2-20-11530/34 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

18. juuni 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-11530

Tsiviilasi

Hoiu-laenuühistu ERIAL hagi AS-i Õhtuleht

Kirjastus, X, Y ja C vastu ebaõigete andmete

ümberlükkamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 19. veebruari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS-i Õhtuleht Kirjastus, X, Y ja C apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Hoiu-laenuühistu ERIAL

(registrikood 14411913), lepinguline esindaja Sofja

Pevzner-Belošitski

Kostjad (apellandid): AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood

10678223), X (isikukood XXXXXXXXXXX), Y

(isikukood XXXXXXXXXX) ja C (isikukood

XXXXXXXXXX), ühised lepingulised esindajad

vandeadvokaadid Mari Männiko ja Tarmo Friedenthal

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 19. veebruari 2021 otsus tühistada hagi rahuldamise,

menetluskulude kostjate kanda panemise, hagejale hüvitatava menetluskulu

rahalise kindlaksmääramise ja kostjatele hüvitatava menetluskulu väiksema

kui 1819,20 eurot määramise osas. Ülejäänud osas jätta sama otsus muutmata.

I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta maakohtus rahuldatud nõuded

rahuldamata, maakohtu menetluskulud hageja kanda ja suurendada

kostjatele hüvitatava menetluskulu summat 1819,20 euroni.

I.3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

I.5. Määrata ringkonnakohtu menetluskulud rahaliselt kindlaks vastavalt kohtu-

otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Jätta hagi rahuldamata.

2 (10)

II.2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

II.3. Rahuldada kostjate taotlus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaks-

määramiseks osaliselt. Määrata kostjate põhjendatud ja vajalike menetlus-

kulude suuruseks maakohtus 1819,20 eurot ning mõista see summa hagejalt

Hoiu-laenuühistult ERIAL kostjate AS-i Õhtuleht Kirjastus, X, Y ja C kasuks

välja.

II.4. Rahuldada kostja AS-i Õhtuleht Kirjastus taotlus ringkonnakohtu menetlus-

kulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kostja AS-i

Õhtuleht Kirjastus põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks ring-

konnakohtus 1260 eurot ning mõista see summa hagejalt Hoiu-laenuühistult

ERIAL kostja AS-i Õhtuleht Kirjastus kasuks välja.

II.5. Hagejal tuleb väljamõistetud menetluskulu summadelt tasuda kulu hüvitamist

nõudma õigustatud kostjatele alates otsuse jõustumisest kuni hüvitamiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Hoiu-laenuühistu ERIAL (hageja) esitas 10. augustil 2020 Harju Maakohtule hagi

AS-i Õhtuleht Kirjastus (kostja I, edaspidi: kirjastus) ning X, Y ja C (kostjad II–IV, edaspidi:

ajakirjanikud) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes.

1.1. Hageja täpsustas oma nõudeid menetluse kestel ja lõplikud nõuded sõnastas ta

4. detsembri 2020 menetlusdokumendis järgmiselt:

1. avaldada 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjastuse

võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee esiuudisena ja see peab püsima

esiuudisena tööpäeval vähemalt 8 tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00–18.00;

2. avaldada 7 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates kirjastuse paber-

väljaandes „Õhtuleht“ teade esiuudisena.

Mõlemad teated peavad sisaldama sama fotot samas suuruses, nagu avaldati kirjastuse

paberväljaande artiklis pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“

Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teated on

valge tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms

lisamaterjalita, v.a kirjastus võrguväljaande veebilehel 15. juuli 2020 ilmunud artiklis

kasutatud foto hagejast, tähesuurusega vähemalt 18 ning järgmise tekstiga:

3 (10)

„ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. 15. juuli 2020 AS

Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel pealkirja „Kui see lugu ilmub, siis

kaebame teid kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad

seaduse piiril” all ilmunud X, Y ja C artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta

järgmisi ebaõigeid väiteid:

o ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks

hääl, kontrollib firmat [...] D;

o volikirjade alusel esindavad [...] (D) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid;

o ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt;

o ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga;

o Õhtulehe artiklist selgub, et ERIALi ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi

tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline.

Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber“.

1.2. Hageja tõi esile järgmised asjaolud ja väitis järgmist:

-

kostjad avaldasid 15. juulil 2020 kell 21.00 kirjastuse võrguväljaande veebilehel artikli

„„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad

hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“. Avaldatud artiklis kirjeldasid kostjad mitme

hoiu-laenuühistu, sh hageja tegevust. Artikkel avaldati ka „Õhtulehe“ paberväljaandes;

-

kostjad esitasid artiklites järgmised väited, mis sisaldavad ebaõigeid faktiväiteid ja

ebakohaseid väärtushinnanguid:

(1) ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt

üks hääl, kontrollivad firmat täielikult Q ja D;

(2) volikirjade alusel esindavad nad [Q ja D] kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid;

(3) ERIAL Arendus OÜ puhul ületati lubatud laenumäär 5,6 kordselt;

(4) hageja ähvardas Õhtulehte kohtuga;

(5) Õhtulehe artiklist selgub, et hageja ja mitme teise hoiu-laenuühistu jaoks polegi

tavakodanikust laenuvõtjate leidmine oluline;

-

keskmisele lugejale jäi artiklitest mulje, justkui oleks hageja tegevus kuidagi seotud

kuriteoga ja vastuolus seaduse ja liikmete huvidega;

-

väide (1) sisaldab hageja kohta ebaõiget faktiväidet nagu kontrolliks hagejat täielikult

D. Hoiu-laenuühistu on teatavat liiki tulundusühistu. Kõik tulundusühistu otsuste

vastuvõtmisel osalevad organid on kindlaks määratud seadusega. Hagejal on

20-liikmeline volinike koosolek. Volinikud valiti hageja liikmete seast. Hageja juhatus

on ühistut esindav ja juhtiv organ. Juhatuses peab olema kolm liiget, kes on Q, N ja G.

Artiklis märgitud D ei kuulu juhatusse, nõukogusse ega ole ühistu liige. Samuti ei ole

tal esindusõigust. Järelikult ei saa ta hageja tegevust kontrollida;

-

väite (2) sisu mõistab mõistlik lugeja nii, et kostjatel on andmed, mis annavad alust

seostada D hageja otsese juhtimisega ja kõikide otsuste vastuvõtmisega. Väide on vale,

sest D-l puuduvad volitused esindada hagejat otsuste vastuvõtmisel ja igapäevases

juhtimises;

-

väitega (3) avaldavad kostjad, et hageja tütarettevõtted on hageja liikmed, kes saavad

ühistust laenu ning sellega rikub hageja maksimaalselt lubatud laenumäära piiri –

200 000 eurot. Väite sisu ei jäta kahtlust, et hagejale heidetakse sellega ette tahtlikku

õigusrikkumist. Hageja ei riku hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 28 lg-s 9 sätestatud

keeldu, sest ERIAL Arendus OÜ ei ole hageja liige;

-

väide (4) ei vasta tõele. Avaldatud kirjavahetuses teavitab hageja esindaja kostjaid, et

hageja jätab endale õiguse esitada hagiavaldus. See sõnum ei ole ähvardus;

4 (10)

-

väide (5) on samuti vale. Kogutud andmed näitavad, et aja jooksul on laenuportfell

suurenenud. Samuti reklaamib hageja nii hoiuseid kui ka laene.

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, nende vastuväited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja täpsustatud nõude esimeses taandes märgitud väidet ei ole artiklis esitatud.

Artiklis väidetakse, et Q-l ja D-l on hageja üle kontroll – selline on väite (1) sisu ja

tähendus ning see on õige. Hagejaga liitumisel allkirjastavad hoiustajad volikirja, mis

annab õiguse liikme esindamiseks mh põhikirja muutmisel ja juhtorganite valimisel.

Volikiri on tähtajatu või kehtib kuni liikmelisuse lõppemiseni. Nähtuvalt hageja

12. veebruari 2019 üldkoosolekust osavõtnute nimekirjast esindas Q 762 liiget ja D

6 liiget. Kahekesi esindasid nad kõiki ühistu liikmeid. Hageja liikmete

12. veebruari 2019 üldkoosolekul vastu võetud osakapitali suurendamise otsusel on D

digitaalne allkiri. Hageja 7. jaanuari ja 10. märtsi 2020 volinike koosolekute osavõtjate

nimekirjade järgi esindas Q volikirja alusel vastavalt 18 ja 20-st osalenust mõlemal

korral 12 volinikku. D oli hageja juhatuse liige 19. jaanuar – 9. märts 2018, Q on olnud

juhatuse liige alates 9. märtsist 2018. Peale tema on veel kaks juhatuse liiget, aga

tulundusühistut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga juhatuse liige. Seega on

õige väide, et Q saab hageja liikmeid esindada sõltumatult ülejäänud kahest juhatuse

liikmest. Eelnevat arvesse võttes on õige väide Q ja D ühise kontrolli kohta hageja üle;

-

väide (2) on õige, sest Q esindab 762 liiget ja D 6 liiget. Kahe peale kokku esindavad

nad kõiki liikmeid;

-

väide (3) on õige. ERIAL Kinnisvara OÜ ja ERIAL Automaailm OÜ on hageja liikmed

12. veebruari 2019 üldkoosolekust osavõtnute nimekirja järgi. Mõlema osaühingu

juhatuse liige on Q. ERIAL Arendus OÜ ei ole üldkoosoleku nimekirja kohaselt hageja

liige. Ka selle ettevõtja juhatuse liige on Q. HLÜS § 6 kohaselt teeb hageja tehinguid

oma liikmetega. HLÜS ei näe ette võimalust anda laenu isikule, kes ei ole ühistu liige.

Hagiavaldusest ei selgu, kuidas saab hoiu-laenuühistu anda laenu isikule, kes ei ole

ühistu liige. Eriti arvestades, et tegemist on hageja juhatuse liikmega seotud

äriühinguga, mille tegelik kasusaaja on Q. Kuna ERIAL Arendus OÜ ei ole hageja

liige, siis rikub temale laenu andmine mitte ainult 20% omakapitali suuruse

mitteületamise nõuet, vaid ka HLÜS-st tulenevat nõuet, et laenu tohib anda ainult oma

liikmetele. Hageja omakapital oli 2018. aasta majandusaasta aruande kohaselt

1 000 095 eurot, ERIAL Arendus OÜ-le anti laenu 1 100 000 eurot. Hagis ei väideta,

et laenu ei ole antud;

-

väide (4) on õige, sest 7. juuli 2020 e-kirjas ajakirjaniku küsimustele vastamise asemel

hoiatas hageja kirjastust, et kui küsimuste teemaline artikkel ilmub, siis pöördutakse

valeväite esitamisest tuleneva kahjunõudega kohtusse. Eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt tähendab ähvardama sõnadega, žestidega vms väljendama oma

kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või

ebameeldivusi vms. Seega teatas hageja kirjastusele, et kui viimane avaldab artikli, siis

põhjustab hageja ebameeldivusi ehk kaebab kirjastuse kohtusse;

-

väites (5) esitatud väärtushinnang on kohane. Artiklis püstitatakse küsimus, kui palju

on hageja andnud laene nn tavaliikmetele (keda otsitakse reklaami vahendusel). Hageja

laenunõuded tavaliikmete vastu olid 2018. aasta lõpus 302 000 eurot ja 2019. aasta

lõpus 661 000 eurot. Hoiuste mahust moodustasid need laenud vastavalt 5% ja 4%.

Kõigist ühistu laenudest moodustasid laenud tavaliikmetele 2018. aasta lõpu seisuga

15% ja 2019. aasta lõpu seisuga 6%. Ülejäänud laenatud raha läks tütarfirmadele,

kellele ilmselt ei ole laenureklaam suunatud.

5 (10)

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 19. veebruari 2021 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt.

Maakohus kohustas kirjastust avaldama viie tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates

kirjastuse võrguväljaande veebilehel www.ohtuleht.ee esiuudisena tööpäeval vähemalt kaheksa

tunni jooksul järjest ajavahemikul 8.00–18.00 ning seitsme tööpäeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates paberväljaandes „Õhtuleht“ esiuudisena järgmise sisuga teated:

„ÕHTULEHT AVALDAS HLÜ ERIAL KOHTA VALEANDMEID. 15. juuli 2020 AS

Õhtuleht Kirjastus võrguväljaande veebilehel pealkirja „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid

kohtusse!” Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril” all

ilmunud X, Y ja C artikkel sisaldab Hoiu-Laenuühistu ERIAL kohta järgmisi ebaõigeid väiteid:

o ehkki ettevõttel on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt täpselt üks hääl,

kontrollib firmat [...] D …

o volikirjade alusel esindavad [...] (D) kõiki ühistus raha hoiustavaid liikmeid …

o ERIAL Arendus OÜ puhul ületas laen lubatud määra 5,6 kordselt.

o ERIAL ähvardas Õhtulehte kohtuga …

Nimetatud väited ei vasta tegelikkusele ja me lükkame selle käesolevaga ümber.“

Mõlemad teated peavad sisaldama sama fotot samas suuruses, nagu avaldati kirjastuse

paberväljaande artiklis pealkirjaga „Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid kohtusse!“

Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“; teated on valge

tagapõhjaga, ilma illustratsioonideta või kolmanda isiku kommentaarideta vms lisamaterjalita,

v.a võrguväljaande veebilehel 15. juuli 2020 ilmunud artiklis kasutatud foto hagejast,

tähesuurusega vähemalt 18.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel 20%

ulatuses hageja kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning määras need kindlaks

rahaliselt.

3.1. Esmalt tuvastas maakohus, et väide (5) on ajakirjanike subjektiivse hinnang, st väärtus-

hinnang, mille puhul ei ole võimalik hagejal taotleda ümberlükkamist ega parandamist. Seetõttu

jäi nõue väite (5) osas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 4 alusel rahuldamata.

