi taotlus esindaja määramiseks jätta läbi vaatamata.

6. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule 18.05.2021 määruskaebuse, milles väljendab

rahulolematust halduskohtu seisukohaga mitte võtta Q ja D vastutusele pöördumistele

vastamata jätmise eest. Kaebaja leiab, et pöördumistele vastamata jätmise tõttu puudub tal

võimalus oma põhiseaduslikke õigusi nõuda. Ta selgitab, et terviseseisundi tõttu ei ole ta ise

võimeline määruskaebust koostama ning palub õigusabi määruskaebuse koostamiseks.

Määruskaebusele on lisatud halduskohtulegi esitatud menetlusabi taotlus riigilõivu maksmiseks

ja muude kohtukulude kandmiseks, milles on korratud 18.03.2021 kaebuses esitatud väiteid.

Selles on märgitud ära ka soov vabastada ta täielikult kohustusliku kohtueelse menetlusega

seotud kulude kandmisest. Samuti palub ta seisukoha vormistamiseks ajapikendust. E-kirjas on

alla kriipsutatud laused, mille ta palub muutmata kujul lisada kohtuprotokolli.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. X ei ole määruskaebust allkirjastatud, kuid ta on varem samalt e-posti aadressilt kaebuse

esitanud, mistõttu puudub kahtlus, et selle on esitanud tema (HKMS § 52 lg 6,

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 336 lg 4). Kaebaja on palunud pikendada

määruskaebuse esitamise tähtaega. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on seadusest tulenev

tähtaeg, mille pikendamine ei ole võimalik. Kohus saab pikendada enda määratud

menetlustähtaegu. Kui seaduses sätestatud tähtaega ületatakse, on võimalik taotleda selle

ennistamist. Kaebaja on määruskaebuse esitanud tähtaega järgides, mistõttu puudub vajadus

21-583

4(5)

taotleda määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. Samas ei ole määruskaebust

põhjendatud, s.o see on puudustega (HKMS § 205 lg 1 p 4 ja lg 2). Puudub siiski alus jätta

määruskaebus käiguta ja anda kaebajale võimalus määruskaebuse puudused kõrvaldada, sest

määruskaebust ei saaks ühelgi juhul rahuldada. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse

HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 2 ja § 207 lg 2 alusel, sest määruskaebuse esitaja võimalus oma

õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene.

8. Kaebuse eesmärk oli muu hulgas tagada, et vastataks kaebaja 18.03.2020 kell 15.17 saadetud

e-kirjale, 04.06.2020 kell 12.55 saadetud e-kirjale, 25.01.2021 kell 14.52 saadetud

meeldetuletusele ja 01.03.2021 kell 16.54 saadetud meeldetuletusele.

PS § 46 kohaselt on igaühel õigus pöörduda märgukirjade ja avaldustega riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja nende ametiisikute poole. Õigus saada oma pöördumistele vastuseid ei ole

siiski piiramatu. Vastamiskohustus on märgukirja ja selgitustaotluse adressaadil (MSVS § 5 g

1). MSVS § 2 lg 4 järgi ei ole adressaat Riigikogu liige (MSVS § 2 lg 4). Kuna ka Riigikogu

esimees on Riigikogu liige, ei olnud Q-l kohustust kaebaja pöördumistele vastata. Riigikogu

liikmete väljaarvamine adressaatide ringist on vajalik vaba mandaadi teostamiseks. Vaba

mandaadi põhimõtte järgi on Riigikogu liige sõltumatu, täites rahvaesindaja ülesandeid

kooskõlas põhiseaduse, seaduste, avalike huvide ja oma südametunnistusega (RKLS § 17 lg 1).

Ühtlasi ei saa keegi kohustada Riigikogu liiget kasutama temale antud volitusi (sh seaduseelnõu

algatamise õigust – PS § 103 lg 1 p 1; RKKTS § 90 lg 1 p 1) või täitma ülesandeid kindlal viisil.

Kaebusele lisatud e-kirjavahetusest ja Riigikogu Kantselei 01.04.2021 vastusest nähtub, et

kaebaja pöördumisi käsitati valija pöördumistena. Alguses kaebaja pöördumistele vastati, sh

telefoni teel, samuti kohtus kaebaja Q-ga 02.03.2020. Kaebaja esitas aga aina uusi nõudmisi.

Kaebaja rahulolematus on seega olnud põhjustatud peamiselt sellest, et ta ei ole saanud

vastuseid, mis talle meeldiks, või inimesed, kelle poole ta pöördus, ei käitunud nii, nagu ta

soovinuks. Vaba mandaadi põhimõtte kohaselt ei saa kaebaja nõudmisi esitada selle kohta,

kuidas peaks korraldama kohtumisi valijatega või vastama valijate pöördumistele.

Kaebuse esitamine eeldab kaebeõiguse olemasolu, s.o isikule kuuluva subjektiivse õiguse

riivet. Kaitstav õigus võib tuleneda seadusest, muust õigustloovast aktist, haldusaktist või

halduslepingust, kui selles sisalduv säte kaitseb ka kaebaja huve ja kaebajal on seetõttu õigus

nõuda sättest kinnipidamist (nt Riigikohtu 20.12.2001 otsus nr 3-3-1-15-01, p 22). Kui

vaidlustatav tegevus kaebaja õigusi ei riiva, puudub tal selle vaidlustamiseks kaebeõigus. Kuna

Q-l ja Dl ei olnud kohustust kaebaja pöördumistele vastata ning kaebajal puudub õigus nõuda

seaduseelnõude algatamist või vastuvõtmist või valijate pöördumistele vastamist kindlal viisil,

ei ole kaebajal subjektiivset õigust, mida on võimalik kaebusega kaitsta. Halduskohus tagastas

seega kohustamisnõude õigesti HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

9. Kaebaja taotles Q ja tema nõuniku vastutusele võtmist selle eest, et nad tema pöördumistele

ei vasta või ei algata tema soovitud eelnõusid. Halduskohus selgitas õigesti, et halduskohtu

pädevuses ei ole isikute karistusõiguslikus korras vastutusele võtmine. Kriminaalmenetlust

toimetavad uurimisasutus ja prokuratuur kriminaalmenetluse seadustiku alusel. Selle nõude

osas on kaebus seega õigesti HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastatud.

10. Kaebaja palus kohustada Q ja D hüvitama ametkondlikust tegemata jäämisest kodanikele

tekitatud kahju. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda kahju

hüvitamist avalikes huvides. Selline nõue tuli HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastada.

11. Kaebaja palus mõista enda kasuks Q-lt ja D-lt välja nende tegevusega tekitatud kahju.

Halduskohus mõistis taotlust nii, et kaebaja palub hüvitada kirjadele vastamata jätmise ja

soovitud eelnõude algatamata jätmisega tekitatud kahju ning tagastas kaebuse HKMS § 121 lg

2 p 21 alusel.

21-583

5(5)

Kaebuse võib sel alusel tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Tegemist on olukorraga, kus

vaidlustatud haldusakti või toiminguga on subjektiivsete õiguste rikkumine küll võimalik, kuid

rikkumine kahjustab kaebaja huve väga vähesel määral. Kuna Riigikogu liikmel ja tema

nõunikul puudus kohustus märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastata ning kaebajal puudub

subjektiivne õigus nõuda seaduseelnõude algatamist või vastuvõtmist, ei saanud kaebaja

väidetud tegevusetus tema õigusi riivata. Seega tulnuks kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1

alusel.

Seejuures võib taotlust mõista ka selliselt, et kaebaja arvates on seadusandja jätnud vastu

võtmata õigusakti ning ta nõuab õigustloova akti või selle andmata jätmisega tekitatud kahju

hüvitamist RVastS § 14 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et seadusandja tegevusetus on

vahetult rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Näiteks ei olnud kaebaja üldiselt rahul

liiklusõnnetuste fikseerimiskvaliteediga ning palus seda uurida, kuid ta ei ole väitnud, et

korrektne fikseerimine ei ole võimalik vms. Seega kuulub ka selline hüvitamisnõue HKMS §

121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.

12. Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses. Kirjalikus menetluses ei koostata

protokolli, mistõttu ei saa kaebaja e-kirjas alla kriipsutatud lauseid protokolli lisada. Alla

kriipsutatud lauseid ei saa kanda ka kohtulahendisse. Kohtul tuleb kohtulahendit koostades

arvestada menetlusseadustikus sätestatud nõuetega. Menetlusosaline puudub õigus nõuda, et

kohtulahendis kajastataks tema avaldusi muutmata kujul.

13. Kaebaja taotles halduskohtult riigi õigusabi kaebuse koostamiseks. Halduskohus jättis

taotluse kaebuse tagastamise tõttu läbi vaatamata. Taotlus oleks tulnud sisuliselt lahendada, sest

määrus kaebuse tagastamise kohta ei olnud jõustunud. Riigi õigusabi taotlus ei olnud puudusega

ega esitatud samadel asjaoludel ja alusel juba lahendatud taotlusega (HKMS § 55 lg-d 2 ja 3).

Kaebaja on ka ringkonnakohtult taotlenud riigi õigusabi, kuid seda määruskaebuse

koostamiseks. Haldusasja materjalidest võib järeldada, et kaebaja taotleb riigi õigusabi

esindamiseks halduskohtumenetluses, sh määruskaebuse koostamiseks. Ringkonnakohus

tõlgendab taotlust määruskaebusena Tallinna Halduskohtu 06.04.2021 määruse resolutsiooni p

2 peale.

Riigi õigusabi on lõppkokkuvõttes siiski õigesti andmata jäetud. Esinesid riigi õigusabi seaduse

§ 7 lg 1 p-des 1, 2 ja 5 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kaebaja on

võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kaebaja on esitanud arusaadava kaebuse ning tegemist pole

õiguslikult keeruka vaidlusega. Riigi õigusabi andmine pole põhjendatud ka seetõttu, et kaebaja

võimalused kaebusega oma õigusi kaitsta on vähesed.

Kaebuse tagastamise tõttu ei võtnud halduskohus muus osas menetlusabi taotluse kohta

seisukohta (riigilõivust, muude kohtukulude kandmisest ja kohustusliku kohtueelse menetluse

kulude kandmisest vabastamine). Samas ei olnud kaebuse tagastamise tõttu muu menetlusabi

andmiseks alust.

14. Eelnevat arvestades tagastab ringkonnakohus määruskaebuse HKMS § 203 lg 2, § 187 lg

2 ja § 207 lg 2 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)