2-20-11078/43 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht

16.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11078

Kohtuasi

XX

(X)

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ja XXle üleandmiseks lapse viibimiskoha

määramise,

hariduse,

tervise

ja

varahoolduse

küsimustes

YY

(Y)

avaldus

ühise

hooldusõiguse

osaliseks

lõpetamiseks ja YYle üleandmiseks lapse elu- ja

viibimiskoha küsimuses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

YY määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (isa) XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Puudutatud isik I (ema) YY (isikukood xxxxxxxxxx),

lepinguline esindaja Anu Baum

Puudutatud isik II (laps) A X (isikukood xxxxxxxxxx),

määratud korras esindaja advokaat Raivo Bergson

Eestkosteasutus Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu XX 04.03.2021 määruskaebuse vastusele lisatud täiendavad tõendid

(kirjavahetus ja väljavõte lapse e-koolist) ja eestkosteasutuse 22.03.2021 vastusele

lisatud tõend (kokkuvõte koolist).

2. Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus jätta muutmata.

3. YY määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud YY kanda, v.a riigi õigusabi

korras määratud lapse esindaja tasu ja kulud, mis jätta Eesti Vabariigi kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

2-20-11078

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lapse isa avaldus

1. Avaldaja (lapse isa) esitas 31.07.2020 Harju Maakohtule avalduse, mille 14.08.2020

täpsustuse kohaselt palub lõpetada osaliselt vanemate ühine hooldusõigus lapse suhtes ja anda

avaldajale

ainuhooldusõigus

lapse

viibimiskoha

määramise,

hariduse,

tervise

ja

varahooldusõiguse osas.

2. Avalduse kohaselt on isa osalenud kogu aeg lapse elus. Vanemad ei ela koos alates aprillist

2017. Pärast vanemate lahkuminekut on koostöös lastekaitsega püütud reguleerida lapsega

suhtlemise korda ning tsiviilasjas nr 2-17-6079 lepiti kompromissi korras kokku suhtlemise

kord kuni lapse kooliminekuni, s.o kuni septembrini 2019. Avaldaja on korduvalt avaldanud

soovi, et lapse elukohaks võiks olla isa elukoht. Kuna ema sellega ei nõustunud, lepiti

lastekaitse abiga kokku, et lapse elukohaks on esialgu septembris-oktoobris 2019 ema elukoht,

kuid laps jäi emaga kauemaks.

3. Ema tõi 17.02.2020 lapse ja tema asjad isa juurde ning saatis e-kirjaga teate, et laps asub

elama isa juurde. Ema on alates sellest ajast kohtunud lapsega üksikutel kordadel, kuigi laps

soovib emaga rohkem suhelda. Ema ei ole andnud lapsele sel ajal ülalpidamist, kuigi riiklik

lapsetoetus laekub emale.

4. Vanemate vahel on olnud lapse kasvatamisel erimeelsused, sh selles, kelle juures laps elab,

milline on vajalik suhtluskord, kellele makstakse lapsetoetus, millises trennis laps käib,

tervisega seotud küsimustes, kooli valikus ning selles, kes peab last ülal pidama. Kui laps elas

varem vaheldumisi kummagi vanema juures, esines tal erinevaid käitumishäireid. Isa juures

elades on häired taandumas. Last häirib, et ema annab lubadusi, mida ei täida. Lapsele on

oluline ühe püsiva elukoha olemasolu.

5. Isa on majanduslikult kindlustatud ning ka vaimselt valmis last kasvatama. Isal on püsiv

elukoht, kõrgharidus ning kindel töökoht stabiilse sissetulekuga. Emal puudub siiras soov,

majanduslik võimekus ning vaimne valmisolek lapse kasvatamiseks. Peale vanemate kooselu

lõppu ei ole ema leidnud püsivat elu- ja töökohta ega ole suutnud sellega tagada lapsele

majanduslikku kindlustatust. Samuti on emal vaimse tervise häired ning ta on vajanud ravi

PERH-i Psühhiaatriakliinikus. Ema elus on esinenud vägivallajuhtumeid ning vägivalda võib

esineda jätkuvalt.

6. Ühise hooldusõiguse osaline lõpetamine on vajalik, kuna ema ei ole suuteline hooldusõigust

teostama.

2-20-11078

Eestkosteasutuse seisukoht

7. Tallinna linn toetas 08.09.2020 seisukohas avaldust leides, et selle rahuldamine on lapse

huvides.

8. Tallinna linnal oli esmakordne kokkupuude emaga 2012. a. 26.06.2013 helistas ema

lastekaitsespetsialistile palvega saada ajutist majutust seoses tema ja lapse isa vahel toimunud

peretüliga, kus kasutati füüsilist vägivalda. Sellest ajast alates on juhtum lastekaitse talituses

aktiivselt töös. Ajavahemikus 07.11.2013–29.02.2020 saabus Politsei- ja Piirivalveametist

(PPA) seitse teadet perekonna X/Y kohta. Politsei väljakutsed olid seotud peretülidega nii lapse

juuresolekul kui lapseta. 12.04.2018 algatati kriminaalmenetlus põhjusel, et vanaema KK

tõmbas lapselast juustest, põhjustades talle valu. Lapse ema sõnul juhtum ei ole ainukordne ja

KK vägivaldne käitumine lapselapse suhtes kestis umbes 3 a. Laps ütles vestluse ajal, et igatseb

isa, sest isaga teevad nad erinevaid asju koos. A ei osanud vestluse ajal välja tuua ühtegi

tegevust, mida ta koos emaga teeb ja vanaema juures on Al igav, sest vanaema juures peab ta

tähti ja muid asju õppima. Seoses selle juhtumiga teostasid lastekaitsespetsialistid 02.05.2018

kodukülatusse KK, lapse ja isa elukohtadesse. Mõlemad korterid olid väga heas seisundis, kõigi

mugavustega ja korralikult renoveeritud. Mõlemas korteris olid lapse jaoks olemas head

tingimused magamiseks, õppimiseks ja eakohaseks arenguks. KK selgitas, et ei ole kunagi oma

lapselapse suhtes vägivaldne olnud. Väidetav väärkohtlemine ei leidnud kinnitust ja seoses

sellega kriminaalmenetlus lõpetati.

9. Laps õpib xxxxxxxxx gümnaasiumis x. klassis. Kooli teabe kohaselt elas laps vaheldumisi

isa ja emaga. A on hoolitsetud välimusega ning töövahendid on enamasti kotis olemas. A

suhtleb avatult nii eakaaslaste kui täiskasvanutega. Ärevustase tundub olevat pigem üsna kõrge.

Tundides valmistab talle raskusi ühe koha peal korralikult istumine. Tööpind on üldjuhul

kaootiline ning tegevused vahelduvad. Vajab korduvat teemale suunatud tähelepanu, et püsida

tunnitöö juures. Oma asju ta väga hoolikalt ei hoia. Unustab jalanõusid jm erinevatesse

kohtadesse, tundmata nende vastu suuremat huvi. Vajab suunamist nt jalanõude uuesti jalga

panemiseks. Meeleolult on A enamasti väga rõõmsameelne laps. Meelsasti suhtleb kaaslastega

ning mängib erinevaid mänge. Vahel unustab end niivõrd, et ei jõua tundi kas üldse või

õigeaegselt. Katsetab palju erinevaid piire nii tundides kui tundide väliselt. Ta justkui teab,

milline on õige ja milline vale käitumine, kuid siiski püüab vahel katsetada. Kuna Al on raske

tähelepanu fokuseerida, siis ka õpitava meelde jätmine on keeruline.

10. 18.02.2020 saatis ema lastekaitsespetsialistile e-maili, kus kirjutab, et on olukorrast väsinud

ja kuna isa on soovinud last enda juurde, siis selles osas ta enam ei vaidle. 06.03.2020 pöördus

ema lastekaitse poole. Ema sõnul on ta emotsionaalne seisund praegu väga nõrk. Lapse isa

terroriseerib teda ja ta ei taha temaga rohkem kontakteeruda. Tema majanduslik olukord on

väga raske, ta on töötu ja üürikorterist peab ära kolima. Ema sõnul ta rohkem ei jaksa, mõtleb

suitsiidist. Lastekaitsespetsialist soovitas pöörduda erialaspetsialistide poole ja vajadusel

kutsuda kohale kiirabi. Ema pöördus psühhiaatriahaiglas viibides 11.03.2020 lastekaitse poole,

kuna tal oli mure seoses lapsega. Isa olevat käskinud lapsel kerge haigusega kooli minna. Ema

sõnul on isal liiga ranged reeglid. Kooli sotsiaaltöötaja sõnul on laps terve, kooli meditsiiniõde

vaatas ta üle. Esmaspäeva kohta teavad vaid, et lapsel oli köha. Kuna laps ei soovi trennis käia,

siis ta ütleb vahel, et kõht valutab ja et tunneb end haiglasena.

11. Isa on ka varem avaldanud soovi võtta lapse suhtes vastutust kasvatamisega seondavates

küsimustes läbi ainuotsustusõiguse. Vanemate kokkuleppel säilis ühine hooldusõigus ning

määrati kooliminekuni kehtiv suhtluskord vahelduva graafikuga: nädal-nädal. Enne lapse

kooliminekut ei õnnestunud lastekaitsespetsialisti vahendusel uut kokkulepet sõlmida.

2-20-11078

12. Isa kinnitas, et alates 2020. a veebruarist elab laps püsivalt tema juures. Laps suhtleb emaga

kaootiliselt, kindel suhtluskord puudub. Millal ema lapse tagasi toob, isa kunagi ei tea. Isa sõnul

ei ole emaga võimalik midagi kokku leppida. Isa ei ole vastu ega takista lapsel emaga suhelda,

ta saab aru, et lapse jaoks on väga tähtis emaga suhtlemine. Ema lepib otse lapsega kohtumised

kokku, aga ei täida kokkuleppeid ja paneb last ootama. Laps ei olnud ema juures mitu kuud.

Vanemad kontakteeruvad läbi sms-i, suhted on keerulised, infovahendajaks on laps. Isa enam

ei näe võimalusi kompromissiks.

13. Ema kinnitas 01.09.2020 telefoni teel, et on haiglas, opereeriti xxxxxx ja praegu on tema

tervis kehv. Koostöö isaga puudub, omavahelised suhted on konfliktsed juba pikka aega (umbes

5 a), ema ei näe lahendust. On proovitud erinevaid teenuseid suhte parandamiseks, aga tulemust

ei ole. Laps elab püsivalt isa juures alates 17.02.2020, põhjenduseks oli ema väsimus, kuna ta

oli stressis ja vaimses pinges, milles ema süüdistab isa. Suhtluskord lapsega puudub, suhtlemine

lapsega on kaootiline, nad kohtuvad lapsega u 2–3 korda nädalas, ööbimisega. Ema elab

üürikorteris (2-toaline korter, kõigi mugavustega) xxxxxxxx xxxxx tn-x. Emal on oma firma,

aga praegu on ta haiguslehel. Ema sõnul nad ei suuda isaga kokku leppida. Ema ei ole nõus

isale osaliselt hooldusõigust üle andma. Ema tahab, et laps elaks püsivalt tema juures.

Infovahetus vanemate vahel puudub ja isa ei kooskõlasta infot, mis puudutab last. Ema kinnitas

korduvalt vestluse ajal, et saab aru, et nende vahel hetkel koostöö võimalik ei ole.

14. Laps oli 03.09.2020 ärakuulamisel avatud ja heas tujus. Rääkis, et sai suvel 8-aastaseks ja

käib xxxxxxgümnaasiumis, x. klassis. Suvest meenus talle esimese asjana isapoolse vanaemaga

käik lõbustusparki Tallinna Lauluväljakul. Veel oli ta koos vanaemaga käinud nahkhiiri

vaatamas, kus nad päris nahkhiirt kahjuks ei kohanud. Emaga laps enda sõnul palju koos ei

olnud, kuna ema oli pikal reisil xxxxxxx oma sõbraga. Küll aga korra käis ta emaga suvel

ujumas. Sellest korrast jäi lapsele meelde see, et ta rikkus kogemata basseinis ära oma telefoni.

Lapse sõnul ei ole sellega enam muret, kuna isa ostis talle uue. Isaga tüdruk enda sõnul teeb

tihti sporti ja sõidab jalgrattaga. Üks kord sõitsid nad jalgrattaga xxxxxxxle, sinna kuhu isa neile

uut kodu ehitab. Sel nädalavahetusel on aga lapsel plaan koos isaga rallit vaatama minna. Laps

on selle üle väga õnnelik. Varasemalt käis laps „xxxxxxxx“ xxxxxxxx, kuid seal talle ei

meeldinud ja ta ei soovinud jätkata. Nüüd käib ta xxxxxxxxs ja xxxxxxx kaks korda nädalas.

Kõige rohkem meeldiks talle xxxxxxxx käia. Tüdruk teab rääkida, et xxxxxxxxx xxxxxx

kolivad xxxxxx just sinna lähedale, kuhu isa maja ehitab. Lapse unistus on xxxxxxxx

xxxxxxxxxxtrennis hakata käima. Praegu elab laps isaga xxxxxxxx tänaval, kus elab ka tema

vanaema. Ema uus kodu pidi olema kuskil xxxxxxx tänaval, ka selle koha võti on lapsel. Lapse

sõnul ema juurest on ta taksoga kooli isegi sõitnud. Ema lubavat tal üksi taksoga sõita, isa mitte.

Laps ütles, et emal on palju oma asju teha, mistõttu tuleb tal üksi taksoga vahest kooli minna.

Ema töötab lapse sõnul xxxxxxxxxna xxxxxxxs. Isa on xxxxxxxxfirmas tööl. Isa lubas lapsele

ka taskukoera võtta, helistas isegi koera kasvatajale. Emale pidavat ka koerad rohkem meeldima

kui kassid. Seega loodab laps peagi koera omanikuks saada.

15. Lastekaitsetalitus on korduvalt juhtinud vanemate tähelepanu sellele, et neil kodus

toimuvad pidevat erimeelsused ja riiud ei taga lapse kasvatamiseks parimat õhkkonda.

Vanemaid on nõustatud, suunatud psühholoogi ja pereterapeudi teenusele, kus nad on käinud

ebaregulaarselt. Ükski meede ei ole soovitud tulemusi andnud. Lastekaitsespetsialistid on

korduvalt proovinud suunata vanemaid koostööle ja kompromisse saavutama, mis ei ole

õnnestunud. Vanemate vahel on pikaajalised erimeelsused lapse elu korraldamises ja nad ei

suuda kokkuleppeid sõlmida. Vanemate vahel puudub koostöö, konflikt eskaleerub ja paisub.

Kuna vanemate suhted ei ole aastate jooksul paranenud, vaid muutunud veelgi halvemaks, siis

lapse huvides on vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine. Avalduse rahuldamine ei kahjusta

alaealise lapse huve.

2-20-11078

Lapsele määratud esindaja seisukoht

16. Lapsele määratud esindaja toetas 14.09.2020 seisukohas avalduse rahuldamist.

17. Laps avaldas esindajale, et armastab nii ema kui isa ning tal on mõlema juures hea olla.

Koolis talle meeldib käia. Isaga käis rallit vaatamas, seal oli palju koeri ja ta sai neid silitada.

Ta tahaks ka endale väikest koera. Isa selgitas esindajale, et vanemad omavahel ei suhtle ning

nende vahendajaks on laps. Isa tahab, et tal oleks kindlustunne lapse kasvatamisel ega tekiks

olukorda, kus ema võtab lapse ühel päeval enda juurde ning toob mõne kuu pärast tagasi. Selline

elukorraldus ei vasta lapse huvidele ega taga stabiilset elukorraldust. Ema kinnitas, et mingeid

õigusi ei ole ta valmis loovutama ning soovib lapse elus osaleda.

18. Lapse esindaja leidis, et avaldus tuleks rahuldada osaliselt. Kuna laps käib koolis ja vajab

seetõttu stabiilsemat elukorraldust, on põhjendatud jätta lapse elukoha määramise ja

tervishoiuküsimuste otsustamine isale. Isa on seni pakkunud lapsele stabiilset elukorraldust.

Haridusküsimuste üle vanemad ei vaidle, kuid isa sõnade kohaselt soovib ema kooli vahetada.

Ema peab ka eemal elava vanemana andma lapsele ülalpidamist. Ühise hooldusõiguse

lõpetamine eeltoodud küsimustes on põhjendatud ja vastab lapse huvidele, kuna vanemate

vahel on ühise hooldusõiguse teostamist takistavad erimeelsused.

Lapse ema seisukoht ja avaldus

19. Ema esitas 15.09.2020 vastuväited isa avaldusele ja omapoolse avalduse ühise

hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja emale ainuhooldusõiguse üleandmiseks lapse elu- ja

viibimiskoha määramise osas.

20. Avalduse ja vastuväidete kohaselt puuduvad põhjused vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamiseks, aluseks ei saa olla ema halvem majanduslik olukord. Laps vajab mõlemat

vanemat ja nende emotsionaalset tuge. Vanemate kooselu oli pingeline ning selles oli palju

vaimset vägivalda, mis jätkub ema suhtes ka praegu. Asjaolu, et ema on pöördunud vaimsete

häirete tõttu ravi saama, ei saa olla argumendiks, miks ta ei ole võimeline last kasvatama. Isal

ei ole aega lapse jaoks, samuti ei ole isast lapsele piisavat emotsionaalset tuge. Isa eeldab, et

laps peab kõigega ise hakkama saama ning kui laps ise hakkama ei saa, karjub lapse peale. Laps

on ka emalt palunud, et kas võib ema juurde tulla, kuna isa karjub ta peale ja tõukas teda. Isa

on vahel keelanud lapsel ema juurde minna ning teeb ka muudmoodi takistusi ema ja lapse

kohtumiseks. Ema ja lapse kohtumistes oli pikem paus objektiivsetel põhjustel – ema oli haiglas

ravil. Isa on asunud võtma positsiooni, et ainult temal on õigus võtta vastu last puudutavaid

otsuseid ning emal puudub sõnaõigus.

21. Ema on võimeline lapse eest hoolitsema ja lapse suhtes hooldusõigust teostama. Samuti on

ema valmis ja võimeline last kasvatama. Emal on 2-toaline üürikorter, kus on vajalikud

elutingimused ka lapsele. Laps viibib ka praegu 3-4 korda nädalas ema juures, sh jääb ööseks

ema juurde, seega on ema elukohas olemas kõik lapse eluks vajalikud tingimused. Samuti annab

ema selle läbi lapsele ülalpidamist vahetult, samuti soetades riideid ja muid vajalikke asju. Kui

laps ja ema ei saanud reaalselt ema haiguse tõttu kohtuda, on nad suhtlesid pea igapäevaselt

telefoni ja muude sidevahendite teel.

22. Ühist hooldusõigust ei ole põhjendatud lõpetada hariduse ja tervise, samuti varahoolduse

küsimuses. Ühine hooldusõigus on põhjendatud lõpetada elu- ja viibimiskoha määramise

küsimustes põhjusel, et ema on isast suuremal määral suuteline last kasvatama. Emal on lapsega

tihe emotsionaalne side ning ta on valmis tegelema lapse erivajadustega, sh hariduslike

2-20-11078

erivajadustega. Emal on kindel elu- ja töökoht, sh sissetulek. Emal on olnud probleeme oma elu

korraldamise ja vaimse tervisega, kuid ta on probleemidega tegelenud. Ta on vaimselt

võimeline last kasvatama ja olema lapsele igati toeks ja abiks. Ema ei tee takistusi lapse ja isa

vahelisele suhtlusele ning peab erinevalt isast oluliseks lapse sidet mõlema vanemaga. Isal ei

ole lapse jaoks aega, ta on äärmiselt hõivatud nii töökohustustega kui maja ehitamisega ning

isa juures on laps põhiliselt vanaema hooldada. Isa on emotsionaalselt tasakaalutu ega ole

valmis seadma lapse huve kõrgemale enda omadest.

Puudutatud isikute seisukohad ja menetluse käik

23. Tallinna linn leidis 15.12.2020 seisukohas, et asjaolud ei ole vahepeal muutunud.

Eestkosteasutus jäi oma varasema seisukoha juurde, toetades isa avalduse rahuldamist.

24. Lapsele määratud esindaja leidis 26.12.2020, et asjaolud ei ole muutunud. Kuna vanemad

on kokku leppinud, et laps on ema juures jõuluvaheajal xxxxxxxx, on vanemad siiski suutelised

lahendama last puudutavaid küsimusi kokkuleppega ning isa ei ole ema osalemist lapse

elukorralduses takistanud. Seega ei ole ainuhooldusõiguse emale andmine vajalik. Ema avaldus

ei vasta lapse huvidele. Koolikohustuslikul lapsel peaks olema üks kindel elukoht, mis on antud

juhul isa juures. Isa on ka taganud lapsele stabiilse elukorralduse. Lapse elukoha muutmiseks

puuduvad kaalukad põhjused. Vajalik oleks suhtluskorra kindlaksmääramine.

25. Isa palus 26.12.2020 seisukohas jätta ema avaldus rahuldamata. Avaldus on paljasõnaline

ja tõendamata. Ema on esitanud oma majandusliku suutlikkuse kohta teisi andmeid, kui elatise

vaidluses tsiviilasjas nr 2-20-10681, kus ema tõi välja, et tema sissetulek on miinimumtöötasu,

tal on probleemid tervisega ja tema kasvatada on veel üks laps. Samuti väitis ema tolles

menetluses, et veedab lapsega koos igas kuus ühe nädala. Tegelikkuses on ema viibinud koos

lapsega oluliselt vähem. Emal puudus tegelik huvi ja tugi lapse hooldamiseks ka pandeemia

perioodil.

26. Vanemad jäid 22.01.2021 ärakuulamisel oma seisukohtade juurde. Vanemad leidsid, et

suhtlemiskorras kokkuleppimine oleks vajalik, kuid kuna ema on äsja asunud elama

xxxxxxxxx, siis on olukord ootamatult muutunud ning tuleb alles asuda tuvastama, milline on

lapsele sobivaim suhtluskord. Praegu konkreetne suhtluskord puudub, laps suhtleb emaga siis,

kui see on vanema ja lapse jaoks jooksvalt sobilik. Laps viibib koos emaga xxxxxxxxx alates

detsembri keskpaigast. Kuna ärakuulamise hetkel oli pandeemia tõttu reisimine olulisel määral

takistatud, ei olnud teada, millal laps Eestisse naaseb. Ema arvas, et tal ei ole praegusel hetkel

võimalik last Eestisse tagasi tuua. Ema esindaja leidis, et vaidlus lapse elukoha osas praegu

puudub, kuna laps tuleb tagasi Eestisse ning jätkab käimist samas koolis, kus käib. Samas leidis

ema, et kui kohus annab lapse hooldusõiguse temale, siis viib ta lapse xxxxxxxxx enda juurde

elama peale x. klassi lõpetamist. Ema ei olnud uurinud, kus ja kuidas saaks laps jätkata oma

haridusteed või kuidas saaks ta Xxxxxxxxxxx elades jätkata isaga suhtlemist, kuid ema

hinnangul oli lapsele Xxxxxxxxxxxi kolimine ühiskonnavahetuse tõttu kasulik. Ema kinnitas,

et tema elukohaks on Xxxxxx linnas asuv 4-toaline maja, kus ta elab koos oma elukaaslase ja

tolle kahe lapsega. Kavatseb pandeemia piirangute lõppemisel jätkata töötamist Xxxxxxxxxxx,

omaenda Eestis asuva äriühingu kaudu, praegusel hetkel sissetulek puudub. Ema selgitas lapse

kasvatamisest eemal olemist sellega, et ta ei jõudnud vaimselt enam lapse jagamise pärast isaga

vaielda. Kui laps on Xxxxxxxxxxx, siis ei saa isa enam lapsega manipuleerida ja tülisid tekib

vähem. Nüüd ei oleks ta enam üksikema ning seetõttu on vaimne valmisolek last kasvatada

suurem. Elatist ei ole ema tasunud põhjusel, et vanemate vahel oli elatise vaidlus ning kuna laps

elas enamuse ajast ema pool, ei pidanud ema põhjendatuks elatist maksta. Kui laps jääb Eestisse

2-20-11078

isaga elama, siis suhtleb ema lapsega tõenäoliselt Eestis või lapse koolivaheaegadel

Xxxxxxxxxxx. Ema kinnitas, et laps ise soovib Xxxxxxxxxxxi elama jääda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

27. Harju Maakohus tegi 15.02.2021 määruse, millega jättis ema avalduse rahuldamata ja

rahuldas isa avalduse osaliselt. Kohus lõpetas vanemate ühise hooldusõiguse lapse suhtes

osaliselt, andes isale üle ainuhooldusõiguse lapse viibimiskoha määramise ja tervise

küsimustes. Kohus määras, et isal on määruse alusel lapse esindusõigus resolutsiooni punktis 3

nimetatud küsimustes. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning lapse

esindamise kulud riigi kanda.

28. Kohus tugines perekonnaseaduse (PKS) § 116 lõigetele 1 ja 2, § 124 lõikele 1, § 137

lõigetele 1 ja 2.

29. Määruse põhjenduste kohaselt puuduvad praegusel juhul PKS § 137 lõikes 2 sätestatud

ühise hooldusõiguse lõpetamist välistavad asjaolud. Kohus ei ole kuulanud last menetluses ära

tulenevalt tema vanusest – laps on hetkel x-aastane. Kuna laps viibib Xxxxxxxxxxx, ei ole ka

eelduslikult võimalik saavutada temaga ärakuulamisel video teel taolist kontakti, et saaks

hinnata lapse arvamuse vaba kujunemist. Lapse on ära kuulanud lastekaitsetöötajad ja lapse

esindaja ning lapse arvamus on esitatud kohtule.

30. Isa tugineb ühise hooldusõiguse lõpetamise nõudmisel sellele, et ema on hoolitsenud lapse

eest kaootiliselt ja siis, kui see talle endale sobib; laps on kasvanud alates veebruarist 2020 isa

juures, mingi aja vältel ei kohtunud ema üldse lapsega; vanematel on vaidlus selles, kus peaks

olema lapse põhiline elukoht; ema on soovinud lapse kooli vahetada; ema ei ole andnud lapsele

piisavalt ülalpidamist, rikkudes varahooldusõigust; isal on kindel elukoht ja sissetulek, samas

ema elukoht muutub sageli ja ka sissetulek sageli puudub; ema on vaimselt ebastabiilne ning

temaga koos elades puutub ka laps paratamatult kokku vägivallaga.

31. Ema on leidnud, et ühise hooldusõiguse lõpetamiseks põhjus puudub. Samas on ema siiski

taotlenud ühise hooldusõiguse osalist lõpetamist, tuues põhjusena selle, et isal ei ole lapse jaoks

piisavalt aega ning isast ei ole lapsele piisavat vaimset tuge; samuti soovib isa võtta last

puudutavaid otsuseid vastu üksi, kuigi lapsel on kaks hooldusõiguslikku vanemat; isa takistab

ema ja lapse suhtlust.

32. Vanemate ühist hooldusõigust lõpetades või ühele vanemale otsustusõigust andes võib

piirata teise vanema õigusi üksnes ulatuses, mis on lapse huvide tagamiseks vajalik, ning

säilitada võimalikult suures ulatuses mõlema vanema ühine hooldusõigus (Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-159-15, punkt 30). Nimelt on lapse parimates huvides reeglina see, kui tal on vanemate

lahuselu korral kaks hooldusõiguslikku vanemat ka pärast vanemate abielu või kooselu

purunemist.

33. Riigikohus on leidnud, et vanemate lahuselu korral võib otsustusõiguse üleandmise asemel

olla osal juhtudel vajalik vaadata vanemate ühine hooldusõigus tervikuna üle ning muuta seda

vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab

ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu

korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks saab kohus PKS § 137 lõike 1 alusel vanema

nõudel ühise hooldusõiguse lõpetada ja anda ühele vanemale ainuhooldusõiguse. Seejuures

saab kohus lõpetada ühise hooldusõiguse ka üksnes lapse viibimiskoha määramise osas ning

2-20-11078

anda üksnes selles osas ühele vanemale ainuhooldusõiguse (vt Riigikohtu lahend

nr 3-2-1-45-11, punktid 19–21).

34. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 229 lõike 2 teisele lausele ja

leidis, et vanemate seletustega on tõendatud see, et nende suhtlus ei ole piisav selleks, et ühiseid

otsuseid lapse suhtes vastu võtta. Seda, et vanemate vaheline suhtlus on konfliktne ning teavet

edastatakse lapse vahendusel, on kinnitanud nii vanemad kui eestkosteasutus. Kumbki vanem

ei leia, et omavaheline suhtlus on piisavalt rahumeelne selleks, et lapse suhtes ühiselt otsuseid

vastu võtta.

35. Kuigi ema väitel puuduvad sellised vaidlusküsimused, mille lahendamiseks oleks vajalik

ühise hooldusõiguse lõpetamine, siis kohtule see asjaoludest ei nähtu. Nimelt on vanemad eri

meelt vähemalt selles, kumma vanema juures peaks laps elama. Seega on vaidlus vähemalt

elukoha, pigem aga laiemalt viibimiskoha küsimuses (hõlmab endas elukohta, reisimist jne).

Isa soovib, et laps elaks Eestis tema juures, ema on jälle kinnitanud, et sooviks lapse pärast 2.

klassi lõppu enda juurde Xxxxxxxxxxxi elama viia. Samuti on laps varasemalt elanud nii ema

kui isa juures ning tema viibimiskoha pärast on olnud ka varasemalt vaidlus. Kohtu hinnangul

tuleb jõuda järeldusele, et vanemate vahel esineb vaidlus vähemalt lapse viibimiskoha

määramise osas ning antud küsimuses ei ole vanemad üldjuhul suutelised ühiseid otsuseid vastu

võtma. Vaidluse olemasolu vanemate vahel ei ole aga lapse huvides. Seetõttu on põhjendatud

vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamine lapse viibimiskoha määramise osas.

36. Ühise hooldusõiguse lõpetamise korral tuleb teha otsustus, kummale vanemale jääb antud

küsimuses ainuhooldusõigus. Kohus lähtub taotluse lahendamisel eeskätt lapse huvidest,

arvestades ka kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist

seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi

elamistingimusi (PKS § 137 lõiked 2 ja 3).

37. Vaidlus puudub, et mõlemad vanemad soovivad last kasvatada ning tema elus osaleda.

Samuti on mõlemad vanemad varasemalt mingil perioodil suuremal määral lapse eest

hoolitsenud. Esitatud asjaolude pinnalt puudub kohtul alus jõuda järeldusele, et ema on olnud

suuremal määral pühendunud lapse eest hoolitsemisele, seda just viimast aastat silmas pidades.

Vaidlus puudub, et ema tõi lapse veebruaris isa juurde, teatades, et on nõus sellega, kui laps

edaspidi isa juures elab.

38. Kohtu hinnangul tuleb nõustuda isa, Tallinna linna ja lapse esindaja seisukohaga, et lapsel

oleks isa juures stabiilsem elukorraldus. Isal on püsiv elukoht, samas ema elukoht on olnud

vahelduv. Ema kolis ka hiljuti Xxxxxxxxxxxi ning lapse viibimiskoha määramise osas emale

hooldusõiguse andmine tähendaks suure tõenäosusega, et lapse elukoht muutuks taaskord. See

aga lapse ellu stabiilsust kaasa ei too. Seniste asjaolude pinnalt puudub ka alus eeldada, et

edaspidi on ema valmis lapse eest katkematult hoolitsema. Lapse huvides ei ole, kui tema

elukoht iga mõne aja tagant muutub.

39. Kuna lapse elukoht emale hooldusõiguse andmisel muutuks, tuleb kaalumisel arvestada uue

elukoha vastavust lapse huvidele. Hooldusõiguse isale andmise korral muutuks lapse elus vähe,

sh ta elaks edasi isa juures ja käiks eelduslikult samas koolis ning ei muutuks ka tema

sõpruskond. Hooldusõiguse emale andmisel muutuks lapse jaoks kõik: elukoht, kool,

sõpruskond. Ema põhjendused, et lapsele mõjuks hästi „ühiskonnavahetus“, ei viita sellele, et

ema oleks kaalunud, mida elukohavahetus lapsele kaasa tooks. Esitatud teabe pinnalt näib, et

ema on lähtunud vaid sellest, et temale praegusel hetkel sobib Xxxxxxxxxxx elada ning

kaalumata / läbi mõtlemata on, millised oleksid sellise elumuudatuse mõjud lapse vaimsele ja

2-20-11078

füüsilisele tervisele, hariduse omandamisele, teise vanemaga suhtlemisele jne. Seega on ema

lähtunud eeskätt enda, mitte lapse huvidest ning puudub alus jõuda vastupidisele järeldusele.

40. Ema elukoha muutus mõjutab kindlasti ema ja lapse omavahelist suhet. Distantsilt

suhtlemise korral on lähedussuhte säilitamine võimalik, kuid oluliselt keerulisem, võrreldes

olukorraga, kus vanem ja laps saavad regulaarselt vahetult koos viibida. Esitatud asjaoludest ei

nähtu, milles seisnes vajadus ema elukoha muutmiseks. Kui taoline muutus ei olnud hädavajalik

ning pikalt ja põhjalikult läbimõeldud otsus, siis võib jõuda järeldusele, et ema on ise mõjuva

põhjuseta astunud sammu, mis tema ja lapse lähedussuhet suure tõenäosusega kahjustab. Isa

omakorda on pakkunud lapsele stabiilsust. Seega ei ole kohtul võimalik jõuda järeldusele, et

ema pühendumus lapse kasvatamisele oleks võrdväärse isa omaga.

41. Kohus on veendunud, et lapsel on hingeline seotus mõlema vanemaga. Isa elutingimused

on lapse kasvatamiseks sobivad. Ema elutingimuste kohta on teave vaid ema enda ütluste

põhjal, samuti on ema elutingimused ajas sageli muutunud. Kuna vanemate vahel on olnud

kohtus elatise vaidlusi (t lk 19 kinnitus, et elatise hagi isa vastu on tagasi võetud; ema kinnitus

istungil, et kohtus on vaidlus lapse elatise maksmise osas), ning üheks vaidluskohaks on see,

mis määral peaks mõjutama elatise tasumist see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist vahetult,

siis ei ole põhjendatud jõuda järeldusele, et üks vanem on teisest oluliselt suuremal määral

rikkunud ülalpidamise andmise kohustust. Samas puudub kohtul alus kahelda selles, et isal on

olemas parem majanduslik suutlikkus kui emal – ema on seda ise kinnitanud, samuti ei ole ema

saanud töötasu alates novembrist 2020 (t lk 103–104) ning ka 22.01.2020 seisuga ei olnud ema

sissetulek taastunud.

42. Kohtu hinnangul tuleb arvesse võtta ka isa väidet selle kohta, et koos emaga elades on suur

tõenäosus, et laps kogeb enda suhtes või enda elukeskkonnas vägivalda. Nimelt nähtub PPA

teatistest (t lk 66–72), et mitmel korral on alustatud kriminaalmenetlust põhjusel, et ema kasutas

isa suhtes füüsilist vägivalda. Sageli viibis juures ka laps. Teadete kohaselt oli konflikti

põhjuseks tüli, kus isa kasutas vaimset vägivalda, kuid ema on ka ise kinnitanud, et läks ise

elukaaslasele kallale. Ühel korral on ema kinnitusel olnud isa ka tema suhtes füüsiliselt

vägivaldne. Kuna kõik kriminaalmenetlused on lõpetatud kriminaalmenetluse seadustiku § 199

lõike 1 punkti 1 alusel, ei ole võimalik praegusel hetkel tuvastada, kas tõele vastavad väited ka

isa vägivaldse käitumise kohta; ema vägivaldset käitumist on kinnitanud ta ise. Samuti on

algatatud kriminaalmenetlus põhjusel, et ema kasutas korduvalt füüsilist vägivalda oma teise

lapse, tollal ca x-aastase poja suhtes. Pärast vanemate lahkuminekut on samuti olnud teateid

vägivalla kohta – ema teatas algselt, et teda ründas füüsiliselt tema elukaaslane, hiljem kinnitas,

et oli ise joobeseisundis kukkunud ning elukaaslane oli hoopis üritanud teda rahustada, tüli nägi

pealt kodus viibinud laps. Kohtu hinnangul tuleb eeltoodu pinnalt jõuda järeldusele, et ema

juures elades on oluliselt suurem oht, et lapse turvatunne saab kahjustada ja laps ise võib sattuda

väärkohtlemise ohvriks.

43. Ei ole tõendamist leidnud, et isa on emotsionaalselt tasakaalutu ega ole valmis seadma lapse

huve kõrgemale enda omadest. Ema kinnitusel on tal küll esinenud vaimse tervise probleeme,

kuid ta on nendega tegelenud. Ei ole tõendamist leidnud, et kumbki vanem oleks takistanud

lapse suhtlust teise vanemaga.

44. Kokkuvõtlikult leidis kohus, et PKS § 137 lõikes 3 toodud tingimused on enam täidetud isa

ja oluliselt vähemal määral ema puhul. Seega tuleb anda vanemate ühise hooldusõiguse

lõpetamisel viibimiskoha määramise õigus (sh elukoha määramise õigus) lapse isale.

2-20-11078

45. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud jätkata ühise hooldusõiguse teostamist ka lapse tervise

osas. Mõistlik on, et lapse tervist puudutavad otsused teeb see vanem, kellega laps koos elab

ning kes omab seetõttu ka piisavalt teavet lapse tervise kohta. Emal on võimalik küll anda teises

riigis elades vajalikud nõusolekud elektrooniliselt, samuti on teoreetiliselt võimalik arutada

vanematel omavahel tervist puudutavate otsuste vajalikkust. Samas on kohus eelnevalt

tuvastanud, et vanemate omavaheline suhtlus on äärmiselt puudulik, seetõttu ei ole võimalik

tegelikkuses ühiste otsuste vastuvõtmine. Seetõttu on põhjendatud ka selles osas ühise

hooldusõiguse lõpetamine. Kuna kohus annab isale lapse viibimiskoha määramise õiguse,

hoolitseb lapse eest igapäevaselt isa. Seetõttu on põhjendatud anda ka lapse tervise küsimuste

otsustamine isale.

46. Kohtu hinnangul puudub praegusel juhul vajadus lapse hariduse osas vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamiseks. Laps käib koolis. Esile toodud ei ole, et lähiajal oleks vajalik lapse

kooli vahetus. Seega ei nähtu kohtule, et vanemate vahel on vaidlus hariduse küsimuses, mis

vajaks lahendamist ning milles vanemad omavahel kokkuleppele jõuda ei suuda. Kuna ühine

hooldusõigus peaks vanemate lahkumineku korral võimalikult suures ulatuses säilima ning

kohus hariduse osas ühise hooldusõiguse lõpetamise vajadust ei näe, jättis kohus avalduse selles

osas rahuldamata.

47. Ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole põhjendatud ka varahooldusõiguse osas. Vaidluse

all ei ole, et ema ei ole lapsele maksnud elatist alates ajast, mil laps isa juurde kolis, samas on

laps mingi osas ajast siiski viibinud ema juures ning ema on andnud sel ajal lapsele ülalpidamist

vahetult. TsMS § 136 lõike 1 järgi üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara

hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi

või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Ülalpidamise andmata

jätmisega on ema küll rikkunud lapse varahooldusõigust, kuid ühise varahooldusõiguse

lõpetamine ei ole antud juhul vajalik. Nimelt ei taga see abinõu kuidagi varahooldusõiguse

edasist kohast täitmist, samas puudub alus arvata, et ema ohustaks lapse vara selliselt, et

olemasolev vara võiks väheneda.

48. Kohus leidis, et ema avaldus tuleb jätta rahuldamata ning isa avaldus tuleb rahuldada

osaliselt, s.o lõpetada vanemate ühine isikuhooldusõigus lapse suhtes osaliselt ning anda isale

üle ainuhooldusõigus lapse viibimiskoha määramise ning tervise osas. Nimetatud küsimustes

on isal lapse esindusõigus.

49. Kohus selgitas, et kuivõrd lapsevanematel ei ole ühist hooldusõigust vaid eeltoodud

küsimustes, peavad nad muudes küsimustes PKS § 118 lõike 1 järgi teostama lapse suhtes

hooldusõigust ja täitma hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse

igakülgset heaolu. Emal säilib õigus ja kohustus suhelda oma lapsega, samuti lapse

ülalpidamiskohustus.

50. Lapse isa on taotlenud jätta menetluskulud ema kanda. Kohus tugines TsMS § 172 lõikele

1 märkides, et käesolev lahend on tehtud lapse huvides. Menetluskulude lapse kanda jätmine ei

oleks õiglane. Puudub ka muu oluline põhjus jätta ühe vanema menetluskulud kasvõi mingis

osas teise vanema kanda. Seetõttu jättis kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda ning

lapse esindamise kulud riigi kanda.

Määruskaebus

51. Lapse ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus

määrus, millega tema avaldus rahuldada. Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole kohus isa

2-20-11078

avalduse osalisel rahuldamisel hinnanud tõendeid nõuetekohaselt ning on rikkunud määruse

põhjendamise kohustust.

52. Kohus jättis tähelepanuta isa emotsionaalse ja füüsilise vägivalla ema ja lapse suhtes. Just

asjaolu, et ema otsustas mitte olla rohkem lähisuhtevägivalla ohver, s.o lõpetada kooselu lapse

isaga, viis ema majanduslikult raskesse olukorda, millest tingituna oli ta sunnitud korduvalt

vahetama oma elukohta. Maakohtu otsustus vaidlustatud määruses ei ole mitte ainult lapse

huvide vastane, vaid tegemist on olukorraga, kus suhtes olnud nõrgem pool, kes on otsustanud

vägivaldse suhte lõpetada, ohvristatakse taas ja korduvalt.

53. Ema ja lapse vahel on alati olnud tihe ja emotsionaalne side. Ema ei ole kunagi loobunud

last kasvatamast. Ajal, mil laps asus ajutiselt elama isa juurde, ei olnud põhjuseks mitte ema

soovimatus last kasvatada, vaid peamiseks asjaoluks oli, et emal ei olnud võimalik kanda

ainuisikuliselt lapsega seotud kulusid ning lisaks veel kulusid, mis olid seotud käimasolevate

kohtumenetlustega. Kohus on küll emale teinud etteheiteid viimase majandusliku olukorra ja

elatise maksmise kohta, kuid on jätnud tähelepanuta, et isa ei andnud perioodil, mil laps elas

emaga, lapsele elatist.

54. Kohus on lähtunud peamiselt isa poolt kohtule ja lastekaitsele esitatud seisukohtadest, mis

on ema halvustavad. Isa on teadlikult näidanud ema kui vastutustundetut, ebastabiilset ja endaga

mitte hakkamasaavat isikut, kes ei ole sobivaks isikuks teostama lapse igapäevast hooldust.

Kohus, aga ka lapse esindaja ja kohalik omavalitsus, on jätnud täiesti kaalumata isa sobivuse,

lähtuvalt tema isiksusetüübist, last kasvatama. Isa on vägivaldne. Eelkõige on tegemist isikuga,

kellel puutuvad emotsioonid ning empaatiavõime. Kohus on lähtunud suuresti vaid asjaolust,

et isal on paremad majanduslikud võimalused lapse ülalpidamiseks, kuid on jätnud

analüüsimata lapse teiste, peamiselt emotsionaalsete, vajaduste rahuldamise isa ja isa ema

poolt. Lapsega tegeles peamiselt isa ema. Ema on veendunud, et lapse huvides ei ole karm ja

emotsioonitu kasvatus, mida isa kasutab. Kohus ei ole piisavalt kaalunud lapse huve isale

hooldusõiguse andmisel.

55. Alates detsembrist 2020 viibib laps koos emaga Xxxxxxxxxxx. Emal ei olnud plaanis viia

last isa nõusolekuta Xxxxxxxxxxxi elama, isa nõusolek Xxxxxxxxxxxi reisimiseks oli olemas.

Ema ei ole saanud koos lapsega tagasi Eestisse pöörduda seoses pandeemiast tuleneva

eriolukorra ning liikumispiirangutega.

56. Kohus jättis hindamata lapse ja ema hingelise seotuse ning analüüsimata põhjused, miks

laps elas mingi aeg ainult isaga. Samuti ei ole kohus analüüsinud, mis on isa motiiviks lapse

hooldusõiguse taotlemisel – on see armastus ja hoolimine lapse suhtes või isiklik solvumine

lapse ema suhtes, kel jätkus julgust lõpetada suhe, mis oli emotsionaalselt ja füüsiliselt

vägivaldne. Lapse ja ema omavaheline suhe ei ole kunagi katkenud ning ema ei ole ka perioodil,

mil ta oli sunnitud oma elu taas üles ehitama, kordagi jätnud oma hooldusõigust

teostamata/sellest loobunud.

57. Lisaks eeltoodule jättis kohus täielikult arvestamata ema esitatud tõendid lapse ja isa

omavaheliste suhete kohta. Kohus ei täitnud selgituskohustust – kohus küll andis ema kohta

hinnanguid, kuid ei selgitanud, millistele kaalutlustele ja tõenditele tuginedes on ema olnud

ainuvastutav vanemate omavahelise vägivaldse suhte eest ning millistel põhjustel ei sobi ta last

kasvatama.

2-20-11078

Menetlusosaliste seisukohad

58. Lapse isa, eestkosteasutus ja lapsele määratud esindaja palusid jätta määruskaebuse

rahuldamata.

Menetluse edasine käik

59. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

60. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 15.02.2021 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus jaotab ja määrab kindlaks määruskaebemenetluse kulud.

61. Esmalt otsustab kohus määruskaebemenetluses esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise.

TsMS § 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lõike 3 alusel tsiviilasja materjalidesse lapse isa

vastusega määruskaebusele 04.03.2021 esitatud tõendid (kirjavahetus ja väljavõte lapse e-

koolist) ja eestkosteasutuse vastusega 22.03.2021 esitatud tõendi (kokkuvõte koolist).

62. Riigikohus on selgitanud, et PKS § 137 alusel ühise hooldusõiguse lõpetamine ja ühele

vanemale ainuhooldusõiguse andmine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb oma

siseveendumuse kohaselt, lähtudes eelkõige lapse huvidest ja arvestades kõiki asjaolusid ja

asjaomaste isikute õigustatud huvi (PKS § 123 lõige 1). Sellisesse kaalutlusotsusesse sekkub

kõrgema astme kohus üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või

rikkunud oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus antud

juhul diskretsiooni piire ületanud ega menetlusõiguse norme oluliselt rikkunud. Maakohus

lähtus lahendi tegemisel lapse ja teiste asjaomaste isikute huvidest ning on oma seisukohti ema

avalduse rahuldamata jätmisel ja isa avalduse osalisel rahuldamisel jälgitavalt põhjendanud.

Määruskaebuse väited ei võimalda järeldada, et kohus väljus kaalutlusotsustuse tegemisel

piiridest, mis kohtul seaduse kohaselt perekonnaasja lahendamisel on. Diskretsioonipiiride

ületamist ei saa järeldada ka tsiviilasja materjalide pinnalt. Maakohus hindas tõendeid kogumis

ning nende põhjal tuvastas asjas tähtsust omavad asjaolud ja kujundas arvamuse.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata

(TsMS § 659 ja § 654 lõige 6). Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

63. Kolleegium ei nõustu, et maakohus on otsustuse tegemisel lähtunud suuresti vaid isa

majanduslikust võimekusest last ülal pidada. PKS § 137 lõikest 3 tuleneb, et ühise

hooldusõiguse lõpetamise korral lähtub kohus hooldusõiguse ühele vanemale andmise

otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades mh kummagi vanema vaimset ja majanduslikku

valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest

hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Kolleegiumi hinnangul on maakohus

hinnanud kooskõlas PKS § 137 lõikega 3 igakülgselt mõlema vanema võimekust ja valmidust

hooldusõigust teostada. Seega ei ole õige ka väide, et maakohus ei kaalunud isa sobivust

hooldusõigust teostada.

64. Maakohus tuvastas, et mõlemad vanemad soovivad last kasvatada ning tema elus osaleda,

samuti on mõlemad vanemad varasemalt mingil perioodil suuremal määral lapse eest

2-20-11078

hoolitsenud. Eeltoodust järeldub, et mõlemal vanemal on valmisolek last kasvatada ja tema eest

hoolitseda. Samas leidis kohus, et lapsel oleks isa juures stabiilsem elukorraldus, kuivõrd isa

elukoht on püsiv, ema elukoht on olnud vahelduv. Määruskaebuses on ema selgitanud

varasemate elukohtade vahetuste tagamaid (majanduslikud raskused seoses lapse isaga kooselu

lõpetamisega). Ringkonnakohus nõustub emaga, et kirjeldatud olukorras ei ole kohtul

õigustatud emale elukohtade vahetusi ette heita. Samas sai kolleegiumi hinnangul isa pakutava

stabiilse elukorralduse eelistamisel määravaks ema poolt hiljuti, kohtumenetluse ajal,

Xxxxxxxxxxxi elama asumine. Maakohus leidis õigesti, et seetõttu muutuks ema avalduse

rahuldamise korral suure tõenäosusega lapse elukoht taaskord. Ühtlasi väheneks lapse ja isa

koosveedetud aeg. Kolleegium märgib, et emal on loomulikult õigus vabalt valida oma

elukohta, kuid ringkonnakohus kahtleb, et selline otsustus oli põhjalikult läbi kaalutud ja tehtud

lapse huve esikohale seades, mh arvestades PKS § 143 lõikest 1 tulenevat lapse õigust suhelda

vahetult oma isaga. Samale järeldusele jõudis maakohus. 22.01.2021 ärakuulamise protokollist

nähtub, et emal ei ole tegelikult selget nägemust, kuidas lapse elukorraldus Xxxxxxxxxxx üldse

toimima hakkaks. Maakohus leidis, et esitatud asjaoludest ei nähtu, milles seisnes vajadus emal

elukohta muuta ega saa asuda seisukohale, et tegemist oli vajaliku ning pikalt ja põhjalikult

läbimõeldud otsusega. Ka määruskaebemenetluses ei ole ema Xxxxxxxxxxxi elama asumise

osas selgitusi esitanud. Seega leidis maakohus õigesti, et ema on ise mõjuva põhjuseta astunud

sammu, mis tema ja lapse lähedussuhet suure tõenäosusega kahjustab. Kolleegium nõustub

maakohtuga, et vastava otsuse tegemisel on ema lähtunud eeskätt enda, mitte lapse huvidest

ning ema ei ole läbi mõelnud, mida selline elukohavahetus lapsele kaasa toob.

65. Õige ei ole kaebuse arusaam, et maakohus jättis arvestamata ja hindamata lapse ja ema

hingelise seotuse. Vaidlustatud määruse kohaselt on maakohus veendunud, et lapsel on

hingeline seotus mõlema vanemaga. Nagu eelnevalt märgitud, tuleb kohtul PKS § 137 lõike 3

järgi arvestada ka muid asjaolusid lisaks lapse ja vanema(te) vahelisele hingelisele seotusele.

66. Seoses kaebuse väidetega isapoolse kasvatuse osas märgib kolleegium, et arusaadavalt

võibki vanematel olla erinev nägemus lapse kasvatamisest, kuid see ei tähenda, et üks

kasvatusstiil oleks õige ja teine vale. Praegusel juhul puudub asja materjalide põhjal alus asuda

seisukohale, et isa senine kasvatus oleks mingilgi moel olnud last kahjustav ja seetõttu lapse

huvidega vastuolus.

67. Seoses kaebuse väidetega, mis puudutavad isa vägivaldust, märgib kolleegium järgmist.

Asja materjalidest, sh Politsei- ja Piirivalveameti teatistest (t lk 66–74) nähtuvalt on vanemate

vahel esinenud igasuguseid konflikte ja tülisid, sh on mõlemad süüdistanud teist vägivalla

kasutamises. Samas juhib kolleegium ema tähelepanu, et PKS § 137 lõike 3 järgi ei oma

vanemate omavahelised suhted hooldusõiguse vaidluse lahendamisel olulist tähendust.

Praeguses vaidluses omab tähendust asjaolu, kas vanem on ohustanud lapse heaolu (PKS

§ 134). Asja materjalidest ei nähtu, et kumbki vanematest oleks ohustanud lapse heaolu, sh

olnud lapse suhtes vägivaldne. Samuti puudub asja materjalide põhjal alus asuda seisukohale,

et isa motiiviks lapse hooldusõiguse taotlemisel oleks solvumine lapse ema suhtes, mitte

armastus ja hoolimine lapse vastu. Maakohus leidis, et lapse ja isa vahel on hingeline seotus

ning asjas ei ole tõendamist leidnud, et isa on emotsionaalselt tasakaalutu ega oleks valmis

seadma lapse huve kõrgemale enda omadest.

2-20-11078

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

68. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1), v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud

esindaja kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lõike 3 teine lause). Lapse isa teatas

04.06.2021 kohtule, et ta ei esita menetluskulude nimekirja. Samuti puuduvad hüvitatavad

menetluskulud eestkosteasutustel. Lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud

määrab kohus vastava taotluse esitamisel kindlaks eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt

puuduvad määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/