1-19-7453/94 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

17. juuni 2021

Kohtuasja number

1-19-7453

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi süüdistuses

KarS § 188 lg 2 p 1,2 ja § 184 lg 21 järgi üldmenetluse korras

Apelleeritud kohtuotsus

Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja) 3. märtsi 2021. a otsus

Apellandid

Aleksei Ditleri kaitsja vandeadvokaat Epp Landberg

Juri Vladimirovi kaitsja ja kolmanda isiku V.R. esindaja

vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav

Aleksei Ditler, Isikukood: 38603292218, elukoht: XXX,

Eesti Vabariigi kodanik, töökoht OÜ Prospect Grupp, varem

kriminaalkorras karistamata. Tõkend vahistamine (4. aprill-

6. september 2019), mis asendati elektroonilise valvega. Viru

Maakohtu 20. jaanuari 2020. a määrusega kohaldati

elukohast lahkumise keeldu.

Kaitsja

vandeadvokaat Epp Landberg

Süüdistatav

Juri Vladimirov, isikukood 38610112244, elukoht: XXX,

Eesti Vabariigi kodanik, töökoht OÜ Shroma, varem

kriminaalkorras karistamata

Tõkend vahistamine (4. aprill-4.oktoober 2019), mis asendati

elektroonilise valvega. Viru Maakohtu 6. veebruari 2020. a

määrusega kohaldati tõkendina elukohast lahkumise keeldu.

Kaitsja

Vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Kolmas isik

V.R.

Esindaja

vandeadvokaadi abi Kristjan Tuul

Prokuratuur

Viru Ringkonnaprokuratuur, esindaja ringkonnaprokurör

Mari Luuk

Kriminaalasja läbivaatamise

viis

10. mai 2021, suulises menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu otsus Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi süüditunnistamises

KarS § 188 lg 2 p 2 järgi korduvuses ning mõista nad selles õigeks.

2. Tühistada Viru Maakohtu otsus Aleksei Ditlerilt ja Juri Vladimirovilt KrMS § 175 lg

1 p 3 alusel kriminaalmenetluse kuludena narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388

eest kummaltki 2100 euro ja DNA ekspertiisiakti nr 17E-GE0372 eest kummaltki 2194,50

euro väljamõistmises.

3. Mõista Aleksei Ditlerilt ja Juri Vladimirovilt välja KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel

narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 maksumusena kummaltki 1848 eurot ja

DNA ekspertiisiakti nr nr 17E-GE0372 maksumusena kummaltki 456 eurot. Jätta

ülejäänud nimetatud ekspertiisidega seotud kulud riigi kanda.

4. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Kaitsjate apellatsioonid rahuldada osaliselt.

6. Kolmanda isiku esindaja apellatsioon jätta rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Aleksei Ditlerit ja Juri Vladimirovi süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises, s.o suures koguses ehk kokku rohkem kui kümnele inimesele

narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses narkootilise aine kanepi (marihuaana)

ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis seisnes alljärgnevas:

A. Ditler ja J. Vladimirov leppisid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui

2017. a oktoobris kokku selles, et hakkavad nende valduses olevas X baasis (aadress XXX )

kasvatama kanepit, selle edasise käitlemise eesmärgil, mille eesmärgiks oli suure varalise kasu

saamine.

2017. a lõpus ja 2018. a alguses kohandasid nad X baasi kinnistul asuva hoone keldriruumide

olustiku kanepi kasvatamiseks ja käitlemiseks sobivaks: kuivatasid keldriruumid ja paigaldasid

keldriruumide lakke lambid, varustasid ruumid ventilaatoritega, vooderdasid seinad, ehitasid

taimede kasvulavad. Sinna toimetati ka kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks

vajaminevad esemed (vesi, muld, elektronkaal, minigrip kilekotid, väetised, vajalikud

tööriistad, muu materjali ja esemed, mis on vajalikud kanepi kasvatamiseks ja edasiseks

käitlemiseks).

Alates 2018. a algusest kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov hoone keldris kanepitaimi

eesmärgiga saada suurt varalist kasu.

J. Vladimirov ja A. Ditler korraldasid ühiselt ja kooskõlastatult korduvalt, alates 2018. a

algusest enda poolt kasvatatud kanepitaimede edasise käitlemise – nad lõikasid täiskasvanud

kanepitaimed juure kohalt maha, kuivatasid need ja pakendasid kanepitaimede töötlemisel

saadud narkootilise aine, s.o kanepi (marihuaana) ning käitlesid seda edasiselt eeluurimisel

täpselt tuvastamata viisil korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Peale selle, 2019. a alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal istutasid taas J. Vladimirov ja

A. Ditler eelnevalt täpselt tuvastamata kohast ja Hollandist omandatud kanepiseemnetest

idandatud või varasemalt nende poolt kasvatatud kanepitaimedest paljundatud umbes 500

kanepitaime X külas asuvasse X baasi keldris asuvatesse erinevatesse ruumidesse ning

kasvatasid ja hooldasid istutatud kanepitaimi kuni 04.04.2019, mil kanepikasvatus X baasis

asukohaga XXX teotatud läbiotsimise käigus leiti ja keldris asuvatesse nelja spetsiaalselt

kohandatud ruumis kasvanud taimed ära võeti. A. Ditleri ja J. Vladimirovi selline tegevus oli

suunatud taas suure varalise kasu saamisele.

X baasist leiti 04.04.2019 ja võeti ära kokku ca 500 kasvavat kanepitaime kogumassiga 12 682

g, kanepilehti ja varsi 9565,2 g, edasiseks käitlemiseks juba pakendatud kanepit (marihuaanat)

1770,04 grammi.

A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti kokku 24269 grammi kanepit (marihuaanat).

Lisaks kasvama pandud kanepitaimedele ja juba pakendatud või kuivama pandud kanepile

(marihuaanale) leiti X baasi läbiotsimisel 22 60-liitrist kinnist mullakotti, 72 ämbrit

taimejuurtega, laelambid, soojapuhur, halli värvi vee happesuse mõõdik, kasutamata minigrip

kotid suurusega 30x40 cm, taimeprits, digitaalkaal, PH mõõdikud, lambid, erinevad taimede

kasvatamiseks vajalikud vedelikud/väetised jt kanepi käitlemiseks vajalikud esemed. Samuti

leiti isikute valdusest kummikindaid, millel olid delta- 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed.

Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt moodustab suure varalise kasu 40 000,00 eurot. Euroopa

Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel oli 2018. aastal Eesti

kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm ning keskmine

hulgimüügihind 10 kuni 15 eurot/gramm (ühe kilogrammi kaupa müües).

Ainuüksi A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud kanepi

(marihuaana) kogus oli 24269 g, st et isikud käitlesid kanepit koguses, millest nad oleksid selle

realiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro (grammi kaupa müües oleks nad

teeninud leitud ja ära võetud narkootilise aine eest ca 485 380 eurot, hulgimüügihind oleks

olnud ca 242 690 – 364 035 eurot).

Selliselt käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov narkootilist ainet kanepit (marihuaanat) koguses,

millest ta oleks selle hulgirealiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro.

Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3

loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks

kümnele inimesele. Narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks 7,5 grammist.

Seega käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov narkootilist ainet kanepit (marihuaanat) koguses,

millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks rohkemale, kui 10 inimesele, s.o suures koguses

suure varalise kasu saamise eesmärgil, mis on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 21 järgi.

2. Peale selle süüdistatakse A. Ditlerit ja J. Vladimirovi KarS § 188 lg 2 p-de 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ehk kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt

ja isiku poolt, kes on varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo.

A. Ditler ja J. Vladimirov leppisid eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui

2017. a oktoobris kokku selles, et hakkavad nende valduses olevas X baasis (aadress XXX )

kasvatama kanepit, selle edasise käitlemise eesmärgil, mille eesmärgiks oli suure varalise kasu

saamine.

2017. a lõpus ja 2018.a alguses kohandasid J. Vladimirov ja A. Ditler X baasi kinnistul asuva

hoone keldriruumide olustiku kanepi kasvatamiseks ja käitlemiseks sobivaks.

A. Ditler ja J. Vladimirov kuivatasid keldriruumid, paigaldasid keldriruumide lakke vajalikud

lambid, varustasid ruumid ventilaatoritega, vooderdasid seinad, ehitasid taimedele kasvulavad.

Samuti toimetati sinna nende poolt kanepi kasvatamiseks ja edasiseks käitlemiseks

vajaminevad esemed (vesi, muld, elektronkaal, minigrip kilekotid, väetised, vajalikud

tööriistad, muu materjali ja esemed, mis on vajalikud kanepi kasvatamiseks ja edasiseks

käitlemiseks). Seejuures hooldasid A. Ditler ja J. Vladimirov X baasi keldrisse kasvama

pandud kanepitaimi ühiselt ja kastsid ning hooldasid neid, tagasid neile kasvamiseks vaja

mineva temperatuuri, kasvutingimused.

Nimetatud hoone keldris kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov alates 2018. a algusest korduvalt

kanepitaimi, eesmärgiga saada oma tegevusest suurt varalist kasu.

Nad istutasid 2018.a. alguses X baasi eeluurimisel täpselt tuvastamata arvu, kuid mitte vähem,

kui 24 kanepitaime, mille seal üles kasvatasid. Nimetatud hoone keldrist leiti kasutatud

mullakotid kanepitaimede juurtega, mis olid juba üles kasvatatud ja eeluurimisel tuvastamata

viisil realiseeritud suure varalise kasu saamise eesmärgil.

Peale selle istutasid J. Vladimirov ja A. Ditler aastal 2018, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal

X baasi keldrisse rajatud kanepikasvandusse mitte vähem, kui 72 kanepitaime, mille eest nad

seal hoolitsesid. 04.04.2019 X baasi territooriumil toimunud läbiotsimise käigus leiti ja võeti

ära nende poolt kasvatatud kanepitaime osad (s.o lehed ja varred) ning töödeldud kanep.

Osa X baasis kasvatatud kanepitaimede saadusest leiti J. Vladimirovi elukoha XXX

läbiotsimise käigus ja J. Vladimirovi valduses olevast korterist, aadressiga XXX , J.

Vladimirovi sagedasest viibimiskohast XXX , A. Ditleri isiku läbivaatusel 04.04.2019, A.

Ditleri omandis ja J. Vladimirovi valduses olnud sõiduauto BMW X5 reg nr XXX ja A. Ditleri

elukoha XXX .

Peale selle, 2019.a. alguses, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal istutasid taas J. Vladimirov ja

A. Ditler eelnevalt täpselt tuvastamata kohast ja Hollandist omandatud kanepiseemnetest

idandatud või nende poolt varasemalt kasvatatud taimede paljundamisel saadud umbes 500

kanepitaime X külas asuvasse X baasi keldris asuvatesse erinevatesse ruumidesse ning

kasvatasid ja hooldasid istutatud kanepitaimi kuni 04.04.2019, mil kanepikasvatus X baasis

asukohaga XXX teotatud läbiotsimise käigus leiti ja keldris asuvatesse nelja spetsiaalselt

kohandatud ruumis kasvanud taimed ära võeti. Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi selline

tegevus oli suunatud taas suure varalise kasu saamise eesmärgile.

A. Ditler ja J.Vladimirov kasvatasid X Baasis kokku vähemalt 596 kanepitaime. Eelkirjeldatud

tegevusega panid nad toime KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Maakohtu otsus

3. Viru Maakohtu 2. märtsi 2021. a otsusega tunnistati A. Ditler süüdi KarS § 184 lg 21 järgi

ning karistati 7 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi mõisteti talle 4 aastat

vangistust. Lugedes kergema karistuse raskeimaga kaetuks, mõisteti A. Ditlerile karistuseks 7

aastat vangistust. Arvates karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja (5 kuud 3 päeva), jääb

A. Ditleril kanda 6 aastat 6 kuud ja 27 päeva vangistust. Elukohast lahkumise keeld jäeti

muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

J. Vladimirov tunnistati samuti süüdi KarS § 184 lg 21 järgi ning karistati 7 aasta pikkuse

vangistusega. KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi mõisteti talle 4 aastat vangistust. Lugedes kergema

karistuse raskeimaga kaetuks, mõisteti J. Vladimirovile karistuseks 7 aastat vangistust.

Eelvangistuses viibitud aeg (5 kuud 22 päeva) arvati karistusaja hulka. Seega jääb kanda 6

aastat 6 kuud ja 8 päeva vangistust. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistatakse kohtuotsuse

jõustumisel.

Menetluskuludena mõisteti A. Ditlerilt ja J. Vladimirovilt välja sundraha 1460 eurot,

ekspertiiside tegemise kulud (4397,50 eurot), eksperdi kohtuistungil osalemise eest 5,06 eurot,

s.o kokku 5862,56 eurot.

KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeeriti kolmanda isiku N.D. i nimele

registreeritud vara, sõiduauto Volvo S60 (XXX ), mis arestiti Viru Maakohtu 28. juuni 2019.

a määrusega nr 1-19-5160.

KarS § 831 lg 2 p 1 ja § 83 lg 1 alusel konfiskeeriti A. Ditleri vara, sõiduauto BMW X5 (XXX

), mis arestiti Viru Maakohtu 28. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-5161.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti A. Ditlerilt sularaha 244,46 eurot.

KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeeriti J. Vladimirovi sularaha summas 11 224,35 eurot (arestitud

Viru Maakohtu 17. juuli 2019. a määrusega nr 1-19-5517) ning 1950 eurot (arestitud Viru

Maakohtu 4. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-4060).

Lahendati ka asitõenditega seotud küsimused.

A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi.

4. A. Ditlerit ja J. Vladimirovi süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises ehk kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt ja isiku poolt, kes on

varem toime pannud käesolevas jaos sätestatud kuriteo.

4.1 Kohus tuvastas tunnistaja AS Kiviõli Kaubahoov seadusliku esindaja A.T. ja süüdistatavate

ütluste ja notariaalse ostu-müügilepingu alusel, et A. Ditler ja J. Vladimirov soetasid

05.09.2017 Hansa Help OÜ nimele kinnistu X baas, X küla, X vald. Süüdistatavad

põhjendasid kinnistu ostu Auto Lammutuse rendipinna müügiga ja sooviga leida uus äripind.

Samal kinnistul hakati kasvatama kanepit.

4.2 Süüdistuse kohaselt saavutati kokkulepe kanepi kasvatamise osas A. Ditleri ja

J. Vladimirovi vahel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem, kui 2017. aasta

oktoobris. Kohus järeldas, et süüdistuses välja toodud kuriteo toimepanemise aeg on tõendatud.

4.3 Kohtus uuriti tõendina Elektrilevi OÜ 05.02.2019 vastust nr KHO-1/438-2 (3 kd, lk 5-7, 5

kd, lk 165-176), milles on näha, kui palju elektrit tarbiti X baasis kWh-des kuude lõikes

perioodil 01.01.2017- 30.01.2019.

Vaidlust ei ole selle üle, et osa tarbimist oli seotud kindlasti ka territooriumi valgustusega (seda

on väitnud ka Ditler 09.10.2020 kohtuistungil), kuid kõrvutades tarbimist endise omaniku poolt

tehtud samaväärsete kulutustega (kuni paarsada kW/h kuus) oli see siiski väike osa kogu

elektritarbimisest. Süüdistatavad põhjendasid elektri tarbimise tõusu lisaks sellega, et

administratiivhoones oli hallitus ja niiskus sees ning kuivatati kedriruume, et elektrit kinnistul

välja ei lööks, kuna elektrikilp asus alumises keldriruumis. A. Ditler on kohtus andnud ütlusi,

et tekkis mõte ise kanepit kasvatama hakata. Seemned tõi 2018. aasta talvel Amsterdamist.

Seega nähtub, et samal ajal kui hakati korrastama keldriruume, tuli süüdistavatel plaan hakata

kanepit kasvatama. Maakohus luges usutavaks, et esimesed kuud kuivatati hoone keldriruumi

ja samal ajal tekkis mõte hakata kanepit kasvatama.

4.4 Muudetud süüdistuse kohaselt kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov X baasi keldris alates

2018. aasta algusest korduvalt kanepitaimi, eesmärgiga saada oma tegevusest suurt varalist

kasu.

4.5 A. Ditler on 30.03.2020 istungil andnud kohtus ütlusi, et mõte kanepit kasvatama hakata

tekkis 2018. aasta suvel. Maakohus järeldas, et A. Ditleri käis kanepi seemneid Amserdamist

toomas 2018. aasta alguses. 22.10.2020 kohtuistungil esitas kaitsja E. Landberg arved ja

lennukipileti. Kaitsepositsiooni kohaselt hakati kanepit kasvatama 2018.a. suvest. Samas on

läbiotsimisprotokolliga tõendatud, et A. Ditler ja J. Vladimirov lõid vastava olustiku kanepi

kasvatamiseks juba talvel 2017-2018.

4.6 Maakohus hindas 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritut (3 kd, lk 30-33):

kasvama pandud kanepi taimede kogust, ära võetud kanepi taimede kogust, suurt hulka kotte ja

plastikämbreid taimejuurtega ning järeldas, et kanepit kasvatati X baasis rohkem kui üks aasta.

Maakohus luges eluliselt usutavaks, et 2018.a alguses külvati kanepi seemnetest esimesed

taimed, mis ära mädanesid, siis külvati 2018.a maikuus toodud teistest seemnetest uued taimed,

mis kasvama läksid (J. Vladimirovi ütluste kohaselt võtab kanepi kasvatamine aega 8 kuud,

enne kui tarvitada saab, esimesed taimed mädanesid ära, sest puudusid kanepi kasvatamiseks

teadmised).

4.7 Maakohus luges tõendatuks, et A. Ditler ja J. Vladimirov kooskõlastatult istutasid 2018.a

alguses X baasi eeluurimisel täpselt tuvastamata arvu, kuid mitte vähem, kui 24 kanepitaime,

mille seal üles kasvatasid. Hoone keldrist leiti kasutatud mullakotid kanepitaimede juurtega,

mis olid juba üles kasvatatud ja eeluurimisel tuvastamata viisil realiseeritud suure varalise kasu

saamise eesmärgil.

4.8 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu (3 kd, lk 34-65) ja ekspertiisiakti nr

19E-AN0388 (3 kd, lk 219-230) alusel ning ekspertiisiakt nr 19E-GE0372 DNA-analüüsi

kohaselt (3 kd, lk 231-243), istutasid süüdistatavad aastal 2018, eeluurimisel täpselt

tuvastamata ajal X baasi keldrisse rajatud kanepikasvandusse mitte vähem kui 72 kanepitaime,

mille eest nad seal hoolitsesid.

Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 kinnitab, et 04.04.2019 X baasi territooriumil toimunud

läbiotsimise käigus leiti ja võeti süüdistatavate poolt kasvatatud kanepitaime osad (s.o lehed ja

varred) ning töödeldud kanep, kokku 9565,2 gr.

Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 ja 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu (3 kd, lk

34-65) kohaselt leiti X baasist veel kanepi taimeosasid.

4.9 Lisaks tõi maakohus välja erinevate uuritud ekspertiisiaktide, läbiotsimisprotokollide ja

vaatlusprotokollide tulemused (3 kd, lk 105-123, lk 85-100, lk 17-18, lk 142-165, lk 70-80).

4.10 Maakohtu hinnangul nähtub kanepikasvatuse ulatus X baasi hoone keldriruumi

läbiotsimisprotokollist, selle lisadest ja videolt. Kohus luges tõendatuks, et kanepit kasvatati X

baasis üle aasta.

Uuritud tõenditest järeldub, et X baasis olid kanepi kasvatamiseks ja käitlemiseks kohandatud

erinevad ruumid, valmis ainet leiti hoone erinevatelt korrustelt. Samuti oli hoones mitmeid

mullakotte, juba kasutust leidnud ämbreid kanepijuurikatega. Ka A. Ditler ja J. Vladimirov on

üsna detailselt kirjeldanud, et nad kasvatasid kanepit korduvalt.

4.11 X baasi läbiotsimisprotokollist nähtub, et leiti ja võeti ära mitte vähem kui 24 kanepitaime

juurtega mullakotti. A. Ditler selgitas, et leiti kanepitaimede juurikad, mis olid varasemalt juba

üles kasvatatud. Maakohus järeldas, et tegemist oli esimese kasvatamiskorraga.

4.12 Teine episood, mida isikutele ette heidetakse pärineb samuti 2018.a. Süüdistuse kohaselt

istutasid J. Vladimirov ja A. Ditler aastal 2018, eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal X baasi

keldrisse rajatud kanepikasvandusse mitte vähem kui 72 kanepitaime. Osa sellest kasvatatud

kogusest võeti ära 04.04.2019 baasis toimunud läbiotsimisel, osa oli pakendatud paarisaja

grammistesse pakenditesse, osa alles kuivas. Maakohus luges tõendatuks ka teise

kanepikasvatamise episoodi.

4.13 Kolmas episood seisneb selles, et J. Vladimirov ja A. Ditler 2019.a. alguses, eeluurimisel

täpselt tuvastamata ajal, istutasid taas eelnevalt täpselt tuvastamata kohast ja Hollandist

omandatud kanepiseemnetest idandatud või nende poolt varasemalt kasvatatud taimede

paljundamisel saadud umbes 500 kanepitaime X baasi keldri erinevatesse ruumidesse ning

kasvatasid ja hooldasid istutatud kanepitaimi kuni läbiotsimiseni 04.04.2019.

X baasi keldrist leiti ja võeti ära ca 500 kasvavat kanepi taime (THC sisaldus narkootilise aine

ekspertiisi kohaselt on 9,2%), kogukaal 12682 g (toasoojas kuivatatud). Nimetatut kinnitab

ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 ning X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu. Ekspertiisiakt nr

19E-AN0388 ning 04.04.2019 X baasi läbiotsimisprotokollis fikseeritu kinnitas, et A. Ditleri

ja J. Vladimirovi valdusest leiti kokku 24269 grammi kanepit (marihuaanat).

4.14 Isikutele heidetakse ette faktilist korduvust kanepi kasvatamisel. Kohus luges tõendatuks,

et süüdistatavate tegu tuleb lugeda korduvaks.

4.15 Kohtu hinnangul on tõendatud, et antud juhul on tegemist faktilise korduvusega. Iga kord,

kui uuesti taimi hakati kasvatama, tuli hankida muld, tuli hankida seemned, luua uutele

taimedele sobivad kasvutingimused ja nende eest ka hoolt kanda. Inimkäitumine kui selline

koosneb erinevatest osategudest – tegevustest ja tegevusetustest, mis omavahel põimuvad,

üksteist katkestavad või üksteisega paralleelselt kulgevad.

Süüdistus on esitatud kolmes erinevas kanepi kasvatamise episoodis, mis on osaliselt üksteisega

põimuvad (kasvatamise koha mõttes), üksteist katkestavad (üks ports taimi kasvas üles ja nende

kasvatamine katkes) ja üksteisega paralleelselt kulgevad (esimene ja teine kord – osasid taimi

kasvatati, teiste seemnete järele juba A. Ditler sõitis). Maakohtu hinnangul on tegu kolme

erineva korraga, see ei ole üks jätkuv tegu, sest kanepi kasvatamise ja varalise kasu saamise

soov suuremates kogustes oli korduv.

4.16 Maakohtu hinnangul on ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 (10.05.2019) lubatud tõend, sest

see vastab seaduse nõuetele. Ekspertiisiakti põhiosas on esitatud uuringute kirjeldus ja

uuringutulemuste hindamise andmed ja eksperdiarvamuse põhjendus. Kohus leidis, et

ekspertiisiakt, mida täiendasid eksperdi selgitused kohtus ekspertiisiakti koostamise kohta, on

põhjalik, ning puudub vaidlus selles, millist narkootilist ainet ja millises koguses isikud

käitlesid.

4.17 Kaitsja väide, et marihuaana on ainult kanepi õisikud, on ümberlükatud NPALS § 3 lg 2

ja sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirjast tulenevaga. Kanepiga tegemist juhul, kui see taim ületab tetrahüdrokannabinooli

sisalduse üle 0,2%. Kanep kuulub sotsiaalministri 18. mai 2005 määruse nr 73 lisa 1

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ja selle käitlemine on keelatud.

4.18 Kokkuvõttes luges maakohus tõendatuks, et A. Ditler ja J. Vladimirov panid toime KarS

§ 188 lg 1 p 1,2 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja tegid seda kavatsetult.

Süüdistatavad panid teod toime kaastäideviijatena. Kohtu hinnangul nähtub ühine teootsus

A. Ditleri ja J. Vladimirovi vahel teo toimepanemisele eelnenud ja järgnenud sündmustest,

samuti teo toimepanemise viisist. Mõlemal isikul oli plaan koos kanepit kasvatada narkootilise

aine saamiseks.

A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

5. J. Vladimirovi ja A. Ditlerit süüdistatakse KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o suures koguses ehk kokku rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks

mõeldud

mõjudoosi

ulatuses

narkootilise

aine

kanepi

(marihuaana)

ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil.

5.1 Vaidlust ei ole selles, et isikud tegelesid narkootilise aine (kanepi) suures koguses

ebaseadusliku käitlemisega, vaidlust ei ole ka selless, et nad tegid seda suures koguses (rohkem

kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses). Seda kinnitavad

süüdistatavate ütlused, läbiotsimisprotokollid ja ekspertiisiaktid.

5.2 Lisaks kasvama pandud kanepitaimedele ja juba pakendatud või kuivama pandud kanepile

( marihuaanale) leiti X baasi läbiotsimisel 22 60-liitrist kinnist mullakotti, 72 ämbrit

taimejuurtega, laelambid, soojapuhur, halli värvi vee happesuse mõõdik, kasutamata minigrip

kotid suurusega 30x40 cm, taimeprits, digitaalkaal, PH mõõdikud, lambid, erinevad taimede

kasvatamiseks vajalikud vedelikud/väetised jt. kanepi käitlemiseks vajalikud esemed. Samuti

leiti isikute valdusest kummikindaid, millel olid delta- 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed.

5.3 Karistusseadustiku § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 40 000

eurot. Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse (EMCDDA) andmetel oli 2018.

aastal Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gramm ning

keskmine hulgimüügihind 10 kuni 15 eurot/gramm (ühe kilogrammi kaupa müües, vastus

päringule narkootiliste ainete jae- ja hulgihindade kohta, 5 kd, lk 228-230).

5.4 A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest läbiotsimiste käigus leitud ja ära võetud kanepi

(marihuaana) kogus oli 24 269 grammi, st et isikud käitlesid kanepit koguses, millest nad

oleksid selle realiseerimisel teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro (grammi kaupa müües oleks

nad teeninud leitud ja ära võetud narkootilise aine eest ca 485 380 eurot, hulgimüügihind oleks

olnud ca 242 690 – 364 035 eurot).

A. Ditler ja J. Vladimirov oleksid eeltoodud käitlemise tulemusena kanepi hulgirealiseerimisel

teeninud kriminaaltulu üle 40 000 euro.

5.5 Kriminaalasjas on vaidlus selles, kas A. Ditler ja J. Vladimirov tegutsesid suure varalise

kasu saamise eesmärgil.

Edasi tõi maakohus välja KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu realiseerimise

hindamise kriteeriumid, millele on osutanud Riigikohus.

5.6 KarS § 24 lg 3 järgi tuleb narkootilise aine käitlemise ahelas iga isiku puhul kindlaks teha,

missugustel sisemistel ajenditel ja missuguse kasu eesmärgil ta narkootilist ainet käitles. KarS

§ 184 lg 21 järgi sätestatud süüteo grupis toimepanemisel peab iga grupi liige seadma

eesmärgiks suure varalise kasu saamise, s.t taotlema teo toimepanemisega isiklikult varalist

kasu KarS § 121 p-s 2 sätestatud summat ületavas määras ehk vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi

suuruses summas.

KarS § 24 lg-s 3 sätestatust tulenevalt ei piisa isiku süüditunnistamiseks KarS § 184 lg 21 järgi

sellest, kui kuriteost taotletud kasu jagamise korral toimepanijate vahel võrdsetes osades ei

ületaks iga toimepanija kasu eraldivõetuna KarS § 121 p-s ette nähtud määra. Kohus tuvastas

kohtus uuritud tõendite alusel, et keegi kolmas kasu ei ole saanud, seega on kohane jagada,

arvestades tuvastatud taotletud kasu just kahe isiku vahel võrdsetes osades (Riigikohtu lahend

nr 1-18-5815, p 39, nr 1-18-2232).

5.7 Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388 kinnitas, et leiti ja võeti ära 500 kanepitaime, lisaks edasiseks

käitlemiseks juba pakendatud kanepit (marihuaanat) 1770,04 grammi. J. Vladimirovi elukohast,

tema valduses olevast eelnimetatud korterist ja tema sagedasest viibimiskohast lisaks veel

245,08 grammi kanepit (marihuaanat). Pakendatud kanepist oleks jagunud 1511,35 -le isikule,

narkootilise joobe tekitamiseks. Sellest oleks teenitud vähemalt 30 226,8 eurot. Arvestades

juurde kasvavate taimede produkti (500 taime, leitud ja ära võetud aine pärines 71 + 24 taimest,

s.o 95st taimest) + seda et plaan oli jätkata, siis oli tegevuse eesmärk teenida kahepeale

kriminaaltulu üle 80 000 euro ja 2 sendi.

5.8 Riigikohtu praktika kohaselt KarS § 184 lg 21 kirjeldatud suure varalise kasu saamise

eesmärk kujutab endast süüteokoosseisu subjektiivset tunnust, mis iseloomustab toimepanija

käitumise sihte ja näitab kavatsetust narkootilise aine edasise käitlemise suhtes (Riigikohtu

lahend nr 1-18-2232, p-d 55).

Samas pole tähtis see, kui suure varalise kasu süüdistatav narkootilist ainet käideldes tegelikult

sai ja kas tema soovitu ka realiseerus, vaid üksnes see, kui suurt varalist kasu ta taotles

(Riigikohtu lahend nr 1.18-2232 p-d 55, 61-63). Nii võib KarS § 184 lg 21 järgi alusel vastutada

ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel

tegelikult seda ainet näiteks kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei

teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu. (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232, p-d 52).

Seega saab läbiotsimisel X baasist ära võetud kanepi kogust arvestades teha järelduse, et A.

Ditler ja J. Vladimirov taotlesid suurt varalist kasu.

5.9 Maakohus märkis, et KarS § 184 lg 21 järgi sätestatud süüteokoosseisu tunnuste

realiseerimine on sõltuvuses kuriteoga taotletud kasu suurusest. Narkootilise või psühhotroopse

aine käitlemisega taotletavat varalist kasu KarS § 184 lg 21 järgi ei saa automaatselt samastada

käideldud aine tegeliku või potentsiaalse müügihinna või turuväärtusega (Riigikohtu lahend nr

1-18-2232 p-d 60).

Kasu all mõistetakse millestki või millegi kaudu saadavat majanduslikku tulu. Kasu mõiste

tõlgendamisel tuleb silmas pidada ka seda, millises tähenduses kasutatakse sama terminit teistes

seadustes. Termin „kasu“ ei viita mitte üksnes käibele või laekumisele, vaid tulu ja kulu

(positiivsele) erinevusele (Riigikohtu lahend nr 1-18-2232, p 61).

Veel märkis maakohus, et oluline on tuvastada toimepanija rikastumissoovi ulatus, mitte

käideldava narkootilise või psühhotroopse aine väärtus.

5.10 Käeolevas kriminaalasjas leiti ja võeti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest ära kokku 24

269 grammi kanepit (marihuaanat). Nende tegevus tõkestati enne, kui nad jõudsid nende

valduses oleva kanepi realiseerida. Lisaks kasvama pandud kanepitaimedele ja juba pakendatud

või kuivama pandud kanepile (marihuaanale) leiti X baasi läbiotsimisel 22 60-liitrist kinnist

mullakotti, 72 ämbrit taimejuurtega, laelambid, soojapuhur, halli värvi vee happesuse mõõdik,

kasutamata minigrip kotid suurusega 30x40 cm, taimeprits, digitaalkaal, PH mõõdikud, lambid,

erinevad taimede kasvatamiseks vajalikud vedelikud/väetised jt kanepi käitlemiseks vajalikud

esemed.

Samuti leiti isikute valdusest kummikindaid, millel olid delta- 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed.

See viitab sellele, et isikutel oli plaan jätkata, nende tegevus lõpetati vaid sellel põhjusel, et nad

peeti kinni 04.04.2019. Ehk siis sündmuskohal avastatud olustik – veel kasutamata muld,

osaliselt pakendatud aine, varasemalt kasvama pandud ja realiseeritud taimed, kasvavad taimed

– kõik see viitab sellele, et neil oli plaan jätkata ja arvestades tegevuse suurust, oli plaan teenida

ka suurt varalist kasu oma ebaseaduslikust tegevusest.

5.11 Mõlemad süüdistatavad väitsid enamasti kohtumenetluse vältel, et kanep, peamiselt kanepi

õisikud, oli neile endile mõeldud ära tarvitamiseks. Kohtumenetluse käigus leidis tõendamist,

et keegi kolmas selle väga suure kanepikasvatusega seotud ei olnud. Tegemist oli ainult

süüdistatavate initsiatiivil üles ehitatud kanepikasvatusega ning seega ainult nemad soovisid

kasu teenida. Samas luges kohus ebausutavaks, et kaks isikut panustavad tuhandeid eurosid

selleks, et kasvatada vaid enda tarbeks kanepit. Süüdistatavate ütlused selles, et nad soovisid

kanepit käidelda enda tarbeks, on mitteusaldusväärsed.

5.12 Kohus järeldas, et kanepikasvatusega tegelema ajendas A. Ditlerit ja J. Vladimirovi soov

teenida kriminaaltulu, suurendada oma vara väärtust vähemalt 40 000 euro ja 1 sendi võrra.

Seejuures lähtud maakohus läbiotsimisel ära võetud kanepi kogust, kanepi kasvatamise

inventari jms ning ekspertiisiga kindlaks tehtut, süüdistatavate ütlusi ning nende sissetulekute

kohta kogutud tõendeid.

5.13 Maakohtu hinnangul pole põhjust arvata, et A. Ditler ja J. Vladimirov plaanisid narkootilisi

aineid müüa kilo kaupa. Nendelt leitud ja ära võetud narkootilised ained olid pakendatud

paarisaja grammi kaupa. Seega järeldas kohus, et süüdistatavad plaanisid müüa narkootilisi

aineid paarisaja grammi kaupa. Arvestades narkootiliste ainete hindu, siis oleksid A. Ditler ja

J. Vladimirov teeninud leitud ja ära võetud narkootilise aine eest grammi kaupa müües ca 485

380 eurot (24 269 gr x 20 eurot), hulgimüügihind oleks olnud ca 242 690 – 364 035 eurot (10-

15 eurot gramm).

5.14 Maakohus osutas Riigikohtu lahendi nr 1-18-2232, p-le 63, mille kohaselt tuleb kasust

arvata maha kulutused. Asjas leidis tõendamist, et J. Vladimirov ja A. Ditler on panustanud

finantsvahendeid narkootilise aine käitlemiseks sobivate tingimuste loomisele, varustuse

soetamisele, teinud kanepi kasvatamisega kaasnevaid kulutusi (maksnud elektri eest, soetanud

mulda ja muid vaja minevaid vahendeid. Samuti on kinnitust leidnud asjaolu, et isikute poolt

finantseeriti läbi kolmanda isiku nimel oleva ettevõtte ka kinnistu soetamist, kus kasvatati

kanepit.

5.15 Maakohtus uuritud pangakontode vaatlusprotokollist nähtus, et elektri eest on tasutud

HansaHelp OÜ poolt ajavahemikul 19.10.2017 – 14.12.2018 6845,35 eurot (4 kd, lk 68- 83A).

Kohus pidas tõenäoliseks, et sellist kulu kanti kanepi kasvatamisel ning arvestas selle summa

taotletud kasust maha. Lisaks on kulutused tehtud mullale, muuks taimede kasvatamiseks ja

saagi käitlemiseks vajamineva soetamisele (minigrip kotid, potid, vesi, lambid, transpordikulu

jne). Tehnika ja inventari ostsid süüdistatavad läbi internetiportaalide Kuldne börs ja okidoki,

makstes ca 2500-3000 eurot (tuvastatud Ditleri ütluste kohaselt).

5.16 Kinnitust leidis maakohtus seegi, et X baasi ostu finantseerisid A. Ditler ja J. Vladimirov

nende poolt eeluurimisel täpselt tuvastamata viisil teenitud rahalistest vahenditest. Pangakonto

vaatlusprotokollist nähtub, et kinnistu soetamist on finantseeritud kogusummas 52 000 eurot

(ajavahemik 6.12.2017 – 6.01.2019) läbi HansaHelp OÜ. Kohtus märkisid süüdistatavad, et

kinnistu osteti Auto Lammutuse OÜ ületoomiseks. Kohus arvates ei saa maha arvata X baasile

tehtud kulutusi, kuna hoone soetamise ainus eesmärk ei olnud kanepi kasvatamine. Mulla,

pottide ja muu materjali hinda arvestas kohus A. Ditleri ütluste alusel.

5.17 Kokkuvõttes rohkem kulutusi, kui elektrikulu ning soetatud inventari maksumus ei olnud

võimalik maha arvutada. Samas ka siis, kui need summad maha arvata, jääb taotletud kasum

mõlema süüdistatava puhul üle 40 000 eurot.

5.18 Maakohus sedastas, et uuritud tõendid kogumis annavad aluse järeldada, et A. Ditler ja

J. Vladimirov panid toime KarS § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo, tegutsesid seejuures

kaastäideviijatena ning kavatsetult.

Karistus

6. KarS § 188 lg 2 sanktsioon näeb ette ühe kui kümneaastase vangistuse. Sanktsiooni keskmine

määr on 5 aastat vangistust.

KarS § 184 lg 21 sanktsioon näeb ette kuue kuni kahekümneaastase või eluaegse vangistuse.

Sanktsiooni keskmine määr on 13 aastat vangistust.

6.1 Maakohtu hinnangul mõjutab süü suurust käideldud narkootilise aine kogus, käitlemise viis,

samuti rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub kanepi realiseerimisel teenitud

kriminaaltulust, sh ohustatud isikute arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Lisaks

arvestas kohus karistuse mõistmisel toimepandud süütegude arvu, raskust ja laadi ning

süüdistatavate isikuid.

6.2 Kohus hindas süüdistatavate tegevuse mõlema süüdistuse järgi kaastäideviimisena ning

nende panuse võrdseks ning mõistis nendele sarnase karistuse. A. Ditler ja J. Vladimirov on

varem kriminaalkorras karistamata ning nad tunnistasid süüd KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi.

6.3 A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti ja võeti läbiotsimiste käigus ära kanepit koguses

24 269 grammi. Nad käitlesid kanepit koguses, mille realiseerimisel oleksid teeninud

kriminaaltulu üle 40 000 euro (grammi kaupa müües oleks nad teeninud ca 485 380 eurot,

hulgimüügihinna alusel oleks teeninud ca 242 690 – 364 035 eurot). Sellise kanepikogusega

oleks ohustatud lugematul arvul inimesi. Kohus tuvastas, et kanepi kasvatamine toimus kolmel

korral 2018. algusest kuni 04.04.2019 kuni nende tegevus katkestati, seega jäi kogu see kanepi

kogus süüdistatavatel realiseerimata. Lisaks arvestas kohus, et kanep ei ole samaväärne

ohtlikkuselt kui näiteks alfa – pvp, amfetamiin.

6.4 Kohtu arvates jääb süüdistatavate süü sanktsiooni keskmisest alla poole.

Kohus pidas võimalikuks mõista A. Ditlerile ja J. Vladimirovile KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi 4

aastat vangistust ning KarS § 184 lg 21 järgi 7 aastat vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel loeti

kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, ning liitkaristuseks jäi 7 aaastat vangistust. KarS

§ 68 lg 1 alusel arvatati A. Ditleri eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2019 kuni 06.09.2019, s.o

5 kuud ja 3 päeva karistusaja hulka, ning A. Ditleril jäi kanda 6 aastat, 6 kuud ja 27 päeva

vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati J. Vladimirovi eelvangistuses viibitud aeg 04.04.2019

kuni 26.09.2019, s.o. 5 kuud ja 22 päeva karistusaja hulka, ning J. Vladimirovil jäi kanda 6

aastat, 6 kuud ja 8 päeva vangistust.

7. Konfiskeerimine

7.1 Prokurör taotles KarS § 83 lg 3 p 3 alusel kolmanda isiku N.D. i omandis oleva sõiduauto

Volvo S60 reg.nr XXX (VINkood XXX ) konfiskeerimist. Sõiduk on Viru Maakohtu

28.06.2019 määrusega nr 1-19-5160 KarS § 83 lg 3 p 2 ja § 831 lg 2 p 1 alusel arestitud

konfiskeerimise tagamiseks. Sõiduk koos registreerimistunnistusega (valge paberkott

turvakleebisega A15 067809), asuvad PPA Rakvere PJ parklas asukohaga Kreuzwaldi 5A,

Rakvere linn.

7.2 Veel taotleti KarS § 83 lg 1 alusel A. Ditleri omandis oleva sõiduauto BMW X5 reg.nr XXX

(VIN-kood XXX ), konfiskeerimist. Sõiduk on Viru Maakohtu 28.06.2019 määrusega nr 1-19-

5161 KarS § 83 lg 1 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks ning asub PPA Rakvere PJ

parklas asukohaga Kreutzwaldi5A, Rakvere linn.

7.3 KarS § 83 lg 1 alusel taotleti J. Vladimirovilt leitud ja talle kuuluva sularaha kogusummas

11 224,35 eurot konfiskeerimist. Nimetatud sularaha on 26.06.2019 määruse alusel kantud

Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole. Viru Maakohtu 17.07.2019 määrusega nr 1-19-5517

KarS § 83 lg 1, § 831 lg 1 ja 832 lg 1 alusel arestitud konfiskeerimise tagamiseks.

7.4 Lisaks taotles prokurör A. Ditleri ja J. Vladimirovi kasutuses oleva sõiduauto BMW X5

reg.nr XXX , läbiotsimisel 05.04.2019 jope taskust leitud ja ära võetud J. Vladimirovile

kuulunud sularaha 1950 eurot (pakendi turvakleebis A15 165955) konfiskeerimist. Sularaha on

26.06.2019 määruse alusel kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiskontole ja Viru Maakohtu

04.06.2019 määrusega nr 1-19-4060 KarS § 831 lg 1 ja § 832 lg 1 alusel arestitud

konfiskeerimise tagamiseks.

7.5 Prokuröri sõnul ei ole vaidlust selles, et Volvo S60 puhul on tegemist süüteo toimpanemise

vahendiga, mis oli kolmanda isiku, s.o N.D. i nimele võõrandatud konfiskeerimise vältimiseks.

Maakohus nõustus prokuröriga ning leidis, et seda kinnitavad A. Virve kohtus antud ütlused.

7.6 Vaidlust ei ole ka selles, et sõiduautot BMW X5 kasutati X baasis käimiseks. Seda

kinnitavad jälitustoimingu protokoll ja A. Ditleri ütlused. A. Ditleri sõnul kuulub sõiduauto

BMW X5 Autode Lammutusele, kuid on tema nimel. Sama kinnitas ka J. Vladimirov. Seega

on nimetatud sõiduki näol tegemist süüteo toimepanemise vahendiga, mis kuulub A. Ditlerile.

7.7 Kriminaalasjas on kolmanda isikuna kaasatud V.R. , kes on väitnud, et E korterist leitud

sularaha 9600 eurot on tema raha. Kaitsja tõi maakohus välja, et J. Vladimirov on järjepidevalt

kinnitanud, et XXX , E korterist leitud raha kuulub tädipojale V.R. le. V.R. ise kinnitas, et

sularaha on kogutud pikema perioodi jooksul ning raha kogub oma maja ehituseks.

7.8 Kuigi J. Vladimirov ja V.R. väitsid, et sularaha kuulub V.R. le, leidis maakohus, et V.R.

versioon raha päritolu kohta on väga üldine, ta ei osanud kirjeldada, kust ta selle täpselt oli

saanud, lõi vaid üldsõnalise ja mitte kontrollitava kaitseversiooni. Lisaks erines V.R. kohtus

kirjeldatud raha olemus kupüüride poolest sellest, mis korterist leiti. Samuti pidas kohus

ebausutavaks, et V.R. oleks hoidnud oma raha tumba sahtlis korteris, mida ta pidevalt

võimaldas kasutada oma sugulasel. Maakohus luges sularaha 9600 eurot J. Vladimirovi rahaks,

mis tuleb konfiskeerida.

7.9 J. Vladimirovi kaitsja tõi välja, et J. Vladimirov töötas ning teenis tasu sularahas, kuid

teenitu ei ole käsitletav süüteoga saadud varana. Süüdistatav on andnud müntide osas ütlusi, et

Juhkentali korteri läbiotsimisel ära võetud mündid kuulusid temale, on kogutud pikema aja

jooksul ning seos süüdistusega puudub.

7.10 Maakohus tuvastas, et enne vahistamist J. Vladimirov ametlikult ei töötanud. Ta ei osanud

anda piisavalt põhjalikke selgitusi igakuiste sissetulekute kohta ega loonud võimalust ka oma

sõnu reaalselt kontrollida. Kuna J. Vladimirov ei ole tõendanud, et tegemist ei ole kuriteoga

saadud varaga, siis kuulub Viru Maakohtu 17.07.2019 määrusega nr 1-19-5517 arestitud 11

224,35 eurot KarS § 832 lg 1 alusel konfiskeerimisele.

7.11 KarS § 832 lg 1 alusel kohaldas maakohus laiendatud konfiskeerimist A. Ditleri varale ja

konfiskeeris sularaha 244,46 eurot, mis on kantud PPA tagatiskontole.

7.12 KarS § 832 lg 1 alusel kohaldas kohus laiendatud konfiskeerimist J. Vladimirovi varale ja

konfiskeeris sularaha 11 224,35 eurot, mis oli arestitud Viru Maakohtu 17.07.2019 määruse

alusel ja kantud PPA tagatiskontole.

7.13 KarS § 832 lg 1 alusel kohaldas kohus laiendatud konfiskeerimist ka J. Vladimirovi

sularahale summas 1950 eurot, mis oli arestitud Viru Maakohtu 04.06.2019 määruse alusel ja

kantud PPA tagatiskontole.

7.14 Prokurör ja J. Vladimirovi kaitsja taotlesid Viru Maakohtu 17.07.2019 määrusega nr 1-

19-5517 konfiskeerimise tagamiseks arestitud sülearvuti Lenovo Z50-70 aresti alt vabastamist

ja omanikule tagastamist. Kohus hindas taotluse põhjendatuks ja rahuldas selle.

8. Kohus tegi otsustused ka asitõendite ja kriminaalasjas ära võetud esemete kohta (kohtuotsuse

lk 45-51).

Menetluskulud

9. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb A. Ditler ja J. Vladimirovil hüvitada menetluskulud. Mõlema

menetluskuludeks on sundraha 1460 eurot, toksikoloogia ekspertiisiakti nr 50I maksumus 103

eurot, narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 maksumusest 50% summas 2100 eurot,

DNA ekspertiisiakti nr 19E-GE0372 maksumusest 50% summas 2194,50 eurot, kokku

ekspertiiside tegemisega tekkinud kulud 4397,50 eurot ning eksperdile L. Meigasele

kohtuistungil osalemise eest makstud tasust 50% summas 5,06 eurot.

Maakohus leidis, et menetluskulud tuleb süüdimõistetutelt välja mõista. Mõlemal tuleb tasuda

menetluskulud kokku summas 5862,56 eurot.

Apellatsioonid

10. A. Ditleri kaitsja E. Landbergi apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus

osaliselt, s.o osas millega A. Ditler tunnistati süüdi ja karistati KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 ja § 184

lg 21 järgi. Samuti tühistada otsus menetluskulusid puudutavas osas. Uue otsusega tunnistada

A. Ditler süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi, mõista talle kergem karistus ja jätta see tingimisi

kohaldamata. Mõista A. Ditler süüdistuses KarS § 184 lg 21 järgi õigeks. Jätta menetluskulud

riigi kanda. Konfiskeerimist puudutavas osas otsust ei vaidlustata.

11. J. Vladimirovi kaitsja K. Tuule apellatsioonis palutakse tühistada Viru Maakohtu otsus

J. Vladimirovi süüditunnistamises ja karistamises KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 ja § 184 lg 21 järgi

ning mõistetud karistuse ning menetluskulude osas. Samuti osas, millega J. Vladimirovilt

konfiskeeriti 13 174,35 eurot (11 224,35+1950). Tühistatud osas teha uus otsus, millega mõista

J. Vladimirov süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi. Mõista kergem karistus ja jätta vangistus tingimisi

kohaldamata. Mõista J. Vladimirov õigeks KarS § 184 lg 21 järgi. Jätta kriminaalmenetluse

kulud osaliselt riigi kanda. Vabastada J. Vladimirovi vara (sularaha ja mündid) aresti alt ja

tagastada talle.

12. Kolmanda isiku V.R. esindaja K. Tuule apellatsioonis palutakse tühistada Viru

Maakohtu otsus osaliselt ja teha uus otsus, millega vabastada aresti alt V.R. le kuuluv vara –

sularaha 9600 eurot ning tagastada talle see.

Süüdistus KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi

13. J. Ditlerit ja J. Vladimirovi ei ole võimalik KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi süüdi tunnistada.

Ebaõigesti on kohaldatud materiaalõigust ning rikutud ne bis in idem põhimõtet.

13.1 Süüdistus on puudulik. Blanketset kuriteokoosseisu tuleb sisustada seadusest või muudest

õigusaktidest tulenevate kohustuste või keeldudega, millises rikkumises koosseisu

realiseerimine seisneb. Praegu süüdistusaktis sellised viited puuduvad.

13.2 Tuvastamist leidis A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt kanepi kasvatamine, milles nad oma

süüd ka tunnistasid. Küll aga ei ole tuvastatud, mitu taime kaassüüdistatavad kasvatasid.

Süüdistusakti kohaselt ca 500 taime ning kasvavate kanepi taimede kaal oli kokku 12 682 gr.

Nimetatud kogus ei ole võimalik üle kanda KarS § 184 sätestatud kuriteokoosseisule. Kasvava

taime valdamine on hõlmatud kasvatamisega, mis jõuab lõpuni saagi valmimisega. Nii

süüdistusaktis, kui ka otsuses on selle vastu eksitud karistades süüdistatavat sama koguse (s.o

12 682 gr) eest topelt, s.o nii KarS § 184, kui ka KarS § 188 järgi kvalifitseeritavates

kuritegudes. Sellega rikuti ne bis in idem põhimõtet ning kohaldati ebaõigesti materiaalõigust.

13.3 Vähemoluliseks ei ole asjaolu, et otsuses ei ole käsitletudki eksperdi selgitusi, mille

kohaselt on värske taime THC sisaldus madalam, kui kuivanud taime oma (vt 9. märtsi 2020. a

protokoll, lk 18-19). Prokuratuur ei ole tõendanud, milline oli kasvavate taimede THC sisaldus,

mis X baasi läbiotsimisel (4. aprillil 2019) ära võeti, s.o selle kuupäeva seisuga ei ole

kanepitaime tetrahüdrokannabinooli sisaldust kriminaalasja menetlemisel tuvastatud.

13.4 Tegu ei saa KarS § 188 lg 2 p-de 1,2 järgi kvalifitseerida korduvana. Otsusest ei selgu,

kuidas jõudis kohus järelduseni, et X baasis kasvatati kanepit rohkem kui aasta. Kohus on

teinud järeldusi, milleks on vaja eriteadmisi. Jälgitav ei ole maakohtu järelduskäik selles, et

kanepit kasvatati X baasis üle aasta. Demagoogiline on kohtu järeldus (lk 32), et X baasi hoone

keldrist leitud kasutatud mullakotid kanepitaime juurtega, mis olid juba üles kasvatatud ja

eeluurimisel tuvastamata viisil suure varalise kasu saamise eesmärgil realiseeritud.

13.5 Kohus on seostanud kuriteo toimepanemise aja alguse elektrienergia tarbimise tõusuga,

kui X baasi valduse said süüdistatavad. Kohus ei arvestanud tunnistaja A.T. ütlustega, mille

kohaselt olid ruumid niisked ja toimiva küttesüsteemita. Kinnistu oli osaliselt antud tähtajatu

üürilepingu alusel SA-le Aidu Veespordikeskus. Olulist elektrienergia tõusu põhjendab seega

ruumide kuivatamine ja niiskustõrje tegemine. Seetõttu tõusis oluliselt ka elektrienergia

tarbimine.

13.6 Ükski kohtus uuritud tõend ei lükka ümber süüdistatavate ütlusi, et X baasi ostmise tingis

rentnike kartus, et uued omanikud ei pruugi nendega enam rendilepingut sõlmida. X baas pandi

müüki juba 15. aprillil 2015. Mõte enda tarbeks kanepit kasvatama tekkis alles siis, kui selgus,

et esialgne äriplaan ei hakanud toimima, sest suured veokid X baasini ei pääsenud (seda

kinnitasid kohtus ütlusi endnud V.R. ja A.T. ).

13.7 Süüdistatavad ei kasvatanud kanepit kolmes episoodis. Kaitsjad ei nõustu kohtu

järeldusega, et kasvatamisega tehti algust 2018. a algusest, vaid 2018. a suvel, kuivõrd A. Ditler

käis Amsterdamis maikuus (vt lennupiletid).

13.8 Süüdistatavate käitumine on kõigil juhtudel suunatud narkootilise aine kasvatamisele.

Süüdistatavate käitumist iseloomustab pikaajalisus (ca 1 aasta, 2018. a mai kuni 2019), see ei

ole ajaliselt olulises määras katkenud ja on ajalises plaanis jälgitavalt lähendane. Kanepi

kasvatamine on olnud järjepidev. Ka süüdistatavate ütluste järgi oli kanepi kasvatamine jätkuv

protsess: taimed kasvatatakse 4 kuud, siis lõigatakse istikud ja pannakse vette ning oodatakse,

et 2-4 kuud kuni tulevad juured (vt 10. märtsi 2020. a protokoll, lk 39). Ka otsuses tuvastati, et

kanepi kasvatamine võtab aega 8 kuud. Süüdistus hõlmab perioodi 2017. a oktoobrist kuni

2019. a aprillini (ca 1,6 aastat). Süüdistatavad tuleb tunnistada süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi.

Süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

14. Süüdistatavad tuleb mõista õigeks, kuna tõendamist ei ole leidnud tegutsemine suure

varalise kasu saamise eesmärgil. Tõendamist ei ole leidnud, et käideldud narkootilise aine

kogusest oleks võimalik teenida tulu rohkem kui 40 000 eurot. Tõendatud ei ole seegi, et

süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Ebaõige on otsuses sedastatu, et

kriminaalasjas puudub vaidlus selles, millist narkootilist ainet ja millises koguses süüdistatavad

käitlesid.

14.1 Nõustuda ei saa kanepi ja marihuaana samatähenduslikkusega. Kanep on kultuurtaim.

Marihuaana on aga kuivatud kanepiõisikute saadus. Tarvitamiseks kõlbab vili ehk kanepiõisik,

sest selle THC sisaldus on kõige kõrgem (nt juurtes on see madalam, vt ekspert L. Meigase

ütlused). Ka süüdistatav A. Ditler kinnitas istungil, et tarvitamiseks kuulub üksnes kanepiõisik.

Süüdistatavad pidasid kanepi lehti, varsi ja juuri prügiks.

14.2 Kriminaalasjas puudub teave, kas ja milline on kanepitaime, lehe või varre väärtus. Seega

ei saa öelda, et kanepitaimel, lehel ja varrel oleks üldse rahaline väärtus. Seega on välistatud, et

nende eest oleks võimalik saada suurt varalist kasu.

14.3 Hinnang on võimalik anda üksnes õisikute (marihuaana) väärtuse kohta. Süüdistatavate

ütluste kohaselt on grammihinnaks 10 eurot. Prokuröri poolt esitatud dokument (narkootiliste

ainete jae- ja hulgihinnad) ei oma kaitsja hinnangul tõenduslikku väärtust. KarS § 184 sätestatud

kuriteokoosseisu kontekstis omab tähendust üksnes kanepiõisiku hind ja kogus.

14.4 Tuvastada tuleb, kui palju marihuaanat süüdistatavad käitlesid. Tuvastamaks, mida ja kui

palju läbiotsimisel ära võeti, on võrreldud 8. aprilli 2019. a ekspertiisimääruses ja

ekspertiisiaktis nr 19E-AN0388 kajastatud andmeid (vt apellatsiooni tabel). Tabelist nähtub, et

pakendit D14-0154819 ei ole eksperdi valdusesse antud. Lisaks ei ole eksperdile esitatud ühtegi

küsimust pakendite D14-0154891 ja A15117873 osas, kuid nimetatud pakendite osas on

ekspert siiski arvamuse avaldanud.

14.5 Ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 p-s 1 on tuvastatud, et tegemist on kanepitaimedega

massiga 12682 gr. Eksperiarvamuse p-s 1 kajastatud andmete järgi ei ole võimalik tuvastada,

milliste taimeosadega on tegemist. Vastavat asjaolu kinnitas ekspert L. Meigas ka kohtuistungil

(vt 9. märtsi 2020. a protokoll, lk 12 ja 14). Seega puudub võimalus tuvastada, kui palju oli

eelviidatud koguses õisikuid (marihuaanat). 12682 gr omab tähendust üksnes KarS § 188

kontekstis ning vastava koguse käitlemises ei ole võimalik isikut süüdi tunnistada KarS § 184

järgi.

14.6 Ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 eksperdiarvamuse p-des 4-8 kajastatud andmetes nähtub,

et tegemist on taimelehtede ja vartega, mille kogus on 9565,2 gr. ÜRO 1961. a vastu võetud

narkootiliste ainete ühtne konventsioon defineerib kanepit nimetusega kannabis, mis tähendab

kanepi latvu koos õige ja viljadega (v.a seemned ja lehed, kui need pole koos latvadega), millest

ei ole eraldatud vaiku. Seega ei ole taimelehtede ja varte näol tegemist marihuaanaga. 9565,2

gr kogusest ei ole võimalik eristada, kui palju on selles varsi ja lehti.

14.7 Ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 eksperdiarvamuse p-des 2,9-13, 15-18, 31-32, 36-37, 39-

40 ja 44 kajastatud arvamused ei ole samuti KarS § 184 lg 21 järgi esitatud süüdistuses

asjassepuutuvad ning omavad tähendust ainult kriminaalmenetluse kulude arvestamisel.

Nimetatud eksperdiarvamuse p-dest 2, 31 ja 37 tuleneb, et kanepi kogust ei ole võimalik täpselt

määrata. Kuna puhta aine kogust (s.o kui palju on 0,28 gr, 0,31 gr ja 0,15 gr kanepit) ei ole

võimalik eksperdiarvamusest tuvastada, siis ei ole võimalik eelviidatud koguseid

süüdistatavatele omistada ega viidatud kogustest rahalist väärtust tuletada.

Eksperdiarvamuse p-dest 13-15, 15-18, 32, 36, 39-40 ja 44 nähtub, et tuvastati üksnes 9-

tetrahüdrokannabinooli jäljed, kuid kindlaks ei tehtud narkootilise aine toime protsenti.

Kanepitaime teeb narkootiliseks aineks esmajoones seal sisalduv toimeaine THC, kui seda ei

ole, ei ole põhjust käsitleda ainet narkootilisena. Käesoleval juhul tuleb seega järeldada, et

nimetatud ekspertiisipunktides kajastatud objektidel on tetrahüdrokannabinooli (THC) jäljed

alla 0,2% ehk tegemist ei ole narkootilise aine kanepiga. Seega ei ole võimalik nimetatud

koguseid süüdistatavatele omistada ega viidatud kogustest rahalist väärtust tuletada.

14.8 Kokkuvõttes saab asuda seisukohale, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti kokku

2022,68 gr kanepit, milline kogus omabki tähendust KarS § 184 lg 21 sisustamisel, kuna on

tuvastatud, et marihuaana rahaline väärtus on 10 eurot gramm.

14.9 Kasu arvutamisel tuleb lähtuda sellest, et 2022,68 gr kanepiõisikute käitlemine

turuhinnaga 10 eurot gramm, teeb käideldud aine koguhinnaks 20 226,80 eurot. Kui kuriteost

taotletud kasu jaotamise korral toimepanijate vahel võrdsetes osades ei ületaks iga toimepanija

kasu eraldivõetuna KarS § 121 lg-s 2 nimetatud summat, siis ei piisa isiku süüditunnistamiseks

KarS § 184 lg 21 järgi. Käesoleval juhul on mõlema süüdistatava osa 10 113,40 eurot, mistõttu

ei ole täidetud kuriteo koosseis.

14.10 Kulutused tuleb kuriteoga taotletud või saadud kasust maha arvata. Süüdistatavad on

teinud kulutusi summas 58 482,11 eurot.

14.11 V. Vladimirovi kaitsja märgib veel, et kohtu järeldus kuludesse puutuvas on mõneti

vastuoluline. Nimelt kinnitas kohus, et X baasi hoone soetamise ainus eesmärk ei olnud ainult

kanepi kasvatamine. Seega ei välistanud kohus, et lisaks kanepi kasvatamisele oli X baasil ka

muu eesmärk.

14.12 Isegi kui asuda seisukohale, et täies ulatuses (52 000 eurot) soetamiskulu ei ole võimalik

maha arvata, kuna soetamisel oli mitu eesmärki, siis tuleb teatud osa kulust siiski arvesse võtta.

Kuna Uljase baasis plaaniti tegutseda kahel eesmärgil, siis tuleb baasi soetamise kuluna arvesse

võtta vähemalt pool soetusmaksumusest, s.o 26000 eurot.

14.13 A. Ditlerit ja J. Vladimirovi ei ole võimalik süüdi tunnistada ka KarS § 184 järgi, kuivõrd

prokurör ei ole tõendanud, et nad käitlesid narkootilist ainet suures koguses. Otsusest ei selgu,

mille järgi tegi kohus järelduse, et pakendatud kanepist oleks jagunud 1511,35 isikule

narkootilise joobe tekitamiseks. Ehkki süüdistusaktis süüdistatakse A. Ditlerit ja J. Vladimirovi

narkootilise aine (marihuaana) käitlemises koguses, millest oleks piisanud narkojoobe

tekitamiseks enam kui 10 inimesele, ei ole prokurör nimetatud väite osas ühtki tõendit esitanud.

Kriminaalmenetluse kulud

15. Narkootilise aine ekspertiisiakti nr 19E-AN0388 ja DNA ekspertiisiakti 19E-GE0372

kulusid ei ole terves ulatuses põhjendatud süüdistatavate kanda jätta.

15.1 Ekspertiisiaktis 19E-AN0388 uuriti 44 objekti, millest 17 ei oma süüdistuse kontekstis

tähtsust. Riigikohtu praktikas on leitud, et süüdistatavale saab panna ekspertiisikulu hüvitamise

kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud

uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele. Seega võttes

arvesse hinda ühe ekspertiisiobjekti kohta (84 eurot) ja ekspertiisiks esitatud objekte (44), ei

saa ekspertiisi nr 19E-AN0388 masumus olla suurem kui 3696 eurot (44x84). Kuna 44-st

objektist 17 ei aidanud kaasa tõendina süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele, oli nendega

seotud kulu maksimaalselt 2268 eurot, millest mõlemalt eraldi kuuluks väljamõistmisele 1134

eurot.

15.2 Ekspertiisiaktis nr 19E-GE0372 uuriti 16 objekti (neist 8 puhul saadi liiga väheste

alleelidega DNA-profiil, mida ei saa kasutada ja üks DNA-profiil ei ole kasutatav

ekspertiisiülesande täitmiseks). DNA-analüüsi hind ühe objekti kohta on 57 eurot. Seega ei

saaks ekspertiisi maksumus olla suurem kui 912 eurot. Kõik analüüsiobjektid ei aidanud kaasa

kriminaalasja lahendamisele. Seega praegusel juhul saaks menetluskulu olla maksimaalselt 456

eurot (8x57), mis tähendab, et mõlemalt süüdistatavalt saaks riigi kasuks välja mõista

maksimaalselt 228 eurot.

15.3 Sundraha, kohtutoksikoloogiaekspertiisiakti nr 50I tegemise maksumuse ning L. Meigase

kohtus osalemise kulu osas kaitsjatel vastuväiteid ei ole. Seega saab mõlemalt süüdistatavalt

välja mõista menetluskulusid 1470,06 eurot (1134+228+103+5,06), ülejäänud summa 3388,5

jätta riigi kanda.

Karistus

16. A. Ditlerile on kohaldatud süüteo raskusele ja süüdistava isikule mittevastav karistus.

Karistust kergendavana esineb mõlema süüdistatava puhul süü tunnistamine KarS § 188 lg 2 p-

de 1,2 järgi.

16.1 Kaitsja taotleb KarS § 188 lg 2 p 2 järgi vangistuse kohaldamist, mis jäetaks tingimisi

kohaldamata. Narkootilise aine käitlemise puhul saab suurest või keskmisest süüst rääkida siis,

kui teo toimepanija on oluline lüli uimastite käitlemise ahelas või kui käideldakse eriti ohtlikke

(nt fentanüül, heroiin) uimasteid. Süüdistatavad ei kuulu meelemürkide käitlemise ahelasse.

Süüdistatavad tarvitasid vähemalt iganädalaselt kanepit, mistõttu on usutav, et kasvatasid seda

endatarbeks.

Kanepit ei saa pidada eriti ohtlikuks uimastiks võrreldes nt metamfetamiini, sünteetilise kanepi,

MDMA, amfetamiini, kokaiini ja LSD-ga.

16.2 Süüdistusakti kohaselt oli kasvavate taimede THC sisaldus 9,2%, taimelehtede ja varte

THC sisaldus aga 0,89-1,9%, kanepiõisikute THC sisaldus 4-16%. Seega oli 1282,86 gr puhul

392,4 gr puhul THC sisaldus 15-16%, ülejäänu puhul 4-12), 732 gr puhul oli THC sisaldus 19-

22% ning ühel juhul (0,26 gr) 33%. THC sisaldus on oluline andmaks hinnangut süü suurusele.

Süüdistatavate vangistus tuleks jätta tingimisi täitmisele pööramata. Juba kohtumenetluse ajal

asendati tõkend vahistamine elektroonilise valvega ja hiljem elukohast lahkumise keeluga.

16.3 A. Ditler sai tõkendi asendamise ajal hästi hakkama, oli õiguskuulekas ning ei pane ka

edaspidi kuritegusid toime. A. Ditler on abielus, tal on kolm alaealist last ning peale

elektroonilisele valvele allutamist asus ta tööle Prospect Group OÜsse (vt ka positiivset

iseloomustust). Kui kohus peab vajalikuks kohaldada käitumiskontrolli nõudeid, on A. Ditler

nõus narkootiliste ainete keelule alluma. A. Ditleril puudusid enne kehtivad karistused.

16.4 J. Vladimirov on tõestanud kohtumenetluse ajal, et saab hästi hakkama ega pane edaspidi

kuritegusid toime. Tänaseks on ta abiellunud ning peret loomas. Ta toimetab edukalt tööl

Shroma OÜ juures. Tööandja iseloomustuse kohaselt on ta vastutustundlik, usaldusväärne,

avatud, heatahtlik, korrektne ja täpne. Juhul, kui kohus peab vajalikuks kohaldada

käitumiskontrolli nõudeid, on süüdistatav nõus alluma narkootikumide tarvitamise keelule.

Konfiskeerimine

17. J. Vladimirov

17.1 J. Vladimirovilt ära võetud mündid ja sularaha (v.a 9600 eurot) kuulus talle. Ta palub selle

aresti alt vabastada ja tagastada. Prokurör ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, mis tõendaks,

et isikud on neilt ära võetud raha saanud kuriteo toimepanemise tulemusena või sellise vara

arvelt. Seega KarS § 832 sätestatud vara konfiskeerimise alust ei esine ning prokuratuuri taotlus

tulnuks jätta rahuldamata.

17.2 KarS § 832 kohaldamise välistab seegi, et kriminaalasjas puuduvad J. Vladimirovi varalist

seisundit kajastavad protokollid. Ka see näitab, et äravõetud sularaha ja mündid ei pärine

eeldatavalt varasemast kuriteost. Ainuüksi asjaolust, et süüdistaval puudub deklareeritud tulu

või legaalne sissetulek, ei saa järelduda konfiskeeritava vara pärinemist kuriteost. Tegelikkuses

J. Vladimirovil on legaalne sissetulek, sest ta töötab alates 2012. a Autode Lammutus OÜs.

17.3 Põhjendamatu on kohtu väide, et J. Vladimirov ei loonud võimalust oma väidete

tõepärasuse kontrollimiseks. Vastupidi – tunnistajad J.Z. , D.B. , M.M. i ja kolmandad isikud

V.R. ja N.D. kinnitasid, et enne kinnipidamist töötas J. Vladimirov Autode Lammutus OÜs ja

HansaHelp OÜs. Täiendavalt tegi J. Vladimirov erinevaid transpordi teenuse ja betooni ning

ehitustöid ettevõttes HansaHelp OÜ suusõnalise lepingu alusel. Ka seda asjaolu on kinnitanud

nii kaassüüdistatav kui ka tunnistajad. Näiteks on HansaHelp OÜ kaudu tellinud teenuseid

Nordecon AS (vt M.M.i ütlused). Seega lõi kaitsja nii isikuliste kui ka dokumentaalsete

tõenditega võimaluse kontrollida J. Vladimirovi sissetulekute tõepärasust. Et arveldamine

toimus sularahas ja J. Vladimirovil puudus pangakonto, ei olnud muid võimalusi tõendite

esitamiseks.

17.4 Vaidlust ei ole selles, et J. Vladimirov oli töökas ja abivalmis inimene, kes teenis tasu

sularahas. Nimetatu ei ole aga käsitletav süüteoga saadud varana. Süüdistatav andis müntide

kohta ka ütlusi, sh et kogus neid pikema aja vältel ning süüdistuses tooduga neil seos puudub.

Prokuratuur on jätnud esitamata tõendid, mis annaks alusel laiendatud konfiskeerimise

kohaldamiseks.

Kolmas isik V.R.

18. V.R. kaasati menetlusse kolmanda isikuna määrusega 25. juunil 2019. Määruse kohaselt

teostati 4. aprillil 2019 läbiotsimist XXX E , Lüganuse vald, Ida-Virumaa J. Vladimirovi

kasutuses olevas, aga V.R. le kuuluvas korteris. Läbiotsimise käigus leiti magamistoa öökapi

ülemisest sahtlist valget värvi kinkekott kirjega Dior, milles minigripp, milles sularaha 9600

eurot. Nimetatud summa konfiskeeriti KarS § 832 alusel Viru Maakohtu otsusega

J. Vladimirovilt.

18.1 Kohtuotsus on vastuolus Riigikohtu praktikaga, kuivõrd kolmandale isikule ei laiene KarS

§ 832 lg-s 1 ette nähtud ümberpööratud tõendamiskoormis. Asjaolusid peab tõendama

prokuratuur. Seega on kohtuotsuses märgitu, et V.R. ei tõendanud raha kuuluvust,

kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine.

18.2 Kohus ei pidanud kolmanda isiku ütlusi vara legaalse päritolu kohta usaldusväärseks. See

on vastuolus KrMS § 61 lg-s 1 sätestatuga. Tõendeid tuleb hinnata kogumis üht tõendit teisele

eelistamata. Kolmas isik ei nõustu kohtu järeldustega, mille kohaselt on isiku ütlused raha

päritolu kohta väga üldised ja et ta ei osanud kirjeldada, kust ta raha täpselt saanud oli. V.R.

andis ütlusi, et töötab üle 10 aasta OÜs Artiston. Tema töötasu on 1000 eurot (neto). Lisaks on

V.R. metsanõustaja ja osutab nõupidamisteenust, mille eest ta sai töötasu sularahas.

Metsanõustamise eest tasuti erinevates kupüürides (50, 100 ja 200 eurosed). Kolmas isik kogus

ja hoidis raha talle kuuluvas korteris. Kuna korteris elas tema sugulane J. Vladimirov, ei ole

midagi kummalist, et ta hoidis sularaha seal. Sularaha on kogutud pikema perioodi vältel

majaehituseks. V.R. omab XXX , E alevikus kinnistut, millele on väljastatud ka ehitusluba.

Seega kinnitavad tema ütlused koos dokumentaalsete tõenditega sularaha kuulumist V.R. le.

18.3 V.R. kutsuti menetlustoimingule 22. aprillil 2018 ning tal tekkis võimalus anda ütlusi

tema korterist leitud sularaha kohta. Lisaks edastas ta Ida prefektuuri uurijale K.P. le

elektronkirja taotlusega sularaha tagastada. Ka see tõendab, et V.R. on tundnud huvi talle

kuuluva sularaha vastu, mistõttu on eluliselt usutav selle kuulumine talle. Kolmanda isiku

ütluste ebausaldusväärseks tunnistamisega rikuti põhjendamiskohustust.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

19. Ringkonnakohtu istungil jäid apellandid kaebuste juurde, süüdistatavad ning kolmas isik

toetasid kaitsjate ja esindaja kaebusi. Prokuratuuri esindaja palus jätta kõik apellatsioonid

rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

20. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium tutvus kriminaalasjas kogutud tõenditega, kuulas

kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning märgib esmalt, et selliseid olulisi

menetlusõiguslikke minetusi, mis võiks kaasa tuua maakohtu otsuse tühistamise ning

kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks tagasisaatmise, apellatsioonikohus ei tuvastanud.

Samuti ei saa olla nõus kaebajatega selles, et kohus on otsust tehes rikkunud

põhjendamiskohustust. Kohus on omapoolsed seisukohad otsuses esitanud ning asjaolu, et

kaebajad kohtuga nõus ei ole, ei tähenda põhjendamiskohustuse rikkumist. Maakohus on

lahendit põhistades hinnanud tõendeid ning käsitlenud ka kaitsjate vastuväiteid süüdistusele.

Seega kaebajate poolt osutatud ulatuses kriminaalmenetlusõiguse rikkumist maakohtu poolt ei

leidnud

tuvastamist.

Alljärgnevalt

esitab

kohtukolleegium

omapoolsed

seisukohad

apellatsioonidele vastates.

A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi

21. A. Ditlerit ja J. Vladimirovi süüdistati KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi kanepi ebaseaduslikus

kasvatamises grupi poolt, korduvalt.

21.1 Maakohus tuvastas süüdistatavate süü, nõustudes prokuratuuri poolt pakutud

teokvalifikatsiooniga.

21.2 Süüdistatavate kaitsjad vaidlustavad A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüditunnistamise

eeltoodud süüdistuses. Kokkuvõtvalt leiavad kaitsjad, et süüdistus on puudulik, sest puudub

viide kasvatamisteo keelunormile, pole täpselt tuvastatud, mitu taime süüdistatavad kasvatasid,

tuvastatud kogust ei saa üle kanda KarS § 184 järgi kvalifitseeritavale teole, pole selge, kuidas

kohus jõudis järeldusele, et kanepit kasvatati X baasis enam kui aasta, süüteo toimepanemise

algus on valesti tuvastatud ning kasvatamine toimus jätkuva, mitte korduva teona.

21.3 KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi on süüteokooseisu objektiivseks tunnuseks unimaguna, kanepi

või kokapõõsa ebaseaduslik kasvatamine. Kasvatamine tähendab seemne teadlikku külvamist

ja taime arengu tagamist. Kasvatamine on lõpule viidud juba seemne külvamisega.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja nende lähteainete seaduse (NPALS) § 3 lg 2 kohaselt

on unimaguna või kanepi kasvatamine ebaseaduslik, kui taimi kasvatatakse narkootilise aine

valmistamise eesmärgil. Subjektiivsete tunnuste poolest eeldab süüteokoosseis tahtlust.

21.4 Kohtukolleegium ei ole nõus kaebajatega selles, et A. Ditlerile ja J. Vladimirovile esitatud

süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi on sedavõrd puudulik, et selle alusel ei saa neid süüdi

mõista. Tõepoolest puudub nimetatud paragrahvi järgi esitatud süüdistuse tekstis viide NPALS

sätetele, millest tuleneb kanepi kasvatamise ebaseaduslikkus. Maakohus märkis, et aine

käitlemise ebaseaduslikkus on normatiivne tunnus, mis seisneb narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete ja nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 kohase loa puudumises kõnealuste ainete

käitlemiseks.

21.5 Kohtukolleegiumi arvates on eeltoodud viide asjakohane ning hindab süüdistuse tekstis

NPALS sätetele viite puudumise väheoluliseks puuduseks. Seda enam, et A. Ditlerile ja J.

Vladimirovile esitatud süüdistuse tekstis KarS § 184 lg 21 järgi on viide NPALS normile, samuti

ka sotsiaalministri 18. mai 2006.a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

nimekirjale olemas. Kuna prokuratuur on süüdistuse üles ehitanud selliselt, et esimesena

tuuakse välja süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi, milles on vastatavad keelunormi viited tehtud,

seejärel süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi, polnud mingit vajadust veelkord viidata eelmises

süüdistuse tekstis toodud normidele.

21.6 Kohtukolleegium osutab täiendavalt veel NPALS § 3 lg-s 2 sätestatule, mille kohaselt on

kanepi kasvatamine narkootilise aine valmistamise eesmärgil keelatud. Nagu nähtub maakohtus

toimunud istungite protokollidest, pole süüdistatavad avaldanud, et neile on süüdistus

arusaamatu, sest nad ei mõista nende teo ebaseaduslikkust. Vastupidi, A. Ditler ja J. Vladimirov

on kogu menetluse tunnistanud oma süüd kanepi kasvatamises, nad teadsid, et see tegu on

ebaseaduslik, seega karistatav karistusseadustiku sätte järgi, milles neile esitati süüdistus.

21.7 Maakohus tuvastas, et HansaHelp OÜ omandas 05.09.2017 X vallas X külas X baasi

kinnistu. Äriühingule omandatud kinnistul hakkasid süüdistatavad kasvatama kanepit. Neis

asjaoludes vaidlus puudub.

21.8 Süüdistuse kohaselt leppisid A. Ditler ja J. Vladimirov tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem

kui 2017.a oktoobris kokku kanepi kasvatamises nende valduses olevas X baasis. Maakohtu

hinnangul kinnitavad kogutud tõendid süüdistuse versiooni kuriteo toimepanemise algusaja

kohta. Kaitsjad ei ole kohtuga nõus. Mõte hakata kasvatama kanepit tekkis alles siis, kui selgus,

et esialgne äriplaan ei hakka toimima. Kaitsjad ei ole nõus sellegagi, et kasvatamisega tehti

algust 2018.a alguses, vaid 2018.a suvel, sest A. Ditler käis Amsterdamis mais.

21.9 Kohtukolleegium on nõus maakohtuga tõendite hindamises eeltoodud asjaolude

tuvastamisel. Nagu märgitud, omandas HansaHelp OÜ (omanik N.D. , A. Ditleri ema) ostu-

müügilepingu alusel X baasi 05.09.2017. Tehingus esindas HansaHelp OÜd A. Ditler.

Süüdistatavate sõnul oli nende eesmärgiks soetatud kinnistule viia üle senised ärid –HansaHelp

OÜ ja Autode Lammutus OÜ (omanik J. Vladimirovi isa). Kogutud tõendid näitavad, et ühtegi

sisulist tegu, millest võiks järeldada nimetatud äriühingute uude asukohta üleviimise eesmärki,

ei ole tuvastatud. Süüdistatavad on rääkinud ka võimalusest hakata ajama puidugraanuli äri,

mis on jäänudki paljasõnalise jutu tasemele. Maakohus süüdistatavate sõnu ei uskunud. X baasi

asukoht on kõrvaline, mis arvestades süüdistatavate senist äritegevust, oli selgelt

ebaõnnestunud kohavalik. Seda on süüdistatavad ka ise rääkinud, et äripinda omada Harjumaal

oli klientide saamise seisukohalt kasulikum. Küll aga sobis kõrvalise asukohaga X baas kanepi

ebaseaduslikuks kasvatamiseks ning selle edasiseks käitlemiseks. Oluline on seegi, et koheselt

peale soetamist alustati baasihoone keldriruumide kuivatamisega hallituse ja liigniiskuse tõttu.

Neis ruumides hakatigi kasvatama kanepit. Ühtegi teist hoonet - ruumi tulevaseks võimalikuks

seaduslikuks äritegevuseks ei korrastatud.

21.10 Maakohus uuris Elektrilevi OÜ vastust nr KHO-1/438-2, millest nähtub X baasi

elektritarbimine 01.01.2017 kuni 30.01.2019. HansaHelp OÜga sõlmiti võrguleping

24.09.2017. Tõendi kohaselt tõusis elektritarbimine oluliselt ajast, mil kinnistu said oma

valdusesse süüdistatavad. Maakohus leidis õigesti, et kinnistu valgustus ei olnud

elektritarbimise olulise suurenemise põhjus, sest see moodustas tarbimisest vaid väikese osa.

Tarbimise oluline tõus toimus esialgu keldriruumide kuivatamise vajadusest, seejärel taimede

kasvatamiseks

vajalike

tingimuste

loomisest

(soetati

puhurid,

valgustid,

ventilatsiooniseadmed).

21.11 Süüdistuse kohaselt kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov kanepit X baasi keldris alates

2018.a algusest.

Kohus nõustus süüdistusega. Maakohtus rääkis A. Ditler, et seemned tõi ta 2018.a suvel

Amsterdamist ning kaitsjate arvates sellest ajast sai alguse ka kasvatamistegu. Kohtukolleegium

nõustub siingi maakohtuga. A. Ditler rääkis maakohus sedagi, et seemned soetas ta

Amsterdamist hoopis 2018.a talvel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seemneid käis

A. Ditler toomas talvel 2018. Nagu mainitud sai, alustasid süüdistatavad ettevalmistustega

2017.a sügis-talvel (keldriruumine kuivatamine, lakke lampide paigaldamine, ventilaatorite

paigaldamine, seinte vooderdamine, kasvulavade ehitamine). Taimede kavatamiseks toodi

kohale vesi, muld, väetised, elektronkaal, minigrip kilekotid, tööriistad jms. Maakohus

põhjendatult osutas siinkohal 04.04.2019 toimunud baasi läbiotsimisprotokollile. Sellest nähtuv

(kasvama pandud taimede kogus, suur hulk kotte ja plastämbreid taimejuurtega) kinnitas kohtu

veendumust, et kanepit kasvatati baasis enam kui aasta. Pole välistatud, et talvel külvatud

seemnetest taimed võisid tõepoolest mädaneda, misjärel külvati uued mais 2018 toodud

seemned ning taimed läksid kasvama. Kokkuvõttes peab kohtukolleegium õigeks järeldust, et

septembris 2017 leppisid süüdistatavad kokku hakata kasvatama kanepit ning 2018.a alguses

tegid kasvatamisega algust.

21.12 Kaebajate arvates pole tuvastatud süüdistatavate poolt kasvatatud kanepitaimede täpne

arv. Süüdistuse kohaselt kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov X baasis kokku ca 596

kanepitaime.

Maakohus

nõustus

süüdistusega.

Kohtukolleegiumi

arvates

polegi

süüteokoosseisu täidetuse aspektist vajalik tuvastada A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt

kasvatatud kanepitaimede täpne kogus. Kasvatatud taimede arvu võib välja tuua ka

hinnangulise suurusjärguna, nagu antud juhul ongi tehtud. Selles pole midagi taunimisväärset.

Nimetatud asjaolu on seletatav sellega, et X baasi vaatlusel ja läbiotsimisel 04.04.2019 tuvastati

nii kasvavaid kanepitaimi kui ka erinevast töötlusastmes taimede osi, mistõttu ongi menetlejate

poolt saadud kanepitaimede kogus hinnanguline - kokku vähemalt 596 taime.

21.13 Süüdistuse kohaselt heidetakse A. Ditlerile ja J. Vladimirovile ette faktilist korduvust

kanepi kasvatamisel. Maakohus luges tõendatuks, et süüdistatavate tegevus on korduv, s.o

panid toime kanepi ebaseadusliku kasvatamise kolmes episoodis. Kaitsjad ei ole maakohtuga

nõus ning leiavad, et A. Ditler ja J. Vladimirov kasvatasid kanepitaimi jätkuva teona.

Kohtukolleegium on siinkohal nõus apellantidega.

21.14 Maakohus tõi välja järgmise. Süüdistus on esitatud kolmes episoodis, mis on osaliselt

üksteisega põimuvad (kasvatamise koht), üksteist katkestavad (üks kogus taimi kasvas üles ja

kasvatamine katkes) ja üksteisega paralleelselt kulgevad (esimene ja teine kord- osasid taimi

kasvatati, teiste seemnete järele sõitis A. Ditler). Seega on tegu kolme erineva korraga, tegemist

ei ole ühe jätkuva teoga, kuna kasvatamissoov ja varalise kasu saamise soov oli suuremates

kogustes korduv (vt maakohtu otsuse lk 35).

21.15 Vastupidiselt maakohtule, näeb apellatsioonikohus ainuüksi maakohtu eeltoodud

arutelus selgeid viiteid süüteo jätkuvale toimepanemisele - samad isikud, sama koht, pidev

taimede kasvatamistegu - esimesest istutuskorrast oli järel kotid, ämbrid taimejuurtega, osad

taimed olid töödeldud- pandud kuivama, pakendatud, osa kasvasid.

Jätkuv süütegu on kantud ühtsest tahest, üldjuhul on tegu ajaliselt lähedaste tegudega suunatuna

sama objekti vastu ja toime pandud samal viisil. Ühtset tahet näitab see, kui toimepanijate tahe

on suunatud enne ühe teo lõpuliviimist juba järgmisele teole. Sarnased teod on need, mis

ründavad sarnastel asjaoludel sama õigushüve ning täidavad sama süüteokooseisu, on omavahel

ajaliselt ja ruumiliselt seotud.

21.16 Maakohus tuvastas, et A. Ditler ja J. Vladimirov kasvatasid kanepitaimi X baasis kokku

üle aasta - 2018.a algusest kuni 04.04.2019. Kasvatamistegu selle aja jooksul oli pidev- ühed

taimed pandi kasvama, millest olid järel ämbrid, kotid taimejuurtega, teised olid töödeldud -

kuivamas, kuivatatatud, pandud paarisaja grammistesse kotikestesse ning lõpetuseks olid ka

kasvavad taimed. Seega on tegu kohtukolleegiumi hinnangul ühe teoga, mis oli kantud samast

tahtest. Kohtukolleegiumi arvates ei ole tuvastatud asjaoludest võimalik objektiivse

kõrvaltvaataja aspektist eristada A. Ditleri ja J. Vladimirovi kasvatamisteos kolme eraldiseisvat

tegu. Süüdistatavatel oli soov kasvatada kanepit ning sellesse panustasid nad pidevalt ajaliselt

ja materiaalselt. Süüdistatavate teo ulatusest annab ilmeka pildi 04.04.2019 X baasi

läbiotsimisprotokoll, fototabel ja video.

Prokurör on maakohtus välja toonud, et korduvusest annab tunnistust see, et igaks

kasvatamiskorraks oli vaja soetada muld, seemned, luua sobivad tingimused, taimi hooldada.

Kohtukolleegiumi arvates need asjaolud iseenesest ei näita süüdistatavatel uue tahtluse

tekkimist. Kanepi kasvatamise tahe oli neil pidev, mida selgelt näitab X baasi, samuti muude

objektide läbiotsimisel tuvastatu – kasvavad taimed, mahalõigatud taimede töötlussaadused,

juurikad ning kasvatamiseks vajalikud vahendid (sh kinnised mullakotid).

21.17 Eeltoodud seisukohta kokku võttes tuleb maakohtu otsus A. Ditleri ja J. Vladimirovi

süüditunnistamises KarS § 188 lg 2 p 2 järgi tühistada ning nad tuleb selles osas õigeks mõista.

Süüdistatavate süü KarS § 188 lg 2 p 1 järgi kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupis on aga

tõendatud ning selles osas jääb otsus muutmata.

A. Ditleri ja J. Vladimirovi süüdistus KarS § 184 lg 21 järgi

22. KarS § 184 lg 1,2 süüteokoosseis tähendab narkootilise ja psühhotroopse aine suures

koguses ebaseaduslikku käitlemist. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks

narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule.

KarS § 184 lg 21 teokoosseis näeb ette vastutuse KarS § 184 lg-s 1 või lg-s 2 sätestatud teo

eest, kui see on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil.

22.1 A. Ditlerile ja J. Vladimirovile esitati süüdistus suures koguses, s.o rohkem kui kümnele

inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses kanepi (marihuaana)

ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil.

22.2 Maakohtu arvates ei ole vaidlust selles, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet -

marihuaanat suures koguses - rohkem kui kümnele inimesele mõeldud mõjudoosi ulatuses.

Nimetatud asjaolu on maakohtu hinnangul kinnitust saanud süüdistavate ütlustega, samuti

läbiotsimisprotokollide ning ekspertiisiaktidega.

22.3 Kõigepealt märgib kohtukolleegium, et siinkohal puudub praktiline vajadus veelkord välja

tuua 04.04.2019 X baasi ning muude A. Ditleri ja J. Vladimiroviga seotud objektide (korterite,

auto, jms) läbiotsimisprotokollides (3 kd, lk 17-18, lk 34-65, lk 70-80, lk 105-123, lk 85-100,

lk 142-165), ekspertiisiaktis nr 19E-AN0388 fikseeritut (3 kd, lk 219-230) ja ekspertiisiaktis nr

19E-GE0372 (3 kd, lk 231-243) analüüsitut. Ülalnimetatud tõendites esitatu on maakohtu poolt

põhjalikku kajastust leidnud otsuse lk 37jj. Maakohus sedastas, et kokku leiti A. Ditleri ja J.

Vladimirovi valdusest 24 269 gr kanepit (marihuaanat).

22.4 Kaebajad leiavad, et maakohus pole saanud aru mis on kanep ja mis on marihuaana. Neile

tundub, et prokuratuur ja kohus käsitlevad kanepit ja marihuaanat samatähenduslikult.

Kohtukolleegium kaitsjate arvamust ei jaga. Tutvudes prokuratuuri süüdistuse teksti ja

maakohtu otsuse põhistustega, nähtub neist, et menetlejad siiski eristavad kanepit ja

marihuaanat. Nimetatud terminite kasutamine tuleneb olulises ulatuses ekspertiisiaktis nr 19E-

AN0388 nimetatust ning läbiotsimisprotokollides fikseeritust (läbiotsimisel leiti ja EKEI

eksperdi poolt uuriti nii kanepitaimi, mis uuringu eesmärgil kuivatati, kui ka kanepi

töötlussaadusi). Kokkuvõttes on apellatsioonikohtu jaoks arusaadav, mida kohus ja prokuratuur

on kanepi ja marihuaana nimetuste kasutamisel silmas pidanud ning maakohtu otsus selles osas

korrigeerimist ei vaja.

22.5 Nagu eelnevalt sai märgitud, ei olnud maakohtu arvates vaidlust selles, et süüdistatavad

käitlesid narkootilist ainet - marihuaanat suures koguses - rohkem kui kümnele inimesele

mõeldud mõjudoosi ulatuses. Kaitsjad sellise järeldusega nõus ei ole. Kuigi kaebajad käsitlevad

narkootilise aine suure koguse tõendamatuse teemat kaebuste lõpus, toob kohtukolleeegium

oma vastava seisukoha juba siin, sest KarS § 184 lg 21 teokoosseisu tuvastamiseks tuleb

ennekõike teha kindlaks, kas süüdistatavate tegu vastab KarS § 184 lg 1 või lg 2

koosseisutunnustele. Nimetatu tähendab seda, et esmalt tuleb tuvastada, kas süüdistatavad

panid toime narkootilise aine käitlemisteo ning kas nad käitlesid narkootilist ainet suures

koguses.

22.6 Süüdistuse kohaselt korraldasid A. Ditler ja J. Vladimirov ühiselt ja kooskõlastatult alates

2018.a algusest enda poolt kasvatatud kanepitaimede edasise käitlemise - nad lõikasid

täiskasvanud kanepitaimed juure kohalt maha, kuivatasid need ja pakendasid kanepitaimede

töötlemisel saadud narkootilise aine, s.o kanepi (marihuaana) ning käitlesid seda edasiselt

eeluurimisel täpselt tuvastamata viisil korduvalt suure varalise kasu saamise eesmärgil.

22.7 Esmalt märgib kohtukolleegium, et eelnevalt leidis tuvastamist asjaolu, et süüdistatavad

kasvatasid kanepitaimi mitte korduvalt, vaid kasvatamistegu oli jätkuv. Sellest tulenevalt pole

kasvatamisteole järgnevad käitlusteod korduvad, vaid jätkuvad. Kaitsjad märgivad, et

süüdistatavaid on karistatud KarS § 188 järgi kanepi kasvatamises ja KarS § 184 lg 21 järgi

kanepi valdamises samas koguses. KarS §-s 188 tuvastatud kanepikogust ei saa üle kanda KarS

§ 184 järgi kvalifitseeritavale teokoosseisule, sest kasvava taime valdamine on hõlmatud

kasvatamisega. Sellisel viisil toimides on isikuid karistatud ühe ja sama teo eest kaks korda.

22.8 Kohtukolleegium siinkohal eksimust prokuratuuri ja maakohtu poolt ei näe. Samas peab

kohtukolleegium vajalikuks välja tuua muuhulgas järgmise. Süüdistuse teksti ülesehitus on

ebaloogiline, sest alustatakse kõigepealt süüdistusega KarS § 184 lg 21 järgi ning sellele järgneb

kasvatamisteo süüdistus KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi. Samuti on süüdistuse tekst ebavajalikult

mahukas, mõlemale isikule esitati samasisuline süüdistus, nad panid teod toime grupis, kuid

nende tegusid kirjeldatakse eraldi. Nimetatud viis muudab süüdistuse teksti ebamõistlikult

pikaks. Samas ei takista eeltoodu süüdistuse teksti lugemast ja sellest aru saamast.

22.9 KarS § 184 süüteokoosseisu objektiivseks tunnuseks on narkootilise ja psühhotroopse aine

suures koguses ebaseaduslik käitlemine. Käitlemise mõiste tuleneb NPALS § 2 p-st 3-

narkootilise ja psühhotroopse aine omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine,

korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine,

vedu, sisse-ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine, tasu eest tasuta tarnimine

kolmandale isikule. Süüteokoosseisu täitmiseks piisab ka ühe käitlemise osateo

toimepanemisest.

22.10 Kohtukolleegium ei ole nõus kaitsjatega selles, et süüdistatavaid on karistatud ühe ja

sama teo eest kaks korda. Süüdistatavad kasvatasid kokkuvõttes vähemalt 596 kanepitaime ning

seejärel käitlesid taimede töötlusprodukte suure varalise kasu eesmärgil.

Suure varalise kasu saamise eesmärki käsitleb kohtukolleegium allpool.

22.11 A. Ditleri ja J. Vadimirovi poolt narkootilise aine suures koguses käitlemise kohta

märgib kohtukolleegium järgmist.

Narkootilise aine suure koguse sisustamisel tuleb lähtuda NPALS § 31 lg-st 3, s.t tuleb teha

kindlaks, kas käideldud narkootilisest ainest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele

inimesele. Eeltoodud normiviide on tehtud ka süüdistuse tekstis. Peale selle märgib

prokuratuur, et narkootilise aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe

tekitamiseks 7,5 grammist. Seega käitlesid A. Ditler ja J. Vladimirov kanepit (marihuaanat)

koguses, millest oleks piisanud narkojoobe tekitamiseks rohkem kui kümnele inimesele.

Kaebajad leiavad, et süüdistus pole nimetatud väidet ühegi tõendiga tõendanud.

22.12 Kohtukolleegium peab eksitavaks maakohtu otsuses, samuti ringkonnakohtu istungil

prokuröri poolt öeldut, et vaidlust pole asjaolus, et süüdistatavad käitlesid narkootilist ainet

suures koguses. Kaitsjad on selle asjaolu tuvastatusele vastu vaielnud juba maakohtus.

22.13 Kohtupraktikas on leitud, et vastavalt KrMS § 62 p-le 2, on narkootilise või

psühhotroopse aine suure koguse näol tegemist tõendamiseseme asjaoluga, millest tulenevalt

tuleb kriminaalmenetluses igal konkreetsel juhul selle koosseisulise tunnuse olemasolu või

puudumine eraldi tuvastada. Asjassepuutuvatele tõenditele peab osutama prokuratuur.

Tuvastamaks, millist narkootilise aine kogust oleks vaja selleks, et põhjustada narkojoovet,

vähemalt kümnele inimesele, on vaja rakendada eriteadmisi. (vt Riigikohtu lahendid nr 3-1-1-

89-13, 3-1-1-7-14, 3-1-1-95-16).

22.14 Käesoleval juhul on prokuratuur süüdistuses piirdunud tõdemusega, et narkootilise aine

marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist. Tõendeid,

mis sellist väidet kinnitaksid, süüdistuses ei nimetata ning neid ei esitatud ka maakohtus. Nagu

öeldud, maakohus nõustus süüdistusega, märkides eksitavalt, et selles osas vaidlus puudub.

Tulenevalt prokuratuuri positsioonist, võib mõista, et tuginetakse senisele juurdunud

kohtupraktikale.

22.15 Kuigi kohtupraktikas on leitud, et narkootilise aine suure koguse kindlakstegemiseks on

vaja rakendada eriteadmisi, ei eelda see tingimata mõju uurimist ekspertiisi vormis. Vajalikke

andmeid võib saada ka erialakirjandusest või muudest asjakohastest allikatest. Samas ei saa

narkootilise aine suure koguse olemasolu tõendada ka üldsõnalise viitega varasemale

kohtupraktikale. Küll aga võib selliseks tõendiks olla konkreetsed kohtulahendid, mis

sisaldavad eelviidatud andmeid. (vt Riigikohtu lahend 3-1-1-7-14).

22.16 Võttes aluseks eeltoodut, peab kohtukolleegium võimalikuks ise osutada asjakohasele

kohtupraktikale.

22.16.1 G.M. i süüdistuses KarS § 184 lg 1 ja § 292 lg 1 järgi kriminaalasjas nr 1-11-7278

tunnistati isik süüdi KarS § 184 lg 1 järgi selles, et olles omandanud 15.01.2011 Hollandis 800

euro eest 1241 gr narkootilist ainet kanep, vedas seda Eestis Pärnu maakonnas, olles selle

peitnud musta värvi kilekotti pakendatuna kõlarikasti sõiduauto pagasiruumis. Selles

kriminaalasjas viidi läbi ekspertiis, mille kohaselt tekitab kümnele inimesele narkojoobe

keskmiselt 7,5 gr kanepit. Selles asjas tegi Riigikohus lahendi nr 3-1-1-97-12 ning eksimusi

narkootilise aine suure koguse tuvastamisel ei sedastatud.

22.16.2 Peale selle, A.O. süüdistuses KarS § 184 lg 1 järgi kriminaalasjas nr 1-12-7979

tunnistati isik süüdi KarS § 184 lg 1 järgi selles, et ta omandas 03.10.2011 ebaseaduslikult

vähemalt 8,4 gr marihuaanat, s.o suures koguses narkootilist ainet, samuti omandas isik 2011.a

septembrist veel vähemalt 0,98 gr marihuaanat. Omandatud aineid hoidis A.O. oma elukohas.

Maakohus tuvastas, toetudes seejuures ekspertiisiaktile ja asjatundja M. Tõnissoni ütlustele, et

keskmiselt piisab ühele isikule narkojoobe tekitamiseks 750 mg (0,75 gr). Kümnele isikule

narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 gr marihuaanast. Selles kriminaalasjas tegi Riigikohus

lahendi 3-1-1-100-13. Riigikohus nõustus maakohtu seisukohaga, et KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo objektiivse koosseisu tunnus narkootilise aine suur kogus on

koosmõjus NPALS § 31 lg-ga 3 piisavalt määratletud.

22.17 Eeltoodud kriminaalasjades tuvastatut, mille kohaselt piisab narkootilise aine marihuaana

puhul kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 gr, pole hilisem kohtupraktika

muutnud. Seega on käesolevas kriminaalasjas süüdistuses märgitu, mille kohaselt narkootilise

aine marihuaana puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 grammist,

kooskõlas varasemas kohtupraktikas asjakohaste tõenditega tuvastatuga. Kohtukolleegiumi

hinnangul ei riku süüdistuse puudus marihuaana suure koguse määratluse osas süüdistatavate

kaitseõigust olulisel määral, sest nagu eelpool sai välja toodud, on senises kohtupraktikas juba

pikaajaliselt juurdunud arusaam, et narkojoobe tekitamiseks kümnele inimesele piisab

marihuaana puhul 7,5 gr ning seda asjaolu on võimalik tõendada eriteadmiste rakendamise abil

(nt ekspertiis, asjatundja seisukoht). Ringkonnakohus ei riku siinkohal ka kohtumenetluse

võistlevuse põhimõtet, sest kohtute lahenditega saavad kohtumenetluse pooled ka ise tutvuda.

22.18 Kaebajate arvates pole täpselt tuvastatud kanepi (marihuaana) kogus ning süüdistuses

nimetatud kogus sisaldub mõlemas süüteokoosseisus. Veel tuuakse välja, et tarvitamiseks

kõlbab vaid kanepitaime õisik, ülejäänud taimeosad on sisuliselt prügi. Muid taimeosi pidasid

prügiks ka süüdistatavad ise. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud

kanepi (marihuaana) koguse. Siinkohal pole põhjust tuvastatut üle korrata – kokku leiti A.

Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest 24 269 gr kanepit (marihuaanat). Nimetatud koguses

sisalduvad läbiotsimisel leitud kasvavad taimed (ca 500, mis kuivatati edasise uuringu

eesmärgil EKEI-s) ning töödeldud ja pakendatud kanepisaadused (marihuaana).

22.19 Mis puudutab väidet, nagu oleks tarvitamiskõlblik vaid kanepiõisik, siis see ei ole nii.

Maakohus on põhjendatult osutanud, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti mitte ainult

kanepiõisikuid, vaid taimede muid osi - lehti, varsi. Baasi läbiotsimisel leiti ka karp kuivama

pandud kanepi lehtedega. Samuti leiti A. Ditleri valdusest rohelise ja pruuni taimepuru segu,

mis sisaldas kanepit (marihuaana) ja tubakat. Eeltoodud asjaolud näitavad, et tarvitamiskõlblik

ei ole mitte ainult suurima THC sisaldusega taimeosa - õisik, vaid ka muud taimeosad, mille

THC sisaldus on väiksem (vt ka ekspertiisiakt nr 19E-AN0388, 4 kd, lk 220jj). Süüdistatavate

sõnul tarvitasid nad kanepit erinevalt –suitsetasid, tegid teed. Kohtukolleegium ei pea

usutavaks, et isikud pidasid tarbimiskõlblikuks vaid kanepiõisikuid ning lugesid prügiks muid

taimeosi, mis samuti sisaldasid THC-d. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole tõepärane, et isikud,

kes otsustavad luua ulatusliku kanepikasvatuse, viivad end kurssi kanepi kasvatamise

erisustega, s.h teavad kust hankida seemneid, milliseid kasvutingimusi vajavad taimed, kuidas

neid hooldada, mida kasvatatud taimedega edasi teha jms, peavad prügiks muid, THC

sisaldusega taimeosi. Lisaks osutab kohtukolleegium NPALS § 3 lg-le 2 ja sotsiaalministri 18.

mai 2005 määrusele nr 73 lisale 1. Keelatud ainena kanepi puhul on tegu juhul, kui taime THC

sisaldus ületab 0,2 %. Kanep kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirja ning selle

käitlemine on keelatud.

22.20 Maakohus tuvastas, et A. Ditler ja J. Vladimirov käitlesid kanepit (marihuaanat) suure

varalise kasu saamise eesmärgil. Kaitsjad maakohtuga ei nõustu, leides, et süüdistatavatel oli

eesmärk käidelda kanepit vaid enda tarbeks.

22.21 Kohtukolleegium nõustub maakohtu seisukohtadega ning täies mahus neid siinkohal ei

korda. Ringkonnakohus ei pea usutavaks kaitseversiooni kanepi käitlemisest vaid enda tarbeks.

A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest leiti ja võeti ära kokku 24 269 gr kanepit (marihuaana).

Sealhulgas X baasist leiti üle 500 kasvava kanepitaime massiga 12 682 gr, taimelehti ja varsi

9565,2 gr, edasiseks käitlemiseks pakendatud kanepit (marihuaanat) 1770,04 gr. Lisaks veel

leiti kanepit (marihuaanat) J. Vladimiroviga seotud kohtadest, sõidukist BMW X5 ja D. Ditleri

elukohast. Seega näitab kanepi käitlemise maht A. Ditleri ja J. Vladimirovi suuremat eesmärki

kui seda on nende endi tarbimisvajaduse rahuldamine. Süüdistatavad panustasid ettevõtmisesse

nii ajaliselt kui ka materiaalselt (äriühingule ostetud X baasihoone keldriruumides loodi kanepi

kasvatamiseks soodsad kasvutingimused, soetati vajalik inventar, jms). Süüdistatavate mahuka

ettevõtmise eesmärgiks oli teenida suurt kriminaaltulu.

22.22 KarS § 121 p 2 kohaselt on suur kahju või süüteo ulatus üle 40 000 euro. Seega peab antud

asjas olema tõendatud, et süüdistatavad taotlesid varalist kasu vähemalt 40 000 eurot ja 1 sent

kumbki. Kriminaalasjas on esitatud Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse

(EMCDDA) tõend, mille kohaselt oli 2018.a Eesti kuritegelikul turul narkootilise aine

marihuaana jaemüügihind 20 eurot/gr ning keskmine hulgimüügihind 10 kuni 15 eurot/gr (1 kg

kaupa müües). Kaitsjate arvates ei oma eelnimetatud tõend tõenduslikku väärtust, sest ei tõenda

süüdistuse seisukohalt midagi. Asjas kogutud tõendid võimaldavad anda hinnangu

kanepiõisikute väärtusele. Süüdistatavad on ise kinnitanud, et kanepiõisiku hind on 10 eurot/gr.

22.23 Nagu kohtukolleegium märkis juba varasemalt, ei oma narkootilise aine marihuaana

ebaseadusliku käitlemise tõendamise aspektist tähtsust vaid kanepiõisik. Oluline on THC

sisaldus taimes vähemalt 0,2% ulatuses. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et

eelmises punktis viidatud tõend marihuaana hindade kohta on asjakohane ning sellele

osutamine põhjendatud.

Lähtudes A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt käideldud kanepi (marihuaana) kogusest (24 269

gr), saab öelda, et nad käitlesid ainet koguses, mille realiseerimisel oleksid nad teeninud tulu

üle 40 000 euro (gr kaupa müümisel oleks teeninud ca 485 380 eurot 20 eurot/gr,

hulgimüügihind oleks olnud ca 242 690 kuni 364 035 eurot 10-15 eurot/gr). Seejuures tuleb

nõustuda maakohtu seisukohaga selles, et asjaoludest tulenevalt ei saa järeldada, et

süüdistatavad oleksid plaaninud tulevikus nende poolt käideldud kanepit (marihuaanat) müüa

kilokaupa. Selliseid valmispakendeid ei leitud, küll aga leiti ja võeti ära paarisajagrammiseid

narkootilise aine pakendeid.

22.24 Kaebeväitena leitakse, et kohtuotsusest pole aru saada, mille alusel järeldas kohus, et

pakendatud kanepist (marihuaanast) oleks jagunud 1511,35-le inimesele narkojoobe

tekitamiseks. Nimetatule vastab kohtukolleegium järgmist.

22.25 Maakohus on otsuse leheküljel 40 kirjutanud järgmist. „Ekspertiisiakt nr 19E-AN0388

kinnitas, et leiti ja võeti ära 500 kanepitaime, lisaks edasiseks käitlemiseks juba pakendatud

kanepit(marihuaanat) 1770,04 grammi. J. Vladimirovi elukohast, tema valduses olevast

eelnimetatud korterist ja tema sagedasest viibimiskohast lisaks veel 245,08 grammi kanepit

(marihuaanat). Pakendatud kanepist oleks jagunud 1511,35 isikule narkootilise joobe

tekitamiseks“.

22.26 Ka kohtukolleegiumile jääb esialgu ebaselgeks, millest lähtus maakohus, kui eeltoodut

kirjutas. Kohtukolleegium kontrollis maakohtu mõttekäiku ning selgitab järgmist. Maakohus

osutas õigesti, et edasiseks käitlemiseks pakendatud kanepit (marihuaanat) leiti 1770,04 gr.

Nimetud koguses töödeldud kanepit (marihuaanat) leiti X baasist. Lisaks leiti marihuaanat J.

Vladimirovi elukohast XXX , tema valduses olevast korterist XXX , E s, Lüganuse vallas, Ida-

Virumaal ning tema sagedasest viibimiskohast XXX Harku vallas, kokku 245,08 gr kanepit

(marihuaanat). Seega leiti eeltoodud andmeid arvestades 1770,04+245,08=2015,12 gr

pakendatut marihuaanat. Võttes aluseks asjaolu, et keskmiselt piisab marihuaanast kümnele

inimesele narkojoobe tekitamiseks 7,5 gr, saigi maakohus otsuses viidatud tulemuse

(2015,12x7,5:10=1511,34). Seega saab lugeda õigeks väite, et ainuüksi X baasist ning J.

Vladimirovi valdusest leitud pakendatud marihuaanast piisanuks joobe tekitamiseks enam kui

1511 inimesele.

22.27 Maakohus pidas õigesti silmas asjaolu, et seadusandja on KarS § 184 lg 21 järgi

kvalifitseeritava süüteokoosseisu realiseerimise seadnud sõltuvusse kuriteoga taotletud kasu

suurusest. Kasu all mõistetakse millestki või millegi kaudu saadavat majanduslikku tulu. Kasu

ei viita mitte ainult käibele või laekumisele, vaid tulu ja kulu erinevusele (Riigikohtu lahend 1-

18-2232, p 61). Seega, on seadusandja seadnud KarS § 184 lg 21 kohaldatavuse sõltuvusse teo

toimepanija rikastumissoovi ulatusest.

22.28 Nagu juba korduvalt märgitud, leiti A. Ditleri ja J. Vladimirovi valdusest ja võeti ära

kokku 24 269 gr kanepit (marihuaanat). Nende tegevus tõkestati enne kui nad oleksid jõudnud

käideldud narkootilist ainet realiseerida. Arvestades seda, et X baasi läbiotsimisel 04.04.2019

leiti lisaks kanepitaimedele ja kuivama pandud ning pakendatud kanepile (marihuaanale) veel

22 kinnist 60 l mullakotti, käitlemiseks vajalikku muud inventari (nt laelambid, soojapuhur, vee

happesuse mõõdik, digitaalkaal, väetised jms), näitab leitu, et süüdistatavatel polnud plaanis

oma ebaseaduslikku tegevust lõpetada ning ilma õiguskaitseorganite sekkumiseta olekski see

edasi kestnud. Kohtukolleegium peab ebausutavaks, et ca 596 kanepitaime kasvatamise ning

nende edasise käitlemise eesmärk oli vaid pelk enda tarbimisvajaduse rahuldamine, mis

süüdistatavate ütlustest lähtudes polnud eriti suur.

22.29 Asjas pole tuvastatud, et keegi kolmas isik oleks seotud A. Ditleri ja J. Vladimirovi suure

kanepikasvatusega. Seega vaid nemad kahekesi seadsid eesmärgiks teenida suurt tulu.

Kohtupraktika kohaselt tuleb kasust maha arvata kulud.

22.30 Maakohus tuvastas, millises ulatuses tegid süüdistatavad kulutusi narkootilise aine

käitlemiseks sobivate tingimuste loomisele ning vajalike vahendite soetamisele (elektrikulu

6845,35 eurot, tehnika ja inventar ca 2500-3000 eurot). Seega on maakohus maha arvanud

kulusid pea 10 000 euro ulatuses. X baasi soetamise kulu maakohus ei arvanud.

22.31 Kaitsjad leiavad, et A. Ditler ja J. Vladimirov kandsid kulusid kokku vähemalt 58 482,

11 eurot. Sealjuures tuleks maha arvata ka X baasi soetamiskulu 52 000 eurot. J. Vladimirovi

kaitsja toob välja, et juhul kui kogu kulu maha ei arvata, tuleb kuluna arvestada teatud osa.

Seejuures juhib kaitsja tähelepanu maakohtu otsuses kirjutatule. Nimelt märkis maakohus, et

hoone soetamise ainus eesmärk ei olnud kanepi kasvatamine. Seega tuleks kuluna maha arvata

X baasi soetusmaksumusest vähemalt osa - 50%, s.o 26 000 eurot.

22.32 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjatega selles, et kuluna tuleb võimalikust tulust maha

arvata X baasi soetusmaksumus 52 000 eurot. Kinnistu võlaõigusliku lepingu alusel võõrandas

AS Kiviõli Kaubahoov kinnistu X baas, X küla, Rägavere vald, Lääne- Virumaa 05.09.2017

HansaHelp OÜle. Seega on tõendatud, et X baasi omandas äriühing, mitte süüdistatavad

eraisikutena. Paljasõnaliseks loeb kohtukolleegium väite, et kinnistu soetati süüdistatavate endi

raha eest. Asjaolu, et A. Ditler esindas nimetatud äriühingut tehingu tegemisel ning omas

ligipääsu rahalistele vahenditele, ei oma tähtsust. Pangakonto väljavõtte kohaselt rahastas

kinnistu soetamist täies ulatuses HansaHelp OÜ. Seega puudub alus X baasi soetusmaksumuse

arvestamiseks kanepi käitlemisele tehtud kuluna A. Ditleri ja J. Vladimirovi poolt.

22.33 Kohtukolleegiumi hinnangul polnud maakohtul alust tuludest maha arvata ka X baasi

elektrikulusid, sest needki on tasunud äriühing, mitte süüdistatavad. Selles osas aga

ringkonnakohus maakohtu lahendit muuta ei saa.

Muid kulusid on maakohus maha arvanud juba 3000 euro ulatuses, mida kohtukolleegium

millegi enamaga ei täienda. Nende kulude kandmine süüdistatavate poolt on jäänud sisuliselt

tõendamata paljasõnaliseks jutuks (A. Ditler), mida ei maa- ega ringkonnakohus pole saanud

kontrollida. Kuna ringkonnakohus maakohtu otsust selleski osas muuta ei saa, jääb maakohtu

otsustus arvata tuludest maha elektrikulu ja inventari soetamiskulud, muutmata.

Kokkuvõttes on maakohus põhjendatult jõudnud järeldusele, et A. Ditleri ja J. Vladimirovi

eesmärgiks oli teenida suurt varalist kasu (grammikaupa müües oleksid teeninud tulu üle

485 000 euro (24 269 gr x20 eurot/gr), mis on kordades enam kui 40 000 eurot +1 sent mõlema

süüdistatava puhul).

22.34 Kokkuvõttes on maakohus A. Ditleri ja J. Vladimirovi põhjendatult süüdi tunnistanud

KarS § 184 lg 21 järgi ning nende õigeksmõistmiseks alust ei ole.

Karistus

23. Kaitsjad taotlevad A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistuse kergendamist. Eelkõige peavad

kaitsjad silmas olukorda, kus ringkonnakohus mõistaks süüdistatavad KarS § 184 lg 21 järgi

õigeks ning rakendades KarS § 188 lg 2 järgi mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata

jätmist.

23.1 Esmalt tuleb märkida, et apellatsioonikohus A. Ditlerit ja J. Vladimirovi süüdistuses KarS

§ 184 lg 21 järgi õigeks ei mõistnud ning selles osas jääb kohtuotsus muutmata. Sellest

tulenevalt võtab kohtukolleegium alljärgnevalt seisukoha ka selles, kas maakohus on mõistnud

süüdistatavatele KarS § 184 lg 21 järgi põhjendatud karistuse.

23.2 KarS § 188 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse ühest kuni kümne aastani.

Sanktsiooni keskmine määr on viis ja pool aastat.

KarS § 184 lg 21 sanktsioon näeb karistusena ette vangistuse kuuest kuni kahekümne aastani

või eluaegse vangistuse. Sanktsiooni keskmine määr on kolmteist aastat.

23.3 Mõlema süüdistatava puhul tuvastas maakohus karistust kergendava asjaolu - süü

tunnistamise KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi ning mõlema süüdistatava süü suuruse hindas kohus

võrdseks. Samuti pidas maakohus põhjendatuks mõista neile samasuguse karistuse nende

isikuandmeid arvestades (mõlemad varem kriminaalkorras karistamata). Veel võttis kohus

arvesse käideldud kanepi (marihuaana) koguse (24 269 gr), mille võimaliku realiseerimise

korral oleksid nad teeninud tulu hulgihinna järgi müües vähemalt 242 690 kuni 364 035 eurot.

Kohus lähtus sellestki, et kanepitaimi kasvatasid A. Ditler ja J. Vladimirov kolmel korral alates

2018. a algusest kuni 04.04.2019. Samas võttis kohus arvesse asjaolu, et kanep ei ole niivõrd

ohtlik narkootiline aine kui nt amfetamiin, alfa-pvp. Neid asjaolusid silmas pidades hindas

maakohus süüdistatavate süü alla sanktsioonide keskmiseks KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi ning

mõistis neile neli aastat vangistust, KarS § 184 lg 21 järgi seitse aastat vangistust.

23.4 Vaatamata asjaolule, et kanepi ebaseaduslikus kasvatamises KarS § 188 lg 2 p 1,2 järgi

tühistab ringkonnakohus süüdistatavate süüditunnistamise korduvuse tunnusel ning loeb nende

süü tuvastatuks kanepi ebaseaduslikus kasvatamises grupi poolt, s.o KarS § 188 lg 2 p 1 järgi,

jääb maakohtu poolt mõistetud karistus samaks. Nagu eelpool nimetatud, on antud paragrahvi

teise lõike sanktsiooni keskmiseks karistuseks viis ja pool aastat vangistust. Seega mõistis

maakohus A. Ditlerile ja J. Vladimirovile karistuse alla santsiooni keskmise määra, mis on

kokkuvõttes kooskõlas süüdistatavate süü suurusega ning nende isikuid iseloomustavate

asjaoludega. Samuti kajastub selles piisavas ulatuses ühiskonna hukkamõist narkootikumidega

seotud süüteosse (kanepi ebaseaduslik kasvatamine).

23.5 KarS § 184 lg 21 järgi panid süüdistatavad toime narkootilise aine – marihuaana

ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil. Nagu eelnevalt öeldud, on selle

teokoosseisu sanktsiooni keskmine määr kolmteist aastat. Maakohus karistas A. Ditlerit ja

J. Vladimirovi seitsme aastase vangistusega. Seega tunduvalt alla keskmise määra. Ka selle

karistuse jätab kohtukolleegium samaks, sest ühtegi täiendavat karistust kergendavat asjaolu ei

ole tuvastatud. Kogumis mõistis maakohus süüdistatavatele liitkaristuseks KarS § 64 lg 1 alusel,

raskema karistusega kergema kaetuks lugemise teel, seitse aastat vangistust. Ka siin on

maakohus olnud piisavalt leebe, sest sisuliselt on A. Ditlerit ja J. Vladimirovi karistatud vaid

ühe teo eest.

23.6 Kaitsjate sooviks on, et ringkonnakohus vabastaks A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistuse

kandmiselt tingimisi. Seejuures rõhutatakse, et süüdistatavad ei kuulunud narkootiliste ainete

käitlemise ahelasse, nad ei saanud mingit kasu, käitlesid kanepit, mis ei ole eriti ohtlik, kanepis

THC sisaldus ei olnud eriti suur, seega on nende süü keskmisest väiksem. Karistusest tingimisi

vabastamisel tuleks arvestada, et süüdistatavad vabastati vahi alt elektroonilise valve alla ning

said vabaduses hästi hakkama, mõlemal on perekond ja töö.

23.7 Nagu eelnevalt leidis kohtukolleegium samaselt maakohtuga, on A. Ditleri ja

J. Vladimirovi süü mõlema süüteokoosseisu puhul alla keskmise. Asjaolud, mille tõid kaitsjad

kaebustes välja, seda seisukohta ei muuda. Olnuks tegu olukorraga, kus A. Ditler ja J.

Vladimirov kuuluksid narkootilise aine käitlemisahelasse, oleks nendele mõistetav karistus

senisest ilmselt suurem. Seega asjaolu, et nad nimetatud ahelasse ei kuulunud, nende süü

suurust ei mõjuta. Asjaolu, et kanep pole kõige ohtlikum narkootiline aine, on juba maakohtu

poolt arvesse võetud ning sellel kohtukolleegium pikemalt ei peatu. Asjas on leidnud

tuvastamist käideldud kanepi (marihuaana) THC sisaldus (vt ekspertiisiakt nr 19E-AN0388, 4

kd, lk 220jj), mistõttu ka sellel asjaolul pole põhjust pikemalt peatuda, ammugi karistuse

kergendamise kontekstis.

23.8 Mõistetavalt on apellantide eesmärk saavutada A. Ditleri ja J. Vladimirovi karistusest

tingimisi vabastamine. Selliseks leebeks karistuslikuks kohtlemiseks kohtukolleegium põhjust

ei näe. Süüdistatavad panid toime kaks narkootikumide käitlemisega seotud kuritegu, mille

vallas jõudis nad tegutseda üle aasta. Tegu pole kaugeltki väikesemahulise endatarbelise nn

potipõllundusega. Süüdistatavad kasvatasid enam kui aasta jooksul üle 500 kanepitaime ning

käitlesid neist saadud narkootilist ainet – marihuaanat. Nende tegutsemise ulatus annab

tunnistust selgest eesmärgist teenida tulevikus suurt varalist kasu. Nimetatud asjaolusid ei kaalu

vähimalgi määral üles perekonna ja töö olemasolu A. Ditleril ja J. Vladimirovil. Ammugi ei

mõjuta apellatsioonikohut süüdistatavaid mõistetud karistusest tingimisi vabastama menetluse

ajal kohaldatud tõkendi reeglite järgimine nende poolt. Kaitsjate kaebused karistuse osas jäävad

rahuldamata.

Konfiskeerimine

24. Maakohus kohaldas KarS § 832 lg 1 alusel laiendatud konfiskeerimist J. Vladimirovi vara

suhtes ja konfiskeeris temalt kohtuotsuse jõustumisel riigituludesse sularaha summas 11 224,35

eurot, mis on arestitud Viru Maakohtu 17. juuli 2019. a määruse nr 1-19-5517 alusel. Samuti

konfiskeeris maakohus KarS § 832 lg 1 alusel J. Vladimirovilt 1950 eurot, mis arestiti Viru

Maakohtu 4. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-4060.

24.1 Vara konfiskeerimine KarS § 832 lg 1 järgi eeldab: 1) süüdistatav on pannud toime kuriteo,

mille eest on karistusseadustiku eriosas ette nähtud võimalus kohaldada laiendatud

konfiskeerimist; 2) vara kuulub konfiskeerimisotsuse tegemise ajal toimepanijale; 3) kuriteo

olemuse, isiku legaalse sissetuleku ja varandusliku olukorra ning elatustaseme erinevuse või

muu põhjuse tõttu on alust eeldada, et isik on saanud vara kuriteo toimepanemise tulemusena

või selle vara arvel; 4) isik ei tõenda, et vara eest on täielikult või olulises osas tasutud

õiguspäraselt saadud vahendite arvel.

24.2 Praegusel juhul on täidetud vara laiendatud konfiskeerimise esimene eeldus: s.o

J. Vladimirov on toime pannud KarS § 188 lg 2 p 1 ja § 184 lg 21 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

mille eest on KarS § 188 lg 4 ja § 184 lg 5 p 2 järgi võimalik kohaldada laiendatud

konfiskeerimist.

24.3 Teiseks tuvastas maakohus, et sularaha kuulub J. Vladimirovile. Ehkki 9600 euro

kuuluvust J. Vladimirovile vaidlustas kolmanda isiku V.R. esindaja, on kaebeväited

kohtukolleegiumi jaoks väheveenvad. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et V.R.

versioon raha päritolu kohta on väga üldine, kaitseversioon üldsõnaline ja mittekontrollitav.

Kolmanda isiku esindaja märgib, et V.R. l oli kaks sissetulekuallikat: töökoht OÜ-s Artison

töötasuga 1000 eurot ja metsanõustamine, mille eest maksti tasu sularahas. Ringkonnakohtu

teada ei väljasta sularahaautomaadid 100, 200 ja 500 euroseid kupüüre, mistõttu ei saanud V.R.

võtta OÜ-st Artison saadud töötasu suurtes kupüürides välja automaadist. V.R. sissetulekud

metsanõustamise eest ei ole aga kontrollitavad. Näiteks ei mäletanud V.R. enam palgamaksjast

ettevõtte nime, millega tal oli väidetavalt lepinguline suhe. Samuti ei mäletanud täpselt, millal

ta seal töötas (pakkudes välja, et 2-3 aastat tagasi. (5 kd, lk 148 pöördel).

24.4 Lisaks erinevad V.R. poolt kohtus kirjeldatud kupüürid sellest, mis korterist leiti. Nimelt

kirjeldas V.R. , et sai raha 50, 100 ja 200 eurostes kupüürides. Läbiotsimisel leitud sularaha

hulgas oli aga ka 500-euroseid kupüüre, samas kui 50-euroseid kupüüre seal ei olnud. Veel

tugines maakohus kohtupraktikas aktsepteeritud elulise usutavuse kriteeriumile ja ei pidanud

usutavaks, et V.R. oleks hoidnud oma raha korteri tumba sahtlis, mida ta võimaldas pidevalt

kasutada sugulasel. Ehkki esindaja arvates ei ole midagi eriskummalist selles, et V.R. hoidis

oma raha enda korteris, peab ringkonnakohus taolist käitumisviisi siiski kummastavaks, sest

V.R. ei kasutanud korterit tihti (4 kd, lk 148) ega teadnud, kas J. Vladimirov käis seal üksi (4

kd, lk 148). Kohtukolleegium leiab lisaks, et V.R. ja J. Vladimirovi selgituste usaldusväärsust

sularaha päritolu osas kahandab seegi, et V.R. le väidetavalt kuuluv sularaha oli minigripp

pakendis (4 kd, lk 86). Sarnasel viisil pakendatud raha leiti ka BMW X5 läbiotsimisel (4 kd, lk

143) sinist värvi jope Everest taskust, mis A. Ditleri selgituste kohaselt kuulus J. Vladimirovile.

Samuti olid minigripp kotti pandud J. Vladimirovi Tallinna korterist leitud sendid (4 kd, lk

106). Tühje minigripp kotte leiti nii V.R. le kuuluva, kuid J. Vladimirovi kasutuses olnud

korteri, samuti J. Vladimirovi enda korteri läbiotsimisel. Seega ei veena ringkonnakohut V.R.

esindaja seisukohad sularaha kuuluvusest V.R. le. Seisukohtadele ei lisa veenvust dokument,

mille kohaselt kuulub J.R. le kinnistu XXX , E , millele on väljastatud ehitusluba. Uurijale

edastatud e-kiri, milles kolmas isik väidab end olevat raha omanik samuti ei tõenda

ringkonnakohtu hinnangul 9600 euro kuuluvust J.R. le.

24.5 Seega on täidetud ka vara konfiskeerimise teine eeldus, s.o Viru Maakohtu 17. juuli 2019.

a määrusega nr 1-19-5517 ja Viru Maakohtu 4. juuni 2019. a määrusega nr 1-19-4060 arestitud

sularaha (kokku 13 174,35 eurot) kuulus otsuse tegemise ajal J. Vladimirovile.

24.6 Vara arestimise kolmanda eeldusena tuleb tuvastada, et teo toimepanija vara pärineb

täielikult või osaliselt toimepanija varasematest kuritegudest. See eeldus peab rajanema

konkreetsetel ja tõendatud faktilistel asjaoludel, mille tõendamise koormis lasub prokuratuuril

(RKKK 3-1-1-10-16, p 42). Praegusel juhul leidis prokuratuur, et tegemist on kriminaaltuluga.

Konfiskeerimisalus põhineb asjaolul, et J. Vladimirov ei ole juba aastaid (2015-2018) tulu

deklareerinud, samuti ei ole talle nendel aastatel (ja 2019. a) tehtud väljamakseid. Piisavalt

põhjalikke selgitusi isik oma sissetulekute kohta anda ei osanud ega loonud võimalust oma

väidete tõepärasuse kontrollimiseks. Põhimõtteliselt samasugusele seisukohale asus ka

maakohus.

24.7 Kaitsja peab tähelepanuväärseks, et kohus jõudis sellisele järeldusele vaatamata tuvastatud

asjaolule, et keegi kolmas ei ole kasu saanud. Samuti ei ole kaitsja arvates tegemist olukorraga,

kus narkootikume käideldi suure varalise kasu saamise eesmärgil ning puuduvad mistahes

tõendid, et keegi süüdistatavatest oleks saanud käesoleva kriminaalasja esemeks oleva kuriteo

toimepanemisega seoses mistahes vara, mis annaks aluse vara konfiskeerimiseks KarS § 831

või KarS § 832 alusel. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu asjaolule, et

maakohus konfiskeeris J. Vladimirovi vara KarS § 832 lg 1 alusel. Riigikohus on korduvalt

märkinud, et KarS § 832 kohaldamisel ei ole tähtis, et konfiskeerimisele kuuluv vara pärineks

kuriteost, mille eest isik selles asjas süüdi tunnistatakse (RKKK 3-1-1-4-11, p 14, 3-1-1-28-14,

p 30.3, 3-1-1-85-15, p 14). Prokuratuur ei pea tõendama kuritegu, millega konfiskeeritav vara

saadi, ega isegi näitama vara konkreetset päritoluallikat. Peab olema üksnes alus eeldada, et isik

on saanud vara kuriteo tulemusena või sellise vara arvel.

24.8 Kaitsja arvates välistab vara arestimise asjaolu, et J. Vladimirovi varalist seisundit

kajastavad vaatlusprotollid puuduvad – seega erinevused isiku legaalse sissetuleku ja

varandusliku olukorra vahel puuduvad. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu eespool

märgitud, tugines prokuratuur asjaolule, et J. Vladimirovil puudus deklareeritud tulu, samuti ei

olnud talle aastaid enne käesoleva kuriteo toimepanemist tehtud väljamakseid. Ka

kahtlustatavana kinnipidamise protokollil (4. aprill 2019) on töökoha osas märge: „ei tööta“ (4

kd, lk 23). Kaitsjagi möönab apellatsioonis, et J. Vladimirov arveldas sularahas ning tal puudus

pangakonto. Seega andmed, mille alusel teostada isiku legaalse sissetuleku analüüsi, menetlejal

puudusid. Prokuratuur ei saa eeldada, et isik, kelle tulude kohta 2015-2018. a Maksu- ja

Tolliametil andmed puuduvad ning kellele ei ole nimetatud aastatel (ja 2019. a) tehtud

väljamakseid, on saanud palka mitteametlikult.

24.9 Lisaks sellele tuleb märkida, et kohtupraktikat arvestades ei piirdu asjaolude ring, millele

tuginedes võib kohus eeldada vara kuritegelikku päritolu siiski vaid legaalse sissetuleku ja

elatustaseme erinevusega, ehkki see on üks peamisi kriteeriume. Arvesse võib võtta ka kuriteo

olemust või isiku kuritegelikku eluviisi (RKKK 3-1-1-73-10, p 9.1, 3-1-1-28-14, p 30.3).

Õiguskirjanduse kohaselt võivad oluliseks osutuda kuriteo iseloom, ulatus, korduvus,

süstemaatilisus, teoviisi professionaalsus jne (Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne,

2021, lk 377). Praegusel juhul tuvastas maakohus, et J. Vladimirovi elukohast ja tema peatumis-

ning sagedasest viibimiskohast (XXX ) leiti erinevatesse minigripp kilekottidesse pakendatuna

taimeosasid, kanepiõisikuid ning taimepuru. Narkootilise aine leidumine paljudes J.

Vladimiroviga seotud kohtades viitab kohtukolleegiumi hinnangul isiku kuritegelikule

eluviisile. J. Vladimirovi ja A. Ditleri narkokuritegu oli laiaulatuslik (nad kasvatasid kanepit –

ca 500 taime ning edasiselt käitlesid seda- kuivatasid, pakendasid, valdasid), pikaajaline

(rohkem kui üks aasta) ning professionaalne (süüdistatavad omasid teadmisi kanepist üldiselt,

sh kust saada seemneid, kuidas taimi kasvatada ning võsudest uusi taimi saada, aga teadsid ka

tänavamüügi hindasid). Mõlemad süüdistatavad tarvitasid kuriteo toimepanemise ja sellele

eelnenud ajal ise kanepit, milleks pidid omama raha ja teadma narkootilise aine liikumise

kanaleid. Ka tunnistaja D.B. i ütluste kohaselt tarvitas ta esmakordselt koos J. Vladimirovi ja

A. Ditleriga kanepit 5-6 aastat tagasi ja siis edasi selliselt, et 1,2,3 kuu möödudes saadi kokku

ning kas Juril või Alekseil oli kanep kaasas (5 kd, lk 5 pöördel). Seega annavad kogutud tõendid

kogumis objektiivsele kõrvaltvaatajale mõistliku aluse arvata, et toimepanija vara võib olla

saadud toimepanija varasema kriminaalse tegevusega.

24.10 Süüdistatav, kes väidab, et ta on saanud mitteametlikku töötasu, peab oma sissetuleku

saamist tõendama või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse seda usaldusväärselt

kontrollida. Sellist võimalust kasutas J. Vladimirov kohtus. Nagu eelpool mainitud, möönis

kaitsja, et J. Vladimirovi sularahas arveldamise ja pangakonto puudumise tõttu ei olnud tal

muud võimalust, kui luua J. Vladimirovi legaalse sissetuleku versiooni kontrollimiseks

võimalus kuulates ära süüdistatavate, tunnistajate (J.Z. , D.B. , M.M. i) ja kolmandate isikute

(V.R. ja N.D. ) ütlused, lisaks esitas kaitsja kohtus mitmed dokumentaalsed tõendid

(raamatupidamisdokumendid, arved, fotod). Järgnevalt peatubki ringkonnakohus sellel, miks

eelnimetatud tõendid kogumis ei veena kohtukolleegiumi selles, et J. Vladimirovilt maakohtu

otsusega konfiskeeritud vara oli legaalset päritolu.

24.11 J.Z. kinnitas kohtus, et töötas Autode Lammutus OÜ-s alates 2015. a, A. Ditler ja

J. Vladimirov olid ettevõttes ülemused. Nende töö oli autode lammutamine. Ettevõttest lahkus

J.Z. pooleks aastaks, millal see vaheaeg oli, ta ei mäleta, vist oli 2 aastat tagasi. Prokuröri

küsimusele, kuidas J.Z. selgitab seda, et töötamise registri andmetel oli J.Z. il töösuhe ESP

Service OÜ, Shuare OÜ ja Wikman Partner OÜga, vastas J.Z. , et ei mäleta selliseid firmasid.

Autode Lammutus OÜga tal töölepingut ei olnud, ta õppis seal ning sai miinimumpalka (5 kd,

lk 3 pöördel ja 4). D.B. i kinnitusel töötasid J. Vladimirov ja A. Ditler Autode Lammutuses,

lammutasid autosid ja tegid betoonitööd. Tööd oli neil palju, iga päev muudkui töötasid.

Küsimusele, kas ta puutus 2019. a J. Vladimiroviga tööalaselt kokku, vastas D.B. „Tõesti ei

tea, miks mitte, võib olla puutusin kokku“ (5 kd, lk 6) Tunnistaja teadis ka seda, et Juri ja

Aleksei tegelesid betoonitöödega, täpsemalt oli neil kaks betoonimikserit ja kallutaja ning nad

vedasid Tallinnas betooni. Tunnistaja M.M. i ütluste kohaselt möllas J. Vladimirov Autode

Lammutuses ja vedas betooni. Tunnistaja on temalt ühel korral betooni ostnud ning neid ka

välja reklaaminud (täpsemalt ei oska öelda, vist kuskil 2017, 2016). Tema arvates vedas J.

Vladimirov betooni ja A. Ditler tegi tõstetöid.

24.12 Ringkonnakohtu arvates on tunnistajate ütlused vastuolulised – näiteks kinnitas J.Z. , et

J. Vladimirov viibis pidevalt Autode Lammutus OÜs ning tööpäevad kestsid 8-17 või 18ni.

Seega jääb mõistetamatuks, kuidas said süüdistatavad samal ajal vedada betooni ning juhtida

kallurautot. Samuti ei osanud J.Z. selgitada, miks ta oli töötajate registri alusel registreeritud

tööle mitmesse teise ettevõttesse. Asjaolu, et J. Vladimirov ja A. Ditler ei saanud pidevalt

viibida J.Z. i poolt nimetatud ajal Autode Lammutus OÜ territooriumil näitab seegi, et 5. aprilli

2019. a jälitustoimingu protokolli (4 kd, lk 8-12) kohaselt viibisid A. Ditler ja J. Vladimirov 5.

veebruarist kuni 4. aprillini 2019. a väga tihti (kas iga päev või mõnepäevaste vahedega) Lääne-

Virumaal X vallas X baasis ja seda erinevatel kellaaegadel ajal, mil nad tunnistaja ütlusi

arvestades pidid viibima Autode Lammutus OÜs.

24.13 Ka süüdistatava A. Ditleri ütluste kohaselt oli tema töö „väga liikuv“ (5 kd, lk 46), mis

näitab samuti, et süüdistatava ja tunnistaja ütlused ei riimu.

24.14 D.B. töötas kaugsõiduautojuhina ning viibib Eestist eemal 1-1,5 kuud ning seejärel

Eestis nädal aega. Nende kokkupuuted piirdusid harvade kohtumistega. Sellest järeldab

ringkonnakohus, et tegelikult ei tea tunnistaja millega A. Ditler ja J. Vladimirov igapäevaselt

tegelesid ja ei saa loogiliselt võttes anda kontrollitavaid selgitusi nende sissetulekute kohta.

Kuigi tunnistajad D.B. ja M.M. i peavad J. Vladimirovi ja A. Ditlerit väga töökateks, on nad

süüdistatavate tegevusest peamiselt teadlikud nende endi poolt avaldatu pinnalt. Seda kinnitab

ka asjaolu, et süüdistatavate õigusvastane tegevus oli D.B. ile „suureks üllatuseks, mitte ainult

mulle, kõikidele“(5 kd, lk 6). Ka M.M. i ütluste kohta võib öelda sama – asjaolu, et ta tellis ühel

korral süüdistatavatelt betooni ning teadis, et nad veavad Tallinnas betooni ja osutavad

tõstetöid, ei saa teha järeldusi süüdistatavate sissetulekute kohta. Kolmas isik N.D. , kellele

kaitsja samuti apellatsioonis osutab, ei ole ülekuulamisel (28. juuni 2019. a kolmanda isiku

ülekuulamise protokoll, 2 kd, lk 189-192) kinnitanud, et enne kinnipidamist töötas J.

Vladimirov Autode Lammutus OÜs ja HansaHelp OÜs. Ka V.R. on prokuröri küsimusele:

„Milline oli teie teada Juri Vladimirovi enda sissetulek?“ vastanud: „Ei ole kursis“. (4 kd, lk

150).

24.15 J. Vladimirovi enda selgitused sissetulekute osas on samuti vastuolulised. Vastates

kaitsjale kinnitas J. Vladimirov, et sissetulek oli umbes 5000, +/-, seda summat jagati omavahel

(5 kd, tl 31). Samas prokuröri küsimusele vastas J. Vladimirov, et tema igakuine sissetulek oli

1000+ eurot, talvel vahel vähem. Paremal ajal 2000 (5 kd, lk 35 pöördel). A. Ditleri ütluste

kohaselt oli tema ametlik palk HansaHelp OÜs 500 eurot + tulemustasu (5 kd, lk 45 pöördel).

Seega ei saa ka süüdistatavate endi ebamääraste ja vastuoluliste ütluste alusel kaitseversiooni

kontrollida.

24.16 Ringkonnakohtu arvates ei tõenda ka asjaolu, et J. Vladimirov on läbinud ohtlike jäätmete

käitleja pädevuskoolituse seda, et ta tegelikult töötas ja sissetulekut sai. Kaitsja poolt esitatud

tõenditega (raamatupidamisdokumendid, arved ja fotod) saaks küll tõendada, et Autode

Lammutus OÜ ja HansaHelp OÜ tegutsesid, ent mitte J. Vladimirovi väiteid tema sissetuleku

suuruse kohta. Seega nõustub kohtukolleegium maakohtuga selles, et reaalset võimalust

J. Vladimirovi ütluste kontrollimiseks kohtul ei olnud. J. Vladimirovi ütlused sularaha legaalse

päritolu osas loeb ringkonnakohus paljasõnalisteks. Kuna kohtukolleegium ei tuvastanud

asjaolusid, mis lükkaksid ümber maakohtu järeldused, tuleb I astme kohtu otsus

J. Vladimirovilt konfiskeeritud sularaha osas jätta muutmata.

Menetluskulud

25. Kaitsjad leiavad, et maakohus mõistis süüdistatavatelt välja menetluskulud narkootilise

aine ja DNA ekspertiiside eest ebaõiglaselt suures ulatuses. Vastuväited sundraha,

toksikoloogiaekspertiisiakti ja tunnistajale kohtuistungil osalemise eest välja makstud tasu osas

süüdistatavatel puuduvad.

Ringkonnakohus leiab, et kaitsjate seisukohad väärivad osaliselt tähelepanu.

25.1 Kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 273 kohaselt on DNA-ekspertiisi hind ühe

analüüsiobjekti kohta 57 eurot. KES § 276 p-le 2 on narkootilise aine ekspertiisi ühikuhind 84

eurot. KES § 261 lg 1 kohaselt on ekspertiisiasutuses tehtud ekspertiisi maksumuseks

kohtuekspertiisiseadusega kehtestatud ekspertiisi hind või ekspertiisi käigus uuritud

ekspertiisiobjektide arvu ja käesoleva seadusega kehtestatud ühe ekspertiisiobjekti ekspertiisi

hinna korrutis või toksikoloogiaekspertiisi käigus kasutatud metoodikate maksumuse summa ja

ekspertiisiobjektide arvu korrutis.

25.2 Arutatavas kriminaalasjas on tehtud kaks ekspertiisi. Ekspertiisiakti nr 19E-GE0388

kuluks on märgitud 4200 eurot (4 kd, lk 220-229) ja 19E-GE0372 kuluks 4389 eurot (4 kd, tl

231-242).

25.3 Ekspertiisiaktis nr 19E-GE0388 uuriti 44 objekti. Ekspertiisi maksumuse õiendis on aga

objektide arvuks märgitud 50. Millest selline vahe tuleb, ei ole õiendis märgitud. Kuna vastavalt

KES § 276 p-le 2 on narkootilise aine ekspertiisi ühikuhind 84 eurot, siis tuleb süüdistatavatelt

nimetatud ekspertiisi eest välja mõista 3696 eurot võrdses osas, s.o mõlemalt süüdistatavalt

1848 eurot.

25.4 Ekspertiisiaktis 19E-GE0372 märgitu kohaselt esitas ekspertiisi määraja ekspertiisiks 16

ekspertiisiobjekti. Võrdlusmaterjalina esitati ekspertiisiks J. Vladimirovi ja A. Ditleri

võrdlusproovid. Mõlema proovid olid saadavad riiklikust DNA-registrist. Õiendis märgitud

analüüsiobjektide arv 77 on selgitatav asjaoluga, et ekspertiisiakti kohaselt viidi DNA

ekspertiisi käigus läbi 77 reaktsiooni, mida on ekspertiisi maksumuse õiendis käsitletud

analüüsiobjektide arvuna. Seega on eksperdid võtnud ekspertiisi maksumuse hindamisel

aluseks teostud proovide ja analüüside hulga, mitte üle antud objektide hulga.

25.5 Riigikohtu praktikas on leitud, et kuigi kohtuekspertiisiseadus ei sisalda ekspertiisiobjekti

ega analüüsiobjekti mõistet, saab seaduse süstemaatilise tõlgendamise pinnalt öelda, et mõlema

termini all on silmas peetud objekte, mis on eksperdile ekspertiisi teostamiseks üle antud.

Seejuures ei sõltu ekspertiisi hind asjaolust, mitme inimese DNA-proove analüüsiobjektilt leida

üritatakse või milline summa ekspertiisi tegemiseks tegelikult kulutatakse (RKKKm 7.

detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 6.2).

25.6 Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et viidatud ekspertiisiakti kohaselt analüüsiti ekspertiisi

käigus 16 objekti, saab ringkonnakohus analüüsiobjekti arvu ja analüüsiobjekti maksumuse

korrutiseks DNA-ekspertiisi puhul 912 eurot. See summa tuleb süüdistatavatelt välja mõista

võrdsetes osades, s.o 456 eurot mõlemalt süüdistatavalt.

25.7 Kaitsjad leiavad, et kuna osad narkootilise aine ekspertiisiks esitatud objektid ei oma

süüdistuse kontekstis tähtsust, kuna 8 ekspertiisiobjekti puhul saadi liiga väheste DNA-

alleelidega DNA profiil, üks DNA-analüüsi profiil ei ole kasutatav ekspertiisiülesande

täitmiseks, siis ei saa neid kulusid süüdistatavatelt välja mõista, sest analüüsiobjektid ei aita

kaasa tõendina süüdistatavate kriminaalasja lahendamisele.

25.8 Kohtukolleegium kaitsjate eeltoodud seisukohta ei jaga. Asjaolu, et kõikidest võetud

proovidest ei saadud DNA-ekspertiisi käigus tulemusi, mis oleks aidanud kinnitada või ümber

lükata süüdistatava süüd, ei tähenda, et DNA-ekspertiisi kulud tuleks osaliselt jätta riigi kanda.

Riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulu on KrMS § 175 lg 1 p

3 järgi üheks menetluskulu liigiks, mis üldjuhul tuleb välja mõista süüdistatavalt. KrMS § 105

lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel lähtudes tõendamisvajadusest,

ehk ekspertiisi määrab menetleja üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme

asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril

ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad

korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

25.9 Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1

p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul,

kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu 7. detsembri 2012

kohtumäärus nr 3-1-1-120-12, p 6.2). Määruse punktis 8 ütleb Riigikohus, et ekspertiisikulude

väljamõistmisel ei oma tähtsust, „kas ja kui suures ulatuses leiti ekspertiisi käigus konkreetsete

isikute süüle viitavaid asjaolusid“. Tallinna Ringkonnakohtu 4. detsembri 2019. a määruses nr

1-19-6616 on leitud, et kuigi määruse selles punktis käsitleb Riigikohus menetluskulude

jagamist mitme süüdimõistetu vahel, on väljaöeldud seisukoht, mille kohaselt ei välista

konkreetselt süüdimõistetult ekspertiisikulu väljamõistmist see, et ekspertiis tema vastu

kasutatavaid tulemusi ei andnud.

25.10 J. Vladimirovi ja A. Ditlerit süüdistati ja nad mõisteti süüdi kanepi ebaseaduslikus

kasvatamises ja suure varalise kasu saamise eesmärgil narkootilise aine suures koguses

ebaseaduslikus käitlemises. Nimetatud kuritegude tõendamiseseme asjaoludele hinnangu

andmine eeldab mitteõiguslikke eriteadmisi, mistõttu oli ekspertiisi määramine põhjendatud.

Ringkonnakohtu arvates määrati ekspertiis tõendamisvajadusest lähtudes.

25.11 Kaitsja märgib, et ekspertiisiarvamuse p-dest 2, 31 ja 37 tulenevalt ei olnud võimalik

kanepi ja tubaka segust täpset kanepi kogust määrata ning ekspertiisiarvamuse p-de 9-13, 15-

18, 32, 36, 39-40 ja 44 kohaselt tuvastati üksnes delta 9-tetrahüdrokannabinooli jäljed, kuid

narkootilise aine protsenti kindlaks ei tehtud. Mida tähendab „kriminaalasja lahendamisele

kaasaaitamine“ räägib Riigikohus 18. detsembri 2018. a lahendis nr 3-1-1-121-13 seoses

tõendamisvajadusega. Riigikohtu mõtte kohaselt peab tehtav ekspertiis olema selline, mis võib

anda kriminaalasja lahendamise seisukohalt olulist infot. Narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr

19E-AN0388 tõendas prokuratuur, et X baasi, korterite asukohtadega XXX , XXX ja XXX

ning Autode Lammutus OÜ läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära suures koguses narkootilist

ainet (kanepit/marihuaanat).

Ka DNA-ekspertiisi määramine aitas kaasa kriminaalasja lahendamisele (vt maakohtu otsus lk

32,37).

25.12 Eelnevalt toodud Riigikohtu lahendi p-s 6.1 on leitud, et „vaid teatud erandjuhtudel võib

ekspertiisikulud jätta süüdistatavalt väljamõistmata. Näiteks kui määratud ekspertiis ei saa

ilmselgelt

aidata

kaasa

kriminaalasja

lahendamisele,

ei

ole

ekspertiis

teostatud

tõendamisvajadusest lähtudes, nagu näeb ette KrMS § 105 lg 1, ja sellise ekspertiisi tegemise

kulude väljamõistmine süüdistatavalt ei ole põhjendatud. Süüdimõistetule ei saa panna ka

sellise ekspertiisi kulude hüvitamise kohustust, mida tehes rikutakse oluliselt menetlusõigust ja

millest tulenevalt ei ole ekspertiisiakt tõendina lubatav.“ Kuivõrd praegusel juhul sellistest

erandjuhtudest kõneleda ei saa, tuleb eelpoolnimetatud ekspertiisi kulud jätta süüdistatavate

kanda.

26. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4 tühistab Tartu Ringkonnakohus

Viru Maakohtu 3. märtsi 2021. a otsuse osaliselt, s.o A. Ditleri ja J. Vladimirovi

süüditunnistamises KarS § 188 lg 2 p 2 järgi ning mõistab nad selles õigeks. Samuti tühistab

ringkonnakohus kohtuotsuse A. Ditlerilt ja J. Vladimirovilt menetluskuludena välja mõistetud

DNA-ekspertiisi ja narkootilise aine ekspertiisi tasu suuruse osas.

Ringkonnakohus mõistab J. Vladimirovilt ja A. Ditlerilt DNA-ekspertiisi tegemise kuluna välja

912 eurot võrdses osas, s.o mõlemalt 456 eurot. Samuti kuulub süüdistatavatelt välja

mõistmisele narkootilise aine ekspertiisi tasu summas 3696 eurot võrdses osas, s.o mõlemalt

süüdistatavalt 1848 eurot. Ülejäänud nimetatud ekspertiisidega seotud kulud jäävad riigi kanda.

Muus osas jääb maakohtu otsus muutmata. Kaitsjate apellatsioonid rahuldatakse osaliselt,

kolmanda isiku esindaja apellatsioon jääb rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riigikohtu 23.12.2021 otsus:

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 17. juuni 2021. a ja Viru Maakohtu 2. märtsi 2021.

a otsus osas, millega Aleksei Ditler ning Juri Vladimirov tunnistati süüdi KarS § 184

lg 21 järgi, ja osas, millega nad tunnistati süüdi KarS § 188 lg 2 p 1 järgi 2018. aastal

vähemalt

96 kanepitaime kasvatamises.

2. Tunnistada Aleksei Ditler ja Juri Vladimirov süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 11 587

grammi

narkootilise

aine

(kanepi

ning

sellest

valmistatud

marihuaana)

ebaseaduslikus käitlemises.

3. Muus osas, sh Aleksei Ditleri ja Juri Vladimirovi süüditunnistamises KarS § 188 lg 2

p 1 järgi selles, et nad kasvatasid 2019. aastal ebaseaduslikult umbes 500 kanepitaime,

ning

KarS §-des 184 ja 188 sätestatud kuritegude eest karistuse ning KarS § 64 lg 1 alusel

liitkaristuse mõistmises, jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.

4. Kaitsjate kassatsioonid rahuldada osaliselt.