2-20-11099/32 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. juuni 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-11099

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. ja C.C. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

B.B. nõude osas 718 eurot 20 senti

C.C. nõude osas 718 eurot 20 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 22. märtsi 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellandid (kostjad):

I. B.B. (isikukood XXXXXXXXXXX)

II. C.C. (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja D.D. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja

vandeadvokaadi abi Andrei Matvejev

Vastustaja

(hageja):

A.A.

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Allan

Valk

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 22. märtsi 2021 otsus muutmata.

2. Jätta

tsiviilasja

materjalide

juurde

võtmata

B.B.

ja

C.C.

poolt

21. aprillil 2021 apellatsioonkaebusele lisatud tõendid (kinnistusraamatu väljavõte, city24.ee

müügikuulutus ja kinnisvara24.delfi.ee müügikuulutus).

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 31. juulil 2020 Viru Maakohtule hagi B.B. ja C.C. (kostjad) vastu elatise

vähendamiseks.

Viru Maakohtu 29. septembri 2017 määrusega tsiviilasjas 2-17-9895 kinnitati poolte kompromiss,

millega hageja kohustus alates 1. oktoobrist 2017 tasuma kummalegi lapsele elatist summas

211 eurot 50 senti kuus, kuid mitte vähem kui 90 protsenti poolest Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast.

Hageja sissetulekud vähenesid eelmisel aastal, tema viimase kuue kuu keskmine netosissetulek on

X eurot. Elatise tasumine on hageja jaoks ebamõistlikult koormav ja sisuliselt võimatu, kuna pärast

elatise tasumist jääb hagejale alles 143 eurot. Hagejal puudub piisav sissetulek ja muu vara, mille

arvelt elatist tasuda. Lisaks hageja sissetulekute vähenemisele, on tänaseks tõusnud töötasu

miinimummäär.

Kostjate ema saab hageja andmetel erinevaid toetusi, millega hageja palus kohtul arvestada.

Hageja on 2020 märtsis/aprillis saanud Eesti Töötukassalt hüvitist. Hageja oli oma ema abiga nõus

tasuma kummalegi kostjale 150 eurot kuus alates hagiavalduse esitamisest.

2. Kostjad hagi ei tunnistanud ja taotlesid selle rahuldamata jätmist. Hageja on X ainuosanik ja

juhatuse liige. Osaühingu majandusaasta aruandest tuleneb, et see töötab stabiilselt ja selle

müügitulu 2019. a oli 102 000 eurot.

Hageja omandis oli korteriomand asukohaga X. Kinnisturaamatu andmetel võõrandati nimetatud

korteriomand hageja poolt tema emale.

Kostjate seaduslikul esindajal on kolm last, talle makstakse peretoetust kokku 520 eurot kuus.

Kostjate seadusliku esindaja töötasu Xis on ca X eurot kuus.

Kostjad olid nõus sõlmima kompromissi selliselt, et hageja tasub kummalegi kostjale elatist

summas 200 eurot kuus.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 22. märtsi 2021 otsusega hagi osaliselt ja muutis tsiviilasjas

nr 2-17-9895 Viru Maakohtu 29. septembri 2017 kohtumääruse alusel väljamõistetud elatise

suurust. Maakohus mõistis hagejalt kummagi kostja kasuks välja elatise summas 183 eurot kuus

alates hagi esitamisest, s.o 31. juulist 2020 kuni laste täisealiseks saamiseni.

Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda ja märkis, et hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Maakohtu põhjenduste kohaselt on poolte kompromissist tulenevalt 2020. a ja 2021. a ühele

lapsele tasumisele kuuluva elatisraha suuruseks 262 eurot 80 senti kuus.

Hageja tööandjaks on temale kuuluv äriühing Osaühing X. Hageja töötasu on miinimummääras

kuus. Poolte kompromissi sõlmimise ajal oli kostja töötasu X eurot kuus. Seega on hageja töötasu

kompromissi sõlmimise ajast alates vähenenud.

Hageja esitatud Swedbank AS-i konto väljavõttest nähtub, et hageja ema E.E. on andnud hagejale

suurtes

summades

(2224

eurot,

2825

eurot)

laenu

(selgitus

„v dolg s vozvratom“), nimetatud summad on ka koheselt kohtutäituri kontole seoses

täitemenetlustega edasi kantud. Kontoväljavõttest nähtub ka, et hageja on osaliselt E.E.le

võlgnevuse tagastanud. E.E. on hageja kontole kandnud lisaks veel väiksemaid summasid (100

eurot, 80 eurot). Hageja on ka teistelt isikutelt väiksemates summades laenu võtnud ja laene

tagastanud. Lisaks on kontole tehtud ka sularaha sissemakseid.

Hageja Swedbank AS-i konto väljavõttest nähtub, et ta on 23. septembril 2020 teinud kontole

suures summas ülekande (4950 eurot), nimetatud summast 4400 eurot on kantud Osaühingule X

ning 495 eurot 60 senti kohtutäiturile elatise täiteasjadega seoses. Hageja Coop Pank AS-i konto

väljavõttest nähtub, et hageja on 23. septembril 2020 saanud Coop Pank AS-ilt laenu summas 5000

eurot

ning

seejärel

kandnud

4950

eurot

oma

kontole

Swedbank

AS-is. Hageja on seega Coop Pank AS-ilt saadud laenusumma kandnud oma teisele kontole.

Kohtu poolt tehtud päringutest nähtub, et hagejal puudub muu vara (kinnisvara, sõidukid).

Maakohus lähtus sellest, et hageja on praegusel juhul võimeline teenima töötasu vähemalt

miinimummääras kuus (summas 584 eurot). Maakohus pidas vajalikuks märkida, et hageja kontole

tehtud sularaha sissemaksed viitavad ilmselt hageja mitteametlikule sissetulekule, mille täpne

suurus on samas tuvastamata. Maakohus oli samas seisukohal, et ka sularaha sissemaksed ei

paranda oluliselt hageja majanduslikku olukorda.

Maakohus leidis, et hinnates hageja varalist seisu ning sissetulekut, mida ta on praegusel juhul

võimeline teenima, ei ole ta käesoleval juhul võimeline täitma kostjate ülalpidamiskohustust

summas 262 eurot 80 senti kuus, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv

põhjus vähendada väljamõistetud elatise summat.

Arvestades, et kostjad ei ole oma vajaduste kohta mistahes tõendeid esitanud, leidis maakohus, et

laste igapäevaste kulude kindlaks tegemisel on mõistlik lähtuda uuringust „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“(https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/ miinimumelatis_lopparuanne.pdf),

kus on leitud, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses. Uuringu tabelis 11 on

toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa, vanuses 13–17 on

kuluks hinnatud 323 – 412 eurot kuus lapse kohta (keskmine seega 367 eurot 50 senti). Maakohus

pidas vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et Ida-Virumaal on kõige

madalamad kulud.

Pooled ei vaidle, et kostjate emal on lisaks kostjatele veel üks laps, tema sissetulekuks on

peretoetus summas 520 eurot kuus, töötasu ca X eurot kuus ning puudega täiskasvanu toetus X

eurot X senti kuus. Kostjate seaduslik esindaja viibis kuni X lapsehoolduspuhkusel. Kohtule

esitatud tõenditest nähtub, et kostjate emale kuulub korter asukohaga X (kostjate elukoht) ning

kinnistu asukohaga X. Lisaks kuulub kostjate esindajale sõiduauto Chevrolet Captiva.

Arvestades kostjate ema sissetulekut (töötasu) ning asjaolu, et tal on lisaks kostjatele veel üks

alaealine laps, keda tuleb samuti ülal pidada, leidis maakohus, et ka kostjate emal ei ole võimalik

anda igale kostjale ülalpidamist summas 262 eurot 80 senti kuus. Enda sissetulekust peaks ta

eelduslikult katma enda ning oma kolmanda lapse ülalpidamisega seotud kulud.

Maakohtu hinnangul ei ole antud juhul põhjendatud vähendada elatist kostjate seaduslikule

esindajale makstavate lastetoetuste arvel.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse

tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Kostjad paluvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei nõustu kostjad maakohtuga, et laste igapäevaste

kulude kindlakstegemisel tuleb lähtuda uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“.

Riigikohtu otsustes rõhutatakse pidevalt, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas

nr 2-15-15909, p 12; 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 8. jaanuari 2014 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Hageja ei väitnud ega esitanud ühtegi tõendit, et laste

ülalpidamiskulud on miinimumist väiksemad.

Asjaolu, et hagejal on väike sissetulek, ei anna alust elatise vähendamiseks. Vanemal on kohustus

hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Hageja ei esitanud

tõendeid, et temal oleksid mistahes tervislikust seisundist tulenevad vms piirangud, mis ei

võimalda tööd teha.

Kostjad esitasid taotluse võtta asja materjalide juurde kinnistusraamatu väljavõtte, mis tõendab, et

hagejale kuuluva äriühingu omandis on kinnisasi asukohaga X (registriosa nr X), city24.ee ja

kinnisvara24.delfi.ee müügikulutuse kinnistu X müümise kohta, mis tõendab kinnistu väärtust.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Hageja palub

menetluskulud jätta poolte endi kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.

Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu

põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma

otsuses korrata.

7. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kostjate poolt apellatsioonimenetluses esitatud uute

tõendite osas.

Kostjad esitasid koos apellatsioonkaebusega 21. aprillil 2021 järgmised uued tõendid:

kinnistusraamatu väljavõtte, city24.ee müügikuulutuse ja kinnisvara24.delfi.ee müügikuulutuse.

Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel asja juurde võtmata kostjate poolt

apellatsioonkaebusele lisatud tõendid. Kostjate poolt esitatud tõendid ei ole ka asjakohased

TsMS § 238 lg 1 mõttes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjate poolt esitatud tõendid selle

kohta, et juriidilisele isikule Osaühingule X kuulub kinnistu X ning selle kinnistu osas on üleval

olnud müügikuulutused, praeguses vaidluses asjakohased tõendid ega oma asja lahendamisel

sisulist tõenduslikku tähendust. Tegemist ei ole hageja varaga, millele saab pöörata sissenõuet ning

mille arvelt saab hageja täita oma ülalpidamiskohustust.

8. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellatsioonkaebuses paluvad kostjad tühistada maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja

menetluskulude jaotuse osas. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

9. Maakohus muutis Viru Maakohtu 29. septembri 2017 kohtumäärusega (tsiviilasi nr 2-17-9895)

hagejalt kummagi kostja kasuks väljamõistetud elatise suurust ning mõistis hagejalt välja

kummagi kostja kasuks välja elatise 183 eurot kuus, s.o vähendas varem kohtumäärusega

kompromissi kinnitamisega väljamõistetud elatise suurust.

PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,

kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades ei ole

mh välistatud vähendada elatist alla miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist

seisundit ja seda, millised on lapse tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda

tingivad (vt nt Riigikohtu 22. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13).

9.1. Hagejal tuli praegusel juhul esile tuua ning tõendada, et tema majanduslik seis ei võimalda

maksta lastele elatist kompromissi alusel välja mõistetud summas (262 eurot 80 senti kuus

kummalegi lapsele).

Ringkonnakohtu arvates on maakohus õigesti leidnud, et hageja varalist seisu arvestades ei ole ta

võimeline tasuma kummalegi lapsele 262 eurot 80 senti kuus.

Hageja nõustus maakohtu menetluses, et ta on võimeline maksma kummalegi lapsele elatist

150 eurot kuus. Hageja elab Ida-Virumaal, kus töö leidmise võimalused on kesised. Maakohus

tuvastas, et hageja sissetulekuks on praegusel hetkel X eurot kuus.

Maakohus on kostja varandusliku seisu hindamisel jõudnud järeldusele, et kostjal puudub vara,

mida saaks ilma raskusteta võõrandada ning mille arvelt on võimalik elatist tasuda. Praeguses asjas

ei ole esitatud asjaolusid, mis annaksid aluse väita, et hageja varaline seis on esitatust tunduvalt

parem.

Asja materjalidest nähtub, et OÜ X, mille ainuosanik hageja on, tegutseb kahjumlikult. Osaühingu

kasum 2019. a majandusaasta aruande põhjal oli -12 528 eurot (tl 83) ning perioodil 01.01.2020 –

30.09.2020 oli kasum -10 213 eurot (tl 30-33). Hageja OÜ-st X saadav sissetulek kajastub konto

väljavõttes (tl 41-42) ning maakohus on seda arvestanud hageja varandusliku seisundi

kindlakstegemisel.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb praegusel juhul arvestada ka piirkondlike eripäradega töötasudes

ja töö hankimise võimalustes. Ringkonnakohtu arvates ei saa nõuda, et kostja töötaks teises

piirkonnas, kus töötasud on kõrgemad või leiaks lisasissetuleku, kui lisatöö hankimise võimalused

on antud piirkonnas raskendatud.

Ringkonnakohtu arvates tuleb piirkondlikku erisust koosmõjus hageja halva majandusliku

olukorraga pidada PKS § 102 lg 2 alusel mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks.

9.2. Maakohus on vähendanud hagejalt kostjate kasuks välja mõistetud elatist muuhulgas seetõttu,

et poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine on miinimumpalga kiire tõusu

tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks, st kostjate vajadused ei võrdu praegusel juhul

kahekordse elatise miinimummääraga.

Maakohus viitas asjakohasele Riigikohtu praktikale ja lähtus laste mõistlike kulude määramisel

õigesti Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse

ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt tehtud 2020. a uuringust „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“, mille järgi vanuses 13–17 on kuluks hinnatud 323 – 412 eurot kuus lapse kohta

(keskmine seega 367 eurot 50 senti).

Kostjate väide, et nad ei pea tõendama oma vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulude suurust, ei

ole põhjendatud. Praegusel juhul on hageja esitanud elatise vähendamise nõude põhjendusel, et ta

ei ole võimeline tasuma kostjatele elatist kompromissi alusel välja mõistetud suuruses. Sealhulgas

on hageja viidanud sellele, et miinimumelatise maksmine on muutunud ebaproportsionaalselt

suureks ning laste vajadused ei võrdu kahekordse elatise miinimummääraga, eelkõige Ida-

Virumaal.

Kostjad ei ole praegusel juhul toonud esile selliseid asjaolusid ja põhjuseid, mis annaksid aluse

väita, et kostjatel kulub rohkem kui viidatud uuringu tulemusel saadud keskmine kulu.

Ringkonnakohus nõustub seega maakohtu seisukohaga, et kostjad ei ole praegusel juhul tõendanud

laste igakuiste vajaduste suurust.

Ringkonnakohus leiab, et antud olukorras lähtus maakohus õigesti „Lapse vajaduspõhine

miinimumelatis“ uuringus toodust. Elatise maksmise peamine eesmärk on laste igapäevavajaduste

rahuldamine ja laste arenguks vajalike piisavate vahendite tagamine, millistega on eelnimetatud

uuringu koostamisel arvestatud.

Võttes arvesse eeltoodut, leiab ringkonnakohus, et 183 euro suurune elatis kummagi lapse kasuks

on põhjendatud ja vajalik, kuna see arvestab mõlema lapse huve ja nende tegelikku

ülalpidamisvajadust. Ringkonnakohtu hinnangul on kostjate vajadused osaliselt kaetud ka riiklike

peretoetustega. Vaidlust ei ole selles, et kostjate ema arveldusarvele laekuvad lapsetoetused.

10. Kostjad on vaidlustanud maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, mille

kohaselt jättis kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti jätnud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

poolte endi kanda. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning seetõttu ei ole ringkonnakohtu arvates

põhjendatuks jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Menetluskulud on õiglane jätta

poolte endi kanda.

11. Kuna kostjateks on alaealised lapsed, siis jätab ringkonnakohus apellatsiooniastme

menetluskulud TsMS § 162 lg 4 järgi poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu

puudub vajadus menetluskulusid rahaliseks kindlaks määrata.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Üllar Roostoja

Viivi Tomson