3-19-2445/17 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-19-2445

Otsuse kuupäev

14.06.2021

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

P.R kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2019. a käskkirja

nr 1.3-3/75d tühistamiseks, kaebaja teenistusse ennistamiseks,

kaebaja

teenistuslehelt

distsiplinaarkaristuse

kande

kustutamiseks ning teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

välja mõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – P.R, volitatud esindaja Riho Sillar

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja

Tiina Prunn

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada P.R kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 29.11.2019. a käskkiri nr 1.3-3/75d.

3. Ennistada P.R Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse.

4. Kohustada Politsei- ja Piirivalveametit kustutama P.R teenistuslehelt kanne Politsei-

ja Piirivalveameti 29.11.2019. a käskkirjaga nr 1.3-3/75d määratud distsiplinaarkaristuse

kohta.

5. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt P.R kasuks välja teenistusest sunnitult puudutud

aja eest tasu 4200 eurot.

6. Teenistusse ennistamise ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest välja mõistetud

tasu väljamaksmisele pooles ulatuses (2100 eurot) kohaldub samas haldusasjas tehtud

Tartu Halduskohtu 14.06.2021. a määrus (kohtuotsuse osaliselt viivitamata täidetavaks

tunnistamine). Ülejäänud pool välja mõistetud tasust (s.o 2100 eurot) tuleb Politsei- ja

Piirivalveametil maksta P.Rle kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul.

7. Mõista Politsei- ja Piirivalveametilt P.R kasuks välja menetluskulude katteks

2800 eurot.

8. Asendada otsuse avaldamisel P.R nimi initsiaalidega.

3-19-2445

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

14.07.2021

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida.

Vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) algatas 21.01.2019. a käskkirjaga nr 1.3-3/3d (digitoimiku

lehed (dtl) 101–102) Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupp III

avariipolitseiniku

P.R

suhtes

distsiplinaarmenetluse.

Käskkirja

kohaselt

on

PPA

sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituses läbi viidud teenistusliku kontrolli tulemusel alust

kahtlustada, et P.R tegi ajavahemikul 01.01.–30.04.2018 personaalse kasutajanime ja parooliga

operatiivjuhtimise infosüsteemis (OPIS) 32 ja politseiandmekogu Polis menetluse

infosüsteemis (MIS) 3 juhtumi kohta päringuid, mis ei ole seotud tema teenistuskohustuste

täitmisega.

2. PPA sisekontrolliametnik koostas 29.03.2019 distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte (dtl 34–

50), milles leidis, et P.R on toime pannud politsei ja piirivalve seaduse (PPVS) § 86 p-des 1 ja

3 kvalifitseeritud distsiplinaarsüüteod – teenistuskohustuste süülise täitmata jätmise ja vääritu

teo. Menetleja tegi ettepaneku määrata P.Rle distsiplinaarkaristuseks ametipalga vähendamise

PPVS § 88 p-s 3 sätestatud maksimaalses määras, s.o ametipalga vähendamise 30% kuueks

kuuks.

3. PPA peadirektor määras 29.11.2019. a käskkirjaga nr 1.3-3/75d (dtl 27–32) P.Rle PPVS

§ 86 p-des 1 ja 3 kvalifitseeritud süütegude toimepanemise eest distsiplinaarkaristuseks

teenistusest vabastamise alates 30.11.2019. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult

järgmised.

1) P.R rikkus ajavahemikus 01.01.–30.04.2018 OPIS-e ja MIS-i väärkasutuse puhul

PPA peadirektori 09.10.2017. a käskkirjaga nr 135 kinnitatud „PPA arvutitöökoha, telefonide

ja infosüsteemide kasutamise korra“ punkte 1.2 (PPA infosüsteemide kasutamine on ette nähtud

tööülesannete ja muude õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks), 3.2.1 (kasutajal on õigus

kasutada infosüsteeme vastavalt oma tööalasele vajadusele) ja 3.3.1 (kasutaja on kohustatud

kasutama infosüsteeme nõuetekohaselt). P.Rl puudus kõnealuste päringute tegemiseks

teenistuskohustuste täitmisest tulenev teadmisvajadus ja seetõttu õiguslik alus. Päringud olid

ajendatud isiklikust huvist. Teenistuskohustuse süüline täitmata jätmine seisneb selles, et P.R

ei järginud asutuses kehtivat sisemist normi seoses infosüsteemide kasutamisega. Vääritu tegu

ehk ebaeetiline käitumine seisneb selles, et P.R kasutas oma ametiseisundit ajavahemikus

01.01.–30.04.2018 korduvalt isiklikes huvides, käitudes sellise tegevuse kaudu ebaeetiliselt.

Tööülesannete täitmiseks antud infosüsteemide ligipääsuõiguse kasutamine tööga mitte seotud

päringute tegemiseks oli päringute tegemise ajal kehtinud PPA peadirektori 15.02.2015. a

käskkirjaga nr 73 kinnitatud „PPA töökorra“ p 71.5 järgi vääritu tegu, kuna ametnik on oma

ametiseisundit kasutanud isiklikes huvides.

2) P.R on pannud distsiplinaarsüüteod toime tahtlikult. Kogenud ja üle 6-aastase

organisatsioonis töötamise staažiga P.Rle pidi olema arusaadav, et PPA infosüsteemide

kasutamine väljaspool teenistuskohustusi või uudishimust ei ole lubatav. Ametnikult oodatava

3-19-2445

minimaalse

hoolsuskohustuse

ja

tähelepanu

rakendamisel

oli

P.Rl

võimalik

distsiplinaarsüütegude toimepanemist vältida. Tegemist on olulise distsiplinaarrikkumisega nii

avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 75 lg 6 p 1 (rikkumine on toime pandud tahtlikult) kui ka

päringute tegemise ja juhtumite vaatamise ajal kehtinud PPA töökorra p 67.7 mõistes

(ametiseisundi kasutamine isiklikes huvides).

3) P.Rle on põhjendatud määrata rangeim distsiplinaarkaristus. Arvestades rikkumise

olemust, olulisust ja päringute tegemise korduvust ja mahtu, samuti asjaolusid, et juhtumite

vaatamisega on P.R lubamatult rikkunud juhtumitega seotud isikute põhiseaduslikku õigust

ning puuduvad rikkumist soodustanud asjaolud, ei ole proportsionaalne rakendada menetleja

ettepanekut määrata P.Rle rahaline karistus. Ka patrullitöö teenuse juht on kinnitanud, et P.R

tegevus ei olnud korrektne ning ta pidi avariipolitseinikuna teenistuskohustusi täites

infosüsteemidest päringuid tegema ainult selles rollis ja ulatuses, mis olid talle tööülesannete

täitmiseks vajalikud ja mille osas oli tal teadmisvajadus. Päringute seost teenistusülesannetega

menetluses ei tuvastatud. Distsiplinaarkaristuse määramisel tuleb positiivsete asjaoludena

arvestada vahetu juhi koostatud iseloomustust (P.Ra on iseloomustatud väga positiivselt) ja

kehtiva distsiplinaarkaristuse puudumist. Samas ei kaalu see üle P.R korduvat, ulatuslikku ja

põhjendamatut, isiklikust huvist ajendatud infosüsteemide väärkasutust, millega ta on sekkunud

ka kolmandate isikute põhiõigusesse. PPA ei saa jätkata koostööd tahtlikult, korduvalt ja suures

ulatuses infosüsteemide väärkasutamisega usaldussuhet rikkunud ametnikuga.

4) ATS §-s 77 sätestatud distsiplinaarkaristuse määramise kuuekuuline tähtaeg on kulgenud

alates 09.10.2018, kuid oli ATS § 83 p 2 alusel (P.R puhkuse ajal) peatunud kokku 234 päeva.

Sellest tulenevalt on distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg 30.11.2019.

4. P.R esitas 30.12.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA 29.11.2019. a käskkirja nr 1.3-

3/75d tühistamiseks, kaebaja PPA teenistusse ennistamiseks, PPA kohustamiseks kustutama

kaebaja teenistuslehelt distsiplinaarkaristuse kanne, PPA-lt teenistusest sunnitult puudutud aja

eest tasu välja mõistmiseks ning PPA kohustamiseks arvutama tasu välja ja maksma see

kaebajale välja. Kaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

1) Distsiplinaarkaristus ei ole määratud ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul, s.o

hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, mil distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele kaebaja

teenistusalaselt allus. Kaebaja vahetud juhid olid välijuht Silver Pälsing ja patrullitalituse juht

Aleksandr Urb. S. Pälsing sai väidetavast distsiplinaarsüüteo toimepanemisest teada PPA

sisekontrollibüroost 03.10.2018 kaebajale edastatud e-kirjast, mille kaebaja edastas

S. Pälsingule 04.10.2018. E-kiri sisaldas muu hulgas kaebajale etteheidetavate päringute

tulemuste sisu. S. Pälsing avas kaebaja edastatud e-kirja ja tutvus sellega 05.10.2018 öösel ning

edastas sisekontrollibüroo e-kirja samal päeval patrullitalituse juht A. Urbile. Seega hakkas

ATS § 77 lg-s 1 sätestatud õigust lõpetav kuuekuuline tähtaeg distsiplinaarkaristuse

määramiseks kulgema alates 05.10.2018, tähtaja kulgemine on peatunud 24 päevaks (kaebaja

puhkuse ajaks) ajavahemikes 10.–23.11.2018 (s.o 14 kalendripäeva) ja 30.03.–08.04.2019 (s.o

10 kalendripäeva) ning kuuekuuline tähtaeg on seega möödunud 29.04.2019.

2) Ka juhul, kui kohus peaks leidma, et vaidlustatud käskkiri on tehtud ATS § 77 lg-s 1

sätestatud tähtaja jooksul, on käskkiri formaalselt ja materiaalselt õigusvastane. Vastustaja ei

ole distsiplinaarmenetluses tõendanud ega piisavalt põhjendanud, et kaebaja tegi talle

etteheidetavaid päringuid lähtuvalt isiklikest huvidest. Väidetavate rikkumiste toimepanemise

ajal tekkis avariipolitseinikel, sh kaebajal seoses Apollo tarkvara kasutuselevõtuga võimalus

näha väljakutsete sisu üleriigiliselt online-režiimis, mis oli vajalik patrullkoosseisu

koolitamiseks ja välitöö teostamise praktika ühtlustamiseks. Teave Ida prefektuuri

territooriumil toimuvate juhtumite kohta on kogu välitöökoosseisule piiramatult kättesaadav ka

3-19-2445

ühiseetri kasutamise tõttu. Distsiplinaarmenetluses tuvastati, et kaebaja ei ole päringutega

hangitud teavet kolmandatele isikutele edastanud või seda muul viisil kasutanud, nt uurinud

isikute ja objektide seoseid vms. Seega ei ole kaebaja teenistuskohustusi rikkunud

(PPVS § 86 p 1). Lisaks on osad vaidlusalustest päringutest tehtud eesmärgiga saada teavet

kahtlustatavate avastamiseks ja tööalase informatsiooni jagamiseks, mis on kooskõlas kaebaja

ametijuhendist tulenevate kohustustega. Täidetud ei ole ka PPVS § 86 p-s 3 sätestatud vääritu

teo objektiivsed eeldused, sest väidetavad rikkumised ei ole põhjustanud olulisi tagajärgi

kaebaja või vastustaja mainele.

3) Isegi kui on täidetud distsiplinaarsüüteo objektiivne koosseis, ei ole kaebaja pannud tegu

toime süüliselt või alternatiivselt ei ole seda pannud toime tahtlusega. Arvestades, et kaebajal

oli võimalus ilma mistahes sanktsioonide rakendamise ohuta hankida sama või isegi detailsemat

teavet kolmel erineval viisil (vastustaja veebileht, ühiseeter ja Apollo tarkvara), ei teadnud

kaebaja ega pidanudki teadma, et päringute tegemine on keelatud tegu ehk teenistuskohustuse

rikkumine, millele võib järgneda distsiplinaarkaristus. Alternatiivselt, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et distsiplinaarsüüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis on täidetud, saab selline

eksimus (s.o teadmatus, et päringute tegemist tuleb lugeda teenistuskohustuse rikkumiseks) olla

asjakohaseks kaalutluseks asutuse juhile rikkuja karistamise otsustamisel ja karistuse valikul.

Vastustaja ei ole seda asjaolu distsiplinaarkaristuse liigi ja määra üle otsustamisel kaalunud.

4) Käskkirjast ei nähtu, et distsiplinaarkaristuse määramisel oleks sisuliselt arvestatud otsuse

tegemisel olulisi asjaolusid (nt kaebaja isik ja tema käitumist iseloomustav informatsioon).

Ebaselge on ka see, miks vastustaja ei arvestanud distsiplinaarmenetluse läbiviija ettepanekuga

määrata kaebajale rahaline distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse liigi ja määra üle

otsustamisel tugineb vastustaja patrullitöö teenuse juhi arvamusele, kuid seda arvamust ei ole

distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes käsitletud ega kaebajale tutvustatud. Seega on rikutud

kaebaja ärakuulamise kohustust. Teenistusest vabastamine ei ole vajalik ja mõõdukas meede

ning on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Samuti on vastustaja läinud kaebaja

teenistusest vabastamisega vastuollu ne bis in idem põhimõttega, sest enne kaebaja teenistusest

vabastamist jäeti tema teenistusaste distsiplinaarmenetluse tõttu ülendamata.

5. PPA palus 19.02.2020. a vastuses kaebusele jätta kaebus järgmistel põhjustel tervikuna

rahuldamata.

1) Kaebaja

väärkasutas

temale

PPA

poolt

teenistuskohustuste

täitmiseks

antud

juurdepääsuõigust OPIS-s ja MIS-s, millega eksis politsei infosüsteemi kasutamise nõuete

vastu.

2) ATS § 77 lg 1 alusel distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil

vahetu juht sai teadlikuks distsiplinaarsüüteo tunnustega teo toimepanemisest ehk tuvastatud

peavad olema teenistuskohustuse süülisele rikkumisele viitavad asjaolud. Pelgalt faktilise teo

toimepanemisele viitamine ei ole piisav. Sisekontrollibürool ei olnud 03.10.2018 veendumust,

et kaebaja on teinud infosüsteemis lubamatuid päringuid, vaid kontrollis kaebaja tegevust,

küsides temalt põhjendusi päringu sooritamiseks. Kaebajale 03.10.2018 edastatud e-kirjas on

selgelt väljendatud, et tegemist on teenistusliku kontrolliga. Pärast kaebajalt selgituste saamist

kontrollis sisekontrollibüroo küsitud päringute seost kaebaja teenistusülesannetega. Seejärel sai

teha järelduse, et kaebaja on rikkunud PPA-s infosüsteemis päringute teostamiseks kehtestatud

nõudeid. Selle tulemusena algatati distsiplinaarmenetlus peadirektori 21.01.2019. a käskkirjaga

nr 1.3-3/3d ning esitati konkreetne kahtlustus distsiplinaarsüüteo toimepanemises.

ATS § 77 lg-s 1 määratud tähtaega tuleb lugeda kulgema hakanuks alates sellest hetkest, kui

viimati nimetatud käskkiri edastati teadmiseks kaebaja vahetule juhile. Vastustaja möönab, et

distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas märgitud distsiplinaarmenetluse kulgema

3-19-2445

hakkamise kuupäev 09.10.2018 on eksitav, kuna seda hakati lugema kaebaja selgituse

saabumise hetkest, mitte distsiplinaarmenetluse algatamisest. Samas, kui lugeda kuupäeva

09.10.2018 distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja alguseks, on distsiplinaarkaristus määratud

tähtaegselt.

3) Vaidlustatavas käskkirjas ja distsiplinaarmenetluse kokkuvõttes on piisavalt sisustatud ja

põhjendatud kaebajale etteheidetavaid rikkumisi ning selgitatud, mil moel kaebaja PPA-s

kehtiva korra vastu eksis. Ametnikule antud juurdepääsuõigus infosüsteemile ei anna

automaatselt õigust infosüsteemis olevaid andmeid vaadata ja pärida, vaid piirduda tuleb

teadmisvajadusega konkreetse ülesande täitmisel. Kaebajal puudus teadmisvajadus

infosüsteemis päringute teostamiseks, mille käigus sai ta teadlikuks ka infosüsteemis juhtumi

juures kuvatud isikuandmetest (nimi, elukoha andmed), millega rikkus põhiseaduse §-s 26

sätestatud põhiõigust eraelu puutumatusele. Kaebuses esitatud väited Apollo tarkvara

kasutuselevõtu osas ei ole asjakohased, kuna kaebaja teostas lubamatuid päringuid

infosüsteemides OPIS ja MIS. Kogenud ja staažika politseiametnikuna pidi kaebajale olema

arusaadav, et ükskõik millise PPA infosüsteemi kasutamine väljaspool teenistuskohustusi ei ole

lubatav. PPA on korduvalt ametnikke teavitanud infosüsteemide kasutamisest. Tegu on toime

pandud tahtlikult, kuna kõnealust tegu ei saa toime panna kogemata ja tahtmatult.

4) Karistusotsuse tegemisel on arvestatud kaebaja pikka staaži, iseloomustust, kehtiva

distsiplinaarkaristuse puudumist, kuid seejuures ka väärkasutuse korduvust, lubamatut suurt

hulka ning päringute olemust.

6. Kaebaja taotles kohtult vaheotsuse tegemist ATS § 77 lg-s 1 sätestatud

distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja möödumise või möödumata jäämise osas.

7. Tartu Halduskohus jättis 07.04.2021. a määrusega kaebaja taotluse vaheotsuse tegemiseks

rahuldamata, tegi pooltele ettepaneku vaidluse lahendamiseks kompromissiga, määras

kompromissi mittesaavutamise korral asja lahendamiseks kirjalikus menetluses ja teavitas pooli

otsuse tegemise ajast. Pooled ei saavutanud asjas kompromissi.

8. Kaebaja märkis 28.04.2021. a seisukohas, et soovib jätkuvalt teenistusse ennistamist, tal on

politseialane rakenduslik kõrgharidus ning ta ei plaani kohe pärast teenistusse ennistamist

lahkuda teenistusest omal soovil. Kaebaja selgitas, et töötab praegusel ajal kiirabitehnikuna

ning on teeninud alates 30.11.2019 kuni kohtule vastuse esitamise ajani töötasu SA-lt Narva

Haigla. Teisi sissetulekuid kaebajal ei ole. Tema mai, juuni, septembri, novembri ja detsembri

2020 ning jaanuari ja märtsi 2021 töötasu märkimisväärne suurus on tingitud ületunnitööst

COVID-19 pandeemia ajal ning kokkupuutest COVID-19 haigust põdevate inimestega ja

sellega kaasnevatest riskidest. Kaebaja ei teeninud alates 30.11.2019 tulu ettevõtlusest. Samuti

ei saanud kaebaja alates 30.11.2019 sotsiaaltoetusi, mis oleksid tingitud vaidlustatud

käskkirjaga teenistusest vabastamisest. Kaebaja ei välistanud, et praeguses asjas tuleb lisaks

ATS § 105 lg-le 4 kohaldada HKMS § 61 lg-s 5 sätestatut. Kaebaja täiendas kaebust

alternatiivse nõudega määrata kaebajale tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest kohtul

iseseisvalt ning kohustada vastustajat määratud tasu välja maksma.

9. PPA kinnitas 28.04.2021. a seisukohas kohtule, et Ida prefektuuri Narva politseijaoskonnas

ei ole hetkeseisuga vaba avariipolitseiniku ametikohta, millel kaebaja töötas. Arvestades

kaebaja poolt toime pandud infosüsteemide väärkasutuse lubamatut suur hulka, ei pea PPA

võimalikuks jätkata koostööd niivõrd oluliselt usaldussuhet kuritarvitanud ametnikuga. PPA-s

puuduvad ametikohad, kus politseinik saab täita teenistusülesandeid andmebaasidele

juurdepääsuõigust omamata. Samuti jäi PPA seisukohale, et vaidlusalune distsiplinaarkaristus

on määratud ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Sisekontrollibüroo 03.10.2018. a

kirjast, mille kaebaja enda vahetule juhile edastas, sai juht järeldada vaid seda, et

3-19-2445

sisekontrollibüroo tunneb huvi tema alluva tehtud päringute vastu. Sellest kirjast ei saanud

kaebaja vahetul juhil tekkida 05.10.2018 teadmist, et tegemist oli teenistuskohustuste

rikkumisega. Pelgalt teenistusliku kontrolli läbiviimine ja selle käigus selgituste küsimine ei

eelda, et tegemist on distsiplinaarsüüteo toimepanemisega.

10. Kohus uuendas 13.05.2021. a määrusega asja arutamise, tegi pooltele korduva ettepaneku

vaidluse lahendamiseks kompromissiga ning teavitas pooli kompromissi mittesaavutamise

korral otsuse tegemise ajast. Pooled ei saavutanud asjas kompromissi.

11. Vastustaja jäi 26.05.2021. a avalduses oma seisukoha juurde, et distsiplinaarkaristus on

määratud ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul.

KOHTU SEISUKOHT

12. Asjas on vaidluse all PPA 29.11.2019. a käskkirja nr 1.3-3/75d õiguspärasus. Nimetatud

käskkirjaga vabastati kaebaja teenistusest Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna

patrullitalituse patrullgrupp III avariipolitseiniku ametikohalt. Kaebaja palub nimetatud

käskkirja tühistada, ennistada ta PPA teenistusse, kohustada PPA-d kustutama tema

teenistuslehelt distsiplinaarkaristuse kanne ning mõista PPA-lt tema kasuks välja tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

13. Kaebajal on ATS § 105 lg 4 alusel õigus nõuda vabastamise kohta antud haldusakti

tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest, kuna

ta kuulub eriliselt kaitstud isikute gruppi (kasvatab alla 7-aastast last).

14. Kohus jääb 07.04.2021. a ja 13.05.2021. a määrustes avaldatud seisukoha juurde ning leiab

jätkuvalt, et vaidlusalune distsiplinaarkaristus ei ole määratud seaduses selleks ette nähtud

tähtaja jooksul.

15. Vastavalt PPVS § 90 lg-le 3 kohaldatakse politseiametnikele distsiplinaarkaristuse

määramise tähtaegadele avaliku teenistuse seadust. ATS § 77 lg 1 sätestab, et

distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise

päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada

isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub. Kohus leiab, et ATS § 77 lg 1 teises lauseosas

kasutatud väljend „distsiplinaarsüütegu“ ei saa sätte grammatilisest tõlgendusest tulenevalt

tähendada seda, et seadusandja on pidanud silmas just teenistuskohustuse süülisest rikkumisest

teadasaamist – väljendit „distsiplinaarsüütegu“ on kasutatud ka sama lõike esimeses lauseosas,

kus on viidatud teo toimepanemise päevale. Ka kohtupraktikas on selgitatud, et oluline pole

see, kas ülemus, kes sai teada oma alluva poolt süüteo toimepanemisest, mõistis, et tegu on

õiguserikkumisega. Teenistussuhete olemusest tuleneb, et ülemus peab kontrollima alluvate

tegevust ja olema suuteline andma sellele õiguslikku hinnangut (Riigikohtu 11.04.1997. a

määrus nr 3-3-1-11-97, p 1; vt ka Riigikohtu 06.11.2008. a otsus nr 3-3-1-65-08, p 11). Kuigi

eeltoodud tõlgendus on antud enne ATS jõustumist kohaldatud töötajate distsiplinaarvastutuse

seaduse sarnase sisuga sättele, ei ole see põhimõte ATS vastuvõtmisega muutunud (vt nt avaliku

teenistuse seaduse eelnõu 193 SE seletuskirja lk 52). Samuti on sellest põhimõttest lähtutud

ATS kohaldamist käsitlevas kohtupraktikas (nt Riigikohtu 19.06.2018. a otsus nr 3-16-113).

16. Kohtule on esitatud PPA sisekontrollibüroo eriasjade uurija 03.10.2018. a e-kiri (dtl 109–

112) kaebajale, milles uurija palus kaebajalt teenistusliku kontrolli raames selgitusi seoses

kaebaja poolt PPA andmebaaside kasutamisega 35-l korral ajavahemikus 02.01.2018 kuni

02.03.2018. E-kirjas on ära toodud kaebaja poolt andmebaasides vaadatud juhtumite kirjeldus

ja nende vaatamise kuupäev. Veel on kohtule esitatud 05.10.2018. a e-kiri, millega kaebaja

edastas nimetatud 03.10.2018. a e-kirja oma vahetule juhile välijuht S. Pälsingule (dtl 109).

S. Pälsing edastas need e-kirjad samal päeval omakorda enda vahetule juhile patrullitalituse

3-19-2445

juht A. Urbile (dtl 109), ning A. Urb edastas need e-kirjad samal päeval Narva politseijaoskonna

juht S. Andrejevile (dtl 109). Seega sai isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allub, s.o ennekõike

S. Pälsing, 05.10.2018 e-kirja teel teada, et kaebaja oli teinud infosüsteemis päringuid

väljaspool tema teeninduspiirkonda toimunud juhtumite kohta. Kuna päringud puudutasid

juhtumeid väljaspool kaebaja teeninduspiirkonda, oli kaebaja vahetul juhil kohtu hinnangul

antud juhul ka võimalus anda kohe hinnang selliselt päringute tegemise lubatavusele. Praeguses

asjas ei ole pooled väitnud ka seda, et isik, kellele kaebaja teenistusalaselt allus, oleks olnud

rikkumisega seotud ning seetõttu ei saaks distsiplinaarkaristuse määramise tähtaeg selle isiku

teadasaamisest kulgema hakata (vt Riigikohtu 19.06.2018. a otsus nr 3-16-113, p 11).

17. Eeltoodut arvestades hakkas ATS § 77 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg kaebajale

distsiplinaarkaristuse määramiseks kulgema alates 05.10.2018. Vastustaja ei ole esitanud

vastuväiteid sellele, et distsiplinaarkaristuse määramise tähtaja kulgemine oli peatunud

24 päevaks kaebaja puhkuse ajaks ajavahemikus 10.–23.11.2018 (s.o 14 kalendripäeva) ja

30.03.–08.04.2019 (s.o 10 kalendripäeva). Seega oli ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaja viimane

päev 29.04.2019. Kaebaja viibimine lapsehoolduspuhkusel alates 02.05.2019 kuni 27.11.2019

(s.o 210 kalendripäeva) ei mõjuta eelnimetatud tähtaja kulgemist, kuna tähtaeg oli sel ajal juba

möödunud. Kuivõrd kaebaja vabastati teenistusest 29.11.2019. a käskkirjaga, ei ole

vaidlusalune distsiplinaarkaristus määratud ATS § 77 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul ning

vastustaja oli minetanud õiguse kaebaja distsiplinaarkorras karistamiseks.

18. Distsiplinaarkaristuse määramine pärast selleks ette nähtud tähtaja möödumist on oluline

minetus, mis toob reeglina kaasa vaidlustatud haldusakti tühistamise. ATS § 77 lg-s 1 sätestatud

tähtajad on materiaalõiguslikud tähtajad, täpsemalt distsiplinaarvõimu teostamise õigust (s.o

karistuse määramise õigust) lõpetavad tähtajad (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.11.2017. a

otsus asjas nr 3-15-325, p 14.1). Seega tühistab kohus PPA 29.11.2019. a käskkirja nr 1.3-3/75d

ega pea vajalikuks hinnata käskkirja õiguspärasust kaebuses esitatud muudest väidetest

lähtuvalt.

19. Kuna vaidlustatud käskkiri on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, on täidetud eeldused

ka kohustamisnõude rahuldamiseks ning PPA-l tuleb kustutada kaebaja teenistuslehele

õigusvastaselt kantud kanne (PPVS § 83 lg 3) kaebaja distsiplinaarkorras teenistusest

vabastamise kohta. Samuti tuleb kaebaja ennistada PPA teenistusse (ATS § 105 lg 4).

Teenistusse ennistamist ei välista asjaolu, et vastustaja kinnitusel ei ole Ida prefektuuri Narva

politseijaoskonnas vaba avariipolitseiniku kohta, millel kaebaja töötas. Seadusandja on

sellisteks juhtudeks näinud muu hulgas ette võimaluse teenistusest vabastatud isiku

teenistuskohustusi täitva teise isiku koondamiseks (ATS § 90 lg 1 p 4). Kohtu seisukohta

kaebaja teenistusse ennistamise põhjendatusest ei muuda ka vastustaja väited, et kaebaja on

kaotanud PPA silmis usalduse. Olukorras, kus vastustaja on kohtu hinnangul vabastanud

kaebaja distsiplinaarkorras teenistusest pärast seaduses selleks antud tähtaja möödumist ning

kaebaja kuulub eriliselt kaitstud isikute gruppi, ei ole asjakohane asuda eraldi hindama seda,

kas kaebaja teenistusse ennistamine võiks olla välistatud tulenevalt asjaolust, et kaebaja on

2018. a-l pannud faktiliselt toime vastustaja poolt distsiplinaarsüüteona käsitatava teo.

Vaieldamatult tuleb politseiametnikul täita oma ametikohustusi ausalt ja kohusetundlikult ning

järgida asutusesisestes eeskirjades sätestatut.

20. Kaebaja on palunud mõista vastustajalt ATS § 105 lg 4 alusel välja tasu teenistusest

sunnitult puudutud aja eest. Seejuures on kaebaja esitanud kohtule taotluse PPA kohustamiseks

selle tasu välja arvutamiseks ja kaebajale maksmiseks ning alternatiivse taotluse tasu

määramiseks kohtu poolt iseseisvalt ja vastustaja kohustamiseks määratud tasu kaebajale välja

maksma.

3-19-2445

21. Vastavalt ATS § 105 lg-le 5 võib § 105 lg-s 4 nimetatud tasust maha arvata: 1) hüvitise,

mida õigusvastaselt vabastamise tõttu ametnikule maksti; 2) teenistusest sunnitult puudutud aja

eest saamata jäänud tasu ulatuses, mis on tingitud ametniku süülisest käitumisest

menetlusõiguse kuritarvitamisel, sealhulgas põhjusel, et ametnik hoidus tema teenistusest

vabastamise õigusvastasust puudutavast menetlusest kõrvale; ning 3) teenistusest sunnitult

puudutud ajal teiselt tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle

saamine oli tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest.

22. Praegusel juhul on kaebaja saanud pärast PPA teenistusest vabastamist tasu teiselt

tööandjalt, s.o SA-lt Narva Haigla. Samas puudub vaidlus, et kaebaja töötas SA-s Narva Haigla

kiirabitehnikuna ka ajal, mil oli veel PPA teenistuses. Siiski saab mõistlikult eeldada, et

vähemalt osaliselt oli töötamine SA-s Narva Haigla pärast PPA teenistusest vabastamist

tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest. Olukorras, kus ametnik sai juba

teenistussuhte ajal töötasu töötamisest teise tööandja juures, tulu ettevõtlusest või muud püsivat

tulu oma tööjõu kasutamisest (regulaarne tegevus käsunduslepingu alusel vms), tuleb selle tulu

jätkuval saamisel arvestada, millises ulatuses ta sai neid tasusid teenistusest vabastamise

tagajärjel ja millises ulatuses sellest sõltumata (Riigikohtu 08.03.2012. a otsus nr 3-3-1-85-11,

p 19.2).

23. Kui varalise või mittevaralise nõude, sealhulgas kahjunõude suurust ei õnnestu kindlaks

teha või selle kindlakstegemine on oluliselt raskendatud või ebamõistlikult kulukas, otsustab

kohus nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades

(HKMS § 61 lg 5; vt ka Riigikohtu 08.03.2012. a otsus nr 3-3-1-85-11, p 19.5). Arvestades

praeguses asjas kohtule 28.04.2021 esitatud tõendeid, peab kohus põhjendatuks rakendada

HKMS § 61 lg-s 5 sätestatud võimalust ning määrata kaebajale vastustajalt välja mõistetav tasu

kindlaks kohtu siseveendumuse kohaselt, arvestades kõiki asjas kindlaks tehtud asjaolusid.

24. Kohus arvestab tasu kindlaks määramisel muu hulgas järgmisi põhimõtteid. Õigusvastase

teenistusest vabastamise tõttu asutuselt saamata jäänud tasu väljamõistmise otsustamisel

lähtutakse kahju hüvitamise reeglistikust, võttes arvesse eelkõige põhjuslikku seost

õigusvastase teenistusest vabastamise ja saamata jäänud töötasus väljenduva kahju vahel

(Riigikohtu 08.03.2012. a otsus nr 3-3-1-85-11, p 18). Teenistusest vabastatud ametnikule

teenistusest sunnitult puudutatud aja eest tasu väljamõistmine on eesmärgipärane ulatuses, mis

ei too kaasa isiku põhjendamatut rikastumist (vt Riigikohtu 08.03.2012. a otsus nr 3-3-1-85-11,

p 14; 10.04.2013. a otsus nr 3-3-1-14-13, p 18).

25. Kaebaja on esitanud kohtule enda pangakonto väljavõtte (dtl 237; pangatehingud

01.10.2018–30.09.2019), millelt nähtub PPA-lt saadud tasu perioodil oktoober 2018–

juuni 2019. Muid tõendeid kaebaja töötasu suuruse kohta ei ole kaebaja kohtule esitanud.

Kohus andis 13.05.2021. a määrusega vastustajale võimaluse esitada kohtule oma seisukohad

seoses kaebajale teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu arvestamisega ning täiendavad

tõendid tasu arvutamiseks (määruse resolutsiooni p 3.2 ja määruse põhjenduste p 28), kuid ka

vastustaja ei ole esitanud kohtule tasu suurust puudutavas osas muid tõendeid. Seega peab

kohus võimalikuks arvestada teenistusest sunnitult puudutud aja eest hinnangulise tasu välja

arvutamisel viimati nimetatud kontoväljavõttelt nähtuvat. Kohtule on asja materjalide pinnalt

teada, et kaebaja viibis 02.05.2019–27.11.2019 lapsehoolduspuhkusel. Seetõttu võtab kohus

kaebaja keskmise palga arvutamisel arvesse perioode september 2018–aprill 2019. Nende

perioodide eest saadud tasude põhjal arvutatud kaebaja keskmine töötasu on ümardatult

1395 eurot. Kaebaja on olnud pärast teenistusest vabastamist (alates 30.11.2019) kuni

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajani PPA teenistusest eemal 18 kuud ja 16 päeva, s.o

3-19-2445

ca 18,5 kuud. Seega on kaebajal jäänud teenistusest vabastamise tõttu PPA-lt saamata tasu

ligikaudu 25 800 euro ulatuses.

26. Kaebaja on nii PPA-s teenistuses olles kui ka pärast PPA teenistusest vabastamist saanud

töötasu ka SA-lt Narva Haigla (dtl 232–235). Kui võrrelda kohtule esitatud tõendite pinnalt

kaebaja keskmisi tasusid SA-lt Narva Haigla enne ja pärast PPA teenistusest vabastamist

(keskmist tasu perioodide september 2018–november 2019 eest ja keskmist tasu perioodide

detsember 2019–märts 2021 eest), siis nähtub nendest, et kaebaja keskmine ühe kuu tasu

SA-lt Narva Haigla on olnud pärast PPA teenistusest vabastamist ca 1160 euro võrra kõrgem,

kui see oli teenistusest vabastamisele eelneval ajal. Arvestades, et kaebaja on viibinud PPA

teenistusest eemal ca 18 ja pool kuud, tuleb seega PPA-lt saamata jäänud tasust maha arvata

selle aja jooksul SA-lt Narva Haigla teenistusest vabastamise eelneva ajaga võrreldes rohkem

saadud tasu ca 21 460 eurot. Asjaolu, et kaebaja on saanud pärast PPA teenistusest vabastamist

osade kuude eest suuremat töötasu COVID-19 haiguse leviku ja selle tõttu tehtud ületundide

tõttu, ei oma kohtu hinnangul tasu suuruse kindlaks tegemisel määravat tähtsust. Eeldada saab,

et kaebaja sai PPA-s teenistuskohustuste mittetäitmise tõttu panustada enam aega töötamisele

kiirabitehnikuna SA-s Narva Haigla, sh teha rohkem ületunde. Seetõttu oli ka pandeemia

tingimustes suurema tasu saamine kaudselt tingitud õigusvastaselt teenistusest vabastamisest

(ATS § 105 lg 5 p 3).

27. Vastavalt ATS § 105 lg 5 p-le 1 tuleks kaebajale välja mõistetavast summast maha arvata

talle teenistusest vabastamisel lõpparvega makstud 5 kalendripäeva eest kasutamata jäänud

puhkuse hüvitis (vaidlustatud käskkirja p 5). Seega arvestab kohus tasu kindlaks määramisel ka

seda.

28. Eeltoodud arvutusi ja kaalutlusi arvesse võttes leiab kohus, et vastustajalt tuleb mõista

kaebaja kasuks välja tasu teenistusest sunnitult puudutud aja eest 4200 euro ulatuses.

29. Vastavalt HKMS § 247 lg 2 p-le 1 kuulub kohtulahend, millega ennistatakse ametnik

teenistusse, viivitamata täitmisele. Samuti kuulub viivitamata täitmisele lahend, millega

mõistetakse välja saamata jäänud töötasu, kuid mitte rohkem kui kahe kuu ulatuses

(HKMS § 247 lg 2 p 2). Viivitamata täidetavaks tunnistatud kohtulahend täidetakse enne selle

jõustumist ning kohus tunnistab lahendi viivitamata täidetavaks eraldi määrusega

(HKMS § 247 lg 1). Nendest sätetest tulenevalt teeb kohus praeguses asjas eraldi määruse,

millega tunnistab käesoleva kohtuotsuse kaebaja teenistusse ennistamist ning vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõistetavast tasust poole ehk 2100 euro väljamaksmist puudutavas osas

viivitamata täidetavaks. Välja mõistetud tasust ülejäänud poole, s.o 2100 euro maksmiseks

määrab kohus HKMS § 246 lg 1 alusel vastustajale tähtaja 1 kuu pärast otsuse jõustumist.

Kohus selgitab, et otsuse viivitamata täitmine kaebaja teenistusse ennistamist puudutavas osas

tähendab, et kaebaja tuleb lugeda PPA teenistusse ennistatuks alates otsuse avalikult teatavaks

tegemisele järgnevast tööpäevast, s.o alates 15.06.2021. PPA-l tuleb luua kaebajale võimalused

teenistuskohustuste täitmise jätkamiseks.

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse

kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kirjalikus menetluses

esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul

ning kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid

välja ei mõisteta (HKMS § 109 lg 1 kolmas ja neljas lause). HKMS § 109 lg 11 järgi on

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud väljamõistetavad, kui menetlusosalisel on

tekkinud kulude kandmise kohustus.

3-19-2445

31. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-le 1 ei võeta riigilõivu muu hulgas töötasu või palga

nõudmise ja teenistusse ennistamise kaebuse läbivaatamise eest. Seega ei ole kaebaja kandnud

praeguses asjas riigilõivu tasumises seisnevaid menetluskulusid.

32. Kaebaja on esitanud kohtule 12.04.2021 ja 28.04.2021 menetluskulude nimekirjad koos

arvetega õigusteenuse osutamise eest. Nende dokumentide kohaselt on kaebajal tekkinud

esindaja kulude kandmise kohustus kokku 2800 euro ulatuses (s.o 2440 eurot ja 360 eurot,

dtl 201–202 ja dtl 228–229). Vastavalt HKMS § 109 lg-le 6 mõistab kohus välja üksnes

vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kohus peab kaebaja nimel kohtule esitatud avalduste

sisu ja mahtu ning vaidluse iseloomu arvestades sellises suuruses menetluskulusid vajalikuks

ja põhjendatuks. Seega mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulude katteks

2800 eurot.

33. Kaebaja on palunud asendada kohtulahendi avaldamisel tema nimi, isikukood, elukoha

aadress ja kontaktandmed initsiaalide või tähemärkidega. Otsus sisaldab loetletutest üksnes

kaebaja nime. Seetõttu asendab kohus HKMS § 175 lg 3 alusel otsuse avaldamisel kaebaja nime

initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2022 lahendis nr 3-19-2445 toodud

muudatustega 03.mail 2022.