3.2. Väidete (1)–(4) osas leidis maakohus, et need on faktiväited, millele on võimalik anda

hinnang skaalal tõene–väär. Edasi analüüsis kohus, kas need on ebaõiged faktiväited VÕS

§ 1047 lg 4 tähenduses.

3.2.1. Maakohus käsitles väiteid (1) ja (2) koos tulenevalt artikli kontekstist ning leidis, et

need on ebaõiged ja eksitavad faktiväited.

Kohtule esitatud volikirjad ega hageja 12. veebruari 2019 üldkoosoleku osavõtjate nimekiri ei

tõenda väidete (1) ja (2) tõesust. Kuigi D esindas 12. veebruari 2019 üldkoosolekul 6 ühistu

liiget 768-st, ei järeldu sellest, et tal üldse saaks olla hageja tegevuse üle mingit kontrolli või

määravat tähtsust raha hoiustavate liikmete esindusõiguse teostamisel. Kontrolli omav isik

saaks artikli tähenduses olla üksnes Q, kes esindas ülejäänud 762 liiget. Kostjad kajastasid

artiklis hageja liikmete esindusõigust eksitavalt VÕS § 1047 lg 1 tähenduses, kui väitsid, et D

omab kontrolli hageja tegevuse üle või olulist rolli volikirjade alusel hageja liikmete

esindamisel.

Hageja on tõendanud, et 22. oktoobri 2019 erakorralisel üldkoosolekul valiti volikogu, mis

koosneb 20 liikmest. Kostjate esitatud 7. jaanuari ja 20. veebruari 2020 koosoleku osalejate

nimekirjast nähtub, et ühtegi volikogu liiget ei esinda alates volikogu valimisest D. Põhikirja

p 2.8 kohaselt peab liig vastuvõtmisel andma kirjaliku volituse juhatuse määratud isikule liikme

edaspidiseks esindamiseks ühistu üldkoosolekutel, aga sellest ei järeldu nagu oleks D alates

6 (10)

22. oktoobrist 2019 kedagi liikmetest esindanud. Artikli kontekstist tulenevalt ei ole vaidluse

all D hageja üle kontrolli omamine innovaatorina. Seega pole tähtsust 9. detsembril 2020

meediaväljaannetes ja hageja kodulehel avaldatul.

Hagi esitati seoses D kohta väidetuga, mistõttu pole asjassepuutuv, et hageja liikmete

esindusõigust omab Q.

3.2.2. Väide (3) on avaldatud eksitava ja ebatäieliku informatsioonina. Artiklis ei ole esile

toodud asjaolu, et tegemist on artikli autorite subjektiivse hinnanguga. Ajakirjanikel lasub

kohustus anda informatsioon avalikkusele edasi moonutamata kujul, tuginedes tõestele

faktidele. Hageja on hagis esile toonud asjaolu, et HLÜS § 28 lg 9 kohast piirangut ei ole

rikutud, kuna ERIAL Arendus OÜ ei ole ühistu liige.

3.2.3. Väide (4) on avaldatud ebaõige informatsioonina. Hageja 7. juuli 2020 e-kirjas esitatud

viide õiguste rikkumise korral õiguskaitsevahendite rakendamisele on hageja õigus, mida ei saa

käsitleda ähvardusena. Põhiseaduse § 15 kohaselt on igaühel õigus pöörduda oma õiguste

rikkumise korral kohtusse. Seega on väär väita, et õiguskaitsevahendite rakendamisest

informeerimine on ähvardus.

3.3. Hagejal on VÕS § 1047 lg 4 alusel õigus nõuda kostjatelt artiklites avaldatud ebaõigete

faktiväidete ümberlükkamist, kuna kostjad on avaldajad, kes kirjastuse võrguväljaande

veebilehel ja paberväljaande artiklites tegid kolmandatele isikutele teatavaks hageja kohta sisult

eksitavad ja ebaõiged andmed. Seetõttu rahuldas maakohus hagi väidete (1)–(4) osas.

3.4. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jättis maakohus menetluskulud 20% ulatuses hageja

kanda ja 80% ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

3.4.1. Hageja märkis menetluskulude kindlaksmääramise avalduses, et hagejale osutas

õigusabi SPB Estonia Õigusbüroo, kuid menetluse kestel ei ole õigusbüroo osalus hageja poolt

esile toodud. Seetõttu ei olnud hageja õigusabikulu menetluse kestel kostjatele ettenähtav.

Hageja lepinguline esindaja on hageja töötaja TsMS § 218 lg 2 tähenduses, kellele hüvitatakse

TsMS § 175 lg 2 kohaselt üksnes sõidukulud. Seega on hageja menetluskulude suuruseks

300 eurot (hagiavalduselt tasutud riigilõiv), millest 80% on 240 eurot, mis tuleb kostjatelt

solidaarselt hageja kasuks välja mõista.

3.4.2. Kostjate lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud kokku 15,16 t ulatuses. Vande-

advokaadi tunnitasu 120 eurot (ilma käibemaksuta) on põhjendatud, arvestades asja keskmise

keerukusega. Kostjate õigusabikulud on kokku 1819,20 eurot (= 15,16 × 120). Sellest 20% on

363,84 eurot, mis tuleb hagejalt kostjate kasuks välja mõista. Tasaarvestuse tulemusel tuleb

hagejalt kostjate kasuks välja mõista menetluskuludena 123,84 eurot (= 363,84 – 240). Otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostjad esitasid ühise apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada hagi

rahuldamise osas ja uue otsusega jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud paluvad

kostjad panna hageja kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

4.1. Esiteks ei nähtu vaidlustatud otsusest, millises osas on hagi rahuldatud kostjate II–IV

suhtes.

4.2. Teiseks ei arvestanud maakohus avaldatud väiteid sisustades artikli konteksti. Artikli

eesmärk oli näidata liikmelisusel põhineva ühistu juhtimist kahe inimese poolt liikmeid

kaasamata. Artiklis toodi välja hageja minetused oma tütarettevõtjatele laenu andmisel

riskantsel viisil, mis ei arvestanud hageja liikmete ja hoiustajate, vaid ühistu juhtkonna ning

sellega seotud ettevõtjate huvidega.

7 (10)

4.2.1. Väidete (1) ja (2) puhul jättis maakohus tähelepanuta, et artiklis ei ole esitatud väidet,

nagu kontrolliks kumbki isik (Q ja D) ühistut iseseisvalt. Artiklis on väide, et nad kontrollivad

ühistut koos. Artiklis selgiti Q ja D omavahelist seost. Samuti seda, et enne Q oli juhatuse liige

D, kes kriminaalkaristuse kandmise tõttu ei saa ametlikult hagejat juhtida. Q ja D on abielus,

neil on ühised majandusliku huvid. Kostjad tõendasid D rolli hagejas mh talle väljastatud

volikirjadega ühistu liikmete esindamiseks ning meedias avaldatud artikliga, milles hageja

juhatus kinnitab D kandvat rolli hageja juhtimises. Juhatus kinnitas, et D juhib ettevõtet, ta

arendab nii hagejat kui ka kogu kontserni, tegeleb kinnisvarasse investeerimisega, on mõtte

suunaja ja innovaator. Ühistut arendada ega selle tegevust suunata ei saa isik, kellel ei ole

kontrolli ühistu üle.

4.2.2. Väite (3) osas on vaidlustatud otsus vastuoluline. Ühelt poolt nõustus maakohus

pooltega, et väide (3) on faktiväide, kuid põhjendas, et see on autorite subjektiivne hinnang.

Subjektiivne hinnang ei saa olla faktiväide, seda ei ole võimalik kontrollida skaalal õige–vale.

Kostjad lähtusid artiklis Rahandusministeeriumi selgitusest, et ühelegi laenusaajale antav laen

ei tohi ületada 20% hoiu-laenuühistu omakapitalist. Hageja omakapital oli 2018. aasta

majandusaasta aruande kohaselt 1 000 095 eurot, seega võis hageja anda laenu 200 019 eurot.

ERIAL Arendus OÜ-le anti laenu 1 100 000 eurot, mis ületas hageja 20%-lise omakapitali

mitteületamise tingimuse 5,6-kordselt. Seega on väide (3) õige ja kostjad lähtusid artiklis

hagejale soodsamast eeldusest, et ka mitteliikmele tohib laenu anda.

4.2.3. Väide (4) on õige, sest hageja eesmärk kostjatele kirja saatmisel oli kohtuga ähvardades

veenda artikli avaldamisest loobuma. Hageja ei informeerinud oma õigusest kohtusse

pöörduda, vaid teatas, et artiklis avaldamisele järgneb kahju hüvitamise nõue.

4.3. Kolmandaks on ajakirjandust moonutav kirjastuse kohustamine avaldada foto, mis kutsub

üles hagejas raha hoiustama, ajal, mil hageja on peatanud hoiustajatele tehtavad väljamaksed

ning finantsteenuse osutamise. See oleks ka vastuolus seaduse mõttega, mis kohustab ümber

lükkama ebaõigeid faktiväiteid.

Hageja ei esitanud ühtegi põhjendust, mille alusel ta nõuab artikli juures olnud foto avaldamist.

Tegemist on fotoga, mille taasavaldamise nõudmiseks puudub õiguslik alus. Hageja ei ole

väitnud, et foto sisaldab ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid, mis

võimaldaks nõuda ümberlükkamist või parandamist VÕS § 1047 alusel. Samuti ei ole foto

avaldamise nõude rahuldamist põhjendanud maakohus. Juba avaldatud, aga ka avaldamata

fotode, illustratsioonide vm kujunduse avaldamise nõudmiseks puudub õiguslik alus.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles hagi rahuldati ja menetluskulud jäid

osaliselt kostjate kanda (TsMS § 657 lg 1 p 2). Uue otsusega jätab ringkonnakohus maakohtus

rahuldatud nõuded rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Sellest tulenevalt tuleb

muuta ka menetluskulude rahalist kindlaksmääramist. Apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Ringkonnakohus käsitleb esmalt vaidlustatud otsuse jõustumise ja sellest omakorda

tingitud apellatsioonimenetluse ulatust.

7.1. Maakohtu otsuse vaidlustasid ainult kostjad, st nii hagi rahuldamata jätmine väite (5) osas

kui ka 20% menetluskuludest hageja jätmine on TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi

kaebamata jõustunud. Menetluskulude rahalise kindlaksmääramise otsustused sama sätte

kolmanda lause kohaselt ei jõustunud.

7.2. Ebaõige väite ümberlükkamise hagi saab esitada nii meediaväljaande (kostja I ehk

kirjastus) kui ka väljaandele andmeid avaldanud isikute (kostjad II–IV ehk ajakirjanikud) vastu

8 (10)

(vt nt Riigikohtu 19. märtsi 2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17140, p-d 11–12 ja seal viidatud

varasem praktika). Hageja nõudis kõigilt kostjatelt ühtviisi teadete avaldamist veebi- ja

paberväljaandes. Maakohus pani sellise kohustuse ainult kirjastusele.

7.3. TsMS § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühe-

mõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, kusjuures resolutsioon peab olema

selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Vaidlustatud otsuse resolutsioonist ei nähtu

hageja nõuete lahendamise osas ühtegi kohustust teistele kostjatele peale kirjastuse, mistõttu ei

saa selliseid kohustusi järeldada ega tuletada lahendi muudest osadest.

7.4. Kaebuse esimese väite kohaselt ei nähtu vaidlustatud otsusest, millises osas rahuldati hagi

ajakirjanike suhtes. Hageja ei ole ajakirjanike suhtes otsuse resolutsioonis kohustava otsustuse

tegemata jätmist vaidlustanud. Järelikult jäi hagi ajakirjanike suhtes tervikuna rahuldamata.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjad I–IV vältimatud kaaskostjad TsMS § 207 lg 3 mõttes,

st nad osalesid ka maakohtu menetluses kõik iseseisvalt. Seega sai vaidlustatud otsus

kostjate II–IV suhtes hagi rahuldamata jätmise kohta eraldi ka jõustuda. Järelikult on nende

kostjate kaebuste sisu üksnes menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise vaidlustamine.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest artikli avaldamise ja sisu kohta (TsMS § 652 lg 1 p 1). Lisaks pole

vaidlust, et hageja on hoiu-laenuühistu, st tema suhtes kohalduvad HLÜS sätted, aga selle

seaduse § 3 lg2 tõttu ka tulundusühistuseaduse (TÜS) sätted.

9. Maakohus kvalifitseeris hageja nõuded õigesti ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise

nõueteks VÕS § 1047 lg 4 alusel. Ringkonnakohus nõustub selle kvalifikatsiooniga. Ebaõigete

andmete kui faktiväidete ümberlükkamist saab nõuda ka juriidiline isik (Riigikohtu

23. märtsi 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-2-16, p 17 ja seal viidatud varasem praktika).

9.1. Ümberlükatavad ebaõiged andmed VÕS § 1047 lg 4 tähenduses võivad olla ka kaudsed

faktiväited, st mis avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes

järelduvad. Seega ei pea faktiväide, mille ümberlükkamist hageja taotleb, olema avaldanud

sõnaselgelt. On oluline, et hageja nimetatud faktiväited järelduvad artikli sisust (Riigikohtu

28. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-17980, p 19 esimene lõik ja seal viidatud varasem

praktika). See tähendab, et vaidlusaluste väidete hindamisel tuleb esiteks lähtuda artikli kui

terviku kontekstist.

9.2. Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta sellisena, nagu need on, st kohus peab vaidluse korral

tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid (vt Riigikohtu

25. septembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 36 kolmas lõik ja seal viidatud varasem

praktika). Seega tuleb väidete hindamisel teiseks lähtuda mõistliku lugeja arusaamast.

10. Väidete (1) ja (2) osas nõustub ringkonnakohus, et neid on põhjendatud käsitleda koos.

Väited sisalduvad artikli samas lõigus ja nende vahele jääv lause kirjeldab esimeses lauses

viidatud kahe isiku nimede muutust. Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnanguga

nende väidete sisule ja seetõttu ka otsustusega, et väited pole õiged.

10.1. Väite (1) sisu seisneb selles, et kuigi hageja igal liikmel on üks hääl, siis kontrollivad

hagejat Q ja D. Väide seondub esiteks liikmete ja hageja vahelise suhtega ning teiseks selles

suhtes liikmete õigusi teostavate isikutega. Väite (2) sisu on olulises osas kattuv, selle järgi

esindavad Q ja D kõiki liikmeid. Kokkuvõtvalt saab mõistlik lugeja neid väiteid lugedes aru, et

nende kohaselt on hageja kõik liikmed andnud enda liikmeõiguste teostamisel esindamiseks

volituse Q-le või D-le.

10.2. Maakohus tuvastas õigesti, et Q esindas 12. veebruaril 2019 volikirjade alusel 762 liiget

ja D 6 liiget. Hageja ei toonud esile ja maakohus ei tuvastanud, et D-le antud volitused oleks

tagasi võetud või et hageja liikmed oleks volitanud veel kedagi kolmandat isikut. Antud

9 (10)

volitused ei lõppenud hageja varasema põhikirja (dtl 329 jj) p 2.8 ega alates 3. detsembri 2019

kehtiva põhikirja (dtl 341 jj) p 2.8 järgi. Mõistlik lugeja ei saa väitest (2) ega artikli kontekstist

laiemalt aru, et kostjatel võiks olla andmeid, mis annavad alust seostada D hageja otsese

juhtimisega ja kõikide otsuste vastuvõtmisega. Väite sõnastuse järgi on selle sisu selgelt

liikmete esindamine volikirjade alusel. Järelikult on väide (2) õige.

10.3. Ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistus üldkoosolekul, mis on ühistu kõrgeim organ

(TÜS § 26, § 38 lg-d 1 ja 2). TÜS § 39 kohaselt on liikmete üldkoosolekul ulatuslik pädevus,

sh saavad liikmed muuta põhikirja, valida juhatuse või nõukogu ning otsustada ühistu

ühinemise, jagunemise või lõpetamise. TÜS § 43 järgi on igal ühistu liikmel üks hääl. HLÜS

§ 32 lg 1 näeb lisaks ette hoiu-laenuühistu üldkoosoleku täiendava pädevuse.

10.4. TÜS § 54 lg 1 esimene lause sätestab, et kui ühistul on üle 200 liikme, võib põhikirjaga

ette näha, et üldkoosoleku pädevus antakse täielikult või osaliselt üle volinike koosolekule.

Vaidlustamata asjaoludel on hagejal rohkem liikmeid ja põhikirjaga on ette nähtud

üldkoosoleku pädevuse osaline üleandmine. Põhikirja (3. detsembri 2019 redaktsioonis) p 4.3.1

järgi jäi endiselt üldkoosoleku pädevusse ühistu ühinemise ja lõpetamise otsustamine ning

p 4.3.2 järgi volinike valimine. Lisaks näevad põhikirja p-d 4.4.1 ja 4.4.3 ette, et liikmete

üldkoosolek saab paralleelselt volinikega jätkuvalt muuta põhikirja ja valida nõukogu.

Järelikult saavad hageja liikmed endiselt teostada kontrolli hageja juhtimise üle seeläbi, et nad

valivad volinikud.

10.5. Väide (1) seondub selgelt liikme hääleõiguse teostamisega hageja juhtimisel. Ka selle

väite osas ei võimalda artikli kontekst anda mõistliku lugeja vaatekohast avaldatule laiemat sisu

ega tähendust. Ringkonnakohus kontrollis, et seaduse ja põhikirja järgi on liikmete üldkoos-

olekul jätkuvalt piisav pädevus hageja üle kontrolli teostamiseks. Järelikult on väide (1) õige.

11. Väide (3) käsitleb hagejalt ERIAL Arendusele OÜ-le antud laenu. Ka seda väidet tuleb

uurida mõistliku lugeja vaatekohast ja kontekstuaalselt. Artikli algul on kirjeldatud, mida

tähendab seaduse järgi lubatud laen – see ei tohi ületada 20% ühistu omakapitalist. Vahetult

enne väidet (3) on selgitatud, et hageja puhul on vastav piirmäär 200 000 eurot. Nii saab

mõistlik lugeja väitest (3) aru, et hagejaga seotud ERIAL Arendusele OÜ-le antud laenu summa

on samas suurusjärgus kui arvude 5,6 ja 200 000 korrutis ehk 1 120 000. Vaidlustamata

asjaoludel andis hageja ERIAL Arendusele OÜ-le laenu summas 1 117 150 eurot (dtl 208).

Järelikult on väide (3) õige. Mõistlik ja tavapäraselt tähelepanelik lugeja ei seosta kõnealust

väidet ERIAL Arendusele OÜ liikmelisusega hagejas ega võimaliku õigusrikkumisega.

Seetõttu pole vaja uurida, kas kõnealuse laenu suhtes rakendub HLÜS § 28 lg 9 piirmäär.

12. Väidest (4) ähvardamise kohta saab mõistlik lugeja aru, et hageja teatas kostjatele oma

eeldatava reaktsiooni artikli avaldamisele – see on kohtusse pöördumine. Vaidlustatud ei ole

maakohtu põhjendust sõna „ähvardama“ tähenduse kohta: sõnadega, žestidega vms väljendama

oma kavatsust teha kellelegi midagi halba, kasutada vägivalda, põhjustada kahju või

ebameeldivusi vms. Muu hulgas tähendab ähvardamine kavatsuse väljendamist, et avalduse

adressaadile põhjustatakse ebameeldivusi. Hageja avaldas enne artikli avaldamist kostjatele

järgmist: „Juhul, kui ilmub artikkel eelnimetatud paragrafi rikkumise kohta, loeme seda kui

vale info avaldamist ning levitamist, millega kaasneb õiguskaitsevahendite rakendamine ning

kahjuhüvitise nõue“ (dtl 206). Õiguskaitsevahendite rakendamine ja kahju hüvitamise nõue on

toimingud, mis suure tõenäosusega põhjustavad ebameeldivusi. Lugejale ei jäetud

ähvardamisest ka eksitavat muljet, sest artiklis toodi ära eelviidatud vastus tsitaadina. Järelikult

võib hageja avaldust nimetada ähvarduseks ja väide (4) on faktiliselt õige.

13. Neil kaalutlustel tuleb maakohtu otsus hagi rahuldamise osas tühistada, sest väited (1)–(4)

on õiged faktiväiteid ega sisalda ebaõigeid andmeid VÕS § 1047 lg 4 tähenduses. Seetõttu pole

vaja käsitleda kaebuse ülejäänud argumente.

10 (10)

14. Lõpuks teeb ringkonnakohus menetluskuludega seonduvad otsustused.

14.1. Mõlema kohtuastme menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel tervikuna hageja

kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis

kõigi seniste menetluskulude jaotuse.

14.2. Maakohus määras kindlaks kõigi poolte menetluskulud esimeses kohtastmes. See

võimaldab ringkonnakohtul omakorda määrata kulud kindlaks vaatamata sellele, et kulude

jaotus osaliselt muutub.

14.3. Maakohus leidis, et kostjate põhjendatud ja vajalik õigusabikulu maakohtu menetluses

oli 1819,20 eurot. Seda pooled ei vaidlustanud. Järelikult tuleb nimetatud summa hagejalt

kostjate kasuks välja mõista.

14.4. Ringkonnakohtule esitasid menetluskulude nimekirjad hageja ja kostja I. Tulenevalt

menetluskulude jaotusest tuleb ringkonnakohtu kulud TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata kostja I kulunimekirja ja toimikust nähtuvate kulude alusel.

14.5. Kostja I taotles kokku 3780 euro hüvitamist tasumääraga 120 eurot/t, st 31,5 t õigusabi

eest. Kulunimekirjas on kajastatud ka maakohtu menetluses tehtud toiminguid, mis ei ole

hüvitatavad apellatsioonimenetluses. Maakohtu otsusele järgnenud toimingute eest taotleb

kostja I osasumma 2280 eurot hüvitamist, mis on tasu 19 t õigusteenuse eest eelviidatud

tasumääraga (käibemaksu ei lisandu, dtl 467 neli viimast rida). Lisaks on kostja I tasunud

kaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Hageja ei esitanud kulude osas vastuväiteid.

14.6. Ringkonnakohtu hinnangul on kostja I esindajate vajalik ja põhjendatud ajakulu

apellatsioonimenetluses 8 t. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus teise astme

kohtus oli sisuliselt sama nagu maakohtus ning pooled ei esitanud uusi väiteid ega tõendeid.

Esindajate tunnitasu määr on kohane. Käibemaksu hüvitamist kostja I ei taotle. Neil kaalutlustel

tuleb hagejal kostjale I hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna õigusabikulu 960 eurot (= 8 t ×

120) ja riigilõiv 300 eurot – kokku 1260 eurot. Rahuldamata jääb kostja I taotlus õigusabikulu

2820 eurot (= 3780 – 960) hüvitamiseks.

14.7. Vastavalt kostjate taotlustele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab hageja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)