3-21-127/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(12)

KOHTUOTSUS

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-127

Haldusasi

X kaebus Türi Vallavalitsuse 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr

12-5.1/5033 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, volitatud esindaja Kaili-Helina Kolts

Vastustaja – Türi vald, volitatud esindaja Marje Pärn, seaduslik

esindaja Pipi-Liis Siemann

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

Kirjalikus menetluses

2. Tühistada Türi Vallavalitsuse 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatus nr 12-5.1/5033.

3. Mõista Türi vallalt X kasuks välja menetluskulud summas 675 eurot, sealhulgas

õigusabikulud summas 660 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv summas 15 eurot.

4. Väljamõistetud menetluskulud

kanda Y

arveldusarvele

nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kõigi isikute nimed tähemärkidega, välja arvatud

poolte esindajate nimed.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.07.2021.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 29.07.2020 Sotsiaalkindlustusametile adresseeritud kaebuse Türi

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistide peale, andes teada, et tema lapsed Y, Z, Q ja C on

abivajavad. Kaebaja leidis, et Türi Vallavalitsus ei ole aidanud abivajavaid lapsi ning on

seadnud seega ohtu laste heaolu ja vaimse ning füüsilise tervise. Kaebaja palus viivitamatult

teostada järelevalve Türi Vallavalitsuses, kus osakonnajuhatajal ning lastekaitsespetsialistidel

2(12)

puudub kompetents seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kaebaja tõi oma kaebuses välja,

et Viru Maakohtu 29.08.2019 määrusega nr 2-18-17842 anti menetluse ajaks esialgse

õiguskaitse korras X ainuotsustusõigus määrata laste Q ja C igakordne viibimiskoht ja märkis,

et lastekaitsespetsialist ei ole teinud kohtule taotlust Viru Maakohtu 29.08.2019 kohtumääruse

nr 2-18-17842 peatamiseks.

2. Lastekaitsespetsialist algatas 17.08.2020 juhtumimenetluse laste abivajaduse hindamiseks.

3. Kaebaja vanima lapse Y viidi 09.12.2020 läbi vestlus.

4. Türi Vallavalitsuse haridus-, kultuuri- ja sotsiaalosakond tegi 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse

nr 12-5.1/5033 abivajavate laste kaitseks. Ettekirjutusega kohustati kaebajat ja tema kaudu W’i

tegema

sisulist

ja

reaalset

koostööd

(telefonisuhtlus,

kirjavahetus jmt lastekaitsetoimingute läbiviimiseks

vajalikud

toimingud)

Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga alaealiste laste abivajaduse hindamiseks

lastekaitseseaduse (LasteKS) § 26 järgi ja laste heaolu tagamiseks LasteKS § 4 alusel.

Ettekirjutuses sõnastatud meetmete kohaselt pidi kaebaja: 1) võimaldama 29.12.2020 kell 11.00

kaebaja

Türi

linnas

asuvas

korteris

kodukülastuse

tegemise

Türi

Vallavalitsuse

lastekaitsespetsialistidel; 2) võimaldama kodukülastuse ajal vestelda C ja Q; 3) broneerima hiljemalt

23.12.2020 kordusvastuvõtuaja Türi Perepesa psühholoogile (eelduslikult jaanuariks 2021) kõigi

lastega täiendava vestluse läbiviimiseks. Esitama info broneeringu kohta koheselt pärast

broneeringu tegemist; 4) külastama eelregistreerimisel, s.o. perearstiga kokkuleppel hiljemalt

07.01.2021 Q ja C perearsti M laste füüsilise terviseseisundi fikseerimiseks ning esitama vastuvõtul

käimise tõendi koos läbivaatuse tulemustega lastekaitsespetsialisti e-posti aadressile; 5) esitama

07.01.2021-ks lastekaitsespetsialisti e-posti aadressile Q ja C sotsiaalse arengu tagamiseks

alushariduse omandamise tõendi või selgituse alusharidusest loobumiseks koos laste isa H

nõusolekuga.

5. Kaebaja esitas 18.01.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Türi Vallavalitsuse 18.12.2020

haldusakti nr 12-5.1/5033 tühistamiseks. Kaebuses oli kolmandaks isikuks märgitud W ja

kaebusel oli ka tema allkiri.

6. Kohus jättis 19.01.2021 määrusega kaebuse käiguta ja andis kaebajale tähtaja esindaja

esindusõigust tõendava volikirja esitamiseks ja teatamiseks, kas kaebaja on nõus sellega, et W

on asjas teine kaebaja, mitte kolmas isik.

7. Kaebaja esitas 20.01.2021 volikirja ja teatas, et ei nõustu sellega, et W on teine kaebaja.

8. Kohus tegi 25.01.2021 määruse, millega jättis W’i kolmanda isikuna menetlusse kaasamata ja

võttis kaebuse menetlusse.

9. Vastustaja vastas kaebusele 25.02.2021.

10. Kohus tegi 08.03.2021 kohtunõude, millega andis kaebajale tähtaja, et vastata vastustaja

25.02.2021 vastusele.

11. Kaebaja esitas vastuse 29.03.2021, milles teatas ühtlasi, et on nõus kirjaliku menetlusega.

12. Kohus tegi 08.04.2021 määruse, millega määras kaebuse läbivaatamiseks kirjalikus menetluses.

Samas määruses andis kohus vastustajale tähtaja, et vastata kaebaja 29.03.2021 seisukohas

esitatud väitele, et kaebaja ei saa usaldada vastustajat, sest sel päeval, kui vastavalt

ettekirjutusele pidi kodukülastusele tulema lastekaitsespetsialist (29.12.2020), tuli kohale laste

isa üksinda

13. Vastustaja esitas 06.05.2021 vastuse kaebaja väitele.

3(12)

14. Kaebaja esitas 07.05.2021 menetluskulude nimekirja.

15. Kaebaja esitas 27.05.2021 täiendavad seisukohad.

16. Vastustaja esitas 28.05.2021 täiendava selgituse seoses kaebaja 27.05.2021 esitatud

seisukohtadega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

17. Kaebaja on täitnud perekonnaseadusest (PKS) tulenevaid kohustusi igapäevaselt. Kahe

vanima lapse õppeedukus koolis on üle keskmise. Kahe noorima lapse tervislik seisund on

paranenud alates ajast, kui nad elavad taas kaebaja juures. Kaebaja kõik lapsed elavad puhtas,

korralikus peres. Neile on tagatud piisav söök, võimalused arenguks ning vaba aja veetmiseks.

18. Kaebaja lahkus lastega H juurest 21.09.2018. aastal peres valitsenud füüsilise vägivalla tõttu,

lahutas abielu ning esitas elatise nõude kahe noorima lapse ülalpidamiseks, mille peale esitas nende

isa nõude laste ainuhooldusõiguse saamiseks kohtusse. Kaebaja pöördus abi saamiseks kohaliku

omavalitsuse poole, kuid ei saanud abi. Käesolevaks ajaks on laste olukord muutunud. Lapsi ei

väärkohelda enam nagu enne 22.07.2020.

19. Kaebaja ei ole rikkunud ettekirjutuses toodud sätteid (PKS § 116, LasteKS § 22 lg 3 ja 4).

Kaebaja korduvalt palus abi, kuid abi saamata, juhindus ta PKS §-st 116 ning sai hakkama ilma

välise

abita.

Kaebaja

on

korduvalt

saanud

psühholoogilist

abi

ohvriabi

kaudu

(Sotsiaalkindlustusameti kaudu), et mitte taluda ise füüsilist vägivalda ning ei ole pidanud vaatama,

kuidas tema lapsed taluvad füüsilist vägivalda H tegude läbi.

20. Juhindudes haridusseaduse (HaS) §-st 14 ei ole alusharidus kohustuslik, vaid on teadmiste,

oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks

igapäevaelus ja koolis. Seega ei pea kaebaja tõendama laste alushariduse tagamist või sellest

loobumist.

21. Haldusorgan ei ole võimaldanud kaebajal enne ettekirjutuse tegemist esitada kirjalikus, suulises

või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Haldusmenetluse võib läbi viia

menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju

ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Haldusorgan ei ole välja

toonud, millist kahju ära on hoitud või avalikke huve kaitstud ettekirjutusega, kui on jäetud kaebaja

enne ettekirjutuse tegemist kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis ära kuulamata.

22. Oluline on märkida, et ettekirjutuse punkti 1.2.1 kohaselt kohustati võimaldama 29.12.2020

kell 11 kodukülastust Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistidel, kuid ametnike asemel tuli

kodukülastust läbi viima hoopis kahe noorema lapse isa. Seega oli ettekirjutuse eesmärk võimaldada

isal laste juurde tulla ning nad ema juurest ära viia.

23. Kaebaja on varasemalt Türi Vallavalitsusele esitanud Türi Perepesa psühholoog S arvamuse,

mille järel psühholoog vabastati töölt, sest selline kaebaja lapsi kaitsev seisukoht ei meeldinud Türi

Vallavalitsusele, sama seisukoha on andnud korduvalt ka teised psühholoogid ning kaebaja ja lapsed

on saanud abi ning juhinduvad ja käituvad vastavalt saadud abile, seega ei ole põhjendatud kaebaja

perekonna pöördumine uuesti psühholoogi juurde.

24. Kaebaja soovis vastuvõttu perearsti juures vastavalt ettekirjutusele, kuid perearst ütles, et

tulenevalt Covid-19 olukorrast, ei võta ta vastu terveid patsiente ning palus pöörduda uuesti jaanuari

4(12)

2021. a keskpaigas aja broneerimiseks. Kaebaja käis 11.01.2021 kahe noorema lapsega pediaatri

vastuvõtul.

25. Ettekirjutuses ei ole välja toodud, mille alusel kohustab Türi Vallavalitsus kaebajat täitma

ettekirjutust, puuduvad alusdokumendid, mille alusel on tunnistatud kaebaja lapsed abivajavateks

lasteks. Samuti ei selgu, kas üks lastest või kõik lapsed on abivajavad. Ettekirjutusest ei nähtu,

millise seaduse alusel ja millal on läbiviidud abivajava lapse hindamine ning kelle poolt, samuti ei

nähtu aeg, mis asjast on laps või lapsed abivajavad.

26. Vastustaja on tuginenud 25.02.2021 dokumendi lisas 4 seisukohale, et perekonna vanimal

lapsel „on enda ja oma ema elust moonutatud arusaam ning mitmed detailid ei ole tegelikkuses

sellised“, kuid vaatamata sellele ei ole vastustaja mitte ühtegi juhtumit algatanud vanima lapse

kaitseks, seega ei tõenda lisa 4, et perekonna kaks noorimat last on abivajavad lapsed. Ka vastustaja

lisad 1-3 ja 58 ei tõenda, et kaks noorimat last on abivajavad lapsed. Kui kaebaja esitas tsiviilasjas

tõendina psühholoog S iseloomustuse, siis vastustajal ei olnud tööl kedagi, kes asjaga tegeleks.

Käesoleval aastal on vormistatud dokumendid tagantjärgi.

27. Vastustaja ei ole tõendanud, kuidas ta üritas kaebajaga kontakti saada. Vastustaja ei ole

esitanud ei kirjalikke tõendeid, mis saaksid kajastuda telefoni kõnede eristuses, e-kirjades, seega

kokkuvõtlikult ei ole tõendatud, et on üritatud kaebajaga kontakti saada. Kuna vastustajal puudus

kontakt kaebajaga, ei ole olnud juhtumiplaani alusel tegutsemine võimalik, seega on ettekirjutus

ebaseaduslik. Kuna juhtumiplaani alusel ei ole tegutsemine olnud võimalik, puuduvad vanema

poolsed kooskõlastused, seega ei ole juhtumiplaani tehtud. Juhtumiplaani mitte tegemist suvel 2020.

aastal kinnitab ka asjaolu, et seda dokumenti ei ole vastustaja ametniku poolt kunagi allkirjastatud

ning samuti ei ole seda dokumenti kunagi püütud kaebajale kätte toimetada. Juhtumiplaani tegemise

kohustusest sai vastustaja teada kaebajalt kohtumenetluses. Vastustaja on kinnitanud, et ei ole

saanud kontakti kaebajaga, seega puudub ka vanemapoolne kooskõlastus.

28. Kuna vastustaja on rikkunud materiaalõiguse normi järgimise kohustust, tõendeid ei ole

kogunud või on jätnud need esitamata, siis on ettekirjutus tühine algusest peale. Vastustaja

seisukohad

29. Vastustaja vaidleb kaebajale vastu. Vastustaja on seisukohal, et kaebuses märgitud haldusakt

on õiguspärane, kooskõlas kehtiva õigusega ja vajalik laste huvide ning õiguste kaitseks.

30. LasteKS § 40 lõike 2 alusel on kohalikul omavalitsusel õigus teha ettekirjutus abivajava

lapse kaitseks ning kohustada last kasvatavat isikut tegema lastekaitsetöötajaga koostööd. Türi

Vallavalitsuse lastekaitsespetsialist hindas kaebaja lapsi abivajavateks lasteks lähtuvalt LasteKS §-

st 26. LasteKS § 26 sätestab, et abivajav laps on laps, kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on

tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra

suhtes. Vastustaja soovib rõhutada, et vastav säte peab abivajavaks ka last, kes on sattunud olukorda,

kus tema õigused võivad olla rikutud või on tekkinud kahtlus sellise olukorra esinemises ehk siis ei

pea esinema üksnes reaalne oht lapse elule või tervisele.

31. Laste abivajadust on jälgitud pikema perioodi jooksul, alates augustist 2019, s.o pere Türi

valda kolimisest. Varasemalt jälgis ja hindas lastekaitsespetsialist pere abivajadust jooksvalt, kuna

kokkupuude perega ning koostöö lapsevanemaga oli olemas. 29.06.2020 toimunud kohtuistungist

alates ei ole lastekaitsespetsialistil õnnestunud kaebajaga suhelda, telefonikõnedele ning e-kirjadele

mittevastamine

annab

aluse

eelduseks,

et

laste

ema

eirab

teadlikult

ja

tahtlikult

lastekaitsespetsialistiga koostööd ning ta varjab enda ja oma laste asukohta (eeldatavalt põhjusel, et

tal on kohtulahendi alusel kohustus lapsed laste isale üle anda). Selline olukord andis

5(12)

lastekaitsespetsialistile aluse eeldada, et lapsed ei ole tavapärases ja vabas keskkonnas ning nad

võivad olla ohuolukorras.

32. Hooldusõiguse küsimuses toimunud kohtumenetluse käigus märkis laste ema mitmel korral

laste nõrka tervislikku seisundit, samuti vaimse seisundi ja laste arengu toetamise vajadust. Q ja C

puhul on tegu enneaegsete lastega, kelle tervis on mõlema lapsevanema kinnitusel nõrgem ning

vajab seega püsivat jälgimist. Q kõne areng vajab arenguks spetsialisti toetust. Arvestades, et lapsed

on seni vajanud ja vajavad ka edaspidi spetsialistide jälgimist ja abi arengu toetamiseks, on

lastekaitsespetsialistil info puudumisel alus kahelda laste piisavas, stabiilses ja toetatud arengus.

Seega on ka alus hinnata mõlemad lapsed abivajavateks lasteks. Kaebaja esitas lastearstidelt

epikriisid laste tervise kontrollimise kohta alles kaebuse esitamise ajal, kuid ei ole vastavaid

dokumente varasemalt lastekaitsespetsialistile esitanud selleks, et lastekaitsespetsialist saaks

abivajavate laste hindamise juures seda arvesse võtta.

33. Lastel puudub igasugune suhtlus oma isaga alates 22.07.2020. Laste arengus on oluline oma

mõlema vanemaga suhelda, et tekiks terviklik ja terve maailmapilt ning oleks tagatud laste jaoks

oluliste inimeste osalemine nende elus. Laste õigus on oma isaga suhelda, seda eriti, kui kohus on

andnud ainuhooldusõiguse viibimiskoha määramise osas laste isale. Kaebaja väidab, et varjab lapsi

isa eest isa vägivaldse loomu tõttu, samas ei ole see ei politseis ega hooldusõiguse menetluse käigus

kohtus tõendamist leidnud. Antud juhul on laste isa eest varjamine lapsi kahjustav tegevus ning

pärsib kindlasti laste arengut ja suhtlust teise vanemaga ning annab aluse lapsi abivajavateks pidada.

34. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et laste osas adekvaatne ja piisavalt informatiivne

ülevaade puudub, lapsed ei saa alusharidust ja neil ei ole tervet suhet oma teise vanemaga, oli

lastekaitsespetsialistil alus hinnata lapsi kui abivajavaid. Kuivõrd kaebaja ei ole võimaldanud

lastega kohtuda ega teinud lastekaitsespetsialistiga koostööd, puudus lastekaitsespetsialistil teave,

mis lükkaks seisukoha, et lapsed on abivajavad, ümber. Ettekirjutuse täitmisega saanuks

lastekaitsespetsialist hinnangu laste seisundi kohta, mis aidanuks hinnata edasiste meetmete

vajalikkust. Ettekirjutus tugines asjaoludele, millele X ise eelnevalt lastekaitse- ja ka

kohtumenetluses on tähelepanu pööranud - laste füüsiline keskkond, laste füüsiline ja vaimne tervis

ning

laste

sotsiaalsed

arenguvajadused

(lasteaia

külastamine).

Ettekirjutusega

jättis

lastekaitsespetsialist lapsevanemale võimaluse hankida suures ulatuses hinnangu andmiseks

vajalikku info iseseisvalt (perearst, psühholoog, lasteaed), peret liigselt koormamata.

35. Kohustades lapsevanemat laste arenguvajadusi fikseerivaid toiminguid täitma ja saadud

infot jagama, saab lastekaitsespetsialist hinnata lapsevanema vanemlikke oskuseid ning laste arengu

dünaamikat, et vajadusel toetavaid meetmeid pakkuda. Sageli on lapsevanema hinnang olukorrale

ühepoolne ning ei vasta lapse tegelikele vajadustele. Lastekaitsespetsialisti täiendav hindamine

loobki olukorrast objektiivse pildi. Kodukülastuse ja lastega vestlemise võimaldamise eesmärk oli

hinnata pere uut elukohta ja elamistingimusi, samuti laste arenguvõimalusi ning nende subjektiivset

heaolu. Psühholoogi aja broneerimise meede täidab eesmärki, millega anda hinnang laste

psühholoogilisele seisundile ja võimalikule isast võõrandamise sündroomile. Kuna X on varem Türi

Noortekeskuses tegutseva Türi Perepesas psühholoogi juures lastega käinud, oli pakutud koht talle

tuttav ja eelduslikult sobilik. Perearsti külastus on vajalik hindamaks laste, kes varasemalt on sageli

olnud haiged ning vajanud spetsialistide tuge ja sekkumist, tervislikku seisundit, et ette näha

vajalikud meetmed hea arengu soodustamiseks.

36. Arvestades, et laste isal on ainuhooldusõigus laste viibimiskoha määramisel, tuleks emal

põhjendada, kui ta jätab ainuisikuliselt otsustades lapsed lasteaeda panemata. Kaebaja esitas

29.06.2020 kohtuistungil isiklikult tõendi, et PAIde Lasteaed on valmis tema kaks noorimat last

6(12)

lasteaeda vastu võtma. Kaebaja viis mõlemad lapsed PAIde Lasteaeda 20.07.2020. Samuti on

kaebaja registreerinud 18.06.2020 lapsed ka Türi Lasteaeda, mille kohta sai vastuse nende

vastuvõtmisest alates 24.08.2020. Seega on kaebaja laste vajadust ja lasteaia kasulikkust laste

arengule oma käitumisega ise möönnud ning kinnitanud.

37. Kaebaja on loonud oma lapsele moonutatud pildi tema ja pereliikmete elukorraldusest, mida

ei saa kuidagi pidada vastustundlikuks käitumiseks ning lapse huvides tegutsemiseks. Moonutatud

pilt elukorraldusest on loodud, et võimalikult hästi varjata ennast ja oma nooremaid lapsi nii laste

isa kui lastekaitsespetsialisti eest. Sellise teabe alusel süvenes veelgi lastekaitsespetsialisti arvamus

sellest, et kodus valitseb laste õigusi rikkuv olukord. Leidis kinnitust kahtlus abivajavate laste osas.

38. HMS § 40 lõike 3 punkti 1 alusel on haldusmenetluses õigus jätta menetlusosalise arvamus

ja vastuväited ära kuulamata, kui viivitusest tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide

kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda Kaebaja ei ole lastekaitsespetsialistiga mitme kuu vältel

koostööd teinud ega näidanud üles haldusmenetluses vajalikku hoolsust. Lastekaitsespetsialistil

puudus laste olukorrast täpsem ülevaade, samas oli olemas kahtlus, et laste õiguste ja huvidega ei

arvestata. Sellest tulenevalt ei olnud lastekaitsespetsialistil antud haldusmenetluses alust eeldada

kaebaja teistsugust käitumist ja huvi koostöö vastu ning lastekaitsespetsialist hindas vajadust saada

võimalikult kiiresti ülevaade laste seisukorra kohta.

39. Lastekaitsespetsialist kinnitab, et viibis 29.12.2020 kell 11.00 kaebaja kortermaja välisukse

taga, lasi korteri kella, kuid ust ei avatud ning lastekaitsespetsialist lahkus umbes 2 minuti pärast.

Lastekaitsespetsialistil puudus enne sündmust teadmine, et samal päeval peaks seal viibima ka laste

isa ning kinnitab, et laste isaga sel päeval ei kohtunud. Ettekirjutuse puhul on tegemist

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teavet sisaldava dokumendiga, mis on avalikus

dokumendiregistris vastava piiranguga ning seetõttu puudub võimalus, et laste isa dokumendi sisust,

sh kodukülastuse ajast teada oleks saanud.

40. Kui vanem kahjustab lapse suhet teise vanemaga, rikub ta PKS § 143 lõike 1 esimeses lauses

sätestatud lapse õigust isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Vanem peab oma vanema õigusi

teostades pidama alati silmas lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus. Eeltoodut

arvestades ning lähtudes asjaolust, et lastekaitsespetsialistil oli ohukahtlus, et X on jätnud arvestama

laste tahtega, eiranud õigust mõlema vanema hoolitsusele ning tahtlikult keeldunud koostööst

lastekaitsespetsialistiga, on ettekirjutus koostööks asjakohane ning kõige väiksema intensiivsusega

meede, mida lastekaitsespetsialist sai antud olukorras laste huvide ja õiguste kaitseks rakendada.

41. Kaebaja toob välja, et menetluses koostatud juhtumiplaan on allkirjastamata ning sellel

puudub tõenduslik väärtus. Enamasti täpsustatakse juhtumiplaani ja edasisi eesmärke koostöös

menetlusse kaasatud isikutega. Kuna aga lastekaitsespetsialistil puudus kontakt menetluse

osalisega, ei olnud ega ole siiani juhtumiplaani alusel tegutsemine ja laste abivajaduse rahuldamine

võimalik. Sellest tulenevalt on tegemist dokumendiga, mis ei oma konkreetset allkirja, kui

tegevused on pooleli ning puudub vanemapoolne kooskõlastus. Samas omab dokument olulist

tähtsust lastekaitsespetsialisti töös ja otsuste vastuvõtmise juures, antud juhul ettekirjutuse tegemise

vajaduse hindamisel.

42. Vastustajal on arusaam, et kaebaja ajab segamini kaks eraldi menetlust – vaidlus laste isaga

laste hooldusõiguse küsimuses ja lastekaitsespetsialisti menetlus. Kuigi menetluses, mis oli kaebaja

ja laste isa vahel, andis seisukoha ka lastekaitsespetsialist, on tegemist siiski eraldi menetlusega.

Ettekirjutusega ei soovinud lastekaitsespetsialist, et kaebaja suhtleks laste isaga või et ta annaks

lapsed

kohtumääruse

alusel

isaga

kaasa,

vaid

soovis,

et

kaebaja

teeks

koostööd

lastekaitsespetsialistiga.

7(12)

KOHTU PÕHJENDUSED

43. Kohus leiab, olles tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja

vastastikuses seoses, et kaebus tuleb rahuldada.

44. Pooled vaidlevad Türi Vallavalitsuse 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse (edaspidi ettekirjutus)

nr 12-5.1/5033 õiguspärasuse üle. Ettekirjutusega kohustati kaebajat tegema sisulist ja reaalset

koostööd (telefonisuhtlus, kirjavahetus jmt lastekaitsetoimingute läbiviimiseks vajalikud

toimingud) Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistiga oma laste abivajaduse hindamiseks LasteKS

§ 26 järgi ja laste heaolu tagamiseks LasteKS § 4 alusel. Ettekirjutuse resolutsiooni punktis 1.1 on

viidatud kaebaja kõigi laste abivajaduse hindamise ja heaolu tagamise vajadusele. Ettekirjutuse

punktides 1.2.1-1.2.5 on sõnastatud meetmed, mida kaebaja peab järgima (vt otsuse p 4).

45. Kaebaja selgitab, et ta pöördus esialgu kohaliku omavalitsuse poole, kuid abi ei saanud.

Lapsi enam ei väärkohelda ning ta saab hakkama ilma välise abita. Kaebaja ei pea ettekirjutuses

loetletud meetmeid põhjendatuks. Kaebaja ei ole nõus ka sellega, et ta jäeti enne ettekirjutuse

andmist ära kuulamata. Kaebaja märgib, et vastustaja ei ole välja toonud, millist kahju ära on hoitud

või avalikke huve kaitstud ettekirjutusega, kui on jäetud kaebaja enne ettekirjutuse tegemist

kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis ära kuulamata.

46. Vaidlus puudub selles, et vastustaja oli kaasatud kaebaja kahe noorima lapse hooldusõigust

puudutavasse kohtumenetlusse tsiviilasjas nr 2-18-17842 arvamuse andmiseks. Nimetatud

tsiviilasjas menetleti laste isa avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja kaebaja

avaldust ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ning suhtluskorra kindlaksmääramiseks.

Vaidlustatud Türi Vallavalitsuse ettekirjutus-hoiatuse tegemise seisuga oli tsiviilasjas jõustunud

Viru Maakohtu 29.08.2019 määrus, millega rahuldati laste isa avaldus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks ning anti menetluse ajaks laste isale ainuotsustusõigus määrata kahe noorima lapse

igakordne viibimiskoht ning kaebajat kohustati andma lapsed viivitamatult isale üle. Vaidlus

puudub ka selles, et kaebaja esitas 29.07.2020 Türi Vallavalitsuse lastekaitsespetsialistide peale

kaebuse, milles avaldas rahulolematust lastekaitsespetsialistide tööga. Pärast nimetatud kaebuse

esitamist algatas Türi Vallavalitsus kaebaja lastega seoses juhtumimenetluse. Vastustaja ei andnud

kaebajale enne 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse tegemist tähtaega oma arvamuse esitamiseks.

Vastustaja tugines kaebaja ära kuulamata jätmisel HMS § 40 lg 3 punktile 1.

47. HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt

andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning

vastab vorminõuetele.

48. Ettekirjutus on antud LasteKS § 26 ja § 4 alusel. LasteKS § 26 sätestab, et abivajav on laps,

kelle heaolu on ohustatud või kelle puhul on tekkinud kahtlus tema väärkohtlemise, hooletusse

jätmise või muu lapse õigusi rikkuva olukorra suhtes, ja laps, kelle käitumine ohustab tema enda

või teiste isikute heaolu. LasteKS § 4 sätestab, et lapse heaolu on lapse arengut toetav seisund, milles

lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed,

hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Täiendavalt on ettekirjutuses viidatud

LasteKS § 17 lg 1 punktile 3, mille kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne lastekaitse

korraldamisel on abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja

lapse abistamiseks meetmete pakkumine ning LasteKS § 40 lg-le 2, mille kohaselt on kohaliku

omavalitsuse üksuse lastekaitsetöötajal või muul kohaliku omavalitsuse üksuse nimetatud

ametnikul õigus teha last kasvatavale isikule ettekirjutusi abivajava lapse kaitseks ja kohustada last

kasvatavat isikut tegema koostööd lastekaitsetöötajaga.

8(12)

49. Vaidlustatud ettekirjutuse tegemisel on tuginetud sellele, et kaebaja lapsed on abivajavad

ning ettekirjutuse eesmärgiks on tagada võimalus laste abivajaduse hindamiseks ja laste heaolu

tagamiseks. HMS § 56 lg 1 kohaselt peab kirjalik haldusakt olema kirjalikult põhjendatud.

Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis,

millele on haldusaktis viidatud. Lõike 2 kohaselt tuleb haldusakti põhjenduses märkida haldusakti

andmise faktiline ja õiguslik alus. Seega peab ettekirjutuses olema põhjendatud, miks vastustaja on

seisukohal, et kaebaja lapsed on abivajavad ja miks peetakse ettekirjutuses loetletud meetmeid

vajalikuks. Vastasel juhul ei saa olla kindel, et vastustajal oli piisav alus kaebajale ettekirjutuse

tegemiseks ja meetmed on proportsionaalsed.

50. Vaidlustatud ettekirjutuses on loetletud asjaolud, mille põhjal on lastekaitsespetsialistil

tekkinud kahtlus laste füüsilises, emotsionaalses, psühholoogilises, vaimses ja majanduslikus

heaolus.

51. Esmalt märgib kohus, et kaebaja on pärast ettekirjutuse tegemist kahe noorima lapsega

perearstile poole pöördunud. Kaebusele on lisatud epikriisid, millest nähtub kahe noorima lapsega

11.01.2021 perearsti visiidil käimine (kaebuse lisa 2). Kaebaja on oma seisukohtades märkinud, et

ta soovis perearsti vastuvõttu vastavalt ettekirjutusele. Seega on kaebaja vähemalt perearsti

külastamise osas ettekirjutuse juba täitnud. Samas oli ettekirjutuses kohustatud kaebajat lastega

kindla perearsti juurde minema, kuid kaebaja läks teise perearsti juurde. Vastustaja pole oma

seisukohtades selgelt avaldanud, et nad loevad korralduse selle kohustuse osas täidetuks. Seega loeb

kohus, et korralduse resolutsiooni punkt 1.2.4 ei ole kehtivust kaotanud ja see on tühistatav.

52. Kohtu hinnangul on ettekirjutus põhjendamispuudusega. Vaatamata faktiliste asjaolude

loetlemisele, mille põhjal vastustaja leidis, et kaebaja lapsed on abivajavad, ei ole selge, miks

vastustaja on kõigi laste osas sellisele järeldusele jõudnud. Kaebaja vanima tütrega seoses on

viidatud üksnes sellele, et ta esitas 09.12.2020 vestluse käigus lastekaitsespetsialistile valeandmeid.

Kohus ei ole veendunud, et ainult selle asjaolu tõttu on tegemist abivajava lapsega. Lisaks on

vastustaja seisukohal, et mitte üksnes kaebaja vanimal lapsel, vaid kõigil lastel on moonutatud pilt

oma elukorraldusest. Kohus leiab, et ühe lapsega vestlemisest ei piisa, et sellist oletust teha. Kaebaja

vanimat poega on nimeliselt mainitud vaid lauses, kus vastustaja märgib, et tekkinud on kahtlus

laste füüsilises, emotsionaalses, psühholoogilises, vaimses ja majanduslikus heaolus. Seega pole

arusaadav, miks teda abivajavaks peetakse.

53. Vastustaja ei ole ettekirjutuses põhjendanud resolutsiooni punktis 1.2 loetletud meetmete

valikut. Kuna LasteKS-s ei ole täpselt reguleeritud, milliseid meetmeid lastekaitsespetsialist

kasutada võib, on oluline iga meetme kasutamist põhjendada. Ettekirjutuse adressaadil peab olema

veendumus, et temale ei seata kohustusi meelevaldselt. Vastustaja on alles kohtumenetluses

täpsemalt selgitanud, miks ettekirjutuses sõnastatud meetmeid vajalikuks peeti. Samas ei ole ka

need selgitused täiesti asjakohased.

54. Kaebaja ei ole selgitanud, miks on vajalik, et kõik lapsed psühholoogi vastuvõtule läheksid.

Ettekirjutuses on viidatud psühholoog S 13.07.2020 iseloomustusele ja tsiviilasjas nr 2-1817842

esitatud P 24.08.2020 allkirjastatud psühholoogilise nõustamise õiendile ning tsiteerinud

kummastki dokumendist üksikuid lauseid. Mõlemad dokumendid on asja materjalide hulgas

olemas. S 13.07.2020 iseloomustusest (vastustaja 25.02.2021 vastus kaebusele, lisa 4) nähtub, et

kaebaja noorimal tütrel on mina- ja eneseteadvus ebapiisav ning noorima poja osas on märgitud, et

tal puudub turvaisiku poole pöördumise mehhanism, mis tähendab, et ta nutab omaette ja abi otsima

ei lähe. Samas ei nähtu S iseloomustusest, et kaebaja kahel vanemal lapsel esineks psühholoogilisi

probleeme. Ettekirjutuse kohaselt on P 24.08.2020 allkirjastatud tõendis kirjeldanud masendavat

9(12)

pilti ema ja laste suhetes. P 24.08.2020 psühholoogilise nõustamise õiend (võetud asja materjalide

juurde kohtu 08.04.2021 määrusega) esitati algselt tsiviilasjas nr 2-18-17842. Nimetatud tsiviilasi

on seotud kaebaja kahe noorima lapsega. Ka tõendi tekstis kirjeldatakse üksnes kaebaja kahe

noorima lapsega seotud asjaolusid. Vastustaja on vastuses kaebusele selgitanud, et psühholoogi aja

broneerimise meede täidab eesmärki, millega anda hinnang laste psühholoogilisele seisundile ja

võimalikule isast võõrandamise sündroomile. Psühholoogi hinnangu alusel saanuks otsustada, kas

kaebaja vanemlike õiguste teostamine ei kahjusta laste suhet teise vanemaga. Ettekirjutuse

põhjendustes ei ole mainitud vähest suhtlemist isaga ja selle võimalikku mõju laste psüühikale. Isast

võõrandamise probleeme pole mainitud ka S iseloomustuses ega P psühholoogilise nõustamise

õiendis. Lisaks saaks isast võõrandamise sündroom olla asjakohane argument üksnes kaebaja kahe

noorima lapse puhul, kelle isaga vaieldi laste hooldusõiguse üle tsiviilasjas nr 2-18-17842. Kaebaja

kahe vanima lapse puhul pole vastustaja ettekirjutuses ega kohtumenetluses viidanud nende isadega

seotud asjaoludele. Seega pole arusaadavalt põhjendatud, miks psühholoogi vastuvõtule tuleks

minna kõigi lastega.

55. Seoses kohustusega esitada alushariduse omandamise tõend või selgitus alusharidusest

loobumise kohta koos isa nõusolekuga, on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et arvestades laste

isa ainuhooldusõigust laste viibimiskoha määramisel, tuleks emal põhjendada, kui ta jätab

ainuisikuliselt otsustades lapsed lasteaeda panemata. Kohus selgitab, et ainuhooldusõigus laste

viibimiskoha määramisel ja õigus otsustada alushariduse omandamise üle ei ole samastatavad.

Praktikas hõlmab viibimiskoha määramise õigus õigust otsustada, kus laps elab, kuhu laps

puhkusereisile läheb ja kus laps laagris viibib (Riigikohtu 07.06.2011 otsus nr 3-2-1-45-11, p 19).

Ainuhooldusõigust haridust puudutavates küsimustes ei ole kohtule teadaolevalt kaebaja kahe

noorima lapse isale üle antud. Seega ei ole asjakohane põhjendada ettekirjutuse resolutsiooni

punktis 1.2.5 toodud meedet sellega, et laste isal on ainuhooldusõigus laste viibimiskoha

määramisel. Kuna teadaolevalt ei ole alushariduse omandamine Eestis kohustuslik, pidanuks

vastustaja põhjendama, miks on lasteaias käimine kaebaja noorimate laste puhul vältimatult vajalik.

56. Kaebaja on välja toonud, et vastustaja rikkus tema õigust olla haldusmenetluses ära kuulatud.

HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma menetlusosalisele

võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja

vastuväited. Vastustaja on ettekirjutuses viidanud HMS § 40 lg 3 punktile 1, mille kohaselt võib

haldusmenetluse läbi viia menetlusosalise arvamust ja vastuväiteid ära kuulamata, kui viivitusest

tuleneva kahju ärahoidmiseks või avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda. Seega

jättis vastustaja teadlikult kaebaja ära kuulamata enne ettekirjutuse tegemist. Samas ei ole

ettekirjutuses eraldi selgitust selle kohta, miks vastustaja nimetatud sätet kohaldas ja kas selle

eeldused on täidetud. Kohtumenetluses on vastustaja põhjendanud kaebaja ära kuulamata jätmist

sellega, et kaebaja ei ole lastekaitsespetsialistiga mitme kuu vältel koostööd teinud ega näidanud

üles haldusmenetluses vajalikku hoolsust. Lastekaitsespetsialistil puudus laste olukorrast täpsem

ülevaade, samas oli olemas kahtlus, et laste õiguste ja huvidega ei arvestata. Sellest tulenevalt ei

olnud lastekaitsespetsialistil antud haldusmenetluses alust eeldada kaebaja teistsugust käitumist ja

huvi koostöö vastu ning lastekaitsespetsialist hindas vajadust saada võimalikult kiiresti ülevaade

laste seisukorra kohta. 57. Kohus leiab, et kaebaja ära kuulamata jätmine HMS § 40 lg 1 p 3 alusel

ei olnud põhjendatud. Ärakuulamise põhimõtte tõhus realiseerimine eeldab, et menetlusosalisele on

piisavalt täpselt teada, mille kohta ta võib arvamuse ja vastuväited esitada ning tal peab olema

võimalus esitada haldusakti andmise menetluses haldusorganile omalt poolt küsimuse õigeks

otsustamiseks tähtsust omavaid täiendavaid andmeid. Menetlusosalisele peab olema selge, millise

sisuga tema õigusi puudutav haldusakt võidakse välja anda ning millised on akti andmise peamised

põhjused. Menetlusosalisel on HMS § 37 alusel õigus tutvuda haldusorganis säilitatavate asjas

10(12)

tähtsust omavate dokumentide ja toimikuga. Menetlusosalise õigusele olla ära kuulatud vastab

haldusorgani kohustus menetlusosaline ära kuulata ning võtta tema poolt esitatud teave haldusakti

andmisel arvesse. (Riigikohtu 14.01.2004 kohtuotsus nr 3-3-1-82-03, p 17). HMS § 40 lg 1 p 3

alusel saab menetlusosalise ärakuulamise ära jätta, kui tegemist on kiireloomulise asjaga. Vastustaja

on asja kiireloomulisust põhjendanud infopuudusega, kuid ei ole täpsustanud, millist viivitusest

tulenevat kahju või avalike huvide kahjustamist kaebaja ära kuulamata jätmisega ära hoiti. Teisisõnu

tulnuks vastustajal ettekirjutuses mingil määral põhjendada, millise kahjuliku tagajärje vältimise

eesmärgil otsustati kaebaja jätta ilma õigusest esitada oma arvamus ja vastuväited.

58. Lisaks ei ole kohus veendunud, et tegemist oli kiireloomulist tegutsemist nõudva olukorraga.

Vastustaja on nii ettekirjutuses kui kohtumenetluses esitatud seisukohtades välja toonud, mis

kuupäevadel ja mis viisil on üritatud kaebajaga ühendust saada. Lastekaitsespetsialist üritas kaebajat

telefoni teel kätte saada 28.07.2020, kuid võimalik oli suhelda vaid tema tööandja esindajaga ning

05.11.2020, 10.11.2020 ja 04.12.2020, kuid kõnedele ei ole vastatud ega tagasi helistatud.

Lastekaitsespetsialisti viimane telefonikõne kaebaja esindajaga oli 27.07.2020. Kaebajale saadeti

ekirjad 28.07.2020, 16.10.2020 ja 09.12.2020. Kaebaja esindajale saadeti e-kiri 01.07.2020.

Kodukülastusi prooviti teha 28.07.2020 XXXXXX külas, 27.10.2020 ja 25.11.2020 koos

kohtutäituriga

Türi linnas ning lastekaitsespetsialisti poolt täiendavalt 06.11.2020 ja 10.11.2020. Ust kordagi ei

avatud ning lastekaitsespetsialistil ei õnnestunud kaebaja ja tema lastega kohtuda. Vastustaja väitel

algatas lastekaitsespetsialist 17.08.2020 juhtumimenetluse, mis näeb ette lapse abivajaduse

hindamise. Vastustaja esitatud infost nähtub, et kaebajaga ei üritatud ühendust võtta 2020. aasta

augustis, kui juhtumimenetlus väidetavalt algatati. Esimesed katsed kaebajaga ühendust võtta

toimusid alles oktoobri keskel ehk üle kahe kuu pärast juhtumimenetluse algatamist. Kohus leiab,

et kui vastustaja pidas võimalikuks üritada kaebajaga ühendust võtta üle kahe kuu pärast

juhtumimenetluse algatamist, pidi olema võimalik teha ettekirjutus selliselt, et kaebajale on

eelnevalt antud eraldi tähtaeg oma arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Selleks antud tähtaeg ei

pea olema väga pikk. Kaebaja eelnev soovimatus vastustajaga suhelda ei oma tähtsust, sest HMS §

40 lg-s 3 ei ole ette nähtud võimalust jätta menetlusosaline ära kuulamata, sest ta pole eelnevalt

haldusorganiga suhelda soovinud. Võib eeldada, et teadmine haldusorgani plaanist teha kohustav

ettekirjutus motiveerib isikut haldusorganile vastama.

59. Kaebaja on juhtinud tähelepanu sellele, et vastustaja 25.02.2021 vastuse lisana 2 esitatud

juhtumiplaan on koostatud kohtumenetluse ajal. Juhtumiplaanis on teavitamise ja kinnitamise

kuupäevaks märgitud 15.02.2021 ning faili andmetest (Properties) nähtub, et fail loodi 15.02.2021.

LasteKS § 29 lg 5 sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus peab abivajava lapse abivajaduse

hindamisel ja abi osutamisel välja selgitama ja dokumenteerima lapse arvamuse ning lisama selle

lapsega seotud kohustuslikule juhtumiplaanile, kui eriseadus ei sätesta teisiti. LasteKS ei sätesta

kindlat ajahetke, millal juhtumiplaan peab olema koostatud. Samas leiab kohus, et

juhtumimenetluse läbiviimise seisukohalt on mõistlik hetk juhtumiplaani koostamiseks

juhtumimenetluse alguses või hiljemalt selleks ajaks, kui lastekaitsespetsialistid asuvad lapse

abivajaduse hindamise meetmeid rakendama. Ettekirjutuse kohaselt soovisid lastekaitseametnikud

viia läbi kodukülastust 29.12.2020. Kuna juhtumiplaan koostati dokumendina alles 15.02.2021,

oleks kodukülastuse õnnestumisel viidud see läbi selliselt, et juhtumimenetluses puudub

juhtumiplaan, mis ei ole kohtu hinnangul kooskõlas haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja

efektiivsuse põhimõttega (HMS § 5 lg 2). Vastustaja on ise välja toonud, et juhtumiplaan omab

dokumendina olulist tähtsust lastekaitsespetsialisti töös ja otsuste vastuvõtmise juures, antud juhul

ettekirjutuse tegemise vajaduse hindamisel. Sellisel juhul oleks juhtumiplaan pidanud olemas olema

juba vaidlustatud ettekirjutuse tegemise ajaks.

11(12)

60. Kohus märgib täiendavalt, et ei kahtle vastustaja väidetes, mis puudutavad katseid kaebajaga

ühendust saada. Kaebaja esitas alles 27.05.2021 väite, et vastustaja pole tõendanud, et ta üritas

kaebajaga ühendust saada. Vastustaja kirjeldas kaebajaga kontakti otsimist nii vaidlustatud

ettekirjutuses kui vastuses kaebusele. Kui vastustaja esitas kohtule valeinfot ja väidetavaid

telefonikõnesid ja e-kirju tegelikult ei olnud, oleks eluliselt usutav, et kaebaja juhib sellele

tähelepanu oluliselt varem kui üks päev enne kirjaliku menetluse viimast tähtaega (28.05.2021).

Seega ei kahtle kohus vastustaja väidete õigsuses.

61. Kohus selgitab kaebajale, et kaebaja kahe noorima lapse isaga seotud asjaolud ei ole

asjakohane põhjus keelduda lastekaitsespetsialisti ettekirjutuse täitmisest. Ükski ettekirjutuses

sõnastatud meede ei tooks kaasa laste kokkupuudet isaga. Puudub alus arvata, et ettekirjutuse tegelik

eesmärk on lapsed kaebajalt ära võtta. Kaebaja väide, et 29.12.2020 ilmus kodukülastuse

läbiviimisele lastekaitsespetsialisti asemel kaebaja kahe noorima lapse isa, on tõendamata. Kaebaja

on 27.05.2021 avalduses vihjanud e-kirjale, mille ta sai laste isalt seoses vastustaja ettekirjutusega

ning kaebaja kohustamisega uks avada 29.12.2020. E-kirja ei ole avaldusele lisatud. Nimetatud e-

kirja pole kaebaja varem kordagi maininud, kuigi juba kaebuse esitamise ajaks pidi väidetav e-kiri

olemas olema. Kuna kaebajal on esindaja, võib eeldada, et kogu kaebuse seisukohalt oluline info ja

tõendid on kliendilt saadud juba kaebuse esitamise ajaks. Kohus määras senises menetluses veel

esitamata tõendite esitamise tähtajaks 07.05.2021. Tõendile esimest korda viitamine pärast

nimetatud tähtaega ja tõendi esitamata jätmine loob tugeva kahtluse, et kaebaja väide ei ole

usaldusväärne. Seega puudub kohtul alus arvata, et vastustaja kaasas ettekirjutuse täitmisse kaebaja

laste isa, rikkudes kohustust hoida ettekirjutust asutusesisese teabena kõrvaliste isikute eest

saladuses.

62. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastustaja on rikkunud haldusakti põhjendamise kohustust ja

kaebaja õigust olla menetluses ära kuulatud. Lisaks koostati juhtumiplaan alles kohtumenetluse ajal.

HMS § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti

andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud

rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Õiguskirjanduses on leitud, et põhjendamispuudus

ja menetlusosalise ära kuulamata jätmine võivad viidata sellele, et kõiki asjas tähtsust omavaid

asjaolusid ei selgitatud välja ning nendega ei ole otsuse tegemisel arvestatud, mistõttu teistsuguse

sisuga otsuse tegemise tõenäosus on suur (N. Parrest. Haldusmenetluse käsiraamat, lk 336). Kohus

leiab, et ettekirjutusega rakendatavate meetmete paremal põhjendamisel ning kaebaja ärakuulamisel

oleks tehtud teistsuguste tingimustega ettekirjutus. Laste õiguste ja heaolu tagamine on oluline

eesmärk, kuid sellel eesmärgil antavad haldusaktid peavad olema õiguspärased.

63. Kuna Türi Vallavalitsuse 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatus nr 12-5.1/5033 on formaalselt

õigusvastane ja menetlus- ning vorminõuete rikkumine võis mõjutada asja otsustamist, rahuldab

kohus kaebuse ja tühistab Türu Vallavalitsuse 18.12.2020 ettekirjutus-hoiatuse nr 12-5.1/5033.

64. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on

tehtud

vastustaja

kahjuks.

Seega

kannab

menetluskulud

vastustaja.

Menetluskulude

väljamõistmiseks

esitatakse

kohtule

enne

kohtuvaidlusi

menetluskulude

nimekiri

ja

kuludokumendid (HKMS § 109 lg 1). Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja taotleb menetluskulu hüvitamist summas 675 eurot,

sealhulgas õigusabikulud 660 eurot koos käibemaksuga ja riigilõiv 15 eurot. Vastustaja ei ole

menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et taotletavad menetluskulud on

põhjendatud. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 675

eurot, sealhulgas õigusabikulud summas 660 eurot (sisaldab käibemaksu) ja riigilõiv summas 15

12(12)

eurot. Väljamõistetud menetluskulud tuleb kanda vastavalt kaebaja taotlusele Y arveldusarvele nr

EEXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

65. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise isiku või muu

avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab avaldatavas kohtuotsuses

omal algatusel andmesubjektide eraelu kaitseks kõigi isikute nimed tähemärkidega, välja arvatud

poolte esindajate nimed.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm