2-20-4956/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-4956

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

14. juuni 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4956

Tsiviilasi

Agrochema Eesti OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu

nõude

tunnustamiseks

Altmonte

Kaubandus

AS

(pankrotis) pankrotimenetluses

Hagi hind

3500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja Agrochema Eesti OÜ (rg-kood 11139178; asukoht

Turu 7a, 48303 Jõgeva), esindajad vandeadvokaadid V. K., e-

post XXX, ja A. P., e-post XXX

kostja Agrigroup EST OÜ (rg-kood 10399782; asukoht

Lembitu 1e, 50406 Tartu), esindaja S. T., e-post XXX

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Agrochema Eesti OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu nõude tunnustamiseks

Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Tunnustada

Agrochema

Eesti

OÜ

nõuet

Altmonte

Kaubandus

AS

(pankrotis)

pankrotimenetluses summas 928 354,38 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud II

rahuldamisjärgu nõudena.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3. Poolte menetluskulud jätta Agrigroup EST OÜ kanda.

4. Määrata Agrochema Eesti OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 4180,80 eurot.

5. Välja mõista Agrigroup EST OÜ-lt Agrochema Eesti OÜ kasuks menetluskulud 4180,80

eurot.

6. Välja mõista Agrigroup EST OÜ-lt Agrochema Eesti OÜ kasuks viivis menetluskuludelt

4180,80 eurot alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse.

2(8)

Hageja nõue (tl 2-10, 92-96, 156-157)

Agrochema Eesti OÜ (hageja) esitas 31. märtsil 2020 Tartu Maakohtule hagi Agrigroup EST OÜ

(kostja)

vastu

nõude

tunnustamiseks

Altmonte

Kaubandus

AS

(pankrotis,

võlgnik)

pankrotimenetluses.

Hagiavalduse kohaselt on võlgniku Altmonte Kaubandus OÜ (pankrotis, endise nimega Agritrading

Company AS) pankrot välja kuulutatud 28. oktoobri 2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12702.

Pankrotihalduriks on nimetatud O. K. 2. märtsil 2020 toimunud võlausaldajate nõuete kaitsmise

koosolekul jäi hageja nõue täies ulatuses tunnustamata, kuna sellele vaidles vastu kostja.

Hagejal on kostja vastu kaks nõuet kogusummas 928 354,38 eurot. Nõue summas 779 482,24

(655 526,40 põhinõue + viivis 123 995,84) eurot tuleneb hageja ja võlgniku vahel XXX sõlmitud

ostu-müügi lepingust nr XXX, mille alusel hageja ostis võlgnikult 1376 tonni XXX. Samal päeval

allkirjastasid hageja ja võlgnik hoiustamislepingu nr XXX. Hoiustamislepingu kohaselt kohustus

võlgnik hoiustama alates XXX XXX viljalaos XXX keskuse kuivatis XXX külas XXX. XXX tasus

hageja võlgnikule XXX eest 655 526,40 eurot ning pooled vormistasid ka kauba üleandmise akti.

Hagejal tekkis võlgniku esindajatega suheldes ja XXX laos kohapeal kontrollimas käies veendumus,

et talle müüdud ja seejärel hoiustatud XXX tegelikkuses ei eksisteeri. Hageja teatas XXX võlgnikule,

et soovib hoiustamislepingu lõpetada ning alustada XXX väljavedu XXX. Kuna seda ei võimaldatud,

edastas hageja XXX võlgnikule nõudekirja, et viimane tagastaks XXX eest tasutud raha hiljemalt

XXX. Võlgnik nõuet ei täitnud. Hagejal on võlgniku vastu lepingu rikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue. Hagejale müüdud XXX tegelikkuses ilmselt ei eksisteerinud ning võlgnik ei ole

tagastanud hagejale ka alusetult saadud raha.

Nõude summas 148 872,14 (125 516,15 põhinõue + viivis 23 355,99) eurot aluseks on XXX ostu-

müügi leping nr XXX, millega hageja müüs võlgnikule 500 tonni XXX, ning XXX ostu-

müügi leping nr XXX, millega hageja müüs võlgnikule veel 500 tonni XXX. Hageja andis võlgnikule

XXX XXX üle ning väljastas arve XXX eest summas 159 561,71 eurot maksetähtajaga

XXX. Võlgnik tasus XXX arve 34 045,55 euro osas, ülejäänud 125 516,16 eurot on tasumata.

Kohustuste täitmisega viivitamise aja eest on võlgnik kohustatud hagejale tasuma VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätetatud määras viivist kuni pankroti väljakuulutamiseni. Esimeselt nõude summalt

655 526,40 eurot on viivis XXX kuni XXX 123 995,84 eurot (863 päeva × 143,68 eurot). Teiselt

nõude summalt 125 516,16 eurot on viivis XXX kuni XXX 23 355,99 eurot (849 päeva × 27,51

eurot).

Hageja palub tunnustada võlgniku pankrotimenetluses teise järgu nõudena oma nõudeid 928 354,38

eurot, millest XXX ostu- ja hoiulepingust tulenev nõue 779 482,24 eurot (655 526,40 eurot põhinõue

+ 123 995,84 eurot viivis) ning XXX ostu-müügi lepingutest tulenev nõue 148 872,14 eurot

(125 516,15 eurot põhinõue + 23 355,99 eurot viivis). Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks Altmonte Kaubandus ASi XXX pankrotiteate Ametlikes

Teadaannetes, Agrochema Eesti OÜ XXX nõudeavalduse, Agrigroup EST OÜ XXX vastuväite

nõudeavaldusele, XXX ostu-müügi lepingu nr XXX, XXX arve nr XXX, XXX hoiustamislepingu nr

XXX, XXX maksekorralduse arve nr XXX tasumise kohta, XXX kauba vastuvõtu-üleandmise akti nr

XXX, R. D. XXX tunnistajana ülekuulamise protokolli, XXX e-kirja (eestikeelne tõlge tl 159), XXX

nõudekirja, XXX kahju hüvitamise nõude, R. P. XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokolli,

Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) XXX kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, XXX ostu-

müügi lepingu nr XXX, XXX arve nr XXX, XXX üleandmise-vastuvõtmise akti nr XXX, XXX ostu-

müügi lepingu nr XXX, Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) XXX läbiotsimisprotokolli, R. N. XXX

tunnistajana ülekuulamise protokolli, K. K. XXX tunnistajana ülekuulamise protokolli, D. J. XXX

kahtlustatavana ülekuulamise protokolli, XXX e-kirja, M. N. XXX tunnistajana ülekuulamise

protokolli, XXX vaatlusprotokoll (tl 12-67, 105-114, 119-127, 131-133, 137-138).

Kostja vastuväidete kohta märgib hageja, et kuna kostjat ja võlgnikku ühendab kuriteo toime pannud

R. P. isik, on kostja vastuväited otsitud, pahatahtlikud ja kohut eksitavad. Kostja ei saa tugineda VÕS

§-dele 217 lg 1 ja 222 lg 3, sest viidatud sätted käsitlevad olukorda, kus asi antakse üle, kuid see ei

3(8)

vasta koguseliselt, kvaliteedi või liigi osas lepingule. Praegusel juhul ei ole aga asja üle antudki.

Selles osas on algatatud XXX. R. P. oli algusest peale soov müügilepingut mitte täita, kasutades

näilikku hoiustamislepingut aja võitmiseks ja XXX puudumise ilmsiks tuleku edasilükkamiseks.

Põhjus, miks on erinevad numbrid XXX müügi lepingutel ja üleandmisaktil, seisneb selles, et need

on koostatud erinevatel kuupäevadel ning hageja raamatupidamises dokumentide nummerdus

põhineb dokumendi koostamise kuupäeval. Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et XXX üleandmine

toimus mingi teise kohustuse täitmiseks või et poolte vahel oli üldse teisi samasisulisi lepinguid.

Kostja vastuväited (tl 84-86)

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja vastuväidete kohaselt allkirjastati leping tegelikult XXX, seega ei vasta kuupäev XXX

müügilepingul tegelikkusele. XXX kauba üleandmise aktist nähtub, et hageja on allkirjaga kinnitanud

1376 tonni XXX kättesaamist pankrotivõlgnikult. Seega on leping võlgniku poolt täidetud ja VÕS §

222 lg 3 kohaselt on hageja kaotanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks.

Hoiuleping allkirjastati ja järelikult sõlmiti XXX. Hageja ei ole tõendanud, et see ladu, milles tema

esindaja vaatlust teostas ja XXX puudumise tuvastas, kuulus pankrotivõlgnikule või oli just see ladu,

kus pankrotivõlgnik pidanuks XXX hoidma. Hageja on ennatlikult esitanud kahju hüvitamise nõude,

esmalt tulnuks esitada täitmisnõue. Hageja allkirjastas ning esitas XXX pankrotivõlgnikule

väljastusloa hoiulepingu p 3.3 alusel, et anda 1000 tonni XXX üle OOO-le B, kellega hagejal oli

ilmselt müügilepinguline suhe.

Võlgnikul puudub hageja ees ka XXX ostulepingust tulenev võlgnevus. Hageja esitatud üleandmise

aktist nähtub hoopis teise kohustuse täitmine. Nõude aluseks on kaks müügilepingut numbritega

XXX ja XXX. Üleandmise akt on aga sõlmitud lepingu nr XXX täitmiseks. Lisaks tuli kummagi

müügilepingu p 5 järgi tarne teostada ajavahemikul XXX kuni XXX, lisatud akti järgi on aga

tarne toimunud XXX. Võlgnik ei ole hagejalt XXX saanud ja seetõttu puudub ka maksekohustus.

19. veebruari 2021 kohtuistung

Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja rõhutas, et kriminaalmenetluse materjalidest nähtuvalt ei ole

müügi- ega hoiulepingut kunagi täidetud. Võlgnikul ei olnudki sellist kogust XXX võimalik hagejale

müüa, kuna sellises koguses XXX tema raamatupidamisprogrammides ei kajastu. Hageja on esitanud

võlgnikule täitmisnõude XXX. Kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 116 lg 1, lg 2 p 3 ja § 115

lg 1. Hageja on tõendanud raha ülekandmise võlgnikule ning esitanud ka taotluse võlgniku

pearaamatu väljanõudmiseks. Võlgniku pankrotihaldur on aga kinnitanud, et R. P. ei ole vaatamata

korduvatele nõudmistele pankrotihaldurile pearaamatut üle andnud. Seetõttu peaks hoopis kostja

tõendama, et võlgnik on rapsi hagejale üle andnud. Hageja loobus võlgniku pearaamatu

väljanõudmise taotlusest. Hageja selgitas, et kahju hüvitamise nõudes sisaldus ka lepingust

taganemisavaldus.

Kostja hinnangul on rapsi üleandmise kohta antud täitmise kviitungid nii müügilepingus kui ka

üleandmise aktis. Samuti nähtub hageja esitatud dokumentidest, et vaidlusalusel perioodil on lattu

sisse tulnud üle 400 000 tonni XXX, seega oli võlgnikule üleandmiseks piisavalt XXX. Hageja ei ole

lepingust taganenud ja leping kehtib tänaseni, hageja pole täitmisnõuet esitanud.

Kohtu põhjendused

1. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

Hageja nõue on Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses jäänud tunnustamata ja

hageja on hagi nõude tunnustamiseks kohtule esitanud enne pankrotiseaduse muudatuste jõustumist

1. veebruaril 2021. Kohus lähtub käesoleva vaidluse lahendamisel nõude tunnustamise üle vaidluse

tekkimise ja vaidlusega kohtusse pöördumise ajal kehtinud pankrotiseaduse redaktsioonist.

2. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmistes olulistes asjaoludes:

4(8)

- Altmonte Kaubandus AS (pankrotis, endise nimega Agritrading Company AS) pankrot

kuulutati välja XXX määrusega tsiviilasjas nr 2-19-12702 ja pankrotihalduriks nimetati O. K.

(tl 12);

- hageja esitas XXX pankrotihaldurile nõudeavalduse (tl 13-18) oma kahe nõude

tunnustamiseks teise rahuldamisjärgu nõudena summas 928 354,38 eurot (esimene 655

526,40 eurot põhinõue ja 123 995,84 eurot viivis ning teine 125 516,15 eurot põhinõue ja 23

355,99 eurot viivis);

- XXX nõuete kaitsmise koosolekul jäi hageja nõue täies ulatuses tunnustamata, kuna sellele

esitas XXX kirjaliku vastuväite (tl 20) kostja.

3. Hageja on esitanud hagi kohtule pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 alusel nõude tunnustamiseks.

PankrS § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet

tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi

alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik

võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud

võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu

vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse

tunnustamata. PankrS § 107 järgi võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal

alusel ja mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise

koosolekul.

4. Esmalt võtab kohus seisukoha XXX ostu-müügi lepingu nr XXX ja sellega olemuslikult seotud

hoiustamislepingu nr XXX osas. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduses tuginenud samale

asjaolule kui nõudeavalduses, et võlgnik on jätnud täitmata hagejaga sõlmitud XXX müügilepingust

tuleneva XXX üleandmise kohustuse. Kostja peamise vastuväite kohaselt on XXX müügileping

nõuetekohaselt täidetud ning XXX hagejale üle antud.

Oma väidete tõendamiseks on hageja kohtule esitanud XXX kuupäeva kandva, kuid XXX

digiallkirjastatud hageja ja võlgniku vahel sõlmitud ostu-müügi lepingu nr XXX, mille alusel hageja

ostis võlgnikult 1376 tonni XXX (tl 22-23). Tegemist on müügilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) §

208 mõistes. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu. Võlgnik on esitanud hagejale müüdud XXX kohta arve (tl 24) ning hageja on selle tasunud (tl

30). Seega on hageja ostjana oma kohustuse - tasuda XXX eest müügilepingus kokkulepitud ostuhind

- täitnud.

Pooled vaidlevad selle üle, kas võlgnik täitis omapoolse kohustuse müüjana ja andis kostjale üle

lepingus märgitud XXX. Üldise tõendamiskoormise reegli kohaselt (tsiviilkohtumenetluse seadustik

(TsMS) § 230 lg 1) peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja

vastuväited. Kostja hinnangul nähtub XXX aktist kauba üleandmise kohta (tl 31-33), et hageja on

allkirjaga kinnitanud 1376 tonni XXX kättesaamist pankrotivõlgnikult. Nii kauba üleandmise akt kui

ka müügilepingu p-st 5.1 nähtuv kinnitus, mille kohaselt on XXX üle antud XXX laos XXX vallas,

on käsitatavad täitmise kviitungitena VÕS § 95 lg 1 mõttes. Kviitungi andmisel eeldatakse üldjuhul,

et kohustus on täidetud, kuid vastaspoolel on kohtumenetluses võimalus selline eeldus ümber lükata.

5. Kehtiva kohtupraktika kohaselt võib laenaja laenu mittesaamist tõendada asjaoluga, et laenuandjal

ei olnud laenamiseks raha, sest kui laenuks antavat raha ei olnud, ei olnud võimalik ka selle

üleandmine laenajale (vt Riigikohtu 23. jaanuari 2006 otsus nr 3-2-1-147-05 p 13). Kohtu hinnangul

saab sama tõendamiskoormise täitmise võimalust laiendada ka teistele asendatavate asjadega

(tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 51 lg 1) tehtavatele tehingutele, sh XXX müügilepingule.

Praegusel juhul ongi hageja soovinud tõendada, et võlgnikul ei olnud müügilepingu täitmiseks

vajalikus koguses XXX, mistõttu ei saanud võlgnik XXX hagejale üle anda.

XXX ostu-müügi lepingu nr XXX p-st 5.1 nähtub, et XXX tulnuks üle anda XXX laos XXX vallas

XXX ning hoiustamislepingu nr XXX p-st 1.3, et XXX hoiustatakse viljalaos aadressil XXX

keskuse kuivati, XXX küla, XXX (tl 25-29). R. D. XXX raames tunnistajana ülekuulamise

5(8)

protokollist nähtub, et ta käis XXX XXX keskuses laoplatsil. Samal kinnistul oli ka võlgniku

logodega väikebuss. R. D. tuvastas vaatluse teel, et XXX laos ei olnud XXX. Sama kinnitas

tunnistajale ka kohapeal olnud töötaja (tl 34-37). M. N. XXX raames tunnistajana ülekuulamise

protokollist (tl 132-133) nähtub, et M. N. töötas XXX külas Agriservice AS-s, tema töökoht asus

XXX keskuses kuivati garaažis. Aadressil XXX keskuse kuivati, XXX küla, XXX ei ole M. N.

ütlustest nähtuvalt alates XXX olnud või hoitud XXX. M. N. kinnitas (XXX), et on nimetatud

aadressil tegutsenud üle kolme aasta ning selle aja jooksul ei ole seal XXX hoitud. Eelneva põhjal

loeb kohus tuvastatuks, et XXX laos ei olnud võlgnikul sellises koguses XXX, et tal oleks olnud

võimalik hagejaga sõlmitud XXX müügilepingut kohaselt täita.

Kostja ei ole täpsustanud ega tõendanud, et vaidlusalust XXX oleks piisavas koguses hoitud mõnes

teises laos ning võlgnikul piisavas koguses XXX olemasolu mõnes teises laos ei nähtu ka asjas

esitatud muudest tõenditest. Kohtule on esitatud XXX vaatlusprotokoll (tl 137-138), mille osas II on

toodud võlgniku (sel ajal ärinimega Agritrading Company AS) raamatupidamisprogrammi

väljatrükkide vaatlemine. Raamatupidamisprogrammi väljatrükil „Artikli ajalugu. Ainult laoartiklid

XXX“ nähtub, et mais XXX on lattu sisse tulnud ning ka sealt välja läinud kokku 400,723 tonni

XXX ning XXX seisuga laos XXX ei olnud. Kostja esindaja 19. veebruari 2021 istungil

antud selgituste kohaselt tähendab tabelist nähtuv kogus „400,723“ mitte nelisada tonni ja seitsesada

kakskümmend kolm kilogrammi, vaid nelisada tuhat seitsesada kakskümmend kolm tonni. Kohus

sellise käsitlusega ei nõustu. Kostja ei ole oma seisukohta tõendanud ega põhjendanud. Üldiselt on

teada, et Eestis kasutatakse enamasti koma täisarvule järgnevate komakohtade eristamiseks.

Suuremate arvude rühmitamiseks kasutatakse enamasti tühikut, mitte koma. Selliselt on vormistatud

ka

vaatlusprotokollis

vaadeldud

tabelid.

Uurimistoimingut

läbi

viinud

uurija

on

raamatupidamisprogrammi väljatrükke vaadeldes jõudnud laoarvestuse põhjal järeldusele, et

võlgnikul ei olnud võimalik müüa hagejale 1376 tonni XXX. Kostja ei ole suutnud vaatlusprotokollis

tuvastatut ümber lükata ega ole esitanud kohtule tõendeid ega põhjendusi, et võlgnikul olnuks

tegelikkuses olemas taoliselt suures koguses nagu nelisada tuhat seitsesada kakskümmend kolm tonni

XXX. Samuti ei ole kostja suutnud kohtule tõendada ega põhjendada, millises laos või millistes

ladudes võlgnik nii suurt kogust XXX hoidnuks. Raamatupidamisprogrammi väljatrükist tabelist 4

nähtub, et kogu lattu sisse tulnud XXX on ka laost välja läinud.

Võlgnikul piisava koguse XXX puudumist ja selle hagejale üleandmata jätmist kinnitab hageja ja

võlgniku kirjavahetus. Võlgnikule on XXX kätte toimetatud hageja nõudekiri, milles viimane

avaldab soovi alustada XXX väljaveoga XXX (tl 39-40). Võlgnik kirjale reageerinud ei ole ehkki

võinuks XXX üleandmise korral hagejale meelde tuletada, millal ja kus sai XXX üle antud. Ka

tunnistaja R. D. ütlustest nähtub, et kui ta käis võlgnikult uurimas XXX asukohta, ei saanud ta XXX

R. P. selget vastust XXX olemasolu või asukoha kohta (tl 35). Kui XXX oleks üle antud hagejale või

hageja korraldusel kolmandale isikule, oleks R. P. sellest ilmselt tunnistajat teavitanud või asjasse

puutuvat hiljem selgitanud.

Eeltoodu põhjal loeb kohus XXX raames kogutud tunnistajate M. N. ja R. D. ütlustega ja

raamatupidamisprogrammi vaatlusprotokolliga ning hageja ja võlgniku kirjavahetusega tõendatuks,

et võlgnikul ei olnud XXX laos nii suures koguses XXX, et hagejale 1376 tonni üle anda. Seega jättis

võlgnik täitmata oma müügilepingust tuleneva kohustuse hagejale XXX üleandmiseks ning on

sellega XXX ostu-müügi lepingut nr XXX rikkunud.

6. Hageja on müügilepingu rikkumisele tuginedes esitanud algselt kahju hüvitamise nõude.

Kohtuistungil hageja esindaja selgitas, et kahju hüvitamise nõue sisaldab endas ka lepingust

taganemist. Ehkki hageja esitas algselt kahju hüvitamise nõude, on ta menetluse kestel oma nõude

ümber kvalifitseerinud lepingust taganemise alusel esitatud nõudeks. Sellist õigusliku aluse

täpsustamist ei peeta TsMS § 376 lg 4 p 1 järgi hagi muutmiseks. Seega kontrollib kohus järgnevalt,

kas hageja on kehtivalt taganenud enda ja pankrotivõlgniku vahel sõlmitud XXX müügi lepingust.

7. Lepingust taganemiseks on VÕS § 188 lg 1 kohaselt vajalik teisele poolele taganemisavalduse

tegemine. Kahju hüvitamise nõudest nähtub hageja selge soov mitte olla enam õiguslikult seotud

võlgnikuga sõlmitud XXX müügi lepinguga ning saada tagasi lepingu alusel tasutud raha. Riigikohus

on leidnud, et lepingust konkludentse taganemisena saab käsitada ka põhikohustuse täitmise asemel

6(8)

kahju hüvitamise nõude esitamist (vt Riigikohtu 21. mai 2008 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-08 p 16 ja

otsus nr 3-2-1-42-12 p 10 II lõik). Eelnevat arvestades on hageja XXX kahju hüvitamise nõue (tl 41-

43) käsitatav ka lepingust taganemisavaldusena. Kuna eelviidatud Riigikohtu praktikast tulenevalt

võib kahjuhüvitamise nõudes sisalduda ka avaldus lepingust taganemiseks, ei ole tähtsust sellel, et

hageja esitas oma nõude pankrotimenetluses kahju hüvitamise nõudena.

VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 5 kohaselt on

olulise lepingurikkumisega tegemist juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist

kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab,

et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et hageja on

andnud võlgnikule VÕS § 116 lg 2 p-s 5 ettenähtud täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks.

Võlgnikule XXX kätte toimetatud kiri (tl 39, 40), milles hageja avaldab soovi lepingud lõpetada ja

alustada XXX rapsi väljaveoga, on käsitletav kohustuse täitmise nõudmisena. Arvestades, et võlgnik

jättis hagejale mulje, et tal on XXX laos olemas, on hageja võlgnikule määranud täitmiseks mõistliku

pikkusega tähtaja VÕS § 114 lg 1 mõttes.

Seega on hageja Agrochema Eesti OÜ kehtivalt taganenud võlgnikuga sõlmitud XXX ostu-müügi

lepingust nr XXX.

8. Kui leping on taganemise tõttu lõppenud (VÕS § 186 p 5), kohalduvad asjas lepingu tagasitäitmist

reguleerivad sätted (VÕS § 189 jj).

Lepingust taganemisega muutub lepingu täitmise võlasuhe VÕS § 189 lg 1 alusel lepingu

tagasitäitmise võlasuhteks. VÕS § 189 lg 1 sätestab, et lepingust taganemise korral võib kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu

väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled

täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb

tasuda intressi raha saamisest alates.

Kuna hageja on kehtivalt lepingust taganenud, on tal VÕS § 189 lg 1 alusel võlgniku vastu nõue

lepingu nr XXX alusel üleantud ostuhinna 655 526,40 eurot tagastamiseks. Hageja ei ole esitanud

intressinõuet, seega ei tule tagastatavalt rahalt tasuda intressi. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et

hageja ei saanud võlgnikult XXX, ei ole võlgnikul hageja suhtes XXX üleandmise nõuet.

9. Koos põhinõudega on hageja esitanud ka viivisenõude. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on

ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole

kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või

taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast,

mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu

kiirmenetluse avalduse. Kui tasu maksmise aeg ei ole kindlaks määratud vastastikuse lepingu puhul,

arvestatakse tasult viivist alates käesoleva seaduse § 821 lõikes 1 sätestatud ajast.

Hageja määras XXX kahju hüvitamise nõudes/taganemisavalduses võlgnikule rahasumma

tagastamise tähtpäevaks XXX. Võlgnik tähtaegselt rahasummat ei tagastanud. Seega on hagejal

võlgniku vastu viivisenõue VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (viidatud perioodil 8% aastas) XXX

kuni pankroti väljakuulutamiseni XXX summas 123 995,84 eurot.

10. Hageja on taotlenud põhivõlgnevuse osas nõude tunnustamist 655 526,40 eurot ja

viivisevõlgnevuse osas 123 995,84 eurot, kokku 779 482,24 eurot. Kohus märgib, et hageja

arvestuses on arvutusviga 655 526,40 + 123 995,84 = 779 522,24 eurot, mis on hageja taotletust 40

euro võrra rohkem. Kuna aga kohus on otsust tehes seotud haginõude piiridega ning PankrS § 107

järgi võib võlausaldaja taotleda nõude tunnustamist kohtus mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul,

mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul, rahuldab kohus hagi hageja poolt

taotletud ulatuses.

7(8)

11. Kuivõrd müügilepingut ei ole kohaselt täidetud, lepingu esemeks olevat XXX ei ole tegelikkuses

hagejale üle antud ning hageja ei ole saanud XXX omanikuks, ei oma õiguslikku tähendust hiljem

sama XXX hoiustamiseks sõlmitud hoiustamisleping nr XXX (tl 25-29). Tegemist on sisutu

tehinguga, millega õiguslikke tagajärgi pooltele ei kaasnenud. Hageja esindaja on kohtuistungil

korduvalt kinnitanud, et esitab nõude müügilepingu, mitte hoiulepingu alusel ja et hageja nõude

aluseks on müügilepingu rikkumine (tl 152).

Kuna kohus on tuvastanud, et võlgnikul ei olnud tegelikult 1376 tonni XXX, mida hagejale

müügilepingu järgi üle anda, ei ole asjas tähtsust ka XXX väljastusloal (tl 89). XXX puudumise tõttu

ei olnud võlgnikul võimalik XXX laadida OOO B autodele ning seeläbi oma kohustust hageja ees

täita.

Kuna võlgnik hagejale müügilepingu täitmisena XXX üle ei andnud, ei ole käesolevas vaidluses

asjakohane kostja õiguslik käsitlus XXX lepingutingimustele mittevastavusest.

12. Järgnevalt võtab kohus seisukoha XXX XXX ostu-müügi lepingust nr XXX ja XXX ostu-

müügi lepingust nr XXX tulenevate nõuete osas. Nagu pankrotimenetluses esitatud nõudeavalduseski

leiab hageja, et võlgnik on jätnud täitmata XXX müügilepingust tuleneva raha maksmise kohustuse.

Lepingutest tulenevalt on võlgniku võlgnevus osaliselt tasumata arve eest 125 516,15 eurot

põhinõudes ja 23 355,99 eurot viivisenõudes. Hageja on tõenditena esitanud müügilepingud (tl 59-60,

64-65), arve (tl 61) ja XXX üleandmise-vastuvõtmise akti (tl 62-63). Kõik eelnimetatud dokumendid

on mõlema lepingupoole poolt digiallkirjastatud. Kostja hinnangul tegelikult võlgnevus puudub.

Kohus leiab, et hageja esitatud tõenditega on hageja poolt 970 t 570 g XXX hinnaga 137 eurot/tonn

üleandmine ja võlgniku poolt vastuvõtmine tõendatud. Hageja selgitused arve numbri ja lepingu

numbri erinemise kohta on eluliselt usutavad. Ka teistest menetluses esitatud tõenditest nähtub, et

hageja raamatupidamises on dokumente nummerdatud lähtuvalt dokumendi koostamise kuupäevast.

Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud samal perioodil sõlmitud mõni muu leping ning

et tasumine summas 34 045,55 eurot toimus mõne muu lepingulise kohustuse katteks.

Eeltoodu alusel leiab kohus, et hagejal on võlgniku vastu XXX ostu-müügi lepingutest nr XXX ja nr

XXX tulenev nõue 125 516,15 eurot. Arve nr XXX summa oli 159 561,71 eurot, millest võlgnik on

tasutud 34 045,55 eurot.

VÕS § 113 lg 1 alusel on põhjendatud ka hageja viivisenõue. Arve järgi oli XXX ostuhinna tasumise

tähtpäev XXX. Seadusjärgses määras viivisenõude suuruseks XXX kuni XXX on

23 355,99 eurot. Hageja põhinõue ja viivisenõue on kokku 148 872,14 eurot.

13. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus Agrochema Eesti OÜ hagi Agrigroup EST OÜ vastu

nõude tunnustamiseks Altmonte Kaubandus AS (pankrotis) pankrotimenetluses.

Hageja XXX XXX ostu-müügi lepingust tulenev nõue on 779 482,24 eurot ning XXX ja XXX odra

müügilepingutest 148 872,14 eurot, kokku 928 354,38 eurot. Hageja nõue ei ole pandiga tagatud,

mistõttu kuulub tema nõue PankrS § 153 lg 1 p 2 järgi rahuldamisele II järgu nõudena ehk muu

tähtaegselt esitatud tunnustatud nõudena.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et

menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab

kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus

rahuldas hageja hagiavalduse, tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv) ja kohtuvälised

kulud (lepingulise esindaja kulud).

8(8)

15.1. Menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 350 eurot ja

lepingulise esindaja kulud 3880,80 eurot (32,34 tundi × 120 eurot) (käibemaksuta), kokku 4230,80

eurot.

15.2. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest. TsMS § 132 lg 4 p 9 järgi loetakse hagihinna

tähenduses mittevaraliseks ka pankrotimenetluse nõude tunnustamise nõue, mille puhul loetakse, et

hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 4 järgi tasutakse TsMS § 132 lõikes 4

sätestatud mittevaralise nõudega hagiavalduse esitamisel riigilõivu 300 eurot. Seega on hageja

tasunud riigilõivu 50 eurot enam seaduses sätestatust. Hagejal on õigus TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4

alusel taotleda kohtult enamtasutud riigilõivu tagastamist, näidates arvelduskonto numbri ja isiku,

kellele riigilõivu tagastamist taotletakse.

15.3. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud

peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi. Seejuures on menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Kohus on

seisukohal, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust

eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh

menetlustoimingute hulgale. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu (müügilepingute rikkumine),

hageja nõude olemust (lepingu tagasitäitmise nõue ja kohustuse täitmise nõue), tsiviilasja keerukust

ja mahtu (nõude tunnustamine pankrotimenetluses), esindaja tunnitasu hinda ning hageja

menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja kohtuistungil esitatut, leiab, et hageja

õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 mõttes täies ulatuses,

so summas 3880,80 eurot (32,34 tundi × 120 eurot) (käibemaksuta). Ka kostja ei ole hageja

menetluskulude suuruse osas vastuväiteid esitanud.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 4180,80 eurot, mis

tuleb kohtuotsuses määratud menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.

16. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt välja viivise menetluskuludelt

4180,80 eurot käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik