2-19-17428/24 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 14.juunil 2021 Lubja

4 Tallinnas tsiviilkantselei ja avaliku e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-17428

Kohtuasi

CM TALLINN AS-i hagi AS Oilseeds Trade vastu

võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks

Hagihind

9920,14 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: CM TALLINN AS (registrikood 12275096, asukoht

Viru väljak 2, 10111 Tallinn); lepinguline esindaja

vandeadvokaat Martin Männik

Kostja: AS Oilseeds Trade (registrikood 11141531, asukoht

Mureli tn 3, 10617 Tallinn, e-post oilseeds@oilseeds.ee),

advokaat Joonas Põder

Kohtuistungi aeg

3. mai 2021

Resolutsioon

1. Jätta rahuldamata AS Oilseeds Trade taotlus hagi läbi

vaatamata jätmiseks

2. CM TALLINN AS-i hagi AS Oilseeds Trade vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks rahuldada

3. Välja mõista AS-ilt Oilseeds Trade CM Tallinn AS-i

kasuks põhivõlgnevus 8640,00 eurot (kaheksa tuhat

kuussada nelikümmend) eurot, viivis 07.11.2019.a

seisuga 588,94 eurot (viissada kaheksakümmend kaheksa

eurot ja 94 senti) ning arvates 08.11.2019 viivis VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

rahuldamiseni

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud AS-i Oilseeds Trade kanda

2. Määrata kindlaks ja välja mõista AS-ilt Oilseeds Trade

CM Tallinn AS-i kasuks menetluskulud 3506,00 eurot ja

viivis lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõuded

1. CM Tallinn AS-i (edaspidi ka hageja) palus AS-i Oilseeds Trade (edaspidi ka kostja) vastu

esitatud hagis välja mõista tema kasuks põhivõlgnevus 8640,00 eurot, viivis 07.11.2019.a

seisuga 588,94 eurot ning arvates 08.11.2019 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras kuni põhinõude rahuldamiseni.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hageja on osutanud kostjale maakleriteenust vilja müügil, mille eest on esitanud arved nr

xxxx ja xxxx kokku summas 8640,00 eurot. Kostja on korduvalt kinnitanud ja lubanud

nimetatud arvete tasumist, kuid ei ole seda teinud. Hageja tasu arvestatakse välja

komisjonitasuna, mis on 0,50 EUR vilja tonnilt, mis oli müügilepingu esemeks. Hageja on

kostjale sarnast teenust osutanud aastaid ning seni on kostja hagejale osutatud teenuste eest

kokkulepitud summad tasunud. Kostja on korduvalt tunnistanud enda võlgnevust, viimati

19.06.2019 e-kirjaga. Tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega VÕS § 30 lg 1 mõttes.

Seega ei pea hageja tõendama, et kostjal on võlgnevus, vaid kostja peaks tõendama, et

tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.

3. 29.10.2019 esitas hageja kostjale hagihoiatuse, milles palus tasuda võlgnevus 29.10.2019.

aasta seisuga 8640,00 eurot hageja kontole Swedpangas hiljemalt 05.11.2019. Hageja hoiatas

kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral esitab hageja kostja vastu hagi kohtule, nõudes

täiendavalt võlgnevuse tasumisega viivitamise eest seadusjärgsete viiviste tasumist.

Vaatamata hagihoiatusele ei ole kostja hagejale võlgnevust tasunud, mistõttu on hageja

sunnitud pöörduma kohtusse. Kostja kohustused hageja ees muutusid sissenõutavaks

mõistliku aja jooksul peale arvete esitamist 30.11.2018. Hageja leiab, et mõistlik aeg hageja

poolt kostjale esitatud arvete tasumiseks oli hiljemalt 31.12.2018. Järelikult võib hageja

nõuda kostjalt tasumata arvete eest viiviseid arvates 01.01.2019 kuni käesoleva ajani summas

588,94 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja taotles hagi läbi vaatamata jätmist TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel,

sest poolte vahel on lepingutes kokku lepitud vaidluse andmine „xxxx“ vahekohtule

lahendamiseks. Alternatiivselt palus kostja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.

Vastuväidete järgi ei ole hageja suutnud selgelt välja tuua oma nõuet, ta on väitnud, et nõue

on 8640 eurot, esitades selle tõendamiseks kaks arvet: arve xxxx ja xxxx. Kuid lepingutest

tuleneb, et tasuda tuleb netosumma. Järelikult saab hageja maksimaalseks nõudest kahest

arvest olla arve xxxx järgi 5000 eurot ja arve xxxx järgi 2200 eurot, kokku 7200 eurot.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja on osutanud kostjale maakleriteenust vilja müügil, mille eest

on ta esitanud kostjale arved nr xxxx ja xxxx käibemaksuga summas 8640 eurot.

6. Pooled vaidlevad selle üle, kas nende vahel on kokkulepe vaidluse lahendada andmiseks

vahekohtule ning kas kostja võlgneb hagejale 8640 eurot.

7. VÕS § 658 lg 1 ja 2 sätestavad, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama

teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda

isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest

tasu (maakleritasu). Maaklerilepingule kohaldatakse käsunduslepingu kohta sätestatut, kui

käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti.

8. VÕS § 717 lg-te 1 ja 2 järgi on vahekohtumenetluse kokkulepe poolte kokkulepe anda

vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud

lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Vahekohtumenetluse kokkuleppe

võib sõlmida iseseisva kokkuleppena või lepingu osaks oleva eristatava tingimusena.

Tsiviilasjas nr 3-2-1-38-02 28.03.2002 Riigikohtu lahendi punktis 8 on selgitatud, et

„kokkulepe vaidluse üleandmise kohta arbitraažikohtu lahendada peab olema selge, sest

sellega jätab pool end ilma võimalusest pöörduda vaidluse lahendamiseks kohtusse.“.

9. Kohus on seisukohal, et kostja ja ostjate vahelistes müügilepingutes tehtud viide „xxxx

vastavalt xxxx-le“, ei ole piisavalt selge, et lugeda hageja ja kostja vahel VÕS § 717 lg-te 1

ja 2 järgi vahekohtu kokkulepe sõlmituks, kuna selles pole sõnaselgelt s.o nimeliselt kokku

lepitud, et see kohalduks hagejale kui maaklerile või tema ja kostja vahelistele vaidlustele.

Hageja on esile toonud, et kuna VÕS § 663 lg-st 1 tulenevalt peab maakler dokumenteerima

kõik tema vahendusel sõlmitud lepingud, siis oli ostja ja müüja vahel lepingu

ettevalmistamine üheks hageja kohustuseks poolte vahelises õigussuhtes, kuid ta ei määranud

ennast müügilepingu pooleks ega sõlminud kostjaga lepingutes vahekohtu kokkulepet.

Lepingute allkirjastamine hageja poolt toimus selleks, et tõendada maaklerlepingu sõlmimist

võlasuhtes

kostjaga

ning

koostatud

dokument

saab

täita

hageja

kohustust

raamatupidamisdokumentide säilitamisel.

10. Esitatud lepingutest ja reglementidest saab järeldada, et vahekohtu tingimus kohaldub vilja

ostjale ja müüjale, kes olid otseselt vilja müügitehingu poolteks, mitte tehingut

käsunduslepingu alusel vahendavale maaklerile. Hageja menetlusdokumentides toodud

põhjendused on kooskõlas lepingute ja xxxx lepingu vormidega, kuna kostja esitatud

dokumentide xxxx ja xxxx näol on tegemist üksnes lepingu vormidega, mitte hageja ja kostja

suhtes täidetud ja allkirjastatud lepingutega. Seega on hageja põhistanud, et tal puudus

igasugune huvi lahendada vaidlusi välismaal asuvas vahekohtus ja vahekohtu klausel ei ole

sõlmitud tema kohta. Järelikult ei piisa kostja esitatud dokumentidest, vaid hageja jaoks

saaks siduv olla üksnes selgesõnaline ja nimeline kirjalik kokkulepe alluda konkreetses

vaidluses konkreetsele vahekohtule. Järelikult on pooled sõlminud suulises vormis

maaklerilepingud, mis alluvad Eesti kohtule. Seega on kohus pädev vaidlust lahendama ja

kostja taotlus hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 1 p 6 alusel, tuleb jätta

rahuldamata.

11. Kohtule esitatud e-kirjavahetusega on tõendatud, et pärast hageja arvete, kokku 8640,00

eurot, saamist on kostja korduvalt kinnitanud ja lubanud nimetatud arvete tasumist. Sama

kirjavahetusega on tõendatud ka hageja väide, et kostja ei ole kuni kohtuvaidluseni kordagi

vaidlustanud arvetel märgitud summade suurust ega käibemaksu sisaldumist arvete summas.

Kostja 7.05.2019 kirjaga on tõendatud, et arvete mittetasumine seisneb raha puudumises,

kuna kirjast nähtuvalt plaanitakse hageja esitatud arved tasuda, kuid raha on ostetud väetiste,

taimekaitse jne all kinni. Kostja tunnistas hagejale võlgnevust viimast korda 19.06.2019 e-

kirjaga. Pooltevahelises kirjavahetuses antud lubadusi arved tasuda, saab pidada

võlatunnistusteks VÕS § 30 lg 1 mõttes. Seega tuleb kostjal tõendada kohustuse puudumist,

mida ta aga teinud ei ole.

12. VÕS § 25 lg 2 sätestab, et kui lepingupooled ei ole teisiti kokku leppinud, on nad majandus-

või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul samuti kohustatud järgima iga tava, mida isikud,

kes seda liiki lepinguid vastaval tegevus- või kutsealal sõlmivad, tavaliselt tunnevad ja

enamasti arvestavad, välja arvatud juhul, kui sellise tava järgimine oleks vastuolus seadusega

või ei oleks vastavalt asjaoludele mõistlik. 26.01.2017 kostja ja xxxx AS-i vahel sõlmitud

müügilepinguga, hageja arvega kostjale ja tõenditega arve tasumise kohta ning 25.07.2017

kostja ja xxxx. vahel sõlmitud müügilepinguga, hageja arvega kostjale ja tõenditega arve

tasumise kohta on tõendatud, et mõlema lepingu puhul oli hageja komisjonitasu suurus sama,

mis käesolevas vaidluses, 0,50 eurot vilja tonnilt, maakleritasule lisandus käibemaks ning

kostja tasus arved koos käibemaksuga. Seega ei oma poolte vahelises vaidluses arvetele

tehtud märge netosumma tasumise kohta tähtsust ning kostjalt tuleb komisjonitasu välja

mõista koos käibemaksuga.

13. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse täitmise

rikkumiseks on vastavalt VÕS § 100 sätestatule võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohustuse rikkumise

korral võib võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda

kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 2 lubab võlausaldajal kasutada kõiki seadusest või

lepingust tulenevaid õiguskaitseabinõusid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

14. VÕS § 113 lg 1 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

15. 29.10.2019 esitatud hagihoiatusega on tõendatud, et hageja palus kostjal tasuda võlgnevus

29.10.2019 seisuga summas 8640,00 eurot hageja kontole Swedpangas hiljemalt 05.11.2019

ja hoiatas, et tasumata jätmise korral esitab ta kostja vastu hagi nõudes täiendavalt

võlgnevuse tasumisega viivitamise eest seadusjärgsete viiviste tasumist. VÕS § 82 lg 1

sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtaeg on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohus on seisukohal, et kostja kohustused

muutusid VÕS § 82 lg 3 kohaselt sissenõutavaks mõistliku aja ehk ühe kuu jooksul pärast

30.11.2018 arvete esitamist, seega hiljemalt 31.12.2018. Järelikult võib hageja nõuda kostjalt

tasumata arvete eest viivist alates 01.01.2019 kuni hagi esitamiseni 07.11.2019 588,94 eurot

ja edaspidi kuni põhinõude täitmiseni.

16. Asjakohane ei ole kostja väide, et hageja ei saa nõuda arvel xxxx märgitud summat, kuna

väidetavalt ei tarninud kostja xxxx AS-le mitte 10 000 tonni söödaotra, vaid 7644,94 tonni,

sest VÕS § 669 lg 1 järgi ei vastuta maakler tema poolt vahendatud või osutatud lepingu

täitmise eest. Seega ei mõjuta hageja tasu suurust hageja vahendusel sõlmitud müügilepingu

täitmine.

17. Lähtudes eeltoodust tuleb hagi rahuldada täies ulatuses ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

põhivõlgnevus 8640,00 eurot, viivis 07.11.2019 seisuga 588,94 eurot ning alates 08.11.2019

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus hagi rahuldas, siis kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, lõike 2 järgi on kohtukuluks riigilõiv. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks kuluks

menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist esindav

advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 218 lg 1

p 2 kohaselt võib lepinguline esindaja kohtus olla muu isik, kes on omandanud õiguse

õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni

Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 2.2 tähenduses või sellele vastava välisriigi

kvalifikatsiooni.

20. Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 550 eurot ja lepingulise esindaja kuludest 2011,00

eurot, mis on tõendatud lisatud arvete ja spetsifikatsioonidega. Hageja palus täiendavalt välja

mõista kostjalt kulud, mis seisnesid materjalide analüüsis, e-kirja koostamises 06.04. – 0,3 tundi;

vastuse koostamises menetluse peatamise taotlusele 15.04. – 1,4 tundi; vastuse analüüsis,

valmistumises kohtuistungiks 30.04. – 1,3 tundi; ettevalmistumises ja osalemises kohtuistungil

03.05. – 3,3 tundi tunnihinnaga 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kokku on lepingulise

esindaja kulud 3506 eurot. Hageja kinnitas kooskõlas TsMS § 174 lg 3, et kõik taotluses

kirjeldatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-19-17428 menetlusega. Hageja avaldas

kooskõlas TsMS § 174 lg 6, et ta on käibemaksukohustuslane, mistõttu ta nõuab menetluskulude

hüvitamist käibemaksuta.

21. Kohus peab antud asja mahtu, s.h kohtuistungitele kulunud aega, asja keerukust ning

koostatud dokumentide hulka ja osutatud õigusabi tunnihinda arvestades vajalikuks ja

põhjendatuks menetluskuluks kokku 3506 eurot (käibemaksuta). Seega tuleb hageja

menetluskuluks määrata ja kostjalt hageja kasuks täies ulatuses välja mõista 3506 eurot

(käibemaksuta).

22. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras.

23. Kostja menetluskulud, mis kohtule esitatud nimekirja kohaselt on 4334 eurot (käibemaksuta),

millele lisandub viivis, tuleb jätta hagi rahuldamise tõttu tema enda kanda.

Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/