2-20-131180/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-131180

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. juuni 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-131180

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi T.Z. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

665,57 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood: 10746479;

asukoht: Weizenbergi 20, 10150 Tallinn)

Hageja lepinguline esindaja M.A. (e-post: XXX)

Kostja T.Z. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista T.Z. välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 123,89 eurot,

võla sissenõudmiskulud 30 eurot ja 20.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivis 26,97 eurot.

3. Mõista T.Z. välja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis protsendina põhinõudest

alates 21.01.2021 kuni põhinõude summas 123,89 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata osas, milles Osaühing Aktiva Finants palub T.Z. välja

mõista järelmaksuga müügilepingust tuleneva põhiosamaksete võlgnevuse 128,25

eurot ja käsitlustasu 77 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 195,30 eurot.

5. Jätta menetluskulud Osaühingu Aktiva Finants kanda 70% ulatuses ja T.Z. kanda

30% ulatuses.

6. Mõista T.Z. välja Osaühingu Aktiva Finants menetluskulud 73,50 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni menetluskulude tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna

pooltele luba otsuse edasikaebamiseks.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Kui apellant taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi

taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 19.08.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ja 20.01.2021 Tartu Maakohtule hagiavalduse T.Z. (kostja)

võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt Elisa Eesti AS loovutas 22.01.2020 kostja vastase nõude

põhisummas 329,14 eurot hagejale koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Nõude aluseks on

Elisa Eesti AS-i ja kostja XX.XX.XXXX sõlmitud liitumisleping nr XXX, XX.XX.XXXX

sõlmitud liitumisleping nr XXX ja XX.XX.XXXX sõlmitud nutikindlustuse leping nr XXX.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 329,14 eurot (sh

liitumislepingu(te)st tuleneva võlgnevuse 108,20 eurot, järelmaksuga müügilepingu(te)st

tuleneva põhiosamaksete võlgnevuse 128,25 eurot, nutikindlustusest tuleneva võlgnevuse

15,69 eurot ning osamaksetega vara müügilepingust tuleneva käsitlustasu võlgnevuse 77

eurot), võla sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 222,27 eurot ja

viivised alates 21.01.2021 kuni põhinõude summas 329,14 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 1 p 1 ja lg 5 alusel loeb kohus

hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostjale 26.02.2021 avalikult kätte toimetatuks

dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja ei ole kohtu

määratud tähtaja jooksul ega ka hiljem hagile vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

4. TsMS § 405 lg 1 esimene lause näeb ette, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise

kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Seega on käesoleva asja näol tulenevalt hagi hinnast tegemist lihtmenetluses menetletava

asjaga. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega.

5. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele

osaliselt.

6. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 108 lg 1

kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse raha maksmise kohustuse rikkumise korral õigus

nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult ka viivitusintressi (viivist) alates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest.

7. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS §

171 lg 1 järgi võib võlgnik uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue

võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude

loovutamise ajal.

8. Hagiavaldusest ning sellele lisatud dokumentidest nähtub, et Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel

on sõlmitud XX.XX.XXXX liitumisleping nr XXX ja XX.XX.XXXX liitumisleping nr

XXX, mille alusel Elisa Eesti AS osutas kostjale telekommunikatsiooniteenust ning

XX.XX.XXXX nutikindlustuse leping nr XXX seadme kindlustamiseks. Hagiavaldusest ja

sellele lisatud arvetest(tõenditest) nähtuvalt liitmislepingutest tulenev võlgnevus on 108,20

eurot ning nutikindlustusest tulenev võlgnevus 15,69 eurot. Kuna kostja on jätnud osutatud

teenuste eest esitatud arved tasumata, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

9. Hagiavaldusest ning lisatud arvetest nähtuvalt sisaldab hagis nõutav põhivõlgnevus ka

osamaksetega vara müügilepingust tulenevaid põhiosamaksete võlgnevust 128,25 eurot ning

käsitlustasu võlgnevust 77 eurot.

10. Kohus märgib, et esialgses hagiavalduses oli nõude alusena viidatud ekslikult kolmanda

isikuga sõlmitud osamaksetega vara müügilepingule ja see hagiavaldusele lisatud. Kui kohus

sellele 12.04.2021 e-kirjaga tähelepanu juhtis, palus hageja algsele hagiavaldusele ekslikult

lisatud lepingu toimikust eemaldada. Hageja on täpsustatud hagiavaldusest eemaldanud

kolmanda isikuga sõlmitud lepingu andmed, kuid ei ole märkinud kostja ja Elisa Eesti AS-i

vahel sõlmitud osamaksetega vara müügilepingu andmeid, millest tuleneva põhiosamaksete

võlgnevuse ja käsitlustasu võlgnevuse tasumist ta kostjalt nõuab, ega ole vastavat lepingut

hagiavalusele ikkagi lisanud. Kohus juhtis sellele taas tähelepanu 07.05.2021 e-kirjas ning

selgitas, et hagejal tuleb täpsustada põhiosamaksete võlgnevuse ning käsitlustasu nõuete

aluseks olevaid asjaolusid ning esitada võimlausel kostjaga sõlmitud osamaksetega tasumise

müügileping. Kuigi hageja on kohtu kirja kätte saanud, ei ole hageja kohtule vastanud. Kohus

leiab, et hagiavalduses nõude alusena nimetatud lepingutes puuduvad kokkulepped kauba

müümise ning käsitlustasu kohta, mistõttu on hageja põhinõue alusetu ning tõendamata osas,

milles hageja nõuab kostjalt järelmaksuga müügilepingust tulenevate põhiosamaksete

võlgnevuse ja käsitlustasu tasumist.

11. Lisaks leiab kohus, et käsitlustasu ettenägev osamaksetega vara müügilepingu tingimus, aga

ka teenuste kasutamise üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe on tüüptingimustena

võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühised.

12. Hagiavalduse kohaselt osamaksetega vara müügilepingu tingimuste kohaselt oli kostja

kohustatud olema 24 kuu kestel Elisa Eesti AS-i klient ning lepingu lõpetamine kas kostja

poolt või Elisa Eesti AS-i poolt mistahes tagajärjel tõi kaasa käsitlustasu.

13. Hageja on 20.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivist arvestanud viivisemääraga

0,07% päevas, mis hagiavalduse kohaselt tulenes Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise

üldtingimustest.

14. Kuna Elisa Eesti AS kasutab osamaksetega vara müügilepingu tingimusi ja teenuste

kasutamise üldtingimusi kõikide isikute suhtes, kes soovivad sõlmida osamaksetega vara

müügilepingut, ja nimetatud lepingutingimusi ei räägita eelnevalt läbi, on osamaksetega vara

müügilepingu tingimused ja teenuste kasutamise üldtingimused käsitletavad tüüptingimustena

VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal algatusel hindama

ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse kohaldamisega

TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 30. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p

24).

15. Kuna kostja ei sõlminud lepinguid oma majandus- ja kutsetegevuse raames, on kostja tarbija

VÕS § 1 lg 5 tähenduses. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija,

on ebamõistlikult kahjustav ja VÕS § 42 lg 1 alusel tühine tüüptingimus, millega nähakse ette

et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale

ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist

või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju

suurust.

16. Kohus leiab, et järelmaksuga vara müügilepingu tingimus, mille kohaselt Elisa Eesti AS-il on

õigus nõuda lepingu lõpetamisel käsitlustasu tasumist, kahjustab tarbijat emamõistlikult, kuna

paneb

niigi

arvete

tasumisega

võlgnevusse

jäänud

kliendile

kohustuse

maksta

kindlaksmääratud suuruses käsitlustasu, sõltumata kahju tekkimisest ning arvestamata

tegelikku kahju suurust. Lisaks käsitlustasule nõuab hageja veel viivist ning võla

sissenõudmiskulude hüvitamist.

17. Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

18. Hageja arvestab viivist alates 19.03.2018, mil seadusjärgne viivis on olnud 8% aastas. Seega

ületab Elisa Eesti AS-i teenuste kasutamise üldtingimuste järgne viivisemäär 0,07% päevas

(s.o 25,55% aastas) seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda. Viivisekokkuleppe

tühisuse tõttu on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on arvestanud viivist iga arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast kuni

hagiavalduse koostamise kuupäevani 20.01.2021. Arvestades ka hageja põhinõude osalist

rahuldamata jäämist, on õigus nõuda viivist järgmiselt:

Arve nr

Viivise

arvestuse

algus

Viivise

arvestuse

lõpp

Põhiosa

võlgnevus

Viivitatud

päevade

arv

Viivise

määr

Viivise

summa

XXX

19.03.2018 20.01.2021 30,99

1039

8% aastas

7,05

XXX

19.04.2018 20.01.2021 32,99

1008

8% aastas

7,28

XXX

19.05.2018 20.01.2021 30,99

8% aastas

6,64

XXX

19.06.2018 20.01.2021 28,92

8% aastas

Kokku:

26,97

19. Hagiavalduse kohaselt on hageja esindaja kohtuvälises menetluses saatnud kostjale korduvalt

maksemeeldetuletusi. VÕS § 1132 lg 2 p 1 järgi on hagejal õigus arvestades nõude suurust

nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist 30 eurot.

20. Eeltoodud põhjendustel mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevuse 123,89

eurot (329,14 eurot - 77 eurot - 128,25 eurot), 20.01.2021 seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise 26,97 eurot, võla sissenõudmiskulud 30 eurot ning viivise põhinõudelt alates

21.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Käsitlustasu 77 euro,

põhiosamaksete võlgnevuse 128,25 euro ning viivise 195,30 euro (222,27 eurot - 26,97 eurot)

osas jääb hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

21. Arvestades hagi rahuldamise ulatust jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 30%

ulatuses kostja kanda ja 70% ulatuses hageja kanda.

22. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Asja materjalidest nähtuvalt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 125 eurot ning esindajale

makstud tasu õigusabi eest 360 eurot (ajakulu 3 tundi, tunnihind 120 eurot). Kohus leiab, et

hageja menetluskulud on põhjendatud 245 euro ulatuses – riigilõiv 125 eurot ning lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu hagiavalduse koostamise ja esitamise eest 120 eurot, mis

vastab lepingulise esindaja tasule ühe töötunni eest, arvestades hagihinda ning asjaolu, et

antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete

korral ja mis on oma sisult ühetaolised (TsMS § 175 lg 1). Arvestades menetluskulude jaotust,

kuulub kostjalt hageja menetluskulude katteks väljamõistmisele 73,50 eurot.

23. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude

tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik