2-20-13731/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

17.juuni 2021.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-13731

Tsiviilasi

T K avaldus M Fi pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised

Võlausaldaja: T K (isikukood xxxx)

Võlausaldaja lepinguline esindaja Rein Vaiksaar (e-post:

rein.vaiksaar@gmail.com)

Võlgnik: M F (isikukood xxxx, elukoht xxxx)

Võlgniku lepinguline esindaja Meelis Krautmann (e-post:

meelis@krautmann.ee)

Ajutine pankrotihaldur: Maire Arm (asukoht Maria Mägi

Advokaadibüroo, Tatari 25, Tallinn, e-post maire@mmab.ee,

telefon 66 40600)

Menetlustoiming

Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu T Ki avaldusest loobumine.

2. Lõpetada menetlus T Ki avalduses M Fi pankroti väljakuulutamiseks.

3. Vabastada ajutine pankrotihaldur Maire Arm M Fi ajutise pankrotihalduri

kohustustest.

4. Tühistada 18.03.2021 määrusega kohaldatud pankrotiavalduse tagamiseks seatud

abinõud, millega peatati M Fi vara suhtes toimuv sundtäitmine ning keelati M Fil

ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

5. Jätta menetluskulud M Fi kanda.

6. Määrata M Fi ajutise halduri Maire Armi töötasuks 969 eurot (sh käibemaks).

7. Välja mõista ajutise halduri tasu summas 969 eurot (sh käibemaks) M Filt ja kanda

see Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr EE921700017001560215.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on T Ki avaldus M Fi pankroti väljakuulutamiseks. 22.04.2021

esitas T K kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks loobumisega.

10.05.2021 esitas seisukoha ajutine haldur Maire Arm, mille kohaselt puuduvad ajutisel

pankrotihalduril vastuväited avaldusest loobumise kohta. Ajutise pankrotihalduri aruandes on

välja toodud, et võlgnik on 2020.a. kevadise eriolukorra tagajärjel kaotanud äritegevuse,

seejärel olnud pikalt töötu, kuid alates novembrist 2020.a. asunud tööle katseajaga ning praegu

töötab keskmisest oluliselt kõrgema töötasuga (2500 eurot kuus). Töötamine kajastub

Maksuameti töötamise registris. Võlgnik on veendunud, et leitud töökoht avab tema jaoks

edaspidi veelgi suuremad võimalused suurendada sissetulekut ja seeläbi tasuda võlgasid.

Lisaks oluliselt paranenud väljavaadetele läbi töötamise on tema Hiiumaal asuva kinnistu

säilitamise abil hooajaliselt võimalik teenida lisaraha, milline võimalus kinnistu müügi korral

pankrotimenetluses puudub. Ajutine haldur leiab, et võlgniku maksevõime oluline paranemine

lähiajal on tõenäoline ja sellega võib arvestada. Ka asjaolu, et avalduse esitanud võlausaldajaga

oli võimalik saavutada kokkulepe, tõendab omakorda majandusliku olukorra paranemist.

Ajutise pankrotihalduri aruandes loetletud sissenõutavaks muutunud kohustustest ligi 2/3

ulatuses on nüüdseks võlausaldajatega saavutatud reaalsed täidetavad kokkulepped, suures osas

olid need olemas ka varem. Võlgnik jätkab kokkulepete läbirääkimisi ja suure tõenäosusega on

võimalik nõuded rahuldada ilma pankrotimenetluseta. Ajutise pankrotihalduri aruandes ja

eelnevalt kirjeldatud majanduslikku olukorda ning võlgade tekkimist võib tõlgendada ajutise

maksejõuetusena. Seoses töökoha tulevikuväljavaadetega on võlgnik motiveeritud lahendama

oma kohustused ilma pankrotimenetluseta. Tuleb arvestada, et pankrotimenetluse alustamine

toob võlgnikule kaasa väga olulised tegutsemispiirangud ja see ei pruugi sobituda juba

saavutatud ja planeeritud tegevustega. Pankrotimenetluses on keerulisem leida võlausaldajatele

selliseid lahendusi ja võimalusi nagu võlgnikul võiks lähiajal tekkida. Kokkuvõttes võib

nõustuda, et võlgnikul on olnud makseraskused, kuid need on olnud ajutise iseloomuga ja

suurema tõenäosusega ületatavad. Leian, et lisaks muudele asjaoludele võiks lähtuda ka

põhimõttest, et füüsilise isiku puhul on pankrotimenetlus äärmuslik vajadus.

10.05.2021 esitas võlgnik kohtule seisukoha, märkides, et võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid

kokkuleppe võla tasumiseks. Seega langes ära võlausaldaja vajadus enda nõude rahuldamiseks

pankrotimenetluse kaudu. Ajutine haldur koostas 09.04.2021 aruande, milles asus seisukohale,

et nii võlgniku kui ka kõikide võlausaldajate huvides oleks sõlmida kompromiss. Kuna

võlgniku motivatsioon on vältida pankrotimenetlust, siis tuleks see saavutada eelkõige enne

pankroti väljakuulutamist. Juhul kui võlgnikul säilib kinnistu, mille kaudu on võimalik teenida

kompromissi täitmiseks lisaraha, on see võlausaldajatele lõpptulemusena kasulikum kui

kinnistu

pankrotimenetluses

ära

müüa.

Praegusel

ajahetkel

räägib

võlgnik

läbi

võlausaldajatega, et leida lahendus kohustuste täitmiseks. Olemasoleva sissetulekuga on

võlgnikul võimalik tasuda võlgade katteks vähemalt 1000 eurot kuus. Kui suvel realiseerub

võimalus pakkuda lühiajalist majutust võlgniku kinnistul olevas elamus, siis selle tulu arvelt

saab võlgade katteks tasuda suuremat summat. Vaatamata nõuete kogusuurusele on võlgnik

optimistlikult meelestatud. Võlgniku palk on praegu 2500 eurot (neto), millest 1500 eurot

kulub võlgnikule elamiseks ja temaga kooselavate alaealiste laste ülalpidamiseks. Kuna

võlgniku tööülesanded on seotud müügiga, siis võimalik saada müügist lisatasu

(müügiboonus). Võlgnik on motiveeritud pingutama enda sissetuleku suurendamiseks. See

suurendaks võlausaldajate eduväljavaadet võlgade tasumise osas. Samuti on võlgnikul

lähitulevikus võimalus omandada osalus startup’is Scanbro OÜ, millel on unikaalne toode ning

millega võib edu korral juba mõne aasta möödudes suuremaid summasid teenida. Pankroti

kuulutamise korral need plaanid ilmselt ei realiseeru. Kokkuvõtvalt on võlgniku soov ja tahe

igal juhul võlad tasuda ja võimalikult ruttu. Seega kui tekivad lisasissetulekud, on võlausaldaja

ise huvitatud mitte venitamisest, vaid kiiremast tasumisest. Eeltoodust tulenevalt võlgnik on

seisukohal, kuna pankrotiavalduse esitaja taotles menetluse lõpetamist, siis tuleb lõpetada

menetlus, millega võeti pankrotiavalduse menetlusse või jätta pankrotiavaldus rahuldamata.

Pankrotimenetluse väliselt on võlgnikul paremad võimalused teiste võlausaldajatega

läbirääkimiseseks ja kompormissi leidmiseks ja rahaliste kohustuste täitmiseks. Samuti jääb

võimalus rakendada võlgade vähendamist, milles saab võlausaldajaga kokku leppida või teha

seda võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse alusel.

Kohtumääruse põhjendused

Pankrotiseaduse (PankrS) § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviil-

kohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagita asjaks on

tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 12² pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses. TsMS § 477 lg 1

kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist

loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud

lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt

hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku

huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest

loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.

Kohus leiab, T Ki poolt esitatud avaldusest loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja

menetlus T Ki avalduses M Fi pankroti väljakuulutamiseks lõpetada.

TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohaldatakse määrusele vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui

seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 448 lg 1 p 1 sätestab, et asja

otsustanud kohus võib teha menetlusosalise taotlusel täiendava otsuse juhul, kui mõni esitatud

nõue või taotlus on jäänud lahendamata.

TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt

poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega

seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse

tekstita.

Kohus on määranud 18.03.2021 M Fi ajutiseks halduriks Maire Armi, peatanud võlgniku vara

suhtes toimuva sundtäitmise ning keelanud võlgnikul ilma ajutise pankrotihalduri nõusolekuta

vara käsutada.

TsMS § 386 lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb

rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus

lõpetatakse. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine

kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.

Kohus tühistab TsMS § 386 lg 4 alusel pankrotiavaldust taganud abinõud, millega kohus

peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ilma ajutise

pankrotihalduri nõusolekuta vara käsutada.

Seoses pankrotiavalduse läbivaatamata jätmisega tuleb vabastada Maire Arm M Fi ajutise

pankrotihalduri kohustustest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5

kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi

esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Kohtu hinnangul ei

esine käesoleval juhul asjaolusid, millest tulenevalt saaks kohus leida, et TsMS § 168 lg 5

kohaldamine võlgniku suhtes oleks ebaõiglane. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid kokkuleppe

võla tasumiseks pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Kokkuleppe sõlmimiseks ja

võlgnevuse tasumiseks pidi võlausaldaja esitama võlgniku pankrotiavalduse. 24.09.2020

pankrotiavalduse täiendusest nähtub, et võlausaldaja ja võlgnik pidasid läbirääkimisi, milles

anti võlgnikule viimane võimalus esitada võlausaldajale täiendav tagatis käenduse või garantii

andmise näol. Võlgnik ei soostunud nende tingimustega. Seega ei jäänud võlausaldajale muud

võimalust kui pankrotiavaldus esitada. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et

põhjendatud on jätta menetluskulud võlgniku kanda.

PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1.

veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, §

55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja

tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni

ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021.

aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021.

aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel

pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021.

PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele

kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas

kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule

tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende

kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses

märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri

tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude

lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus

ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine

haldur tegutseb.

Ajutine haldur on 09.04.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate

ülesannete täitmiseks kokku 8,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu

määrast 95 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks 969 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas

tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu

arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus ajutise halduri tasu summas

969 eurot (sh käibemaks) välja võlgnikult.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik võlausaldaja menetluskulud

kindlaks määrata mõistliku aja jooksul pärast käesoleva määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik